X kaebus Euroopa Küpsustunnistuse andmete Eesti Hariduse Infosüsteemi kandmiseks kohustamiseks ning Haridus- ja Noorteameti 17.09.2024 otsuse nr 1.1-1/TMS/24/37 tühistamiseks ja Noore õpetlase stipendiumi andmiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta kohtuasja juurde Noore õpetlase stipendiumi tingimused ja kord.
2.Tagastada X kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X esitas 15.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega järgmises sõnastuses: 1) Haridusministeerium täidab OHIS-e lõpuandmebaasi, mille kaudu on ametiasutustel näha, et X ja teised Tallinna Euroopa koolide õpilased on lõpetanud ning materjal on leitav Eesti riiklikust andmebaasist. 2) Euroopa koolide loodusteaduste konkursi Eesti riiklike loodusteaduste olümpiamängudega võrreldavaks tunnistamine, ministrideklaratsiooni ja Euroopa kiipide tunnustamine stipendiumikandidaatide hindamisel. 3) äratundmine, et stipendiumi nõudeks oli üliõpilase rahaline toetamine, mitte üliõpilase majanduslik olukord 4) punktid 2 ja 3, mis viivad stipendiaatide ümberhindamiseni (kuna Haridusameti teate alusel on maksimumarvuks määratud 20) sõltumatu ja objektiivse žüriiga. 5) Teisene nõue on asendada punktid 2, 3 ja 4, anda stipendium koos tseremooniaga X ilma kõiki stipendiaate ümber hindamata. Kaebaja taotles Noore õpetlase stipendiumit välismaal õppimiseks. Vastustaja ei järgi Euroopa kooli õigusi ja hüvesid, ei kasuta õpilaste lõpetamisel riiklikku andmebaasi ega järgi andmete ainult üks kord kogumise põhimõtet. Kaebajat on Euroopa Küpsustunnistuse (EB) omamise tõttu diskrimineeritud ning tema saavutusi ei ole õigesti tunnustatud. Kaebaja saavutas teiste stipendiaatidega võrreldes õppekoha kõrgeimas ülikoolis. Kaebaja õpib elektroonikatehnikat ja pooljuhte, mis on tunnistatud kõrge väärtusega valdkonnaks. Liikmesriigid on kohustatud pooljuhtide valdkonda toetama. Stipendium on pigem tunnustus õppekoha saavutamise eest kõrge väärtusega ülikoolis.
Kuna vastustaja selgitas, et kaebaja poolt ei hääletanud keegi, tekib kahtlus, et kaebajat kui Eesti parimat õppurit Eesti ja Euroopa Liidu poolt kõige olulisemaks õppesuunaks tunnustatud erialal diskrimineeritakse nime, rahvuse või koolinime tõttu. Kaebaja selgitas 04.11.2024 täiendavalt (dtl 207 jj): - Euroopa küpsustunnistus annab samad õigused ja eelised kui riiklik lõpueksam. Seega peaksid EISi süsteemis leiduma ka küpsustunnistuse lõpueksami tulemused. Kaebaja leiab, et vastustaja soovis leida põhjuse kaebaja avalduse tagasi lükklamiseks. Kuna EISis puudub info kaebaja lõpueksami kohta, on see kaebajasse suhtumist negatiivselt mõjutanud. Andmete sisestamata jätmiseks peab olema põhjus. - Kohus saab kaebajast õigesti aru, et tema kaebuse peamine eesmärk on see, et ta saaks Noore õpetlase stipendiumi. - Taotleja on üles näidanud silmapaistvat akadeemilist võimekust, ühiskondlikku aktiivsust, huvi valdkonna vastu, valdkond on liigitatud Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks ülioluliseks valdkonnaks. Üldine eesmärk on anda õiglane otsus, mis põhineb taotleja võimalustel. - Euroopa koolide teadussümpoosion on mainekas teadusvõistlus kõigile Euroopa koolidele. Vastustaja on tuginenud sellele, et kaebaja ei ole osalenud üleriigilistel olümpiaadidel. - Kaebaja on näidanud oma valdkonnas, pooljuhtides, erakordseid võimeid. Kaebaja õpingud ja suvised praktikad kiipide valdkonnas on kõigi Euroopa liikmesriikide jaoks kriitiliseks valdkonnaks. Vastustaja on selgelt vastanud, et kaebaja õppesuund, elektrotehnika ja pooljuhid ei ole Eesti huvides. - Kaebaja akadeemiline võimekus on normaaljaotuse ülemises servas, samas sai ta žüriilt null häält. Ilma välise mõjuta on sellised juhtumid võimatud. Ainsaks mõjuks saab seega olla kaebaja nimi, kodakondsus, eesti keele oskus või kool.
