F.L-i kaebus LÀÀne-Nigula Vallavalitsuse kohustamiseks viia lÀbi Y.K tee osas menetlus avaliku kasutamise tagamise eesmÀrgil ja viia lÀbi menetlus, eesmÀrgiga tagada avalik juurdepÀÀs Priidika kinnistule
Menetlusosalised
Kaebaja â F.L , esindaja Merili Piir Vastustaja â LÀÀne-Nigula vald, esindaja Andrus Post Kolmandad isikud - L.J, Y.K, A.K, P.E , esindaja X.X E.K , esindaja vandeadvokaat Anu ToomemĂ€gi-Kivistik
Asja lÀbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F.L-i kaebus. LÀÀne-Nigula vallal tuleb anda Y.K tee (3420119) LÀÀne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult kasutatavaks teeks mÀÀramise menetlust lĂ”petav haldusakt hiljemalt ĂŒhe aasta ja kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jĂ”ustumisest.
2.MÔista LÀÀne-Nigula vallalt vÀlja F.L-i kasuks menetluskulu 500 eurot.
3.Muus osas jÀtta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Avaldada otsus selle jĂ”ustumisel nii, et fĂŒĂŒsilistest isikutest menetlusosaliste nimed on asendatud tĂ€hemĂ€rgiga.
Kohtuotsuse peale on Ă”igus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane pĂ€ev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.06.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 jĂ€rgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sĂ”nastada vĂ”imalikult selgelt ja lĂŒhidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustĂ€htaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
1.F.L esitas 11.12.2024 LÀÀne-Nigula Vallavalitsusele taotluse algatada Y.K tee osas avaliku kasutamise tagamiseks sundvalduse seadmise menetlus, et tagada Priidika kinnistu ja teiste maaomanike omandiÔigus ja liikumisvabadus.
2.LÀÀne-Nigula Vallavalitsus vastas 14.04.2025 haldusasjas nr 3-25-444 kirjaga nr 4-7/25-600-1 kaebaja kaebusele (F.L-i kaebuse LÀÀne-Nigula Vallavalitsuse kohustamiseks vastata F.L-i 19.01.2025 selgitustaotlusele). LÀÀne-Nigula Vallavalitsus esitas kohtumenetluse raames vastuse kaebaja 19.01.2025 selgitustaotlusele. Vastustaja vastas jĂ€rgnevalt: âLÀÀne-Nigula Vallavalitsus ei nĂ€e sisulist pĂ”hjust ega ka Ă”iguslikku alust sundvalduse seadmiseks ja avalikuks kasutamiseks mÀÀramiseks Vana-Kangru kinnistut (registriosa number 22117750, aadress Vana-Kangru, XXX-i) lĂ€biva eratee osas. Oleme jĂ€tkuvalt seisukohal, et kui Vana-Kangru kinnistu omanik takistab Teile juurdepÀÀsu enda kinnistule, on Teil Ă”igus pöörduda kohtusse juurdepÀÀsu saamiseks vastavalt AĂS §-le 156 lg 1â.
3.F.L esitas halduskohtule kaebuse, milles esitas jĂ€rgmised nĂ”uded: 1) tĂŒhistada LÀÀne-Nigula Vallavalitsuse 14.04.2025 kiri; 2) kohustada LÀÀne-Nigula Vallavalitsust andma Y.K tee (3420119) LÀÀne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult kasutatavaks teeks mÀÀramise menetlust lĂ”petav haldusakt hiljemalt ĂŒhe aasta ja kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jĂ”ustumisest vĂ”i omandada vastavas osas teealune maa vĂ”i tagada Y.K tee ÀÀrsetele kinnistutele, Priidika kinnistule, muud teed mööda juurdepÀÀs sama tĂ€htaja jooksul; 3) alternatiivselt kohustada LÀÀne-Nigula Vallavalitsust vaadata F.L-i 11.12.2024 taotlus uuesti lĂ€bi. F.L jĂ€i 06.04.2026 jĂ€rgmiste nĂ”uete juurde: tuvastada LÀÀne-Nigula Vallavalitsuse 14.04.2025 vastuse nr 4-7/25-600-1 Ă”igusvastasus; kohustada LÀÀne-Nigula Vallavalitsust andma Y.K tee (3420119) LÀÀne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult kasutatavaks teeks mÀÀramise menetlust lĂ”petav haldusakt hiljemalt ĂŒhe aasta ja kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jĂ”ustumisest vĂ”i omandada vastavas osas teealune maa vĂ”i tagada Y.K tee ÀÀrsetele kinnistutele, Priidika kinnistule, muud teed mööda juurdepÀÀs sama tĂ€htaja jooksul vĂ”i kohustada LÀÀne-Nigula Vallavalitsust vaadata F.L-i 11.12.2024 taotlus: âTaotlus algatada Y.K tee osas avaliku kasutamise tagamiseks sundvalduse seadmise menetlus, et tagada Priidika kinnistu ja teiste maaomanike omandiĂ”igus ja liikumisvabadusâ uuesti lĂ€bi.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.LÀÀne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 1-3/22-36 kehtestatud LÀÀne-Nigula valla ĂŒldplaneeringus (edaspidi ĂP) on ette nĂ€htud, et vaadeldav tee (Vana-Kangru kinnistust (34201:001:0951) kuni Ubasalu teeni (3420015) viidatud Y.K tee) on kohalik tee. Avalik huvi on mÀÀratlemata Ă”igusmĂ”iste, kuid kohtupraktikast tulenevalt vĂ”ib avalik huvi seisneda nt planeeringutes vĂ€ljendatud kavatsustes ala avalikes huvides kasutada, selline huvi vĂ”ib olla vĂ€ljendatud ka ĂŒldplaneeringus (vt RKHKo 18.10.2004 nr 3-3-1-37-04, p 10).
