Sustainable Investments OĂ ja TMV Green OĂ kaebused Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste tĂŒhistamiseks ning Vinni valla kohustamiseks vaadata detailplaneeringu algatamise taotlused uuesti lĂ€bi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja I â Sustainable Investments OĂ, lepingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri ja vandeadvokaadi abi Kaidi Tarros, Kaebaja II - TMV Green OĂ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja â Vinni vald, esindajad lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Epp Lumiste, seaduslik esindaja Evelin Poolamets, volitatud esindaja Raido Tetto Asja lĂ€bivaatamine
Kohtuistungil 24. aprillil 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sustainable Investments OĂ ja TMV Green OĂ kaebused.
2.TĂŒhistada Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsus nr 27 â Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamĂ”ju strateegilise hindamise algatamise, TU4 algatamata jĂ€tmineâ, otsus nr 28 â Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamĂ”ju strateegilise hindamise algatamise, TU7 algatamata jĂ€tmineâ, otsus nr 29 â Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamĂ”ju strateegilise hindamise algatamise, TU8 algatamata jĂ€tmineâ ning otsus nr 30 âDetailplaneeringu koostamise ja keskkonnamĂ”ju strateegilise hindamise algatamise, TU11 algatamata jĂ€tmineâ.
Sustainable Investments OĂ 26. juuli 2024. a taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas Tammiku kĂŒlas tuulealale TU4 ja Vinni vallas Veadla kĂŒlas tuulealale TU11, 29. juuli 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas ArukĂŒlas tuulealale TU8 ning 1. augusti 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas Rahkla kĂŒlas tuulealale TU7.
3.2.TMV Green OĂ 10. juuli 2024. a taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas tuulealale TU7 (Rahkla piirkond) ja Vinni vallas tuulealale TU11 (Veadla piirkond).
3-24-3496
4.MĂ”ista Vinni vallalt Sustainable Investments OĂ kasuks vĂ€lja menetluskulud 7520 (seitse tuhat viissada kakskĂŒmmend) eurot.
5.MÔista Vinni vallalt TMV Green Oà kasuks vÀlja menetluskulud 6259 (kuus tuhat kakssada) eurot 50 senti.
6.ĂlejÀÀnud menetluskulud jĂ€tta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale vĂ”ib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 pĂ€eva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. juunil 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Sustainable Investments OĂ esitas 26. juulil 2024 Vinni vallale taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas Tammiku kĂŒlas tuulealale TU4 ja Vinni vallas Veadla kĂŒlas tuulealale TU11 ning 29. juulil 2024. a taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas ArukĂŒlas tuulealale TU8 ning 1. augustil 2024 taotluse Vinni vallas Rahkla kĂŒlas detailplaneeringu algatamiseks tuulealale TU7. TMV Green OĂ esitas 10. juulil 2024 Vinni vallale esitatud taotluse detailplaneeringu algatamiseks tuuleenergia aladele TU11 (Veadla piirkond) ja TU7 (Rahkla piirkond) ĂŒhe tervikuna kĂ€sitletav âRahkla taastuvenergiaparkâ (tuuleenergia, pĂ€ikesepark ning elektrienergiasalvesti), mis on kaebaja poolt arendatava VĂ€ike-Maarja vallas paikneva tuulepargi osa ja mille liitumine jÀÀb VĂ€ike-Maarja valda.
2.Vinni Vallavolikogu jĂ€ttis eelnimetatud taotlused rahuldamata jĂ€rgmiste 28. novembri 2024. a otsustega: - 28. novembri 2024. a otsus nr 27 â Detailplaneeringu koostamise ja strateegilise hindamise algatamise, TU4 algatamata jĂ€tmineâ;
keskkonnamÔju
- 28. novembri 2024. a otsus nr 28 â Detailplaneeringu koostamise ja strateegilise hindamise algatamise, TU7 algatamata jĂ€tmineâ;
keskkonnamÔju
- 28. novembri 2024. a otsus nr 29 â Detailplaneeringu koostamise ja strateegilise hindamise algatamise, TU8 algatamata jĂ€tmineâ;
keskkonnamÔju
- 28. novembri 2024. a otsus nr 30 âDetailplaneeringu koostamise ja strateegilise hindamise algatamise, TU11 algatamata jĂ€tmineâ
keskkonnamÔju
3.Sustainable Investments OĂ (Kaebaja I) esitas 30. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 27, 28, 29 ja 30 tĂŒhistamiseks ning Vinni valla kohustamiseks vaadata uuesti lĂ€bi 26. juuli 2024. a taotlused 2(17)
3-24-3496
detailplaneeringu algatamiseks tuulealadele TU4 ja TU11, 29. juuli 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks tuulealale TU8 ja 1. augusti 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks tuulealale TU7. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-24-3496. Kohus vÔttis kaebuse 30. detsembri 2024. a mÀÀrusega menetlusse. Vinni vald vastustajana vastas kaebusele 28. veebruaril 2025 (dtl 362-375)
4.TMV Green OĂ (Kaebaja II) esitas 30. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 28 ja 30 tĂŒhistamiseks ning Vinni valla kohustamiseks uuesti otsustama detailplaneeringu algatamine vastavalt TMV Green OĂ poolt 10. juulil 2024 esitatud taotlusele. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-24-3508. Kohus vĂ”ttis kaebuse 30. detsembri 2024. a mÀÀrusega menetlusse. Vinni vald vastustajana vastas kaebusele 28. veebruaril 2025 (dtl 284-293).
5.Kohus liitis 3. mĂ€rtsi 2025. a mÀÀrusega haldusasjad nr 3-24-3496 ja 3-24-3508 ĂŒhte menetlusse. Liidetud haldusasja menetletakse haldusasjana nr 3-24-3496.
6.Kohus mÀÀras 10. mÀrtsi 2025. a mÀÀrusega haldusasja lÀbivaatamise kohtuistungil 24. aprillil 2025. Kaebaja I esitas tÀiendavad seisukohad 11. aprillil 2025 ning Kaebaja II 14. aprillil 2025. Vastustaja esitas vastuseks kohtunÔudele tÀiendavad tÔendid
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja I taotleb Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 27, 28, 29 ja 30 tĂŒhistamist. Kaebaja II taotleb Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 28 ja 30 tĂŒhistamist. MĂ”lemad kaebajad taotlevad vastustaja kohustamist vaidlustatud otsuste aluseks olnud taotlusi uuesti lĂ€bi vaatama.
8.Kaebaja I vÀidab jÀrgmist.
8.1.Vaidlustatud otsuste tegemisel on Ă€rakuulamisĂ”iguse tagamata jĂ€tmisega rikutud menetlusnĂ”udeid. KĂ”igi tuulealade osas oli vallavalitsuse poolt ette valmistatud eelnĂ”udes mĂ€rgitud, et Vinni valla ĂŒldplaneeringuga on tuulealad mÀÀratud tuuleenergia tootmiseks pĂ”himĂ”tteliselt sobivaks ning kĂ”igi nelja ala osas oli ette nĂ€htud detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamĂ”ju strateegilise hindamise algatamine. Otsused detailplaneeringute algatamata jĂ€tmise kohta on kaebaja jaoks ĂŒllatuslikud, sest kaebajat ei ole detailplaneeringute algatamata jĂ€tmise kĂŒsimustes Ă€ra kuulatud. HMS § 40 lg 3 p-des 1-7 toodud asjaolusid, mis vĂ”imaldanuks kaebaja Ă€ra kuulamata jĂ€tta, kĂ€esoleval juhul ei esinenud. Vaidlustatud vallavolikogu otsused on formaalselt Ă”igusvastased.
8.2.Vastustaja on rikkunud menetlustÀhtaega. Menetlus detailplaneeringute algatamise otsustamiseks on kestnud kohati kuni 4 kuud, kuigi PlanS § 128 lg 4 sÀtestab otsustamiseks 30-pÀevase tÀhtaja taotluse esitamisest.
8.3.Vastustaja on rikkunud hea halduse tava. Pikalt on ette valmistatud just detailplaneeringute algatamise otsuste pÔhjendatud eelnÔusid (menetlustoimingud), kuid detailplaneeringute algatamata jÀtmise otsused (keelduvad haldusaktid) on vastu vÔetud pelgalt vallavolikogu hÀÀletamise tulemusena ilma igasuguste pÔhjendusteta ja viideteta Ôiguslikele alustele.
3(17)
3-24-3496
8.4.Detailplaneeringu algatamisest keeldumise kui kaalutlusĂ”iguse alusel antud haldusaktide puhul on rikutud pĂ”hjendamiskohustust. Neist ei nĂ€htu avaliku huvi kaalumist kaebaja pĂ”hjendatud huviga. Vallavolikogu teadvustas otsuste vastuvĂ”tmisel, et valla kehtestatud ĂŒldplaneering kĂ€sitles taotletud alasid tuuleenergia tootmiseks pĂ”himĂ”tteliselt ning et vald on sellega vĂ€ljendanud arendajatele tuuleparkide arendamiseks avatust, kuid asjakohaseid keeldumise aluseid ega kaalukaid argumente ei ole otsustes ega volikogu istungi protokollis esitatud.
8.5.Volikogu istungi sÔnavÔtus viidatud maaomaniku pöördumine palvega arvestada planeeringu kÀigus metsloomade liikumise koridoriga (TU7) ning tuuleala TU11 kohta laekunud kogukonna 118 allkirjaga pöördumine ei vÀlistanud detailplaneeringute algatamist, vaid neid sai ja tuli kaaluda detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamÔjude hindamise lÀbiviimise menetluses.
8.6.Vastustaja ei ole detailplaneeringute algatamisest keeldumist pĂ”hjendatud ega toonud vĂ€lja ĂŒhtegi viidet PlanS § 128 lg 2 kohastele keeldumise alustele. Selliseid aluseid kaebaja arvates ka ei esine. Detailplaneering ei ole ilmses vastuolus ĂŒldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p 1). Vinni valla ĂŒldplaneeringus on kavandatud tuuleenergia tootmiseks pĂ”himĂ”tteliselt sobivad alad, millele on ĂŒldplaneeringus sĂ€testatud tingimustel vĂ”imalik rajada tuuleenergia tootmisrajatisi.
8.7.KĂ”ikides vallavalitsuse poolt volikogu istungile esitatud detailplaneeringute algatamise eelnĂ”udes oli mĂ€rgitud, et vallavalitsus sĂ”lmib Sustainable Investments OĂ-ga halduslepingu detailplaneeringu koostamise kulude kandmise ja detailplaneeringu kohaste teede ja muude rajatiste vĂ€lja ehitamiseks ja vĂ€ljaehitamisega seotud kulude katmise kohustuse tĂ€ielikuks ĂŒlevĂ”tmiseks. Kaebaja kui detailplaneeringust huvitatud isik on andnud oma nĂ”usoleku selliste kulude kandmiseks. Seega ei esine asjaolusid, mis takistaksid detailplaneeringu elluviimist tulevikus (PlanS § 128 lg 2 p 2).
8.8.Kaebajale ei ole teada, et vĂ”iksid esineda muid ĂŒlekaalukal avalikul huvil pĂ”hinevaid pĂ”hjuseid (PlanS § 128 lg 2 p 3). Taastuvenergia tootmise puhul on kohtupraktika kohaselt tegemist olulise avaliku huviga. Ka LÀÀne-Virumaa arengustrateegia aastateks 2023-2035 (ptk 3.2.8) kinnitab oluliste otsuste tegemise vajadust taastuvate energiaallikate kasutusele vĂ”tmiseks.
8.9.Kaebajale ei ole teada, et planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku Ôiguste riive (PlanS § 128 lg 2 p 4). Kolmandate isikute huvid ja vÔimalikud riived nende Ôigustele tuleb vÀlja selgitada ja neid kaaluda detailplaneeringu menetluse kÀigus.
8.10.Tegemist ei ole PlanS § 125 lg 5 ja 128 lg 2 p 5 olukorraga, sest kaebaja ei ole taotlenud projekteerimistingimuste vÀljastamist.
8.11.Volikogule otsustamiseks ette valmistatud detailplaneeringute eelnÔude kohaselt kohustub sÔlmitava halduslepingu alusel detailplaneeringu koostamise tellimise ja koostamisega seotud kulud kandma kaebaja (ei esine PlanS § 128 lg 2 p 6 olukorda).
8.12.Volikogu on sarnases olukorras nÔustunud detailplaneeringu algatama tuuleala TU3 suhtes.
8.13.Kaebajal oli Ă”igustatud ootus detailplaneeringu algatamiseks, mis tugines ĂŒldplaneeringule, Ă”iguskantsleri ja kohtupraktika seisukohtadele ning olulise avaliku huvi olemasolule taastuvenergia arendamiseks.
9.Kaebaja II vÀidab jÀrgmist.
4(17)
3-24-3496
9.1.Kaebaja alustas Vinni valda tuulepargi kavandamist mitmed aastad tagasi lĂ€htudes teadmisest, et Vinni vald on huvitatud enda territooriumil tuuleenergeetika arendamisest, mh otsustas Vinni vald viia ĂŒldplaneeringu raames lĂ€bi taastuvenergia arenduse analĂŒĂŒsi ning mÀÀrata tuuleenergeetika arendamiseks pĂ”himĂ”tteliselt sobivad alad. Kaebaja on sĂ”lminud tuulepargi rajamiseks hoonestusĂ”iguse seadmise lepinguid ning vĂ”tnud maaomanike ees iga-aastaseid kohustusi. Kaebaja on teinud kulutusi kogu tuulepargi kavandamise protsessile, sh erinevatele uuringutele jne.
9.2.Kaebaja esindaja selgitas volikogu istungil , et taotlustes on esitatud esialgsed maaalad, mille osas asutakse pĂ”hjalikke uuringuid teostama detailplaneeringu raames ning alad vĂ”ivad vĂ€heneda. Samuti seda, et taotletakse kĂŒll kuni 280 m kĂ”rgusi tuulikuid, kuid see on maksimaalne kĂ”rgus ja praktikas vĂ”ivad tuulikud olla oluliselt madalamad.
9.3.Otsused nr 28 ja 30 on ilmselgelt Ă”igusvastased juba ĂŒksnes Ă€rakuulamiskohustuse rikkumise tĂ”ttu. Kaebaja oli teadlik vallavalitsuse koostatud eelnĂ”udest, mille kohaselt vastavalt kaebaja taotlusele algatatakse detailplaneeringud ĂŒldplaneeringus mÀÀratud tuulealadele nr 7 ja 11. Kuna asi otsustati kaebaja kahjuks, oleks haldusorgan pidanud andma kaebajale vĂ”imaluse oma arvamuse ja vastuvĂ€idete esitamiseks. Kaebajale ei esitatud haldusakti eelnĂ”ud ega ka muul kujul Ă”iguslikke ega faktilisi pĂ”hjendusi, millest lĂ€htuvalt saaks vald enda poolt kehtestatud ĂŒldplaneeringu jĂ€tta meelevaldselt ellu viimata. Asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja viibis volikogu istungil, ei ole isiku Ă€rakuulamine tema kahjuks tehtava otsuse osas lĂ€htuvalt HMS §-st 40. Istungi protokollist nĂ€htuvalt ei esitatud ĂŒhtegi Ă”iguslikku ega faktilist argumenti, mis volikogu seiskohti toetaks.
9.4.Otsustes puuduvad mistahes Ă”iguslikud kui ka faktilised pĂ”hjendused. Otsused sisaldavad ĂŒksnes eelneva menetluse refereeringuid ning tsiteeritakse eelnĂ”usid, milles nĂ€hti ette kaebaja taotluse alusel detailplaneeringud algatada. Volikogu enda seisukohad on esitatud otsuste resolutsioonides (punktides 1.6) ilma mistahes Ă”igusliku ja faktilise pĂ”hjenduseta. Otsustes kaalutluste puudumine on oluline pĂ”hjendamispuudus, mis muudab haldusaktid formaalselt Ă”igusvastaseks.
9.5.Vastustaja ei ole vĂ€lja toonud ĂŒhtegi PlanS § 128 lg-s 2 sĂ€testatud alust ning praegusel juhul ĂŒhtegi neist ka ei esine.
9.6.PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmĂ€rk eelkĂ”ige ĂŒldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Seega kui ĂŒldplaneering on kehtestatud, siis ei saa kohalik omavalitsus ĂŒldplaneeringu elluviimisest loobuda. Vinni valla ĂŒldplaneeringu raames viidud lĂ€bi analĂŒĂŒsid ning erinevate huvide kaalumised, mille tulemusel on tasakaalustatud lahendusena mÀÀratud perspektiivsed tuuleenergeetika arendusalad. Ăldplaneeringu kehtestamisega on Vinni vald vĂ”tnud selge seisukoha elektrituulikute arendusalade osas ning nĂ€inud ette, et jĂ€rgnevates planeerimisetappides lĂ€biviidavate uuringute raames selguvad tĂ€psed tuulikute asukohad ning pĂŒstitamise tingimused. Kehtiv ĂŒldplaneering on tĂ€itmiseks kohustuslik kĂ”igile, sh kohalikule omavalitsusele endale. Riigikohtu praktika rĂ”hutab, et kui planeering on kehtestatud, siis tuleb teha kĂ”ik mĂ”istlikult vĂ”imalik, et viia planeeringud tuulepargi rajamise osas ellu maakonna- ja ĂŒldplaneeringute tavapĂ€rase kehtivusaja jooksul.
9.7.Vinni Vallavolikogu oma varasema halduspraktikaga ise selgelt kinnitanud, et ĂŒldplaneering on asjakohaseks aluseks tuuleparkide kavandamisel ning on 26. septembri 2024 otsusega nr 20 (lisa 8) algatanud mĂ”ned nĂ€dalad varem detailplaneeringu ĂŒldplaneeringus mÀÀratud tuuleala TU3 osas.
9.8.Kaalutluste puudumise tÔttu saab vÀita, et kaebaja huvide kaalumine kaebaja huvidega on teostamata. Kaebaja on kulutanud oluliselt ajalist ja rahalist ressurssi tuuleparkide kavandamisele. Detailplaneeringute mittealgatamine vÀlistab hoonestusÔiguste alusel 5(17)
3-24-3496
omandiÔiguse teostamise tuulepargi rajamise eesmÀrgil. TÀhelepanu pole pööratud avalikule huvile taastuvenergeetika laialdase kasutuselevÔtu nÀol. Asjaolu, et teatud isikud on tuuleparkide rajamise vastu, ei ole detailplaneeringute algatamata jÀtmise aluseks.
9.9.Vald on varem vĂ€ljendanud seisukohta, et tuuleparkide arendamine on oluline avalik huvi, millesse vald panustab ĂŒldplaneeringus ette nĂ€htud tuuleparkide alade kavandamisega ka Vinni Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuses nr 24, millega jĂ€eti rahuldamata kaebaja taotlus eriplaneeringu algatamiseks. Volikogu mĂ€rkis seal ka, et sobilikke alasid tuuleparkide kavandamiseks on 9.
