Korrakaitse

3-24-3363 vastu esitatud hagi tagamiseks, võimaldades seeläbi olukorra jätkumist, kus Google’i otsingumootori abil on leitavad artiklid, mis kahjustavad kaebaja mainet, eraelu ja töövõimalusi. Sellega on rikutud IKÜM art-d 5, 9 ja 82. Harju Maakohus keelas 22.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2687 hagi tagamise korras kaebajal andmete avaldamise meediaorganisatsioonide juhtide kohta. See lahend oli erapoolik ning arvestas üksnes hagi esitanud meediaorganisatsioonide juhtide ja nende advokaadi huvisid ning piiras kaebaja sõnavabadust (s.o õigust avaldada satiirilist materjali). Lisaks piirati kaebaja õigust pöörduda kohtusse, sest raskele majanduslikule olukorrale vaatamata ei vabastatud teda 70 euro suurusest riigilõivust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9885 muutmata kaebajale määratud sunniraha 192 eurot ja mõistis temalt hagejate kasuks välja menetluskulud 720 eurot. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt, sest tsiviilasjas nr 2-23-9902 jäeti samasugustel asjaoludel Yle sunniraha määramata. Lisaks jättis ringkonnakohus sunniraha jõusse, kuigi selle aluseks olnud hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-23-2687 oli osaliselt tühistatud. Hagejate kasuks ei saanud menetluskulu välja mõista, sest sunniraha pidi minema riigikassasse. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-23-9885 nõudnud kaebajalt kahel korral riigilõivu 70 eurot, kuigi kaebaja majanduslik olukord ei võimaldanud seda tasuda. Menetlusabi kaebajale ei antud, mis takistas tema õiguste kaitsmist. Hiljem selgus, et riigilõivu tegelik suurus oli 15 eurot. Kaebaja õigusi on rikutud tõsiselt ja süstemaatiliselt. Kohtunike õigusrikkumiste tuvastamine on vajalik, et tagada tulevikus õiglane kohtumõistmine. Kaebaja taotles ühtlasi riigi õigusabi ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

3-24-3363 andmeid nimetatud kohtunike kriminaalkorras süüdimõistmise kohta. Samuti ei ole põhjust arvata, et RVastS § 15 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise piirang oleks põhiseadusvastane (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus nr 3-20-1389, p 13). Seega on kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul ebatõenäoline. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määrus nr 3-23-2878, p 8; 20.04.2023 määrus nr 3-22-2021, p 23). Avaliku võimu tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt Eestis erandlik ja võimalik vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Siinsel juhul ei ole äratuntav, et kohtute vaidlustatud tegevus võiks tuua kaasa mittevaralise kahju rahas hüvitamise. Kohtumenetlusega tekitatud varalise kahju (192 + 720 eurot) hüvitamise nõude rahuldamine on samuti äärmiselt ebatõenäoline ning alla 1000 euro suurust väidetavat kahju saab HKMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt käsitada halduskohtumenetluse kontekstis õiguste väheintensiivse riivena. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad menetlusabi taotlused läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-3363 § 203 lg 2). Halduskohtu pädevust ei mõjuta see, et kaebaja hinnangul ei olnud tal tsiviilasjades võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-495, p 5). HKMS § 4 lg-st 1 ja § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt tagastas halduskohus tsiviilasjades nr 2-23-2687, nr 2-23-9885 ja nr 2-24-18608 tehtud kohtulahendite peale esitatud kaebuse õiguspäraselt.

4(5)

3-24-3363

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.