5.VÔttes aluseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 1 ja lg 2 on vÀÀr vastustaja seisukoht, et tal puudub pÔhjus ja Ôiguslik alus sundvalduse seadmiseks ja avalikuks kasutamiseks mÀÀramiseks vaadeldavale teele.
6.Kui ĂŒld- vĂ”i detailplaneeringuga on ette nĂ€htud tee avalik kasutus, ei vĂ”ta see, et kaebajal on Ă”igus taotleda maakohtult servituudi vm seadmist, kohalikult omavalitsuselt temale seadusega pandud kohustusi (vt TlnRKKo 08.02.2018 nr 3-16-1435, p 15.). Kuna vaadeldav tee on ĂP jĂ€rgi ette nĂ€htud avalikult kasutatavaks teeks ehk kohalikuks teeks, siis ei anna see, et kaebajal on vĂ”imalik pöörduda tsiviilkohtusse, Ă”igust jĂ€tta vaadeldav tee kohalikuks teeks tegemata. 2(8)
7.Vastustaja on ĂP-ga loonud kaebajale ootuse, et vaadeldav tee mÀÀratakse avalikuks kasutamiseks ning tehakse vastavad toimingud. Kaebaja ei pidanud arvestama, et ta ise pidi tagama talle kuuluvale kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepÀÀsu, s.o sĂ”lmima kokkuleppeid teealuse maa omanikega. Kaebajal on subjektiivne Ă”igus nĂ”uda vastustajalt vaadeldava tee avalikuks kasutamiseks mÀÀramise menetluse lĂ€biviimist mĂ”istliku aja jooksul ja tee avalikult kasutatavaks teeks mÀÀramise otsustuse tegemist.
8.LÀÀne-Nigula Vallavalitsus ĂŒhelt poolt jĂ€tkab tee avalikuks kasutamiseks mÀÀramise eelduste loomiseks vajalikke toiminguid, teisalt lĂŒkkas menetluse lĂ”petamise edasi mÀÀramata ajaks ning on otsustanud juba enne kĂ”igi alternatiivsete vĂ”imaluste lĂ€bi menetlemist, et sundvaldust sellele teelĂ”igule, mis on ĂP jĂ€rgi kohalik tee, avalikult kasutatavaks teeks ei mÀÀrata. Vastustaja ei ole otsust vastu vĂ”tnud mĂ”istliku aja jooksul.
9.Vaadeldavat teed on pikaajaliselt kasutatud nagu avalikult kasutatavat teed, vald on mÀÀratlenud Y.K tee ĂP-s tervikuna kohalikuks teeks ning tee pakub juurepÀÀsuvĂ”imalust teeÀÀrsetele kinnistutele. Kehtiv Ă”igus ei sĂ€testa arvulisi kriteeriume liiklustihedusele vĂ”i muid mÔÔdetavaid suurusi, mille ĂŒletamine oleks nĂ”utav tee kasutamiseks avaliku huvi jaatamiseks. AinuĂŒksi tee kasutajate vĂ€ike arv ei ole avaliku huvi seisukohalt mÀÀrav. Vaidlusalune tee on valla avalikult kasutatavate teede oluline osa ja ka tee tegelik kasutus ei piirdu ĂŒksnes Vana-Kangru kinnistu kĂŒlastamisega (vt TlnRKKo nr 3-21-2454).
10.KAHOS-sest ei tulene otsesĂ”nu, et sundavalduse seadmise eelduseks oleks kokkuleppe mittesaavutamine. Samas tuleks vĂ”imaluse korral eelistada isiku Ă”iguste piiramist kokkuleppe kaudu nende ĂŒhepoolsele piiramisele haldusaktiga. Vastustaja ei ole kaalunud alternatiivseid vĂ”imalusi, mistĂ”ttu puudub alus rakendada KAHOS-es sĂ€testatud vĂ”imalusi Y.K tee osas selliselt nagu see on ette nĂ€htud ĂP-s.
