Xi kaebus kohustada Harju Maakohut Xi 24.04.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama või selles pöördumises küsitud teavet täies ulatuses väljastama
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Harju Maakohus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja kohustada Harju Maakohut Xi 24.04.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama ja selles pöördumises küsitud teabe väljastamise üle uuesti otsustama.
2.Mõista Harju Maakohtult Xi kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2025 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
X esitas 24.04.2024 Harju Maakohtu teenistujatele pöördumise, milles palus saata kogu teabe, mis oli 19.02.2024 Harju Maakohtu dokumendiregistris talletatud registreerimisviida 63/24-13 juurde.
2.Harju Maakohtu kohtu esimees vastas 23.05.2024 kirjaga nr 8-1/2024-139, liigitades pöördumise selgitustaotluseks, ning keeldus teabe väljastamisest viidates juurdepääsupiirangule.
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 24.06.2024 Xi kaebus nõuetes tunnistada Harju maakohtu 23.05.2024 vastus kvalitatiivselt põhiseadusega vastuolus olevaks (mh võimaliku viivituse osas) ning kohustada Harju maakohut Xi 24.04.2024 pöördumist uuesti lahendama või selles pöördumises küsitud teavet täies ulatuses väljastama.
4.Tallinna Halduskohus jättis 25.07.2024 kaebuse seal esinenud puuduste tõttu käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal vajadusel kaebust täpsustada ning tasuda riigilõiv 20 eurot või täiendada esitatud menetlusabi taotlust. Kaebaja tasus riigilõivu 08.08.2024.
5.20.09.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse nõudes kohustada Harju Maakohut Xi 24.04.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama või selles pöördumises küsitud teavet täies ulatuses väljastama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et vastustajal on kohustus küsitud teabe talle väljastada. Teabe andmise ja menetlemise aluseks tuleb lugeda Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula esimene, kolmas ja neljas osalause, PS §-id 1, 3, 9, 10, 11, 13, 14, 19, 38, 44, 45, 46, 47, 51 ja 54 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10.
7.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Xi 24.04.2024 esitatud taotlust tuleb käsitleda selgitustaotlusena, kuna esitatud taotluse lahendamine eeldas õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituste/põhjenduste andmist. Selgitustaotlusele on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-s 6 sätestatud tähtaega järgides tähtaegselt vastatud. Harju Maakohus on Xi 24.04.2024 esitatud taotluse sisuliselt lahendanud, tuues välja õigusliku ja faktilise aluse, millest tuginevalt jättis ta esitatud taotluse rahuldamata. Keeldumisel selgitas vastustaja, et Xi taotletud teabe näol on tegemist Harju Maakohtu poolt Justiitsministeeriumile 19.02.2024 edastatud dokumendiga nr 6-3/24-13, milleks on arvamus õigusakti eelnõu kohta. Arvestades seda, et arvamus esitatud õigustloova akti eelnõu kohta ja arvamus sisaldab eelnõu osasid, sh refereerib eelnõu sisu, siis seadis Harju Maakohus dokumendile avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p 1 alusel juurdepääsupiirangu. Vastustaja ei pidanud kõnealuses eelnõu menetlemise faasis vajalikuks esitatud arvamust ning eelnõud avaldada ning jättis kaebaja taotluse AvTS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatu alusel rahuldamata. Seega täitis vastustaja AvTS § 35 lg-st 2 diskretsiooni kohaldamise nõude, tuues välja enda vastuses kaalutlused, miks tunnistas vastustaja dokumendi nr 6-3/24-13 asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis annab see aluse teabenõude täitmisest keelduda (Riigikohtu 10.09.2021.a otsus asjas 3-19-2069, p 15).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja soovis enda 24.04.2024 pöördumisega saada Harju Maakohtult „kogu teabe, mis oli 19.02.2024 talletatud Harju Maakohtu dokumendiregistris registreerimisviida 6-3/24-13 juurde“ (link: https://adr.rik.ee/harjumk/dokument/15113475). Viidatud linki avades selgub, et kaebaja küsitud teabeks on Harju Maakohtu seisukoht, mis edastati Justiitsministeeriumile halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu kohta (19.02.2024 vastus nr 6-3/24-13). Seda on kinnitanud ka Harju Maakohtu esimees Astrid Asi 23.05.2024 vastuses nr 8-1/2024-139 kaebaja 24.04.2024 pöördumisele (sisaldub haldusasja 3-24-1876 toimikus). Viidatud vastuse kohaselt: „Arvestades seda, et arvamus esitatud õigustloova akti eelnõu kohta ja arvamus sisaldab eelnõu osasid, sh refereerib eelnõu sisu, siis seadis Harju Maakohus dokumendile AvTS § 35 lg 2 p 1 alusel juurdepääsupiirangu. Märgin, et kõnealuses eelnõu menetlemise faasis ei pea kohus vajalikuks esitatud arvamust ning eelnõud avalda ning Teie taotlus jääb AvTS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatu alusel rahuldamata“.