2.Vastustaja esitas koos haldusmenetluse materjalidega 25.11.2024 lühiseisukoha kaebuse kohta (dtl 224 jj). - Kaebaja ei saanud intervjuuvooru pääsemiseks 17.07.2024 nõukogu liikmetelt vajalikke toetushääli. Kaebaja vaie hiljem rahuldati ja kaebaja taotlus lahendati uuesti. Nimetatud otsuse kohta koostati 30.08.2024 protokoll. Protokolli alusel võttis vastustaja vastu 17.09.2024 otsuse nr 1.1-1/TMS/24/37. - Kaebajal puudub subjektiive õigus stipendiumi saamiseks. - Kaebajalt küsiti tehnilisi lisaküsimusi. Vastustaja töötajal, kes lisaküsimusi küsis, puudub õigus teha haldusaktide osas siduvaid otsuseid. - Nõukogule ei ole seatud kõrgkoolidele või õppevaldkondadele hinnangu andmiseks objektiivselt, numbriliselt mõõdetavaid kohustuslikke piire. Kaebajal ei olnud seetõttu õigustatud ootust kõrgemale või paremale tulemusele. - Kaebaja sai 5 hindajalt punkte 3,5 (2 korda), 4 (2 korda) ja 4,5 (1 kord). Hindamine lähtub eeldusest, et hindajad tegutsevad oma parimate teadmiste kohaselt eesmärgiga saavutada hindamise tulemusena protsessi lõpuks parim võimalik lõpplahendus. Sellises olukorras saab menetlusejärgne kontroll (nt. vaide või kohtumenetluses) anda vastustaja tegevusele hindamisel sisulise hinnangu vaid selles osas, kas hindamisel on tehtud ilmseid vigu. - Kaebuse rahuldamise korral on küsitab, kas sellega taotletavat eesmärki on võimalik piiratud rahaliste vahendite tõttu saavutada.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Nagu kohus käiguta jätmise määruses sedastas, on kaebaja sisuliselt esitanud kaks nõuet: - Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kaebaja Euroopa Küpsustunnistuse andmete kandmiseks kohustamiseks; 2(6)
- Haridus- ja Noorteameti (HARNO) 17.09.2024 otsuse nr 1.1-1/TMS/24/37 tühistamiseks ja Noore õpetlase stipendiumi taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks koos tagajärgede kõrvaldamisega. EHISesse andmete kandmine
4.Kohus tagastab kaebaja nõude, et tema Euroopa Küpsustunnistuse andmed kantaks Eesti Hariduse Infosüsteemi HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 1 alusel – kaebajal puudub kaebeõigus ning ka kaebeõiguse möönmisel on kaebaja õiguste riive vähene ja kaebus tuleks jätta tõenäoliselt rahuldamata.