10.Vastustaja palub jĂ€tta kaebuse rahuldamata, esitades vastuseks kaebustele jĂ€rgmised vĂ€ited. 10.1.Kaebajatele oli tagatud vĂ”imalus olla ara kuulatud ning vaidlustatud otsused ei ole Ă”igusvastased seoses Ă€rakuulamisĂ”iguse vĂ€idetava rikkumisega. Ă€rakuulamine ei eelda alati, et isikule esitatakse enne haldusakti eelnĂ”u tutvumiseks. Vastustajal ei olnud kohustust esitada eelnevalt tutvumiseks eelnĂ”ud, mille kohaselt detailplaneering jÀÀb algatamata. Vastustaja oli valmistanud ette eelnĂ”ud detailplaneeringu algatamiseks ning kaebaja oli teadlik, et nende ĂŒle otsustab vallavolikogu. Kaebajale oli tagatud Ă€rakuulamisĂ”iguse teostamine suulises vormis volikogu istungil, kus kaebaja esindajad ka viibisid ja arutelul osalesid. Kaebajatele tagati vĂ”imalus olla Ă€ra kuulatud ka majanduskomisjoni koosolekul.
10.2.Kuigi kaebajatel on Ă”igus esitada taotlus detailplaneeringu algatamiseks, ei tĂ€henda see veel kindla sisuga planeeringu algatamist. Volikogu otsustab tema pĂ€devusse kuuluvaid kĂŒsimusi hÀÀletamise teel. Seega ei saanud kaebajate jaoks tegelikkuses olla ĂŒllatuslik, et volikogu liikmete hÀÀlteenamusega otsustati detailplaneeringut mitte algatada. Vallavolikogu liikmetele olid teada kĂ”ik menetluse materjalid, sh eelnĂ”u projekt, kuid volikogu liikmete hÀÀlte jagunemine ning hÀÀletustulemus ei ole ette teada.
10.3.Arvestades vastuseks kaebustele esitatud pĂ”hjendusi, ei tooks isegi pĂ”hjendamiskohustuse rikkumine kaasa vaidlustatud otsuste tĂŒhistamist, sest kaebajate vastuvĂ€ited ei oleks muutnud volikogu liikmete seisukohti. PĂ”hjenduste esitamata jĂ€tmine haldusaktides ei ole mĂ”jutanud sisulist otsustamist.
10.4.PlanS § 128 lg 2 annab avatud loetelu olukordadest, millal detailplaneeringut ei algatata. Sellele viitab samas lĂ”ikes sĂ”na âeelkĂ”igeâ. See tĂ€hendab, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine on vĂ”imalik ka seaduses selgesĂ”naliselt nimetamata alustel. KĂ€esoleval juhul on detailplaneeringu algatamisest keeldumise aluseks seaduses loetletud olukorrad, kus planeering on vastuolus ĂŒldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p 1), selleks on muu ĂŒlekaalukas avalikul huvil pĂ”hinev pĂ”hjus (PlanS § 128 lg 2 p 3) vĂ”i detailplaneeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku Ă”iguste riive (vt PlanS § 128 lg 2 p 4). KĂ”igi vaidlustatud haldusaktide puhul esinevad eelnimetatud seadusest tulenevad alused detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks. 10.5 Vastustaja nĂ”ustub, et planeeringute ĂŒlesanne on erinevate huvide tasakaalustamine ja tervikliku ruumilise lahenduse loomine, kuid kohalikul omavalitsusel on planeerimismenetluses ulatuslik kaalumisruum. Vastustaja ei nĂ”ustu, et ĂŒldplaneeringu raames on leitud tasakaalustatud lahendusena vĂ”imalikud tuuleenergeetika arendusalad. Vinni valla ĂŒldplaneering on Tartu Halduskohtus vaidlustatud. Seega ei ole kĂ€esoleva vaidluse ajal selge, millises mÀÀras vĂ”i ulatuses ĂŒldplaneering kehtima jÀÀb. Ăldplaneering ei kohusta tuuleenergiat valla territooriumil arendama, vaid mÀÀras vĂ”imalikud alad, kus tĂ€iendavate uuringute lĂ€biviimisel vĂ”iks olla vĂ”imalik tuuleenergia arendamine. Ăldplaneeringu pĂ”hijooniste kohaselt asuvad kĂ”ik tuulealad osaliselt rohevĂ”rgustiku koridori aladel, vÀÀrtuslike pĂ”llumajandusmaade alal vĂ”i puistu (st metsade) aladel 6(17)
3-24-3496
10.5.1.Lisaks sihtotstarbe piirangutele ei asu Kaebaja I taotluses 1 (TU4) mĂ€rgitud kinnistud tervikuna tuuleala, vaid kattuvad tuulealaga ĂŒksnes osaliselt (vt kaebuse lisa 1 joonis). MĂ”nel kinnistul on kattuvus tuulealaga suurem, kuid mĂ”nel vaid marginaalne kattuvus ning vaid Ărmi, Viu ja Kaarli kinnistutel on tĂ€ielik kattuvus tuulealaga nr 4.
10.5.2.Ăldplaneeringu pĂ”hijoonise kohaselt asub TU7 planeeritud rohevĂ”rgustiku koridori ja tugialadel. Kaebaja II kaebuse lisa 2.3 tĂ”endab, et TU7 vahetus lĂ€heduses asub rohelise triibutusega ruut ehk looduskaitseliste piirangutega ala. JĂ€relikult, kui TU7 alasse ei planeerita tuulikuid, ei muudeta ĂŒldplaneeringut, jÀÀb see maa-ala kui rohevĂ”rgustiku koridor, tugiala ja looduskaitseliste piirangutega ala. 10.5.3.TU8 puhul on taotluses mĂ€rgitud hoonestusĂ”igusega maad osaliselt vĂ€ljaspool tuuleala.
10.5.4.TU11 ala on osaliselt mÀÀratud kui vÀÀrtuslik pĂ”llumajanduslik maa, osaliselt rohevĂ”rgustiku koridor ja osaliselt puittaimestik. Kui nimetatud alale ei planeerita tuulikuid, saab kohalik omavalitsus planeerida nimetatud maa-ala kasutamist kooskĂ”las ĂŒldplaneeringus mÀÀratud funktsioonidega (vÀÀrtuslik pĂ”llumajandusmaa ja rohevĂ”rgustiku koridor). Kaebaja taotluste alusel detailplaneeringute algatamata jĂ€tmine ei tĂ€henda vastuolu ĂŒldplaneeringuga, vaid vĂ”imaldab kasutada maa-alasid ĂŒldplaneeringus mÀÀratletud eesmĂ€rkidel.
10.5.5.Kaebajatel ei saanud olla ÔiguspÀrast ootust detailplaneeringu algatamise osas.
10.5.6.Planeeringuga tuleb tagada optimaalne tasakaal kĂ”igi puudutatud isikute huvide vahel ning pĂŒĂŒda sĂ€ilitada ja vĂ”imaluse korral parandada olemasoleva elukeskkonna vÀÀrtust. Kui kaebaja on vĂ”tnud teadlikult majandusliku riski, et ta vĂ”ib tuulepargi pĂŒstitamiseks luba mitte saada, tuleb sellise riski realiseerumisel tal endal tekkivad kahjud kanda. HoonestusĂ”iguse lepingute sĂ”lmimine maaomanikega on ĂŒks Kaebaja II majanduslikest riskidest, kui lepingud on sĂ”lmitud maa-ala kohta, mille katastriĂŒksuse sihtotstarve ei vĂ”imaldakski tuuleenergiat toota. Vald ei ole arvestanud ainult ĂŒhe huvigrupiga, vaid erinevate huvidega laiemalt. Detailplaneeringute algatamata jĂ€tmine on tegelikkuses kooskĂ”las valla ruumilise planeerimise eesmĂ€rkidega ja pĂ”llumajandus- ning metsamaade sĂ€ilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise eesmĂ€rgiga. Kohtupraktika jĂ€rgi on elektrituulikute negatiivne mĂ”ju loodusliku keskkonna ilmele kaheldamatult ĂŒldteada ja ĂŒldtunnustatud kui ĂŒks kaasaegseid suure kĂ”rgusega tuulikuid kasutavate tuuleparkidega kaasas kĂ€ivatest olulistest negatiivsetest mĂ”judest. Vastustajal ei ole kohustust teostada ruumilist planeerimist viisil, et tuulik jÀÀks kĂŒll tuuleala sisse, kuid killustatakse metsamaad vĂ”i haritavat maad. Neid huvisid saab pidada kaalukamaks kaebajate huvist tulevikus kasumit teenida.
10.5.7.Vastustaja on kaalunud ka elanike kinnistute vÀÀrtuse vĂ€henemisega kaasnevat omandiĂ”iguse riivet ning tuulikute mĂ”ju elanike tervisele ja eraelu puutumatusele. Tammiku, Rahkla ja Veadla on rahvastiku tĂŒĂŒbi jĂ€rgi kahanevad ja laste vĂ”i vĂ€heste lastega kĂŒlad. Tuulikute rajamine vĂ”ib mĂ”jutada rahvaarvu kahanemist vallas.
10.5.8.Avalik huvi, mis seisneb taastuvenergia laialdases kasutuselevÔtus, ei kohusta vastustajat detailplaneeringuid algatama. Vinni vald on panustanud taastuvenergia eesmÀrkide saavutamisse pÀikesepargi rajamise kaudu.
10.6.MenetlustÀhtaja jÀrgimata jÀtmine ei ole kaasa toonud ebaÔiget otsust
10.7.KÔik potentsiaalsed tuulealad erinevad ning iga taotlust tuleb vaadelda eraldiseisvalt. See, et vald on TU3 alal otsustanud detailplaneeringu ja KSH algatada, ei anna alust jÀrelduseks, et kÔikide teiste vÔimalike tuulealade puhul otsustaks vald samamoodi.
