Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Määruse tegemise aeg ja koht
30. juuli 2025, Tartu
Kohtuasja number
3-25-2213
Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes seoses au ja hea nime teotamise ning väärikuse alandamisega Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine Taotluste lahendamine
3-25-2213
vanglaga probleemid ning kaebajat ei saa usaldada. Ametnikud hirmutasid kinnipeetavat ja üritasid talle selgeks teha, et kui ta suhtleb kaebajaga ja laseb tal ennast esindada, siis tekivad tal probleemid. Vestluse eesmärgiks oli kinnipeetava mõjutamine, et ta loobuks kaebajale antud volitusest teda esindada. Selline esindusõiguse riivamine ei ole hea haldustava. Vangla rikkumine tuli välja ainult tänu sellele, et kinnipeetav oli vapper ja julges ametnike vastu tunnistada. Kaebaja hinnangul jätavad Tartu Vangla ametnike väited mulje, nagu oleks kaebaja halb inimene, teda ei saa usaldada ning parem on hoida temast eemale. Vangla valeväited laimavad, alandavad ning kahjustavad teda. Nendega jäetakse isikutele mulje, et kaebaja kasutab inimesi ära ja põhjustab neile konflikte vanglaga. Kaebajale omistatakse negatiivseid kuvandeid ja hoiakuid ning see mõjutab tema ohutaset ning vangistust üldiselt. Vangla tekitatud kahju on laiaulatuslik, sest kaebaja esindab ka teisi kinnipeetavaid, pakkudes neile enda parimate teadmiste ulatuses õigusabi ning ka neid on mõjutatud pöördumistest ja volitusest loobuma. Kaebaja märgib, et au ja hea nime rikkumine on põhjustanud talle hingelist valu ja kannatusi ning olulist heaolu langust. Talle on tekitatud mittevaraline kahju suuruses 5000 eurot. Ta palub tunnistada Tartu Vangla 30. juuni 2025. a otsus nr 1-9/2-25/198-2 õigusvastaseks ning palub selle tühistada ning nõude täies ulatuses rahuldada. Ühtlasi palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning palub anda endale riigi õigusabi.
Kaebuse tagastamine
3-25-2213
3-25-2213
vestluses räägiti kaebajast viisil, mis näitab teda halvas valguses, võib kaebaja tunda end küll ebamugavalt ja häirituna, kuid tegemist ei ole olukorraga, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamisena. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm: põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta; halvad sanitaartingimused kogumis. Kaebaja poolt vanglale etteheidetav tegevus ei ole eelnevate olukordadega võrreldav Kui teave kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike vahel toimunud vestluse sisust levib kas kaebaja enda või vestluses osalenud kaaskinnipeetava vahendusel, ei ole tegemist vangla õigusvastase tegevusega, mis kahju hüvitamise tingiks. Kokkuvõttes on kaebuse rahuldamine ja kaebajale hüvitise määramine seega ebatõenäoline.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.