11.Vastustaja 14.04.2025 ja 29.04.2025 otsused ei vasta HMS-s sĂ€testatud nĂ”uetele, otsus ei ole selge, ĂŒheselt mĂ”istetav ja pĂ”hjendatud. Otsustes ei ole mĂ€rgitud Ă”iguslikku alust. Vastustaja pĂ”hjendused avaliku huvi puudumise kohta ei ole asjakohased ja veenvad. Isegi, kui avalik huvi puudub, tuleb vastustajal lĂ€bi viia menetlus vaadeldava tee avalikult kasutamiseks mÀÀramise kohta. Menetluse lĂ€biviimine on vĂ”imalik ĂŒhe aasta ja kolme kuu jooksul. Vastustajal on eelarve koostamise kaudu vĂ”imalik planeerida vajalikud vahendid menetluse vĂ”imalike kulude katteks ning uuel eelarveaastal need kulud ka kanda. Vaidlusalune tee puudutab kaheksat kinnisasja.
12.Vastustajal tuleb kohtuotsuse jÔustumisest otsustada Y.K tee avalikult kasutatavaks teeks mÀÀramine vÔi omandada teealune eraisikutele kuuluv maa vÔi alternatiivselt tagada avalik juurdepÀÀs Priidika kinnistule.
13.Vastustaja otsusest ei nÀhtu, et vastustaja oleks kaebaja huvidega arvestanud sundvalduse menetluses (vt RKHKo nr 3-3-1-74-11, p 15).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja palus jÀtta kaebuse rahuldamata. Vaadeldav otsus ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mÔttes, vaid vastus kaebaja 11.12.2024 esitatud taotlusele ja 19.01.2025 selgitustaotlusele. 14.04.2025 vastus ei ole ka toiming HKMS § 6 lg 2 tÀhenduses.
15.Vastustajal pole kohustust mÀÀrata Y.K teed avalikult kasutatavaks teeks lÀbi sundvalduse- vÔi sundvÔÔrandamise, kuna tegemist on olulise omandiÔiguse riivega ja selline riive ei ole proportsioonis avaliku huviga. Vastustaja selgitas 14.04.2025 vastuses, miks puudub avalik huvi, et alustada sundvalduse- vÔi mÔnda muud menetlust Vana-Kangru kinnistu suhtes. Vana-Kangru kinnistu omanik on vastustajale avaldanud, et isegi kui vald algatab sundvalduse- vÔi mÔne teise analoogse menetluse tema eraomandi piiramiseks, siis ta vaidlustab nimetatud otsuse. 3(8)
16.Kiirem ja efektiivsem vĂ”imalus saada juurdepÀÀs oma kinnistule on lĂ€bi tsiviilĂ”igusliku vaidluse, AĂS § 156 lg 1 alusel ja kui ligipÀÀs ĂŒldse puudub, siis esitada esialgse Ă”iguskaitse taotlus tsiviilkohtule.
17.ĂP-s on sĂ€testatud, et avalike teede vajadus on ka tupikteedel, kus tee teenindab vĂ€hemalt kolme majapidamist vĂ”i tagab juurdepÀÀsu olulisele avalikule veekogule, puhkealale, loodusobjektile vĂ”i vaatamisvÀÀrsusele. ĂP ei kohusta omavalitsust kehtestama sundvaldusega erateedele juurdepÀÀsu. Ăldplaneeringuga mÀÀratakse nĂ€iteks pĂ”himĂ”tteline teedevĂ”rk. See on omavalitsusele raamistik, mitte konkreetne sundvalduse mÀÀramine. Omavalitsus peab esmalt pĂŒĂŒdma lahendada asja lepinguga (nt servituudi seadmisega kokkuleppel). Sundvaldus tuleb kĂ”ne alla ainult juhul, kui avalik huvi on kaalukam kui erahuvi ja muid lahendusi ei leita. Seega ei saa kaebaja kohustada vastustajat lĂ€bi viima haldusmenetlust sundvalduse seadmiseks vĂ”i sundvÔÔrandamiseks lĂ€bi KAHOS rakendamise, kuna puudub kaalukas avalik huvi selle lĂ€biviimiseks.