KOHTU PĂHJENDUSED
7(17)
3-24-3496
11.Vinni Vallavolikogu on teinud 28. novembri 2024. a istungil kÔik praeguses haldusasjas vaidlustatud otsused, millega jÀttis rahuldamata kaebajate taotlused tuulealade TU4, TU7, TU8, TU11 detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
12.Kaebaja I soovis detailplaneeringute koostamise algatamist jĂ€rgmiselt: 1) Vinni vallas Tammiku kĂŒlas kogu Vinni valla ĂŒldplaneeringus mÀÀratletud tuulealale nr 4 (TU4) detailplaneeringut, millega planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark, mÀÀrata hoonestusala ja ehitusĂ”igus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu asukoht. Detailplaneeringu koostamise kĂ€igus selgitatakse vĂ€lja planeeritaval alal ruumiline terviklahendus sh tuulikute parameetrid (kĂ”rgus, vĂ”imsus, paigutus); 2) Vinni vallas Veadla kĂŒlas kogu Vinni valla ĂŒldplaneeringus mÀÀratletud tuulealale nr 11 (TU11) detailplaneeringut, millega planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark, mÀÀrata hoonestusala ja ehitusĂ”igus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu asukoht; 3) Vinni vallas ArukĂŒlas kogu Vinni valla ĂŒldplaneeringus mÀÀratletud tuulealale nr 8 (TU8) detailplaneeringut, millega planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark, mÀÀrata hoonestusala ja ehitusĂ”igus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu asukoht; 4) Vinni vallas Rahkla kĂŒlas kogu Vinni valla ĂŒldplaneeringus mÀÀratletud tuulealale nr 7 (TU7), detailplaneeringut, millega planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark, mÀÀrata hoonestusala ja ehitusĂ”igus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu asukoht.
13.Kaebaja II soovis detailplaneeringute koostamise algatamist eesmĂ€rgiga rajada Vinni valla ĂŒldplaneeringuga ettenĂ€htud perspektiivsetele tuuleenergia aladele TU11 (Veadla piirkond) ja TU7 (Rahkla piirkond) ĂŒhe tervikuna kĂ€sitletav âRahkla taastuvenergiaparkâ (tuuleenergia, pĂ€ikesepark ning elektrienergiasalvesti), mis on kaebaja poolt arendatava VĂ€ike-Maarja vallas paikneva tuulepargi osa ja mille liitumine jÀÀb VĂ€ike-Maarja valda. Planeeringuga tĂ€psustatakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks, sh vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning mÀÀratakse ehitusĂ”igus tuulikute, pĂ€ikesepargi ja energiasalvesti rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepÀÀsud, teed, tehnovĂ”rkude paigutus ning heakorra kĂŒsimused.
14.Vaidlus puudub selles, et eelnevalt arutas Vinni Vallavalitsus kaebajate detailplaneeringute algatamise taotlusi 30. oktoobril 2024 vallavalitsuse istungil. Vallavalitsus otsustas, tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-le 1, planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-tele 1, 7 ja 10, § 125 lg-le 2, § 128 lg-tele 1 ja 5, keskkonnamĂ”ju hindamise ja keskkonnajuhtimissĂŒsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p-le 34, § 33 lg 1 p-le 3, § 34 lg-le 2, § 35 lg-le 1 ning Vinni Vallavolikogu 27. juuni 2024 otsusega nr 17 kehtestatud Vinni valla ĂŒldplaneeringule detailplaneeringute koostamise ja keskkonnamĂ”ju strateegilise hindamise (KSH) algatamise otsuste eelnĂ”ud nelja tuuleala (TU4, TU7, TU8, TU11) kohta (dtl 28-44). esitada otsustamiseks Vinni Vallavolikogule.
15.Kaebaja II on vĂ€ljendanud arvamust, et olukorras, kus volikogule olid otsustamiseks ette valmistatud planeeringu ja KSH algatamise otsused, sai ta hÀÀletada kĂŒll nende eelnĂ”ude alusel otsuste vastuvĂ”tmise poolt vĂ”i vastu, kuid poleks saanud ega tohtinud otsustada planeeringu ja KSH algatamisest keeldumist, kuna selliseid otsuste eelnĂ”usid polnud volikogu istungiks ette valmistatud. Ăhtlasi seondub see seisukoht etteheidetega, et kaebajatel puudus vĂ”imalus olla Ă€ra kuulatud menetluses, mille tulemuseks oli neile negatiivse tagajĂ€rjena detailplaneeringute algatamisest keeldumine (vt allpool otsuse pĂ”hjenduste p 20 ja alapunktid). Kaebaja II on vĂ€ljendanud ka arvamust, et kui detailplaneeringute ja KSH 8(17)
3-24-3496
algatamise eelnĂ”ud volikogu poolthÀÀlte enamust ei saavutanud, tulnuks vastupidise otsustuse tegemiseks (algatamisest keeldumiseks) panna hÀÀletamisele keeldumist sisaldavad eelnĂ”ud (istungil alates 00:16:27). Kaebajate arvates ei olegi volikogu hÀÀletanud kĂŒsimust detailplaneeringute ja KSH algatamisest keeldumise ĂŒle, vaid algatamist ette nĂ€inud eelnĂ”ud ei saanud lihtsalt vajalikku hulka poolthÀÀli.
15.1.Kohus on arvamusel, et 28. novembri 2024. a istungil vĂ€ljendas volikogu detailplaneeringute algatamise eelnĂ”ude ĂŒle hÀÀletades piisava arusaadavusega oma tahet detailplaneeringuid ja KSH-d mitte algatada ning vastupidise sisu ja lĂ”pptulemusega eelnĂ”ude ĂŒle hÀÀletamine polnuks ilmtingimata vajalik, kui taotlejatel oleks olnud vĂ”imalus olla piisavalt infomeeritud ja Ă€ra kuulatud ettevalmistatud eelnĂ”udele esitatavate vastupidiste seisukohtade osas.
15.2.Usutav on volikogu esinaise selgitus, et volikogu liikmed olid oma arvamuse juba vĂ€lja kujundanud (istungil 00:26:5). VĂ”ib eeldada, et tegemist oli volikogu liikmete poliitilise iseloomuga veendumusega. Kuid kuigi tegemist on ĂŒhelt poolt poliitilise otsustusprotsessiga, otsustab volikogu sellise menetluse tulemusena planeeringu algatamisest keeldudes anda haldusakti. Kui detailplaneeringu algatamise otsus ei oleks kujunenud kohtupraktika jĂ€rgi oma Ă”iguslikult olemuselt haldusakt, vaid toiming, tuleb siiski detailplaneeringu algatamisest (isiku taotluse rahuldamisest) keelduvat otsust pidada selliseks haldusaktiks, mis puudutab otseselt ja lĂ”plikult isikute (nt taotleja, kinnistunaabrid jt) Ă”iguspĂ€raseid huve, ning mida saab halduskohtus vaidlustada (Riigikohtu 3-3-1-51-07, p 10). Selline haldusakt peab vastama haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sĂ€testatud Ă”iguspĂ€rasuse eeldustele.
16.Vastustajal on Ă”igus selles, et taotlejal puudub subjektiivne Ă”igus nĂ”uda tema esitatud planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid isik on Ă”igustatud nĂ”udma tema taotluse Ă”iguspĂ€rast menetlemist haldusmenetluses ning tema subjektiivsete Ă”iguste kaitsmiseks Ă”iguslike hĂŒvede Ă”iglast kaalumist haldusorgani poolt (Riigikohtu 27. jaanuari 20210. a otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 13). Vastustajaga saab nĂ”ustuda ka selles, et tuulealade mÀÀratlemine Vinni valla ĂŒldplaneeringus ei saanud luua kaebajate jaoks veel Ă”iguspĂ€rast ootust, et vastavad detailplaneeringu nende taotluste alusel ka algatatakse. Samas ei ilmne aga ĂŒhtegi asjaolu, mis Ă”igustaks nende taotluste menetlemisel haldusĂ”iguse normide ja pĂ”himĂ”tete kĂ”rvale jĂ€tmist. Ăigus Ă”iguspĂ€rasele menetlusele on mĂ”istetav pĂ”hiseaduse §-s 14 sĂ€testatud pĂ”hiĂ”igusena korraldusele ja menetlusele.
17.Kaebaja I on pidanud vaidlustatud otsuseid Ă”igusvastaseks ka pĂ”hjusel, et vastustaja on rikkunud tema taotluste lĂ€bivaatamisel seaduses sĂ€testatud tĂ€htaega. PlanS § 128 lg 4 sĂ€testab, et detailplaneering algatatakse vĂ”i jĂ€etakse algatamata 30 pĂ€eva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. MĂ”juval pĂ”hjusel, eelkĂ”ige planeeringuala suurusest, uuringute lĂ€biviimise vajadusest, halduslepingu vĂ”i planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sĂ”lmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest vĂ”i kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud pĂ”hjusel, vĂ”ib nimetatud tĂ€htaega pikendada 90 pĂ€evani. Ilmneb, et vastustaja on Kaebaja I juulis ning 1. augustil 2024 esitatud taotluste lahendamiseni jĂ”udnud alles 28. novembril 2024, st tĂ”epoolest eelnimetatud tĂ€htaegu rikkudes. Kuigi menetluse lĂ€biviimist tĂ€htaegu rikkudes ei saa pidada Ă”iguspĂ€raseks, ei ole kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mis juba iseenesest tooks kaasa vaidlustatud otsuste tĂŒhistamise.