5.Kohustamisnõude esitamise eelduseks on see, et vastustaja tegevusetus või keeldumine rikub kaebaja õiguseid. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruse1 nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 12 lg 2 kohaselt kantakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste lõpudokumentide kohta registrisse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” §-des 8 ja 11 sätestatud andmed. Nimetatud andmetest saadakse riigieksamina arvestatavatel rahvusvahelistel võõrkeeleeksamitel saavutatud keeletasemed, riigieksamite punktid ning põhikooli ühtlustatud eksamite tulemused eksamite infosüsteemist (edaspidi EIS) (määruse § 14 lg 7). Seega ei näe määrus nr 265 ega ka määrus nr 113 ette, et Euroopa Küpsustunnistuse andmed kantaks EHISesse. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni2 art 5 sätestab: - Koolis edukalt läbitud õppeaastaid ja nendega seoses antud diplomeid ja tunnistusi tunnustatakse liikmesriikide territooriumil kooskõlas vastavustabeliga kuratooriumi kehtestatud tingimustel, mis on sätestatud artiklis 11, ja vastavalt pädevate siseriiklike asutuste kokkuleppele (lg 1). - Euroopa küpsustunnistuse omanikel: a) on liikmesriigis, mille kodanikud nad on, õigus kasutada kõiki pärast selle riigi keskkoolihariduse omandamist antava diplomi või tunnistuse omamisega kaasnevaid eeliseid; b) on õigus astuda mis tahes liikmesriigi territooriumil asuvasse ülikooli samadel tingimustel, kui selle liikmesriigi samaväärse kvalifikatsiooniga kodanikud (lg 2). Kohtule nähtub konventsioonist läbivalt, et sellega kaitstakse isikute materiaalseid õiguseid, et nende haridust tunnustataks, mitte aga seda, et iga liikmesriik peaks kõigi Euroopa koolide poolt väljastatud Euroopa Küpsustunnistuste üle oma andmekogus arvet. Sealjuures ei ole kaebaja näol ka tegemist kaebaja kodakondsusjärgse riigiga (alapunkt (a)). Seega ei näe ükski õigusakt ette kohustust, mille täitmist kaebaja soovib. Kohtule ei nähtu ka, et andmebaasist kaebaja kohta andmete puudumine saaks rikkuda kaebaja mõnda põhiõigust või muud talle kuuluvat subjektiivset õigust. Seetõttu tuleb nõue kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).
6.Kaebus tuleb tagastada ka juhul, kui kaebuse tekstist järeldada kaebaja õiguste riivet, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus järeldab, et kaebaja peab enda õiguste riiveks asjaolu, et kuivõrd tema kohta riigieksami või analoogse lõpueksami tulemused andmebaasist puudusid, küsiti talt lisateavet. HARNO tegi 17.09.2024 otsuse, mille kohaselt jäeti kaebaja taotlus Noore õpetlase stipendiumi määramiseks rahuldamata (dtl 76-77). Otsuses ei ole tuginetud sellele, et kaebaja haridustase ei nähtu
infosüsteemist või kaebuses viidatud Euroopa Küpsustunnistust ei oleks tunnustatud. Kaebajale on ka 06.08.2024 e-kirjas selgitatud, et HARNO tunnustab Euroopa Küpsustunnistust (EB) (dtl 79-80). Asjaolu, et kaebajalt küsiti EHISes riigieksami andmete puudumise tõttu lisateavet võis tekitada kaebajale lisatööd võrreldes teiste õpilastega, kelle andmed on EHISes olemas, aga igal juhul on tegemist väheintensiivse riivega, kuivõrd lõputunnistuse andmete edastamist ei saa pidada koormavaks