18.Vastustaja ei nĂ”ustu kaebaja seisukohtadega avaliku huvi mÀÀratlemisel. Y.K teed ei saa lugeda tupikteeks, mis teenindab vĂ€hemalt kolme majapidamist, kuna avalikule teele pÀÀseb kahelt poolt, ĂŒhelt poolt PĂ”llu tee kaudu ja teiselt poolt Y.K tee kaudu Ubasalu teele ehk tegemist on nn ringteega ja kaebaja saab avalikule teele ka teiselt poolt ehk PĂ”llu tee kaudu. Isegi kui vald viiks lĂ€bi sundvalduse Y.K tee osas, et Priidika kinnistu omanik saaks pĂ€rast sundvalduse seadmist avalikule teele lĂ€bi Vana-kangru kinnistu, siis lisaks sellele, et Vana-Kangru Kinnistu omanik kindlasti vaidlustab sundvalduse seadmise otsuse, siis tĂ”enĂ€oliselt rahuldab kohus Vana-Kangru omaniku kaebuse. Kui vaadelda vĂ€ljavĂ”tet Maa-ameti geoportaalist, siis juurdepÀÀs lĂ€bi VanaKangru kinnistu Ubasalu teeni lĂ€heb lĂ€bi Vana-Kangru kinnistu hoonete vahelt vĂ€ga lĂ€hedalt, samas teiselt poolt möödub tee ĂŒsna kaugelt teiste kinnistute hoonetelt.
19.Sundvalduse seadmise menetlus (juhul kui selle seadmise otsus vaidlustatakse) on vÀga aeganÔudev ja ei anna kaebajale loodetud tulemust lÀhiaastatel (vt nÀiteks haldusasjad nr 3-191378 ja 3-21-2113 kus haldusasjas nr 3-19-1378 seadis vastustaja sundvalduse ja haldusasjas nr 321-2113 mÀÀras sundvalduse ala avalikult kasutatavaks teeks). Senimaani pole vastustaja saanud ligipÀÀsu oma kinnistule, kuna kinnistu omanik on kÔik valla otsused vaidlustanud.
20.Vastustajal ei Ă”nnestunud leida vĂ”imalusi alternatiivse juurdepÀÀsutee leidmiseks (lĂ€bi naaberkinnistute teiselt poolt). KĂ”igil piirkonnas olevatel kinnistuomanikel on olemas ligipÀÀs avalikule teele. Vaid Priidika kinnistul puudub lĂ€bipÀÀs ĂŒle Vana-Kangru kinnistu, kuna VanaKangru kinnistu omanik on keelanud kaebajal ĂŒle tema eramaa liikuda. Samas on kaebajal vĂ”imalus liikuda oma kinnistult avalikule teele ĂŒle teise poole naaberkinnistute (Y.K, PĂ”llu, L.J). Kuigi kinnistuomanikel puudub kirjalik kokkulepe eramaa kasutamiseks juurdepÀÀsu eesmĂ€rgil, ei ole ĂŒkski mĂ€rgitud kinnistu omanikest keelanud kaebajat ĂŒle nende kinnistute liigelda. Seega ei ole see teelĂ”ik tupiktee, mis teenindab ĂŒhelt poolt vĂ€hemalt kolme majapidamist, vaid ligipÀÀsu vajadus avalikule teele piirdub vaid kaebaja erahuviga. Vastustaja ei kavatse algatada menetlust Vana-Kangru kinnistu kaudu juurdepÀÀsu saamiseks kaebajale kuuluvale kinnistule ega ka teistele Y.K tee ÀÀres olevatele kinnistule, kuna teistel kinnistutel on juurdepÀÀs avalikule teele olemas. Juhul kui halduskohus kohustab vastustajat vĂ”tma vastu menetlust lĂ”petava haldusakti, siis vastustaja teeb seda ka kohtulahendis mÀÀratud tĂ€htaja jooksul.
KOLMANDAD ISIKUD
E.K
21.E.K palus jÀtta kaebuse rahuldamata. Ajalooliselt on Y.K tee, sh Vana-Kangru kinnistu hoonetevahelist Ôueala lÀbiva tee ehitanud tee ÀÀres olevate kinnistute omanikud ning see ei ole avalik tee kunagi olnud (va Tulbi-Y.K tee (3420119)). Vana-Kangru kinnistut lÀbiv nn tee oli vÀga halvas seisus olemas ja sisuliselt sÔidukiga lÀbimatu. Vana-Kangru kinnistu omanik on ise omal kulul seda teed parandanud, tÀitnud killustikuga, kuid rasket tehnikat vÔi tihedat liiklust see tee ei 4(8)
kannata. Vana-Kangru kinnistu Ă”uealal on ehitised tihedalt koos ja tee rajamine lĂ€bi Ă”ueala on omandiĂ”igust intensiivselt riivav. Kinnistu omanikul puuduks vĂ”imalus garaaĆŸi ja abihoone kasutamiseks, sest need hooned oleksid nn sĂ”iduteel.