18.MÔlemad kaebajad heidavad vastustajale ette Àrakuulamiskohustuse rikkumist ja vaidlustatud haldusaktide kui olulise kaalumisruumiga otsuste ebapiisavat pÔhjendamist. Vastustaja on arvamusel, et selliseid vormilisi ega menetluslikke rikkumisi ei esine vÔi isegi 9(17)
3-24-3496
nende esinemisel pole need sellised rikkumised, mis saaksid kaasa tuua vaidlustatud otsuste tĂŒhistamise.
19.HMS § 54 kohaselt on haldusakt Ă”iguspĂ€rane, kui ta on antud pĂ€deva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva Ă”iguse alusel ja sellega kooskĂ”las, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminĂ”uetele. Haldusakti kehtetuks tunnistamise vĂ”i tĂŒhistamise vĂ€listavad ĂŒksnes sellised vormi-vĂ”i menetlusnĂ”uete rikkumised, mis ei vĂ”inud mĂ”jutada asja otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).
20.HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele vÔimaluse esitada kirjalikus, suulises vÔi muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuvÀited. HMS § 40 lg-s 3 on sÀtestatud alused, mille esinemisel vÔib haldusmenetluse lÀbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuvÀiteid Àra kuulamata.
20.1.Kohtu hinnangul HMS § 40 lg-s 3 loetletud aluseid praegusel juhul ei esine. Muu hulgas saab Ă€rakuulamisnĂ”udesse suhtuda leebemalt olukorras, kus menetlusosalise poolt taotluses vĂ”i seletuses esitatud andmetest ei kalduta kĂ”rvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, vĂ”i kui asja ei otsustata menetlusosalise kahjuks (HMS § 40 lg 3 p-d 2 ja 3). Ilmselgelt on volikogu vaidlustatud otsused vastupidised kaebajate taotletule (st nende kahjuks) ning argumendid selliste otsuste pĂ”hjendamiseks kas puuduvad vĂ”i ei lange kokku taotlejate esitatuga. Kaebaja I on nimetanud volikogu otsustusi ĂŒllatuslikuks. Kohtu hinnangul eeldanuks vaidluskĂŒsimuste olemust arvestades planeeringute algatamisest keeldumise otsustamine ka ulatuslikumalt lisaandmeid, kui seda oli vaja planeeringute algatamise kasuks otsustades, kuna planeeringute algatamata jĂ€tmisega takistatakse asjaolude edasine hindamine ja huvide kaalumine.
20.2.Vaidlust pole selles, et volikogu 28. novembri 2024. a istungil osalesid mĂ”lema kaebaja esindajad â TMV Green OĂ poolt Indrek Aps ja Jaanus Kivirand (veebi vahendusel) ning Sustainable Investments OĂ esindajad Oliver Zereen ja Liisi Hallikma. Seega oli mĂ”lemale kaebajale tagatud vĂ”imalus osaleda volikogu istungil ning olla arutamise juures. Vastustaja on pĂ”himĂ”tteliselt Ă”igesti vĂ€lja toonud, et kaebajatele anti vĂ”imalus oma seisukohti esitada ka valla majanduskomisjoni 13. novembri 2024. a istungil, kus arutati alade TU4, TU7, TU8 ja TU11 detailplaneeringute koostamise algatamist. Istungil osalesid ka OĂ Sustainable Investment esindajad Liisi Hallikma ja Oliver Zereev ning TMV Green OĂ esindajad Jaanus Kivirand ja Andro Ennok. Samas ei saanud kaebajate esindajatele majanduskomisjoni istungil teatavaks saada variant, et planeeringuid otsustatakse mitte algatada ega algatamisest keeldumise pĂ”hjused. Arutelu jĂ€i vĂ€hemalt dokumendist nĂ€htuvalt ĂŒldiseks. Muu hulgas jĂ€i koosolekul 7. pĂ€evakorrapunkti all toimunud arutelust kĂ”lama, et muu hulgas on lahtine kavandatu kasutegur ning aeg, mille jooksul taotleja jÀÀks tuulikuid opereerima. Samuti rĂ”hutati, et kokkulepped tuleb kajastada halduslepingutes ning kokku tuleb leppida arendajate koostöös aladel TU7 ja TU11 (protokoll, dtl 74-745).
20.3.Pelgalt vĂ”imalus istungitel osaleda ja isegi seal sĂ”na saada ei pruugi aga kohtu hinnangul tagada veel tĂ”husat Ă€rakuulamist HMS § 40 tĂ€henduses, kui menetlusosalistele pole selge, millistele seisukohtadele tuleb arvamusi ja vastuvĂ€iteid esitada. TĂ”hus ja tegelik Ă€rakuulamine ei eelda igal juhul haldusakti projekti eelnevat tutvustamist, kuid menetlusosalisele peab olema piisavalt tĂ€pselt teada, mille kohta arvamust ja vastuvĂ€ited esitada ning tal peab olema vĂ”imalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt kĂŒsimuse Ă”igeks otsustamiseks tĂ€htsust omavaid tĂ€iendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema Ă”igusi puudutav haldusakt vĂ”idakse vĂ€lja anda ning millised on akti andmise peamised pĂ”hjused (Riigikohtu 10. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-72-10, p 17).
10(17)
3-24-3496
Praegusel juhul ei olnud kaebajatel tĂ€it selgust, millistele vastustaja vĂ”imalikele pĂ”hjendustele vastu vaielda vĂ”i tĂ€iendavat teavet esitada. Ka ei selgu vaidlustatud otsustest ega volikogu istungi protokollist, et kaebajad oleksid istungil p-de 5-7 arutamisel ĂŒldse tĂ€iendavalt sĂ”na saanud.
20.4.Kohtu hinnangul ei ole kaebajatele olnud tagatud piisav ja tÔhus vÔimalus olla Àra kuulatud nende suhtes negatiivseid lahendusi sisaldavate otsuste tegemisel. Kohtule ei ole teada, kas selline lÔpplahendus oli volikogu istungi juhatajale ettenÀhtav vÔi mitte, kuid pÔhjalikum volikogu liikmete erinevate seisukohtade Àrakuulamine enne hÀÀletamist saanuks anda ka kaebajatele vÔimaluse erinevate seisukohtadega tutvuda ning neile asjakohaselt vastuvÀiteid ja arvamusi esitada. Samuti lisada omalt poolt otsustamise seisukohast olulist teavet, mille esitamise vajadus vÔis tekkida alles siis, kui ilmnes volikogu liikmete vastuseis planeeringute algatamisele. Midagi sellist praegusel juhul ei toimunud. Tegemist on Àrakuulamisveaga, mille tÔttu saab toimunud menetlust pidada formaalselt Ôigusvastaseks. Kohus ei vÀlista, et kaebajate tÀielikum Àrakuulamine vÔinuks mÔjutada ka otsustusi.
21.Kaebajad heidavad vastustajale ette ka pÔhjendamiskohustuse ebapiisavat tÀitmist.
21.1.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult pĂ”hjendatud (HMS § 56 lg 1 ls 1). Kohtupraktika kohaselt peavad pĂ”hjendused olema sedavĂ”rd pĂ”hjalikud, et vĂ”imaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle tegemise pĂ”hjust mĂ”ista ning hinnata otsuse Ă”iguspĂ€rasust. Ăhtlasi tagab pĂ”hjendamiskohustus kaebeĂ”iguse teostamise vĂ”imaluse ja tĂ€idab ka haldusorgani enesekontrolli eesmĂ€rki (nt Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-21-1366 (p 19) ja seal viidatud Riigikohtu ĂŒldkogu praktika).
21.2.KĂ”ik neli vaidlustatud otsust (dtl 50-55 ja 608-609) on oma ĂŒlesehituselt ja sĂ”nastuselt vĂ€ga sarnased. Esmalt on kirjeldatud taotluste esitamise asjaolusid (esitajad, esitamise aeg, taotlusega hĂ”lmatud ala), seejĂ€rel vallavalitsuse ettevalmistatud eelnĂ”udes sisalduvaid ettepanekuid. KĂ”ikide otsuste punktides 1.6. sisaldub otsuse reolutsioon jĂ€rgmises ĂŒhetaolises sĂ”nastuses: â1.6. Vinni Vallavolikogu 28.11.2024.a. istungil toimus eelnĂ”u arutelu. Volikogu esimees pani eelnĂ”u hÀÀletusele. Eelneva alusel otsustab Vinni Vallavolikogu:
1.Mitte algatada detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamÔju strateegilise hindamise algatamist, tuulealal nr [---].
2.Otsus jĂ”ustub teatavakstegemisest. â Iga otsuse resolutsiooni p 3 sĂ€testab otsuse vaidlustamise korra ja tĂ€htaja.
21.3.Haldusakti pĂ”hjenduses tuleb mĂ€rkida haldusakti andmise faktiline ja Ă”iguslik alus (HMS § 56 lg 2) ning kaalutlusĂ”iguse alusel antud haldusakti pĂ”hjenduses tuleb mĂ€rkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lĂ€htunud (lg 3). Praegusel juhul ei sisalda vaidlustatud otsused ĂŒhtegi Ă”iguslikku alust ega sisulist pĂ”hjendust selle kohta, miks volikogu otsustas esitatud eelnĂ”udega mitte nĂ”ustuda ning vastupidiselt detailplaneeringute algatamist ette nĂ€inud eelnĂ”udele otsustas jĂ€tta kĂ”ik taotletud detailplaneeringud algatamata. Otsused sisaldavad vaid hÀÀletamisele pandud vastupidise sisuga eelnĂ”ude kirjeldust, millest nĂ€htuvad pĂ”hjendused planeeringute ja KSH algatamiseks.
