Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja hageja nõue

eest tuleb tasuda. Praegusel juhul on kümne aasta vältel kõik ülejäänud hageja liikmed maksnud kinni kostja tarbimise. Kostja vastuväited

suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete/teenuste kasutajate vahel. Ainuüksi arve esitamisest kohustust ei teki ning arve esitamisega ei saa tõendada kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 3-2-1-53-10, p 14). Hageja nimetatud asjaolusid ei tõendanud, mistõttu tuli hagi jätta rahuldamata. Vastavalt VÕS § 6 lg-le 1 peavad võlausaladaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõtetest lähtuvalt. Hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtete kohaselt. Hageja tegevus oli vastuolus ka VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Hageja apellatsioonkaebus

Riigikohus on mitmel korral selgitanud (vt nt RKTKo 3-2-1-68-16, p 54), et kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang, s.t kvalifitseerida õigussuhe ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 ls 2). Sellest tulenevalt tuleb asja lahendades selgeks teha, mida hageja täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused. Norm, mille alusel kohus lahendi teeb, ei tohi olla menetlusosalistele üllatuseks, mistõttu peab kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4). Kohtumaterjalidest nähtuvalt ei ole maakohus menetlusosalistele selgitanud, et hageja nõude alusnorm võiks pärineda VÕS 52. peatükist ja andnud neile võimalust avaldada selle kohta arvamust. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks praeguses asjas kohtul välja selgitada, millal sai kostja korteri omanikuks ja korteriühistu liikmeks, sest sellest sõltus hageja nõude kvalifikatsioon. Maakohtu otsusest nähtuvalt ei olnud kostja korteri omanik enne 24.08.2015, kuid ei selgu otsusest, millal sai kostjast korteriomanik ja mille alusel kohus seesuguse otsustuse tegi. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuses jälgitav. Ringkonnakohus märgib, et kohtulahendiga asjas 2-11-39897 tuvastati, et Tallinnas Liikuri 10 asuva ehitise eluruumi nr 33 omanik on kostja, kuid viidatud menetluse raames ei määratud kindlaks, millal sai kostjast korteriomanik. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Praegusel juhul on maakohus jätnud otsuses seisukoha võtmata kõikide hageja väidete osas ning teinud mitmeid järeldusi neid eelnevalt või järgnevalt põhjendamata (hageja väidetav pahauskus ja vastuolu mõistlikkuse põhimõttega). Samuti on maakohus jätnud täiel määral analüüsimata menetluses esitatud ja kohtu poolt vastu võetud ning toimikusse lisatud tõendid, sh korteriühistu üldkoosoleku protokollid (II kd tl 108151). Eelnevaga seoses märgib ringkonnakohus, et kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1, § 351 lgtele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Sealhulgas tuleb kohtul selgitada pooltele tõendamiskoormist ja selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavus (TsMS § 392 lg 1 p 4). Õige on maakohtu märkus, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab arve majandamiskulude tasumiseks, arve saajale kohustusi ei teki. Järelikult ei saa arvete esitamisega tõendada, kui palju tuli kostjal majandamiskulude eest tasuda. Kohustuse suurust saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samas ei nähtu toimikumaterjalidest, et kohus oleks menetlusosalistele eelnevat varem selgitanud. Seega on maakohus eelmenetluses rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Samuti on maakohus jätnud täitmata põhjendamiskohustuse (TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohtul ei ole võimalik asja praegusel juhul ise sisuliselt lahendada, kuna maakohus on viinud eelmenetluse läbi puudulikult, mille tõttu võivad pooltel olla asja lahendamiseks olulised asjaolud välja toomata ning seisukohad ja tõendid esitamata. Asja

lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise esmakordsel tuvastamisel apellatsiooniastmes rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus välja selgitama, millal sai kostja korteri omanikuks, mis alusel või alustel hageja nõue põhineb (kvalifitseerida nõue), anda pooltele võimalus esitada tõendeid asjas tähtsate asjaolude tõendamiseks. Tõendite esitamisel peab pool TsMS § 236 lg 3 kohaselt põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit esitada soovib. Menetluskulud Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.