22.Hetkel on Priidika kinnistul vaid lagunenud hoone, mis kuulub lammutamisele. Seega eeldatavalt plaanib kaebaja Priidika kinnistule ehitada uusi hooneid, mis eeldab suurte ja raskete masinate pidevat, tihedat liiklemist, mis siis kaebaja soovide kohaselt peaks toimuma Vana-Kangru kinnistu Ôueala kaudu. Selline tegevus hÀirib Vana-Kangru kinnistu omanikku ning riive on intensiivne ega puuduta avalikkust.
23.Lisaks on Priidika kinnistul mets ning metsast puude tegemine eeldab samuti suure tehnika liikumist, vĂ€idetavalt Vana-Kangru kinnistu Ă”ueala kaudu. Selline kaebaja huvi ja nĂ”ue ei kaalu ĂŒles kolmanda isiku Ă”iguste riivet. Kui Priidika kinnistu omanikud selle kinnistu soetasid, siis panid nad selle kohe mĂŒĂŒki, mille tĂ”ttu kĂ€is kaks aastat tihe liiklus lĂ€bi Vana-Kangru kinnistu Ă”ueala. Sellise tegevusega lĂ”huti Vana-Kangru kinnistu tee. Priidika kinnistu omanik ei pakkunud abi vĂ”i vahendeid eratee korrashoiuks. Lisaks puudus kinnistuomanikul endal juurdepÀÀs oma kodule. Talvel oli sisenetud ilma omaniku loata eravaldusesse, mistĂ”ttu keelas Vana-Kangru kinnistu omanik sellel erateel teistele isikutele liikumise. Seega on paljasĂ”naline kaebaja vĂ€ide, et Vana-Kangru kinnistul ei ole oodata liikluskoormuse mĂ€rgatavat tĂ”usu.
24.Priidika kinnistule on ligipÀÀs on tagatud Y.K, PÔllu ja L.J kinnistu kaudu Y.K teed mööda Taebla-Kullamaa teele. Puuduvad andmed, mis kinnitaksid, et seda vÔimalust kaebajal ei ole. Vana-Kangru kinnistult pÀÀseb omanik ise lÀbi Tulbi kinnistu Raja-MÔisamaa-KÀrneri teele ning sealt edasi Taebla-Kullamaa teele (avalikule teele).
25.Kaebaja ei saa toetuda vÀitele, et teistel kinnistuomanikel on vajadus kasutada Vana-Kangru Ôueala erateed pÀÀsemaks avalikule teele (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2023 otsus nr 3-212454). Alternatiivne tee on olemas, mis ei lÀbi kinnistute Ôuealasid, ja seega riive teiste kinnistute omanikele ei ole nii intensiivse riivega kui on seda riive Vana-Kangru kinnistu omanikule oma omandiÔiguse kasutamisel. Kolmas isik nÔustub vastustaja 14.04.2025 vastuskirjas nr 4-7/25-600-1 antud selgitustega, miks puudub selline avalik huvi, et alustada sundvalduse- vÔi mÔnda teist menetlust Vana-Kangru kinnistu suhtes.
26.Kaebaja on vÀÀralt tÔlgendanud kolmanda isiku ja valla omavahelist suhtlust selliselt, et kolmas isik on nÔus, et vald tagaks vaadeldava tee avaliku kasutamise. Tegelikku vÔimalust kokkuleppe sÔlmimiseks ei olnud, sest poolte seisukohad olid lahknevad.
27.Vana-Kangru kinnistu omanik kinnitab, et ei ole nĂ”us kinnistut koormama kolmandate isikute Ă”igustega ega eratee avalikuks kasutamiseks tagamisega. Puudub avalik huvi kinnistule sundvalduse seadmiseks. Ăksnes kaebaja on avaldanud tahet Vana-Kangru kinnistule sundvalduse seadmiseks, ning Vana-Kangru kinnistu omaniku arvates pĂ”hjusel, et nii on Priidika kinnistu omanikule mugavam ja/vĂ”i soodsam oma kinnistule pÀÀseda, kasutades kuluvabalt erateed, kuigi tal on olemas alternatiivsed vĂ”imalused avalikule teele pÀÀsemiseks. Kolmas isik nĂ”ustub vastustaja seisukohtadega. P.E
28.P.E palus jÀtta kaebuse rahuldamata. P.E ei nÔustu, et kaebaja kinnistule tagatakse juurdepÀÀs lÀbi PÔllu talu. P.E soovib, et eelistatakse alternatiivseid juurdepÀÀse, mis riivaks naaberkinnistute omandiÔigusi kÔige vÀhem.
29.PÔllu talu kinnistul elab P.E alaliselt ja ajalooliselt. Y.K ja Priidika kinnistutel alalisi elanikke ei ole, kuna puuduvad ka elamiskÔlblikud elamud. Vana-Kangru kinnistu omanik on tÔkestanud juurdepÀÀsu lÀbi ajaloolise tee avalikule teele, mistÔttu katkes juurdepÀÀs Priidika, Y.K, Kangru ja Verneri kinnistutele. 5(8)
30.PÔllu talu on oma teed ise hooldanud. Tee ei kannata raskeid masinaid ega senisest tihedamat liiklust. Tee kulgemine lÀbi PÔllu kinnistu riivaks oluliselt omandiÔigust ning ei ole proportsionaalne. LÀbikÀik lÀbi PÔllu talu hooviala ohustab vara, vÀhendab privaatsust. Samuti suureneb elektrivÔrgu hooldusega seotud tÀiendav liiklus.
31.PĂ”llu talu kinnistul viibivad loomad ja lapsed, kes on harjunud vabalt liikuma. LĂ€biva liiklusega seatakse eelnev ohtu. P.E hinnangul tuleb rajada juurdepÀÀsu tee Priidika kinnistule selliselt, et see riivaks kĂ”ige vĂ€hem naaberkinnistute huve. Ăhe vĂ”imaliku lahendusena tuleb kaaluda Vana-Kangru kinnistul paikneva tĂ”kkepuu kĂ”rvaldamist, mis takistab ligipÀÀsu Ubasalu teelt (3420015) Y.K tee (3420119) avalikult kasutatavale teelĂ”igule. Y.K
32.Y.K palus jÀtta kaebuse rahuldamata. Avaliku juurdepÀÀsu mÀÀramine lÀbi Y.K kinnistu ei ole pÔhjendatud ega proportsionaalne. Y.K kinnistul asuv teelÔik on hooviala osa. Avaliku juurdepÀÀsu rajamine lÀbi hooviala riivaks oluliselt minu eraelu puutumatust, privaatsust ja omandiÔigust.
33.Y.K kinnistul paiknev teelÔik sisaldab kahte u 90-kraadist kurvi. Tegemist ei ole teegeomeetrialt ega kasutusotstarbelt avalikuks liikluseks sobiva teega. Y.K perekond liigub kinnistu piires vabalt, mistÔttu suureneks avaliku liikluse korral Ônnetuste oht.
34.Ajalooliselt on olnud juurdepÀÀs Y.K kinnistule Priidika kinnistu poolt, mitte vastupidi. Kavandatav lahendus ei tugine vÀljakujunenud kasutuskorrale.
35.Y.K kinnistul on valdavalt madalad maad. Suurenenud liikluskoormus halvendaks oluliselt pinnase seisundit, raskendaks kinnistu tavapÀrast kasutamist ning vÀhendaks privaatsust. Avaliku juurdepÀÀsu rajamisega kaasneks vÀltimatult ka elektrivÔrgu ja muu tehnovÔrgu ning -rajatiste hooldus-, remondi- ja avariitöödega seotud ligipÀÀs.
KOHTU PĂHJENDUSED
36.Kohus rahuldab kaebuse. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale kuuluvalt Priidika kinnistult (dtl 13) puudub juurdepÀÀs avalikule Urbsalu teele (dtl 14). Kaebaja kasutas eelnevalt Priidika kinnistule pÀÀsemiseks Y.K teed (3420119), mis kulgeb lÀbi Vana-Kangru kinnistu.
37.LÀÀne-Nigula Vallavalitsuse 08.03.2022 korraldusega nr 2-3/22-122 taotleti munitsipaalomandisse reformimata maad Ubasalu, katastritunnusega 44101:001:1087, pindalaga 644 m2 (punkt 1); mitte muuta ja mÀÀrata korralduse punktis 1 toodud reformimata maa, katastritunnusega 44101:001:1087 lĂ€hiaadressi Y.K tee (punkt 2); mÀÀrata maa sihtotstarbeks 100% transpordimaa (p 3). Korralduses on vĂ€lja toodud, et 25.01.2022 omandati Priidika katastriĂŒksus, eesmĂ€rgiga sinna rajada elukoht. Maa piirneb Verneri ja Y.K katastriĂŒksusega ning neile on vajalik rajada juurdepÀÀs (dtl 180). Lisaks kandis LÀÀne-Nigula Vallavalitsus 08.03.2022 korraldusega nr 2-3/22-122 Tulbi-Y.K tee (3420119) avalike teede nimekirja (dtl 25, 58). Maaameti 23.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/661 anti Y.K tee, pindalaga 644 m2 LÀÀne- Nigula valla munitsipaalomandisse (dtl 181). Seega tekkis kaebajal Ă”igustatud ootus, et vastustaja rajab juurdepÀÀsu tema kinnistule avalikult teelt.
38.Ăkski kolmas isik, kelle kinnistute kaudu oleks juurdepÀÀs kaebaja kinnistutele, sh alternatiivsete juurdepÀÀsude osas, ei nĂ”ustunud, et kaebaja juurdepÀÀs Priidika kinnistule hakkaks kulgema lĂ€bi kolmanda(te) isiku(te) kinnistu(te). Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega algatada menetlus juurdepÀÀsu saamiseks Priidika kinnistule (34201:001:0165) Y.K tee (3420119) kaudu avalikult kasutatavale Ubasalu teele (3420015) ja sealt riigimaanteele Taebla-Kullamaa teele (34201:001:1560) (dtl 19). Vastustaja vastas haldusasjas nr 3-25-444 vastusena kohtunĂ”udele, et ei algata menetlust sundvalduse seadmiseks lĂ€bi Vana-Kangru kinnistu (dtl 36). Arvestades eelnevat tuleb kohtul hinnata, kas kohalik omavalitsus on kohustatud algatama haldusmenetlust, et tagada kaebaja kinnistule juurdepÀÀs lĂ€bi kolmanda(te) isiku(te) kinnistu(te). Vastustaja avarat 6(8)
kaalumisruumi arvestades ei saa kohus vastustajat kohustada tegema konkreetse sisuga otsustust (teha vastustajale definitiivset ettekirjutust ja kohustada vastustajat sundvaldust seadma), kĂŒll saab kohus kontrollida, kas keelduv vastus oli Ă”iguspĂ€rane ja vajadusel kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lĂ€bi vaatama.
39.EhS § 94 lg 1 jĂ€rgi mÀÀrab eratee avalikuks kasutamiseks riik vĂ”i eratee asukoha kohalik omavalitsus. Sama paragrahvi lg 2 sĂ€testab, et eratee avalikes huvides omandamise vĂ”i erateele sundvalduse seadmise otsustab riik vĂ”i eratee asukoha kohaliku omavalitsuse ĂŒksus KAHOS-es sĂ€testatud korras. Kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvÔÔrandamine, on kinnisasja omandamine ĂŒldistes huvides Ă”iglase ja kohese hĂŒvitise eest (KAHOS § 2 lg 1). Kinnisasja on lubatud omandada eratee avalikuks kasutamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 8). Kaebaja viitas Riigikohtu otsusele, kus on selgitanud, et kohalikul omavalitsusel lasub kohustus tagada, et detailplaneeringus juurdepÀÀsuteena mÀÀratletud ligipÀÀsud oleksid tegelikult kasutatavad (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1, PlanS § 131 lg 1), sh piisava avaliku huvi korral vajadusel ka sundvalduse seadmisega. Seejuures ei ole detailplaneeringus sundvalduse vajaduse nĂ€itamine sundvalduse seadmise eelduseks (vt Riigikohtu 10.01.2023 otsus nr 3-20-1280, p 10.1 jj). Praeguses asjas ei ole vaidlust, et vaadeldav ala ei ole hĂ”lmatud detailplaneeringuga. Samuti puudub asjas avalik huvi, kuivĂ”rd vaadeldavat teed soovib kasutada ĂŒksnes kaebaja.
40.KAHOS § 39 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1 p 8 ei anna eraisikust maaomanikule Ă”igust taotleda kohalikult omavalitsuselt sundvalduse seadmist, kĂŒll aga on kinnistu omanikul Ă”igus taotleda haldusmenetluse algatamist. Ka kohtupraktikas on leitud, et isikul on subjektiivne Ă”igus nĂ”uda, et kohaliku omavalitsuse ĂŒksus mÀÀraks eratee, mis on ainus vĂ”i peamine vĂ”imalik juurdepÀÀs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise vĂ”i sundvÔÔrandamise menetluse1.
41.HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks vÔi toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile ja HMS § 43 lÔike 1 p 1 kohaselt haldusakti andmise menetlus lÔpeb haldusakti teatavakstegemisega. Vaidlust ei saa olla, et vastustaja ei ole kaebaja taotlust sisuliselt lahendanud ning vastavat haldusakti vÀlja andnud. Vastust kohtule ei saa lugeda nÔuetekohaseks haldusmenetluse lÀbiviimiseks juba seetÔttu, et see on adresseeritud hoopis kohtule. Seega on vastustaja tegevus vastavas osas Ôigusvastane. Millisel viisil probleem lahendada, on vastustaja otsustada (vt nt Riigikohtu 09.03.2009 otsus nr 3-3-1-94-08, p 12). Haldusmenetluse kÀigus peab vastustaja uurimisprintsiipi rakendades vÀlja selgitama kÔik teega seotud asjaolud ning vÔimalike tee olemasolust puudutatud ja huvitatud isikute Ôigused ning huvid. Kohus ei saa vastustaja eest vastavaid kaalumisi teha. Vastustaja on avaldanud praeguses kohtumenetluses valmisolekut vastava haldusakti vÀljastamiseks.