22.Kohus ei nÔustu vastustaja kohtuistungil esitatud seisukohtadega nagu oleks demokraatliku valimisprotseduuri tulemusel valitud volikogu liikmed oma otsustamisel sedavÔrd vabad ning nende otsustus teha arutamiseks esitatud eelnÔudest diametraalselt
11(17)
3-24-3496
erinev otsustus taotluste rahuldamata jĂ€tmiseks legitiimne ja usaldusvÀÀrne ka ilma vastavaid pĂ”hjendusi vĂ€lja toomata (istungil 01:43:18). Vastustajaga vĂ”ib nĂ”ustuda selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lg 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthÀÀlte enamusega. Erandi sellest teeb sama lĂ”ike teine lause, milles viidatud kĂŒsimustes otsustuste vastuvĂ”tmiseks on vajalik volikogu koosseisu hÀÀlteenamus. Kohtu hinnangul ei vabasta eeltoodud regulatsioon aga volikogu HMS-s sĂ€testatud pĂ”hjendamiskohustuse tĂ€itmisest juhul, kui volikogu otsus kujutab endast haldusakti, millega jĂ€etakse andmata adressaadile tema taotluses soovitud hĂŒve, nagu seda on ka taotletud detailplaneeringu algatamisest keelduv volikogu otsus.
23.Kuna otsustus detailplaneeringu ja KSH algatamise vĂ”i algatamata jĂ€tmise ĂŒle on kaalutlusotsus HMS § 4 mĂ”ttes, hĂ”lmab pĂ”hjendamiskohustuse tĂ€itmine ka haldusakti andmisel aluseks olnud haldusorgani kaalutluste Ă€ramĂ€rkimist vastavalt HMS § 56 lg-le 3. Vaidlustatud otsustes on esitatud kĂŒll vallavalitsuse ette valmistatud eelnĂ”udes pĂ”hjendused algatamise kasuks, kuid mitte vastupidise otsustuse aluseks olnud argumente ega nende kaalumist.
24.HMS § 56 lg 1 ls-st 2 tulenevalt vĂ”ivad haldusakti pĂ”hjendused sisalduda kas haldusaktis vĂ”i ka menetlusosalisele kĂ€ttesaadavas muus dokumendis, kui sellele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsused ei sisalda ainsatki viidet mĂ”nele muule dokumendile, mis sisaldaks pĂ”hjendusi ja kaalutlusi, mis vĂ”isid olla volikogu otsuse aluseks. Haldusaktis pĂ”hjenduste Ă€ranĂ€itamise kohustuse ĂŒheks eesmĂ€rgiks on ka haldusakti kontrollitavuse tagamine. Seega ei ole kohus veendunud, et volikogu liikmete seisukohta ja hÀÀletamise lĂ”pptulemust poleks vĂ”inud mĂ”jutada pĂ”hjenduste korrektsem esitamine. Asjaolu, et volikogu liikme roll istungil vĂ”ib piirduda hÀÀletamisega eelnĂ”u poolt vĂ”i vastu vĂ”i erapooletuks jÀÀdes, ei takista volikogu istungit juhtival volikogu esimehel vĂ”i teda asendaval volikogu liikmel juhtida ja korraldada volikogu istungit ja arutelu selliselt, et volikogu liikmed saavad vĂ€ljendada oma sisulisi vastuvĂ€iteid koostatud eelnĂ”ule ning esitada oma argumente vastupidise lahenduse kasuks.
25.Volikogu istungi kĂ€iku on kajastatud istungi protokollis (dtl 56-64) ning vĂ”imalik jĂ€lgida istungi helisalvestise (vastustaja 23. aprilli 2025. a menetlusdokumendi (dtl 757) lisa: kohtute infosĂŒsteemis menetluse nr 3-24-3496 dokument 40 ja 41) vahendusel. Kohtu hinnangul ei ole sisuline arutelu tuulealade detailplaneeringute algatamise ĂŒle praegusel juhul kujunenud kuigi pikaks ega pĂ”hjalikuks ning ei vĂ”imalda jĂ€reldada, millistele pĂ”hjalikumatele pĂ”hjendustele volikogu tugines vĂ”i millistest kaalutlustest lĂ€htus.
25.1.Protokollist nĂ€htuvalt kestis volikogu istung kokku 1 tund 35 minutit ning tuulealade detailplaneeringute teemat kĂ€sitleti 10-st pĂ€evakorrapunktist nelja raames. Seejuures tuuleala TU8 puhul andis eelnĂ”u ette valmistanud ametnik vaid lĂŒhikese ĂŒlevaate eelnĂ”ust ning protokolli kohaselt kĂŒsimusi ei esitatud. Tuuleala TU11 puhul on istungi juhataja maininud 118 allkirjaga pöördumist. Protokollist nĂ€htub, et kĂŒsimusi ei esitatud ning ka ettekandja sĂ”navĂ”tuni ei jĂ”utud, vaid istungi juhataja pani eelnĂ”u kohe hÀÀletusele. Seega ei ole neljast tuulealast kahe puhul sisulisemat arutelu toimunud.
25.2.PĂ€evakorrapunkti 4 (TU4) all on valla ehitusspetsialist vastuseks koosolekul osaleja kĂŒsimustele selgitanud jĂ€rgmist. TU4 alal on 67% maadest kaetud hoonestusĂ”iguse lepingutega. Planeeringumenetlusse kaasatakse kĂ”ik kinnistud konkreetse tuuleala sees ning 1 km raadiuses tuuleala piirist. Planeeringu kulud kannab arendaja, seega on tegemist tĂ€ielikult Ă€ririskiga, kui nĂ€iteks selgub, et alal asub kaitsealune liik. Samuti mĂ€rkis ta, et ĂŒldplaneeringus tuulealade kehtestamisega on arendajatele antud osaliselt ootus, et vald on tuuleparkide arendamisele avatud. Volikogu istungil sĂ”na saanud endine vallavanem selgitas, 12(17)
3-24-3496
et tuulealad kujunesid vastavalt modelleerimisele. Istungil kĂ”las ĂŒhelt poolt arvamus, et tuuleparkide rajamine ei anna juurde uusi töökohti, kuid teisalt leiti, et tuuleparkide arendamine ja ehitustegevus arendab oluliselt ka ettevĂ”tlust ja toob vallale kaudset tulu. Volikogu esimees mĂ€rkis, et kui kogukonna vastuseis tuuleparkide rajamisele on suur, ei ole volikogu kohustatud detailplaneeringut algatama.
25.3.PÀevakorrapunkti 5 (TU7) all teavitas valla ehitusspetsialist selle ala kohta laekunud maaomaniku teavitusest metsloomade liikumiskoridori kohta, kust kÀib lÀbi vÀga palju ilveseid ja karusid. Planeeringu kÀigus paluti sellega arvestada, kuna kiskjad jÔuavad aina lÀhemale inimestele. Kaebaja II esindajad selgitasid selle pÀevakorrapunkti all oma seisukohti, mÀrkides kokkuvÔtvalt, et selles menetlusfaasis on tegemist veel esialgsete maaaladega, mida tuleb pÔhjalikumalt uurida, ning taotlustes mÀrgitud tuulikute kÔrgused on maksimaalselt vÔimalikud ning vÔivad kujuneda oluliselt madalamaks. Volikogu esimees viitas tuulekaardilt nÀhtuvale tuulekiirusele (2,5 m/s), mÀrkides, et see pole tuulikute jaoks piisav.
26.PĂ”hjenduste tĂ€pne sisu ja maht sĂ”ltub kĂ€sitletava kĂŒsimuse iseloomust, haldusmenetluse kĂ€igus esitatud vastuvĂ€idetest jm. Mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam Ă”iguslik ning faktiline olukord, seda pĂ”hjalikum peab olema haldusakti motivatsioon. Mida ulatuslikum on haldusorgani kaalumisruum, seda vĂ€hem on kohtul vĂ”imalik kaalumisprotsessi sekkuda. Samas on kohtul pĂ€devus kontrollida, ega otsustamisel pole tehtud kaalumisvigu. Ăldisemate selgituste esitamine ning ĂŒksikute planeeringute algatamise poolt vĂ”i vastu vĂ€ljendatud arvamuste vĂ”i kahtluste pĂ”hjal ei saa teha jĂ€reldust, et planeeringu algatamisest keelduvatele otsustustele oleks eelnenud pĂ”hjalik poolt- ja vastuargumente sisaldav arutelu ning erinevate huvide vĂ”rdlemine ja kaalumine. Kohtu hinnangul ei vĂ”imalda praegusel juhul ka istungi protokollis ja helisalvestisel kajastatu jĂ€reldada, et vastustaja otsustused oleksid olnud kĂŒll pĂ”hjalikult argumenteeritud ja kaalutud, kuid pĂ”hjendusi ja kaalutlusi pole kirjalikus dokumendis lihtsalt piisava pĂ”hjalikkuse ja arusaadavusega vormistatud.
27.Riigikohus on oma pikaajalises praktikas lubanud haldusakti pÔhjendusi kohtumenetluses tÀiendada, kui haldusorganil on vÔimalik tÔendada, et haldusaktist vÀlja jÀÀnud, kuid kohtumenetluses esitatud pÔhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal, kuid seda vaid juhul, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lÀhtus samadest kaalutlustest ka tegelikult otsuse tegemisel. (Riigikohtu 10. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-19-292 p 17; 12. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-17-1927, p 23). Eeltoodut kokku vÔttes leiab kohus, et vaidlustatud otsustes mÀrgitud ning volikogu istungi protokollist ja istungi salvestisest selguvad pÔhjendused ei veena kohut, et volikogu arvestades vaidlustatud otsuseid andes just selliseid asjaolusid, mida on esitatud hiljem kohtumenetluses, ning et volikogu oleks teostanud otsustamisel kaalumist viisil, mida vastustaja kirjeldab vastustes kaebustele kohtumenetluses.
28.Kohalikul omavalitsusel on planeeringutegevuses ulatuslik kaalutlusruum, mille kasutamisel peab kohalik omavalitsus kaalutlemisel arvestama erinevaid huve sh nii avalikke huve, taotleja ning muude isikute, sh kinnistuomanike ja lĂ€hikonnas elavate inimeste vĂ”i tegutsevate ettevĂ”tjate pĂ”hjendatud huve. PlanS § 10 lg-s 1 on rĂ”hutatud, et planeeringumenetluses erinevaid huve tasakaalustades tuleb sealhulgas arvestada ka erinevaid avalikke huve ja vÀÀrtusi. Kaalumisele tulevad avalikud huvid vĂ”ivad seejuures osutuda ka vastandlikeks nagu nĂ€iteks energiajulgeoleku ja elektriga varustatuse tagamine vĂ”rdluses keskkonnakaitseliste eesmĂ€rkidega (sh ka nĂ€iteks praeguses menetluses mainitud metsaraie mahud). Samuti ei pruugi ĂŒhilduda riigi ja kohaliku omavalitsuse huvid (vt Riigikohtu otsus asjas 5-24-22, p 86).
13(17)
3-24-3496
Eelnevast ilmneb, et nii kaebajad kui ka vastustaja on kas ise vĂ€lja toonud vĂ”i viidanud erinevatele argumentidele, mis kĂ”nelevad tuuleparkide loomise poolt vĂ”i vastu: ĂŒhelt poolt energiajulgeoleku tagamine taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise nĂ€ol ning tuuleparkidest lĂ€htuv kasulik mĂ”ju keskkonnale ja piirkonna arengule. Teisalt taastuvenergia kasutuselevĂ”tu eesmĂ€rgi piisav tĂ€idetus piirkonnas pĂ€ikeseparkide rajamisega ning tuulealade pĂ”himĂ”ttelise vĂ€ljaselgitamisega, elukeskkonna halvenemine ja elanike lahkumine piirkonnast, kohalike elanike vastuseis, suurenev metsaraie, mĂ”ju loomade liikumisele. Vastustaja esindaja on Ă€ra mĂ€rkinud ka tuuleparkide tööks ebapiisava tuuleseisundi (volikogu istungi protokoll, dtl 61) jm. Pooled on vĂ€ljendanud erinevat arusaama tuuleparkide arendamise majanduslikust mĂ”just kohalikule omavalitsusele, mĂ€rkides ĂŒhelt poolt elanike lahkumist ja sellega koos tulubaasi vĂ€henemist ning teisalt vĂ”imalust just luua kohapeal suurem vajadus mingite teenuste jĂ€rele seoses tuuleparkide kĂ€itamisega.
29.Arvestades menetlusosaliste poolt nii volikogu istungil ja sellele eelnenud menetluses kui ka kohtumenetluses vÀlja toodud erinevaid ning suuresti vastassuunalisi argumente, puudub kohtul veendumus, et vastustaja on erinevaid asjaolusid ja pÔhjendatud huve piisava pÔhjalikkusega vÀlja selgitanud ning neid kaaludes jÔudnud tasakaalustatud lahenduseni, mille kohaselt oleks juba detailplaneeringute ja KSH algatamise otsustamise kui esimese menetlusetapi raames ilmselgelt pÔhjendatud planeerimismenetlus vÀlistada. Eeltoodut silmas pidades ei saa arvestada vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud tÀiendavate pÔhjendustega, kuna need kogumis ei loo veendumust, et vastustaja tugines neile juba vaidlustatud otsuseid tehes.
30.KaalutlusĂ”igust tuleb teostada kooskĂ”las volituse piiride, kaalutlusĂ”iguse eesmĂ€rgi ning Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes pĂ”hjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kaalutlusvigadeks saab pidada nii kaalutlusĂ”iguse kasutamata jĂ€tmist kui ka tuginemist ebakohastele asjaoludel ning asjakohaste asjaolude kasutamata jĂ€tmist. Vastustaja tegevusest ei ilmne erinevate huvide piisava pĂ”hjalikkusega kaalumist, mis vĂ”imaldaks jĂ€reldada, et esinevad mĂ”nede isikute Ă”igused vĂ”i huvid vĂ”i selline ĂŒlekaalukas avalik huvi, mille olemasolu tĂ”ttu ei ole detailplaneeringute taotluste edasine menetlemine pĂ”hjendatud. Hoopis vastupidiselt on kohtu hinnangul ilmnenud sedavĂ”rd palju erinevaid asjaolusid ja argumente erinevate huvide poolt vĂ”i vastu, mida pĂ”hjalikumalt vaagimata ei ole vĂ”imalik jĂ”uda Ă”iguspĂ€rase kaalutlusotsustuseni. Detailplaneeringute ja KMH algatamata jĂ€tmist otsustades ei ole vastustaja talle antud kaalutlusĂ”igust Ă”iguspĂ€raselt teostanud.
31.Huvide kaalumisega seoses peab kohus muu hulgas vajalikuks osundada vastustaja poolt kohaliku elanikkonna vastuseisu tĂ”endamiseks kohtule TU11 kohta esitatud tĂ”endile (118 allkirjaga pöördumine, dtl 611-616) Kujunenud praktika kohaselt ei vĂ€ljenda teatud ĂŒldsuse osa arvamus veel ĂŒlekaalukat avalikku huvi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a mÀÀrus asjas nr 3-17-1897, p 14; Ăiguskantsleri 14. aprilli 2025 a seisukoht seoses PĂ”hjaSakala Vallavolikogu poolt tuuleparkide eriplaneeringute menetluste lĂ”petamise kohta1). Kohalike elanike vĂ”i muude isikute vastuseis ei pruugi endast ka praeguse vaidluse puhul kujutada ĂŒlekaalukat avalikku huvi, et takistada tuuleparkide arendamist juba vastava menetluse algstaadiumis (planeeringu algatamise otsustamisel). Liiatigi on kohtul kahtlus, kas vastuseisu vĂ€ljendamise tĂ”endamiseks esitatud allkirjalehtedelt selgub ĂŒldse niigi paljude inimeste tahe vĂ€listada planeeringute algatamine. Nimekirjalehtede pĂ€isesse on mĂ€rgitud. âVinni valla elanike pöördumine vallale, lisa 1.Tuuleparkide rajamise vastuseis TU11
planeeringuala ĂŒmberkaudsete elanike ja piirkonnaga seotud inimeste seas. Kinnitame allkirjaga, et oleme vastu TU11 alale planeeritava tuulepargi rajamisele:â On aga ebaselge, kui informeeritud olid allkirja andnud inimesed tuuleparkide erinevatest mĂ”judest ning kas nad allkirja andes teadlikult oma tahet vĂ€ljendasid ning kui lĂ€bimĂ”eldud selline tegevus oli. Allkirjalehtedelt ilmneb n-ö eeltĂ€idetud osa, kus sarnase kĂ€ekirjaga on lk-l 2 kirjutatud 14 inimese nimed ja aadressid ning osalt ka telefoninumbrid ning sama kĂ€ekirjaga ka lk-l 4 mĂ”ned andmed (read 1-6), kusjuures tegemist ei nĂ€i olevat ĂŒksnes ĂŒhe perekonna vĂ”i majapidamise liikmete. Kuigi praeguse vaidluse eset ja vaidluse fookust silmas pidades pole pĂ”hjendatud allkirjade ehtsuse tĂ”endamine ekspertiisi teel, ilmneb lihtsa visuaalse hindamise tulemusena mitmel puhul ka allkirjade ÀÀrmine sarnasus, mis tekitab kahtluse nende ehtsuses (nt lk 1 read 17-19, lk 2 read 5-7). Kuna kohus ei pea seda tĂ”endit praeguse vaidluse lahendamisel tĂ€henduselt mÀÀravaks, puudub ka vajadus vĂ€lja selgitada, kui suur osa allkirja andnud inimestest on kohalikud elanikud. Samas ei saa vĂ€listada ka igapĂ€evaselt paikkonnas mitteelavate inimeste huvi kvaliteetse elukeskkonna vastu (kas end ajutise viibimise vĂ”i kinnistul toimuva ettevĂ”tlus, nt turism eesmĂ€rgil).
32.Kuigi vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes viidanud ĂŒhelegi PlanS § 128 lg-s 2 loetletud valikulistest alustest, eelkĂ”ige milliste ilmnemisel detailplaneeringut ei algatata, ei ilmne kohtu arvates ka ĂŒhegi nimetatud aluse olemasolu. Esmalt vĂ€listab kohus taotletavate detailplaneeringute ilmse vastuolu ĂŒldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p 1). Vinni Valla kehtiva ĂŒldplaneeringuga 2 (seletuskirja p 7.1) on mÀÀratud detailplaneeringu kohustusega aladeks tuulepargi ehitamiseks mĂ”eldud arendusalad. PĂ”himĂ”tteliselt on tuuleenergia tootmist ja vastavaid arendusi vĂ”imalikuks, mida nĂ€itab ka erinevate tuulepargi arendusalade tuulealade mÀÀratlemine ĂŒldplaneeringuga (ĂŒldplaneeringu seletuskirja p 10.4.1). Vastustaja vĂ€ited vajadusest vĂ€ltida metsamaa ja vÀÀrtusliku pĂ”llumaa killustamist ning tagada rohekoridori toimimine ei tĂ€henda taotletavate detailplaneeringute ilmselget vastuolu ĂŒldplaneeringuga, kuna alles detailplaneeringu edasises menetluses saaks tĂ€psustatud planeeringualade konkreetsemad piirid ja suurus ning seal paiknevate tuulikute arv ja kĂ”rgus. Ilmne ei ole ka sama lĂ”ike p-s 2 sĂ€testatud aluste olemasolu (âalgatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole vĂ”imalik, eelkĂ”ige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub vĂ”imalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nĂ€htud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, vĂ€lisvalgustuse vĂ”i avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse tĂ€itmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmastâ), st planeeringu elluviimise vĂ”imatus ning p-s 6 sĂ€testatud alus, kuna kaebajad on vĂ€ljendanud tahet sĂ”lmida planeeringuteks halduslepingud ning neid finantseerida. Nagu ĂŒlal mainitud, ei ole senises menetluses kuigivĂ”rd kaalutud erinevate isikute ja avalikke huvisid ega taotletavate planeeringute mĂ”jusid neile isikutele ning avalikele huvidele, mistĂ”ttu oleks ennatlik vĂ€ita selliste kaalukate pĂ”hjuste olemasolu (p-d 3 ja 4). Lisaks pole kaalumise tulemusena vĂ€lja joonistunud ka ĂŒhtegi muud ĂŒlekaalukat pĂ”hjust, mis Ă”igustanuks planeeringute algatamata jĂ€tmise.
