Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 16. mÀrts 2026, Tartu 3-26-37 X.X.-i kaebus seoses ravimite vÔtmisega kambris X.X.-i mÀÀruskaebus Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2026. a mÀÀruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X.
MÀÀrus on lÔplik.
Haigla kinnitusel arutati kaebaja vajadusi koosolekul ning kaebaja raviarstid ei pidanud vajalikuks nĂ€idustada kaebajale ravimite vĂ”tmist kambris. Asjasse ei puutu see, kas kaebajal on varem olnud arstide nĂ€idustus vĂ”tta ravimeid kambris. TĂ€htsust omab arstide praegune seisukoht. Kaebaja vĂ€itis, et Ă”htuseid ravimeid ei jagata tema kambri lĂ€heduses, vaid kaugemal. Ka vangla selgitas varasemas menetluses, et hommikused ja lĂ”unased ravimid jagatakse eluosakonna koridoris valvekaamera all ning Ă”htused kella 19.30 ajal valveruumi ees. Halduskohus lĂ€htus Tartu Vangla hilisemast selgitusest, et kaebaja on alates 14. jaanuarist 2026 ĂŒmber paigutatud eesmĂ€rgil vĂ€hendada vahemaad liikumisel ravimite vĂ”tmiseks ette nĂ€htud kohta ning, et uues asukohas piisab ravimite vĂ”tmiseks sellest, kui kaebaja vĂ€ljub oma kambrist. Viljandi Haigla avalduse pĂ”hjal on ka haigla oma seisukoha kujundamisel lĂ€htunud sellest teadmisest. Halduskohus palus vanglal arusaamatuste vĂ€ltimiseks dokumenteerida vangla infosĂŒsteemis, et kaebaja vĂ”tab kĂ”igil pĂ€evaaegadel jagatavaid ravimeid, s.h Ă”htuseid ravimeid eluosakonna koridoris oma kambri lĂ€heduses. Halduskohus jĂ€ttis kaebaja riigi Ă”igusabi taotluse lĂ€bi vaatamata (HKMS § 55 lg 3), kuna kohus lahendas 21. jaanuari 2026. a mÀÀrusega kaebaja riigi Ă”igusabi taotluse ning 19. veebruari 2026. a taotlus on esitatud samadel asjaoludel ning tegemist on korduva taotlusega.
kambris sees, ta on pidevalt kukkunud ja jÀÀnud seetĂ”ttu ka ravimitest ilma, ei ole see vĂ€ide kohtu hinnangul eluliselt usutav. Vaidlust ei ole selle ĂŒle, et kaebajal on terviseprobleemid, mis raskendavad kĂ”ndimist. On mĂ”istetav, et kasutades kĂ”ndimisel abistavat kĂŒĂŒnarkeppi vĂ”ib kaebaja liikuda aeglasemalt ja vajada tuge vastu seina toetudes, kuid kaebaja liikumine ei saa olla niivĂ”rd takistatud, et tal poleks vĂ”imalik liikuda koridori ja viibida seal lĂŒhiajaliselt. Erinevad meditsiiniliste teadmistega spetsialistid on seda kĂ€esoleva asja raames kinnitanud ja kohtul puudub alus esitatud hinnangus kahelda. Seda enam, et kui kaebaja tĂ”epoolest pidevalt kukub nagu ta ise vĂ€idab ja jÀÀb seetĂ”ttu ka ravimitest ilma, siis ei ole usutav, et mitmed teda ravivad arstid leiaksid ĂŒhise seisukohana, et kaebaja ei vaja ravimite vĂ€ljastamist kambris. Arvestades mÀÀruskaebuses toodud selgitust, et kaebaja peab iseseisvalt liikuma ka tualetti, duĆĄiruumi ja telefoni juurde, saab jĂ€reldada, et kaebajal ei ole olulisi takistusi liikumiseks kambri ukse lĂ€hedusse ka selleks, et manustada talle mÀÀratud ravimeid. Ringkonnakohtu arusaamisel saab kaebaja esialgse Ă”iguskaitse vajadus seostuda eelkĂ”ige manustada kaebajale raviskeemis ettenĂ€htud ravimid. Asja materjalidest ei ilmne, et kaebajal tegelikkuses oleks jÀÀnud ravimid saamata pĂ”hjusel, et pĂ€rast esialgse Ă”iguskaitse abinĂ”u tĂŒhistamist tuleb tal ravimite saamiseks kambrist vĂ€ljuda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.