42.Siiski on oluline panna tĂ€hele jĂ€rgmist. Kuigi vastustaja on kohustatud kaebaja taotluse sisuliselt lahendama, nĂ€htub ĂP seletuskirjast, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepÀÀs avalikult kasutatavalt teelt vĂ”i kinnisasja eraldi seisvalt osalt, tuleb sĂ”lmida naabermaaĂŒksuste omanikega vastavad servituudikokkulepped. Kokkuleppele mitte jĂ”udmisel on Ă”igus nĂ”uda juurdepÀÀsu mÀÀramist kohtu kaudu (ĂP seletuskirja p 3.6.2, lk 25) 2. See tĂ€hendab tsiviilkohtumenetlust. Lisaks on kohalikul omavalitsusel avaliku huvi sisustamisel avar kaalumisruum. Seega on praegusel juhul tegu olukorraga, kus on olemas piisavad eraĂ”iguslikud mehhanismid kaebaja huvi tasakaalustatud kaitseks. Olukorras, kus Vana-Kangru kinnistu omanik ei ole enam oma kinnistu kasutamisega nĂ”us ning puudub vaidlus, et peale kaebaja ei soovi keegi vaadeldavat teed kasutada, tuleks kaebajal kaaluda avaliku huvi puudumise tĂ”ttu lahendada vaidlus tsiviilkorras, mitte sundvalduse seadmist nĂ”udes. Samas avaldas vastustaja korduvalt kohtumenetluse jooksul valmisolekut lahendada teevaidlus ka kĂ”igi osapoolte huvi arvestades.
Vt RKTsK 9. juuni 2017. a mÀÀrus asjas nr 3-2-1-31-17 (9-d 19.2 ja 19.3). SK100_1912YP3_Laane_Nigula_YP_seletuskiri.pdf
7(8)
44.Arvestades, et vastustaja ei ole korrektselt haldusmenetlust lĂ€bi viinud, rahuldab kohus kaebuse ning kohustab vastustajat andma Y.K tee (3420119) LÀÀne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult kasutatavaks teeks mÀÀramise menetlust lĂ”petav haldusakt hiljemalt ĂŒhe aasta ja kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jĂ”ustumisest. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus sisuliselt lahendada, jĂ€rgides HMS §-s 56 toodut. KuivĂ”rd kohus rahuldab pĂ”hinĂ”ude, ei vĂ”ta kohus seisukohta alternatiivsete nĂ”uete osas.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kasuks, mistĂ”ttu kaebaja menetluskulud jÀÀvad vastustaja kanda. Vastustaja ei esitanud tĂ€htajaks menetluskulude taotlust, mistĂ”ttu jÀÀvad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hĂŒvitab tema poole vastaspool samade reeglite jĂ€rgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hĂŒvitama, jÀÀvad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kolmandad isikud oli vastustaja poolel, mistĂ”ttu jÀÀvad kolmandate isikute kulud nende endi kanda. Kaebaja esitas taotluse menetluskulude 1103,33 euro hĂŒvitamiseks. Kohus mĂ”istab vĂ€lja ĂŒksnes vajalikud ja pĂ”hjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohtul vĂ€ljamĂ”istetavate esindajakulude suuruse mÀÀratlemisel asjakohane ega vajalik ĂŒksikasjalikult hinnata, milline ajahulk vĂ”is konkreetsel esindajal kuluda ĂŒhe vĂ”i teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja pĂ”hjendatuse hindamisel tuleb ĂŒksikute menetlusdokumentide analĂŒĂŒsimise asemel vĂ”tta eelkĂ”ige arvesse hoopis lĂ€bitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise Ă”iguste tĂ”husaks kaitsmiseks pĂ”hjust esindajalt eeldada â nt kohtuistungitel osalemine, kohtunĂ”uetele vastamine). See tĂ€hendab, et vajalike ja pĂ”hjendatud menetluskulude suurus on eeskĂ€tt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tĂ€htsust arvestades ilmselgelt ĂŒlepaisutatud (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Arvestades kohtuvaidluse mahtu, vaidluse sisu, ei pea kohus kaebaja Ă”igusabikulusid vajalikeks ja pĂ”hjendatuks tĂ€ies ulatuses. Kuigi kaebajale oli teada vastustaja soovitus minna maakohtusse, pidas kaebaja vajalikuks siiski oma Ă”igusi kaitsta halduskohtumenetluses. Kohtukulude tervikuna vastustavalt vĂ€lja mĂ”istmine oleks seetĂ”ttu ebaĂ”iglane. Kohus mĂ”istab vastustajalt kaebaja kasuks vĂ€lja 500 eurot.
46.Isikuandmete kaitseks avaldada kohtuotsus selle jĂ”ustumisel nii, et otsuses kasutatud fĂŒĂŒsiliste isikute nimed oleksid asendatud tĂ€hemĂ€rkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.