33.Eeltoodut kokku vĂ”ttes leiab kohus, et nii kaebajate kui ka vastustaja poolt vĂ€lja toodud erinevad mĂ”jud detailplaneeringu algatamise poolt ja vastu on oma olemuselt sellised, millele pole vĂ”imalik lĂŒhikese volikogu isungi vĂ€ltel toimunud arutelu tulemusena anda pĂ”hjendatud hinnangut detailplaneeringu algatamise otsustamise staadiumis, vaid erinevate sihtgruppide ning avalik huvi ja selle vastandlikud aspektid vajaksid pĂ”hjalikumat lĂ€henemist, mida saaks vĂ”imaldada detailplaneeringu edasine menetlus lĂ€bi erinevate planeerimisseaduses sĂ€testatud
menetlustoimingute ning erinevate huvigruppide kaasamise detailplaneeringu kehtestamise vÔimalikkust ning keskkonnamÔju hinnates.
34.Vastustaja on detailplaneeringu ja keskkonnamĂ”ju hindamise alustamisest keeldudes toiminud Ă”igusvastaselt. Eeltoodud pĂ”hjendamispuudused ning vastustaja eksimused taotlejate Ă€rakuulamisel ning haldusmenetluse pĂ”himĂ”tete jĂ€rgimisel on olnud kohtu hinnangul sellised, mis vĂ”ivad olla mĂ”jutanud otsustamise tulemust ning ka juba ilma sisulist Ă”iguspĂ€rasust analĂŒĂŒsimata esineb alus nende otsuste tĂŒhistamiseks vastavalt HMS §-le 58 ja RVastS § 3 lg 3 p-le 1. Vastustaja Ă”igusvastane tegevus tingib ka kohustamisnĂ”ude rahuldamise ning vastustajal tuleb uuesti lahendada kaebajate taotlused detailplaneeringute algatamiseks (RVastS § 6 lg 4).
35.MÔlemad kaebused tuleb seega tervikuna rahuldada.
MENETLUSKULUD
36.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus rahuldab mĂ”lemad kaebused, tuleb kaebajate menetluskulud mĂ”ista vĂ€lja vastustajalt. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mĂ”istab kohus vĂ€lja ĂŒksnes vajalikud ja pĂ”hjendatud menetluskulud.
37.Kaebaja II on taotlenud menetluskulude (kokku 6662 eurot) vĂ€ljamĂ”istmist jĂ€rgmiselt: - 23. aprilli 2025. a avalduses volitatud esindaja kulud Ă”igusabile 4502,50 eurot (töömaht 22 tundi, tunnihind 200 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks 22%) ning riigilĂ”iv 20 eurot; -29. aprilli 2025. a avalduses kohtuistungiga seotud kulud 2100 eurot (töömaht 10 tundi, mis ei sisalda sĂ”iduaega istungile ja tagasi; tunnihind 210 eurot, ilma kĂ€ibemaksuta) ning sĂ”idukulu 39, 50 eurot (vastavalt kuludokumentidele â piletid, taksoarve).
37.1.Vastustaja ei ole esitanud vastuvÀiteid Kaebaja II menetluskulude suuruse ega pÔhjendatuse osas.
37.2.Kaebaja II menetluskulude osas on kahtluseta pĂ”hjendatud kaebuse esitamisel tasutud riigilĂ”iv (20 eurot) ning lepingulise esindaja sĂ”idukulu vastavalt esitatud kuludokumentidele (39,50 eurot, dtl 833-836). Kohus peab mĂ”nevĂ”rra ĂŒlemÀÀraseks kohtuistungiga seotud ajakulu ning peab asja mahtu ja keerukust arvestades pĂ”hjendatuks vastustajalt vĂ€lja mĂ”ista Ă”igusabikuluna 6200 eurot. Vastustajalt tuleb Kaebaja II kasuks kokku vĂ€lja mĂ”ista 6259 eurot 50 senti.
38.Kaebaja I on taotlenud menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmist jĂ€rgmiselt: -24. aprilli 2025. a avalduses kulud Ă”igusabile 12 595 eurot (töömaht 57 tundi, tunnihind kuni 31.01.2025 210 eurot ja alates 01.02.2025 230 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks) ning riigilĂ”iv 20 eurot; - 28. aprilli 2025. a avalduses kohtuistungiga seotud kulud 2070 eurot (töömaht 13 tundi, millest kaebaja on maha arvanud 4 tundi ajakulu sĂ”idule ning taotleb hĂŒvitamist 9 tunni ulatuses, tunnihind 230 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks).
38.1.Vastustaja on esitanud vastuvĂ€ited Kaebaja I 24. aprillil 2024 esitatud menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmise taotlusele, mĂ€rkides jĂ€rgmist. Kaebaja I menetluskulude nimekirjas kajastatud Ă”igusabikulu on osaliselt ĂŒlepaisutatud ega vasta 50% ulatuses pĂ”hjendatud ja vajalike Ă”igusabikulude mÀÀratlusele. Enne istungi toimumist osutatud Ă”igusabikulu 12 615 eurot ei ole ilmselgelt sellises mahus tĂ€ies ulatuses pĂ”hjendatud ega vajalik. Menetluskulude nimekirjas kajastatud kanded ei ole osaliselt seotud 16(17)
3-24-3496
kohtuvaidlusega â nimekirjas on 31. jaanuari 2025. a kanne â0,5 tundi Ă”iguslik analĂŒĂŒs seoses kahjunĂ”udegaâ, kuid kohtumenetluses oli nĂ”udeks vaid tĂŒhistamiskaebus ja kohustamiskaebus. Nimekirjas on arvukaid kandeid, mille sisu on kas Ă”iguslik analĂŒĂŒs vĂ”i kohtudokumentidega tutvumine. Samas ei ole vĂ”imalik veenduda, kas need analĂŒĂŒsid ja korduvad kĂ”ned kliendiga on olnud vajalikud kĂ€esolevas haldusasjas. Kaebaja I poolt kahe esindaja kasutamine on ilmselgelt on toonud kaasa menetluskulude suurenemise. HKMS § 108 lg 12 koostoimes TsMS § 175 lg-ga 3 sĂ€testab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hĂŒvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest vĂ”i esindaja vahetamise vajadusest.
38.2.Kaebaja I menetluskulude suurust on oluliselt mĂ”jutanud kahe esindaja kasutamine. Vastustaja on pĂ”hjendatult viidanud ka halduskohtumenetluse praktikas kohaldatavale TsMS § 175 lg-le 3. Praegusel juhul ei ilmne kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis tingiks kahe advokaadist esindaja kulude vĂ€ljamĂ”istmise. Kuigi tuuleenergia valdkonda tuleb ĂŒldjuhul pidada Ă”iguslikult keskmisest keerukamaks, on kĂ€eolev vaidlus keskendunud peaasjalikult selle valdkonna ĂŒldisematele probleemidele ning menetluslikele ja vormistuslikele etteheidetele. Arusaamatuks jÀÀb praeguse menetluse kontekstis menetluskulude nimekirjas mĂ€rgitud ajakulu seoses kahjunĂ”udega.
38.3.Kohus nĂ”ustub vastustajaga, et niivĂ”rd oluline erinevus kaebajatele osutatud Ă”igusabikulude vahel samas menetluses ei saa ka olla pĂ”hjendatud. Menetluslikult erineb kaebajate esindajate panuse selles osas, et Kaebaja I on vaidlustanud 4 otsust vĂ”rreldes Kaebaja II poolt vaidlustatud kahe otsusega. Samas ei ole vaidlus keskendunud niivĂ”rd erinevate otsuste ja tuulealade sisulistesse detailidesse, kuivĂ”rd ĂŒldistele ja menetluslikele kĂŒsimustele, mis on mĂ”lema kaebaja puhul olemuselt sarnased. Kaebaja I on lisaks vaidlustanud vastuvĂ€itega kohtu tegevuse vastustajale vastamiseks antud tĂ€htaja pikendamisel. Kaebaja I puhul ilmneb ka alates 1. veebruarist 2025 varasemast kĂ”rgem teenuse tunnihind.
38.4.Eeltoodut arvestades peab kohus pÔhjendatuks mÔista vastustajalt Kaebaja I kasuks vÀlja Ôigusabi osutamise kulu 7500 eurot. Vaieldamatult on pÔhjendatud kuluks ka kaebuse esitamisel tasutud riigilÔiv 20 eurot. Kaebaja I kasuks tuleb kokku vÀlja mÔista 7520 eurot.
39.Kuna kohus rahuldab kaebused, jÀÀvad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje KaljumÀe kohtunik
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.