lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-215/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-215/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1333
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-215

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Külli Koidumäe Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – SA X (registrikood: xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) luba aresti seadmiseks SA X ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) selliselt, et arestida seal olevad ja sinna tulevikus kantavad summad kuni 10 560 euro täitumiseni.
3.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus SA-le X. Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi Edasikaebamise kord määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 136 1 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue

rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kohus leiab pärast taotluse lubatavuse ja seaduse nõuetele vastavuse kontrollimist, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.Asjas on tõendatud, et maksuhaldur on alustanud puudutatud isiku suhtes maksustamisperioodide veebruar, mai ja august 2024 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete ning veebruar ja august 2024 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõuete õigsuse kontrolli (lisa 1, dtl 84-90).
8.Kohus leiab, et taotluses on usutavalt põhistatud, et puudutatud isiku suhtes käiva kontrollimenetluse tulemusena tekib puudutatud isiku vastu tagamata maksunõue summas 10 560 eurot. Maksusumma kujunemine on taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest jälgitav. Nimelt puudutatud isik deklareerib kontrollitava perioodi KMD-des, s.o veebruar ja august 2024 sisendkäibemaksu arvestuses X OÜ arvete nr 012024 (dtl 121) ja 022024 (dtl 113) alusel sisendkäibemaksu kokku summas 10 560 eurot. Väidetavalt on puudutatud isik soetanud X OÜ-lt juhtimis/projektijuhtimise teenust. MTA on ära näidanud, et kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad alust arvata, et puudutatud isik on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid X OÜ-ga. Seega puudutatud isik on maksuperioodil veebruar ja august 2024 deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 10 560 eurot. MTA on taotluses piisavalt põhistanud ning ära näidanud, kuidas analüüsides maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioone, puudutatud isiku tehingupartneri tausta, erinevate menetluste ja menetluse käigus saadud infot, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et tehinguid puudutatud isiku ja X OÜ vahel toimunud ei ole. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks puudutatud isiku sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 10 560 eurot, mille tulemusel kuulub puudutatud isikul juurde tasumisele käibemaks summas 10 560 eurot (taotluse p 2 ja selle alapunktid). Kohtule on MTA põhjendused ja kogutud andmete pinnalt tehtud järeldused arusaadavad ning kohus nõustub MTA järeldusega selles, et antud juhul on puudutatud isik koos tehingupartneriga loonud mittetoimunud tehingute ahela, millega tekitati alusetu käibemaksu tagastusnõue, millest tulenevalt

on maksusumma määramine tõenäoline. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata MTA poolt välja toodud põhjendusi (vt taotluse p 2 ja selle alapunktid), vaid üksnes viitab neile.

9.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks tulenevalt puudutatud isiku käitumisest on alust arvata, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa võimatuks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et puudutatud isik on toime pannud maksupettuse, deklareerides kontrollitavatel perioodidel teadlikult sisendkäibemaksu X OÜ arvetelt, mille alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud. Samuti esitsa isik MTA veendumusel veebruari ja augusti 2024 KMD parandused eesmärgiga, et vähendada oma maksuvõlga. Kohus nõustub MTA-ga, et olukorras, kus isik on teadlikult tegutsenud maksukohustuse täitmisest vabanemise nimel, on suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Puudutatud isikul puudub selline vara, mille arvelt maksukohustust täita (kinnisvara on koormatud hüpoteekidega, vallasvara puudub). Äriühingu 2022 ja 2024 KMD-dest ei nähtu kasumlikkust.
10.Maksuhaldur on taotlenud ettemaksukontole aresti seadmist arestimist. Kohus leiab, et ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib rahalise nõude täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotluse summa on kokku 10 560 eurot. Ületatud ei ole 5. aastast aegumistähtaega. Arvestades puudutatud isiku tulevast võimalikku maksukohustuse suurust leiab kohus, et maksuhalduri taotletav täitetoiming proportsionaalne. Ettemaksukonto arest võimaldab puudutatud isikul iseenesest jätkata äritegevust. Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
11.Maksuhaldur on esitanud nõuetekohased andmed tagatise kohta. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud kui puudtatud isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 10 560 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 10 560 eurot.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 27.01.2025 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja