Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-26
Haldusasi
X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 4. novembri 2022. a otsuse nr ERESID-176063 ja 5. detsembri 2022. a vaideotsuse nr 15.3-24/86-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2023. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2023. a otsus haldusasjas nr 3-23-26 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 3. märtsil 2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-26 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-26 alust kahtlusteks, et kaebaja võib olla ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja e-residendina usaldusväärne. E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamist ja isiku usaldusväärsust kontrollitakse dokumendi väljaandmisel ja selle kehtivusaja jooksul ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtivus peatatakse või lõpetatakse kohe, kui on vähimgi kahtlus, et e-resident ei ole usaldusväärne. Ebausaldusväärsele isikule e-residentsuse kui hüve jätkuv võimaldamine kahjustab eresidentsuse programmi mainet ning tervikuna Eesti riigi mainet ja selle kaudu ka majandust. E-residendi digitaalne isikutunnistus võimaldab välismaalasel osaleda Eesti avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises. Kuivõrd e-residentsus tagab ligipääsu kõikidele Eesti eteenustele (sh finantsteenustele), siis kaasneb sellega ka osa kõrgendatud riskist kohalikule pangandussektorile ja riigile tervikuna. E-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks, muutes selle üksnes mugavamaks (st võimaldab teha tehinguid ka Eestist füüsiliselt eemal asudes), siis ei ole otsuse mõju kaebajale üleliia koormav, võrreldes vajadusega kaitsta Eesti riigi huve ja mainet, avalikku korda ning julgeolekut.
3(8)
3-23-26 PPA tuvastas õigesti kaebajast lähtuva ohu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. PPA tugines otsust tehes asjakohasele teabele ja vaidlustatavast otsusest ei nähtu kaalutlusvigu. Kaalutluste põhjal on kohus veendunud ka otsuse proportsionaalsuses, s.o avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadus on kaalukam kaebaja huvist e-residendi digitaalset isikutunnistust omades Eestis mugavamalt äriga tegeleda. PPA 04.11.2022 otsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane, mistõttu puudub alus selle ja ka vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsus vastab ITDS § 207 lg 5 nõuetele. Seoses kaebaja oletusega, et otsuse põhjuseks võis olla asjaolu, et ta on olnud Kreekas kahtlustatav seoses ebaseadusliku relvalastiga, mida uurisid ka Hispaania ametivõimud, märgib kohus, et ka asjaolu, et isikut ei ole kriminaalmenetluses süüdi mõistetud, ei välista iseenesest temast tulenevat ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Ohu mõiste ei eelda, et isiku suhtes peab toimuma või olema toimunud süüteomenetlus, mis lõppes süüdimõistmisega.
3-23-26 julgeolekuohuks, siis tekivad tal suure tõenäosusega probleemid ka mõnda teise liikmeriiki sisenemisega või seal viibimisega (nt Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 525 lg 1).
5(8)
3-23-26
3-23-26 programmi üle järelevalve teostamisel. Tuleb arvestada, et e-residendi usaldusväärsuse ja tausta kontrollimine on sageli raskendatud ning tugineb väga piiratud informatsioonile, kuid samas on e-residentsuse programmiga seotud märkimisväärsed ohud, kuna e-residendi digitaalne isikutunnistus annab omajale ligipääsu kõikidele Eesti e-teenustele. Taustakontrolli põhimõtete teadmine (andmete kogumise allikad, sagedus jms) võiks anda kuritegelike kavatsustega isikutele võimaluse oma andmeid varjata või moonutada. E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamine kuritegelikul eesmärgil kahjustaks oluliselt Eesti mainet ning ohustaks avalikku korda või riigi julgeolekut. Seejuures ei oma tähtsust, et kaebaja ei pruugigi tahta teada haldusorgani tegevuse meetodeid ja taktikat, vaid oluline on see, kas need oleksid kogutud sisulise teabe põhjal tuvastatavad või mitte. Haldusasjas nr 3-17-1026 oli tegemist rahvusvahelise kaitse taotlemisega ehk isiku jaoks olid kaalul praeguse juhtumiga võrreldes märkimisväärselt kaalukamad õigushüved. Seejuures ei saa kaebajaga nõustuda, et praeguse vaidluse tegelik tähendus ei piirdu üksnes e-residentsuse küsimusega, vaid vastustaja hinnang kaebaja usaldusväärsusele võib ohustada kaebaja ja tema perekonnaliikmete isikuvabaduste piiramist laiemalt (sh teistesse liikmesriikidesse sisenemise või seal viibimise õigust). Eresidendi digitaalse isikutunnistuse puudumine ei takista kaebajal Eestis ettevõtlusega tegelemist ning see ei piira kuidagi kaebaja kui Euroopa Liidu kodaniku liikumisvabadust. Kuna kaebaja ei ole viidanud ühelegi tegelikule piirangule, mis oleks PPA 04.11.2022 otsuse tõttu temale juba kaasnenud, on tegemist üksnes oletusega. Isegi kui pidada võimalikuks, et kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamisele võidaks tulevikus mõnes teises menetluses tugineda kaebaja usaldusväärsuse hindamisel, on kaebajal võimalik esitada nimetatud menetluse käigus või selle tulemusel tehtava otsuse vaidlustamisel oma vastuväited, sõltumata siinse vaidluse tulemustest. Olenevalt sellest, millise kaalukusega õigushüve selline võimalik vaidlus puudutab, võib selle raames olla kaebajal põhjendatud saada juurdepääs ka praeguses asjas vaidlustatud otsusele või vähemasti selle põhimotiividele.
7(8)
3-23-26
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.