9.Esmalt märgib halduskohus, et nähtuvalt vaidluse asjaoludest vastas kaebaja taotlus teabenõude tunnustele. Harju Maakohtu 19.02.2024 vastuse nr 6-3/24-13 näol on tegemist olemasoleva dokumenteeritud teabega, mis on loodud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, st küsitav teave vastab AvTS § 3 lg-s 1 toodud avaliku teabe mõistele ja
saab olla teabenõude objektiks. Selgitustaotlus MSVS § 2 lg 2 p 1 kohaselt on isiku pöördumine, milles taotletakse adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Harju Maakohtu 23.05.2024 vastuses nr 81/2024-139 on välja toodud, et: „Teie poolt esitatud taotluse lahendamine eeldas õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituste/põhjenduste andmist, mistõttu tuleb 24.04.2024 esitatud taotlust käsitleda selgitustaotlusena MSVS § 2 lg 2 p 1 mõttes“, kuid mida kaebaja teabenõude täitmiseks täpsemalt analüüsida tuli, pole välja toodud ja see jääb ka ebaselgeks, arvestades, et sooviti saada Harju Maakohtu vastuskirja, mis oli teabenõude esitamise ajaks juba Justiitsministeeriumile edastatud. Ka kohtumenetluses on vastustaja korranud seda seisukohta, täpsemaid selgitusi ent jaganud ei ole.
10.Vastustaja on küsitud teabele juurdepääsu piiranud AvTS § 35 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist. Halduskohtu hinnangul ei ole täidetud AvTS § 35 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused. Esiteks võimaldab AvTS § 35 lg 2 p 1 tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks õigustloovate aktide eelnõusid, mitte nende kohta esitatud arvamusi. See on erinev AvTS § 32 lg 2 p-st 2, mis hõlmab halduse üksikakte ning mille puhul on kohtupraktikas jaatatud sätte laienemist ka haldusakti projekti kohta esitatud riigiasutuse arvamusele (vt TlnRngKo 16.09.2021, 3-20-961, p 10). Asjas 3-20-961 rõhutas ringkonnakohus, et AvTS § 35 lg 2 p 1 reguleerimisala on erinev AvTS § 32 lg 2 p-st 2: „Erinevalt AvTS § 35 lg 2 p-s 1 märgitud õigustloova akti eelnõust võib üksikakti projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel kehtestada juurdepääsupiirangu kuni selle vastuvõtmiseni või allakirjutamiseni (st piirang võib hõlmata ka haldusakti eelnõu ärakuulamiseks või arvamuse andmiseks esitamise etapi ning selle raames laekunud seisukohad).“ (p 10). Teiseks, AvTS § 35 lg 2 p 1 seab juurdepääsupiirangu seadmiseks ajalised raamid, st juurdepääsupiirangu võib seada enne „kooskõlastamiseks saatmist“ või „vastuvõtmiseks esitamist“. Justiitsministri K. Laaneti 15.01.2024 kaaskirja kohaselt edastati halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks teistele subjektidele, mh esimese ja teise astme kohtutele. Seega ei ole võimalik teabele juurdepääsu piirata AvTS § 35 lg 2 p 1 alusel, kuna tegemist on eelnõu kooskõlastusringil esitatud arvamusega. Olukorras, kus eelnõu on suunatud kooskõlastusringile, ei kohaldu normi teine alternatiiv „enne vastuvõtmist“, kuna see muudaks sätte esimese alternatiivi sisutühjaks ning sätte sõnastust arvestades on see mõeldud pigem teisteks juhtudeks, nt kui tavapärast kooskõlastamist akti koostaja poolt ei toimu, vaid see esitatakse vastuvõtmiseks.
11.AvTS § 35 lg 2 on diskretsiooniline juurdepääsu piiramise alus. Halduskohtu arvates pole vastustaja diskretsioonireeglitest kinni pidanud. Vastustaja on tuginenud sellele, et tema arvamuse kaudu võivad teatavaks saada kooskõlastamisele saadetud eelnõu sätted. Siiski on kõigile huvilistele Harju Maakohtu dokumendiregistri kaudu niigi kättesaadav eelnõu tekst ja seletuskiri. Samamoodi on kättesaadavad eelnõu ja sellega seotud materjalid Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b90fe29906f6-4a45-89ec-3b8a89da3da3#yKN2BWlI). Seal on avaldatud ka erinevate ministeeriumide seisukohad eelnõu kohta. Pole arusaadav, miks peaks üksnes osa eelnõu kohta esitatud seisukohtadest jääma ametkondlikuks kasutamiseks. Pole ju tegemist ka uue eelnõuga. Samasisulist eelnõu menetles Riigikogu eelmine koosseis ning see langes menetlusest välja seoses Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega (eelnõu 574 SE). Riigikogu kodulehel on 574 SE seletuskirja lisana avaldatud eelnõu kohta laekunud märkused ja ettepanekud, sh Harju Maakohtu ettepanekud. Arvestades, et 15.01.2024 kooskõlastusringile saadetud eelnõu on jäänud üldjoontes samaks (eelnõu seletuskirja kohaselt on tehtud neli sisulist muudatust, mis ei muuda eelnõu põhiolemust), võib oletada, et Harju Maakohtu märkused ja ettepanekud
on suures osas eelnõu 574 SE seletuskirja lisana saanud varasemalt avalikuks. Seega tekib küsimus, miks oleks vaja seisukohta, mis on esitatud täiendatud, ent suures pildis sama eelnõu kohta, varjata. Kuna selliseid kaalutlusi pole esitatud ja kohtule vastavad põhjendused haldusasjas esitatud dokumentidest ei nähtu, tuleb seda käsitleda kaalutlusveana.
12.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus rahuldab Xi kaebuse ja kohustab Harju Maakohut Xi 24.04.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama ja selles pöördumises küsitud teabe väljastamise üle uuesti otsustama. Kohustamisnõude täpse sõnastuse määrab kohus, kohus ei pea sõna-sõnalt järgima kaebaja formuleeritud nõude sõnastust.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista viimase tasutud riigilõiv summas 20 eurot. Muude menetluskulude kandmise kohta pole kaebaja andmeid esitanud. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja selle ise koostanud. Võimalikud muud menetluskulud jäävad kaeba enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.