ning seda ei ole ka kaebaja väitnud. Samuti on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline – reeglina puudub isikul õigus nõuda, et riik tema kohta andmeid koguks ja talletaks. Pigem on isikute õigused kaitstud vastupidi, et ülemääraseid toiminguid teabega ei tehtaks. Tegemist ei ole ka selliste andmetega, mida kaebaja peaks riigile või muudele isikutele sageli esitama ja mille igakordne esitamine on sedavõrd aeganõudev, et sellest tuleneks subjektiivne õigus nõuda riigilt nende andmete kogumist. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Noore õpetlase stipendiumi määramine
7.Kaebajal puudub subjektiivne õigus stipendiumi saamiseks. Stipendiumi eesmärgiks on toetada Eestist pärit andekate keskharidusega noorte bakalaureuse tasemel õpinguid tunnustatud välisriigi kõrgkoolides3. Noore õpetlase stipendiumi tingimuste ja korra4 p 1.1 kohaselt on eesmärgiks suurendada rahvusvahelise kogemusega spetsialistide osakaalu Eestis. Stipendiumi antakse teadmises, et stipendiumi saaja rakendab omandatud tarkusi pärast õpingute lõppu Eesti hüvanguks (p 1.2). Stipendiumi käsitletakse laenuna, juhul kui stipendiaat ei täida Eestisse tagasitulemuse kohustust punktis 3.6. nimetatud viisil (p 1.3). Viidatud tingimuste ja korra säilitamise huvides võtab kohus selle kohtuasja materjalide juurde. Seega määratakse Noore õpetlase stipendium avalikes huvides, Eesti teaduse ja ettevõtluse arendamiseks. Kohtupraktikas on sellistel juhtudel mööndud üksnes seda, et isikul on sellisel juhul õigus üksnes sellele, et järgitud oleks menetlusnorme ehk õigust menetlusele ja korraldusele (PS § 14). Samas leidis Riigikohus 22.01.2025 otsuses nr 5-24-28, et PS § 15 lg 1 (kohtukaebeõiguse) esemeline kaitseala laieneb eelkõige sisulistele õigustele, sh perekonnapõhiõigusele (PS § 27) ning perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) (p 62). Halduskohus leiab, et sama tuleb järeldada ka menetluspõhiõiguse kohta (PS § 14) – selle esemeline kaitseala peab olema seotud mõne sisulise (põhi)õigusega, mille kaitseks isiku kohtusse pöördub. Olukorras, kus kaebaja soovib avalikes huvides määratud sisuliselt vabatahtliku hüve endale määramist ning sellest keeldumise õiguspärasuse kontrolli, puudub kaebajal subjektiivne sisuline õigus, mille kaitseks kohtusse pöörduda ehk kaebeõigus.
8.Ka kaebeõiguse möönmise korral tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Nagu kohus eelnevalt selgitas, puudub kaebajal subjektiivne õigus stipendiumi saamiseks. Stipendiumi eesmärk on edendada avalikku huvi tublide õpilaste välismaale õppima saatmisel, mitte aga luua igale õpilasele, sh ka väga tublile õpilasele subjektiivset õigust stipendiumi saamiseks. Juhul kui riik otsustaks nimetatud stipendiumi edaspidi mitte jagada, puuduks õpilastel subjektiivne õigus stipendiumite edasiseks määramiseks. Eeltoodust tulenevalt saaks kaebajale tekkiv riive olla üksnes väheintensiivne.
https://harno.ee/noore-opetlase-stipendium Kättesaadav eelmises viites toodud lehel, otselink: https://harno.ee/sites/default/files/documents/2023-05/Lisa %201.pdf, samuti allviide 1 dtl 224. Dokumendi säilitamise huvides võtab kohus selle kohtuasja materjalide juurde.
4(6)
9.Ka kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Käesolevas asjas piirneb kohtulik kontroll üksnes ilmsete vigade testiga, kuivõrd vastustajal on stipendiumi määramisel väga lai kaalutlusõigus ning avalik huvi küsimuses, milliseid stipendiumi taotlejaid eelistada, st kes edendab kõige paremini Eesti teadust ja ettevõtlust, taandub kokkuvõttes otstarbekusele. Otstarbekust ei saa aga kohus kontrollida. Kohus saaks sekkuda üksnes juhul, kui arvestatud on ilmselgelt asjakohatuid kaalutlusi. Viidatud Noore õpetlase stipendiumi tingimuste ja korra p 5.5 kohaselt arvestab nõukogu intervjuu vooru kutsutud kandidaatide pingerea moodustamisel järgmiste põhimõtetega:
5.5.1.taotleja akadeemiline võimekus ja ühiskondlik aktiivsus;
5.5.2.taotleja motivatsioon õppida välismaal ning õpitut hiljem Eestis rakendada;
5.5.3.väliskõrgkooli akadeemiline tase ning valitud eriala olulisus Eestile;
5.5.4.taotleja võimekus väliskõrgkoolis õppides rahaliselt toime tulla;
5.5.5.taotlejate varieeruvus Eesti erinevatest piirkondadest. Kohtule esitatud pingereast (dtl 268) nähtub, et kaebaja kogus 25 võimalikust punktist 19,5 punkti. Intervjuu vooru pääses kindlalt 18 kandideerijat, kes kogusid punkte vahemikus 20-24,5. 09.17.07.2024 toimunud e-koosoleku vaheprotokolli kohaselt (dtl 266-267) otsustati intervjuule kutsuda veel 5 kandidaati 11-st, kes olid saanud punkte vahemikus 19-19,5 punkti. Nende vahel valimiseks viidi läbi täiendav hääletus (samas), kus kaebaja valituks ei osutunud. Samast protokollist nähtub, et kuigi valiti 5 kandidaati, oli planeeritud stipendiumite koguarvuks 20, kuigi intervjuule kutsuti kokku 23 kandideerijat (18+5). Stipendiaatide kinnitamise protokollist (dtl 276277) nähtub samuti, et kolmele taotlejale määrati stipendium tingimuslikult (p 2). Seega saab kaebaja taotlust pidada teistega võrreldes konkurentsivõimeliseks ning üpris edukaks. Olukorras, kus on mitmeid väga häid taotluseid, on paratamatu, et ka väga head taotlused võivad jääda tihedas konkurentsis rahuldamata. Sealjuures puudub kaebajal sellisel juhul ka subjektiivne õigus, et stipendium jagataks mitmeks osas või stipendiumifondi suurendataks.
10.Vaidlustatud otsusest (dtl 76-77) tuleneb esmalt, et kõiki taotluseid ei ole piiratud rahaliste vahendite tõttu võimalik rahuldada. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjused on kokkuvõttes järgmised:
1.taotleja akadeemiline võimekus ja ühiskondlik aktiivsus: nõukogu hinnangul on taotleja akadeemiline võimekus hea, kuid taotlusest ei selgunud akadeemilist võimekust ilmestavana edukas olümpiaadidel osalemine, mis oli mitmete kandidaatide oluliseks tugevuseks;
2.taotleja motivatsioon õppida välismaal ja õpitut hiljem Eestis rakendada: nõukogu hinnangul on motivatsioonikirjas toodud põhjendused teiste kandidaatidega samalaadsed ja ei ole selgelt eristatavad võrreldes teiste kandidaatidega;
3.väliskõrgkooli akadeemiline tase ning valitud eriala olulisus: nõukogu hinnangul on tegu väga hea väliskõrgkooliga;
4.taotleja võimekus väliskõrgkoolis õppides rahaliselt toime tulla: nõukogu hinnangul on antud hindamiskriteeriumi osas vaide esitajaga erinev arusaam hindamiskriteeriumi sisulisest eesmärgist. Hindamiskriteeriumi mõtteks on toetada stipendiumiga neid noori, kelle puhul võiks stipendiumi puudumine nende personaalset materiaalsest taustsüsteemi arvestades olla pöördumatuks takistuseks oma maksimaalse haridusliku ja teadusliku potentsiaali saavutamisel. Stipendiumi taotlusest ei ilmnenud asjaolusid, mis takistaksid õppima asumist ilma stipendiumi toeta, mistõttu pole alust vastava hindamispõhimõtte kohaselt taotlejale maksimumpunkte omistada;
5.taotlejate varieeruvus Eesti erinevatest piirkondadest: nõukogu hinnangul on tegu Tallinna piirkonnas asuva väga hea kooliga, mis aga ei toeta kõnealuses punktis toodud piirkondlikku varieeruvust.
5(6)
Vaidlustatud haldusakti ühestki põhjendusest ei nähtu, et tehtud oleks mõni ilmselge kaalutlusviga. Vastustaja ei ole kaalumisel seadnud kahtluse alla kaebaja valitud kõrgkooli akadeemilist taset ega valitud eriala olulisust (p 3). Ka ei ole kaebuses toodud elukohaandmete alusel vaidlust selle üle, et kaebaja elas ja õppis Tallinnas, mistõttu talle stipendiumi määramine ei toeta piirkondlikku varieeruvust (p 5). Kaebaja on leidnud, et stipendiumi eesmärgiks on tunnustus õppekoha saavutamise eest kõrge väärtusega ülikoolis (dtl 4). Otsuses on aga stipendiumi eesmärgina toodud toetada neid noori, kellel ilma stipendiumita jääks välismaal kõrgharidus omandamata. Kohus leiab, et Noore õpetlaste stipendiumi tingimuse ja korra eesmärki arvestades ei ole tegemist pelgalt preemiaga senise hea õppetöö ja ülikooli pääsemise eest, vaid täiendava (vabatahtliku) rahalise toetamisega, et Eesti õpilastel oleks võimalik välismaa ülikooli õppima asuda. Seda kinnitab muu hulgas tingimustes ja korras toodud n-ö vastusooritus tagasitulemise kohustuse näol (p 3.6). Kohus leiab, et rahastuse kriteeriumit on õige sisustada nii, et avalikuks huviks on see, et stipendium maksimeeriks välismaale õppima minejate arvu. Seega ei anta stipendiumit neile, kellel ei ole ka stipendiumit saades võimalik välismaale minna, ega neile, kellel on stipendiumist sõltumata olemas vajalik rahastus välismaale õppima minekus. Viimati nimetatud juhul on avalikuks huviks ja ka otstarbekas suunata stipendium õpilastele, kellele stipendium tagab vajaliku rahastuse, mis on välismaale õppima minekust puudu. Kaebaja korral sellist asjaolu ei ilmnenud (p 4) ning kaebaja ei ole väitnud ka vastupidist. Vastustaja on hinnanud ka tugevamate kandidaatidena kandideerijaid, kes on osalenud olümpiaadidel. Olümpiaadid on üle-eestilised ainevõistlused, mille tulemuseks võib olla ka Eesti esindamine rahvusvahelistel olümpiaadidel5. Olümpiaadidel osalemine võimaldab hinnata nii akadeemilist võimekust teiste Eesti õpilastega võrreldes ning ka õppija aktiivsust ehk osavõttu nimelt Eesti õppijaskonna teadmiste võrdluses. Kaebaja võib olla olnud edukas Euroopa koolide ühistel võistlustel, kuid see ei pruugi anda piisavalt võrdlusandmeid tema akadeemilise võimekuse ja aktiivsuse kohta teiste Eesti õpilastega võrreldes. Komisjon on hinnanud ka kaebaja motivatsiooni ning on leidnud, et see ei eristu märgatavalt teistest kandidaatidest (p 2). Kohus märgib, et nii õppija motivatsiooni kui ka väliskõrgkooli eriala olulisust hinnatakse avalikust huvist lähtuvalt otstarbekuse alusel, mistõttu ei ole kaebajal subjektiivset õigust sellele, et avalikku huvi hinnataks kaebaja seisukohtadest ja huvist lähtuvalt.
11.Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et kaebajat oleks tema nime, keele, kodakondsuse või kooli tõttu diskrimineeritud. Kaebaja tulemus oli väga kõrge, kuid tihedat konkurentsi arvestades siiski ebapiisav. Vastustaja laia kaalutlusõigust ning ka otstarbekuse hindamist arvestades ei nähtu kohtule ilmselget kaalutlusviga, mida vastustaja teinud oleks. Seetõttu tuleb kaebus ka stipendiumi määramisega seotud nõuetes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.