X kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks hüvitada kaebajale täiteasjas nr 022/2024/3109 välja mõistetud sunniraha ja täitekulu.
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asjale juurde dokument „Rahvastikuregister“.
2.Rahuldada X kaebus ning mõista Kaitseressursside Ametilt X kasuks välja sunniraha 100 eurot ja täitemenetlusega seotud kulud 76,25 eurot.
3.Mõista Kaitseressursside Ametilt X kasuks välja riigilõiv 20 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 16.06.2023 ettekirjutusega nr 1112.1/2023/4659 (dtl 8-9) X (kaebaja) ilmuma 21.08.2023 kl 11.20 terviseseisundi hindamisele, vastasel juhul rakendatakse tema suhtes sunniraha 100 eurot. Varasemalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele 07.06.2023, kuhu kaebaja ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta.
3-24-1557
2.Kaebaja edastas 22.08.2023 vastustajale venekeelse arstitõendi (dtl 34) ja selgitas (dtl 33), et ta elab Venemaal ega saanud haiguse tõttu määratud ajaks Eestisse tulla.
3.Vastustaja andis 06.09.2023 välja sunniraha rakendamise teatise (dtl 35-36), millega otsustas kaebajalt sunniraha 100 eurot sisse nõuda. Vastustaja selgitas, et ei arvesta kaebaja esitatud selgituse ega tõendiga. Vastustajale esitatavad tõendid peavad olema eesti keeles ja rahvastikuregistri andmetel elab kaebaja Eestis.
5.Kaebaja esitas 23.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 3-6), mille kohus võttis 29.05.2024 määrusega (dtl 21-23) menetlusse nõuetes keelata 16.06.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendada ning kohustada vastustajat hüvitama kaebajale täiteasjas nr 022/2024/3109 välja mõistetud sunniraha ja täitekulud. Kaebaja märkis, et ei ilmunud arstlikku komisjoni, sest ei olnud teadlik 07.06.2023 arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest. Kaebaja sai 16.06.2023 ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu 24.04.2024 koos täitemenetluse alustamise teatega. Vastustaja ei ole saatnud dokumente kaebajale, vaid on need edastanud otse kohtutäiturile täitmiseks. Vastustaja on käitunud pahauskselt ja ebaõiglaselt. Vastustaja ei veendunud, et arstliku komisjoni kutse oleks kaebajale kätte toimetatud. Käesoleval juhul ei teavitanud vastustaja kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, vaid pöördus pärast ettekirjutuse täitmata jätmist koheselt kohtutäituri poole.
6.Vastustaja palus 04.06.2024 vastuses (dtl 30-31) jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja kutsuti 16.06.2023 ettekirjutusega terviseseisundi hindamisele 21.08.2023, kuhu ta ei ilmunud, vaid esitas Venemaal koostatud arstitõendi. Vastustaja teavitas 06.09.2023 teatisega kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, mis toimetati kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte 07.10.2023 (dtl 37). KVTS § 15 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kaebaja ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] vastustaja saadetud dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud.
7.Kohus jättis 07.06.2024 määrusega (dtl 42-44) kaebuse keelamisnõudes läbi vaatamata. Lisaks märkis kohus, et kaebaja põhjendas kaebust sellega, et vastustaja jättis talle 16.06.2023 ettekirjutuse kätte toimetamata ja kaebaja sai ettekirjutusest teada alles kohtutäituri kaudu. Selline väide ei vasta tõele, sest vastustaja esitas kohtule kaebaja enda 22.08.2023 koostatud kirja, milles selgitas terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist. Seega teadis kaebaja ettekirjutusest juba varem ja kaebus on koostatud ebaõigetele väidetele tuginedes. Kohus andis kaebajale tähtaja kaebuse põhjenduste parandamiseks.
Kaebaja parandatud kaebust ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulud kokku 176,25 eurot. Nimetatud nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses. 2(4)
3-24-1557
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
11.Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.
12.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
13.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 16.06.2023 ettekirjutusega kaebajale kohustuse ilmuda 21.08.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 21.08.2023 terviseseisundi hindamisele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas kaebaja 22.08.2023 vastustajale venekeelse arstitõendi ja selgitas, et ta ei saanud haiguse tõttu määratud ajaks Eestisse tulla.
14.Kaebuses põhjendas kaebaja ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest. Kaebaja märgib, et sai viidatud ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu koos täitmisteatega. Selline väide ei vasta tõele, sest vastustaja esitas kohtule kaebaja enda poolt 22.08.2023 koostatud kirja, milles selgitas terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist. Seega teadis kaebaja ettekirjutusest juba varem ja kaebus on koostatud ebaõigetele väidetele tuginedes. Kohus andis kaebajale 07.06.2024 määrusega võimaluse parandada kaebuse põhjendusi 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega kaebuse põhjendusi muutnud. Eeltoodule vaatamata peab kohus praegusel juhul võimalikuks asja läbi vaadata.
15.Kuna kaebaja on 22.08.2023 vastustajale selgitanud, et ta ei saanud haiguse tõttu määratud ajaks Eestisse tulla, ning on esitanud venekeelse arstitõendi, saab praeguses asjas arvestada asjaoluga, et kaebajale on 16.06.2023 koostatud ettekirjutus kätte toimetatud. Kaebaja ei ole oma 22.08.2023 avalduses põhjendanud terviseseisundi hindamisele mitte ilmumist sellega, et ta ei teadnud sellise kohustuse olemasolust juba varem, vaid oma tervisliku seisundi ja Venemaal elamisega. Seega teadis kaebaja talle pandud kohustusest, kuid jättis selle teadvalt täitmata.
16.Ettekirjutuses toodi välja, et kui kaebaja ei ilmu määratud ajal terviseseisundi hindamisele, on ta kohustatud esitama kirjaliku põhjenduse 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva. Praegusel juhul esitas kaebaja selgituse ja arstitõendi järgmisel päeval pärast määratud terviseseisundi hindamise kuupäeva, st tähtaegselt.
17.Kaebaja põhjendas terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist sellega, et ta elab Venemaal ja ta ei saanud haiguse tõttu määratud ajaks Eestisse tulla. Kaebaja palus teada anda, kui lisatud arstitõendist tuleb esitada tõlge. Vastustaja 06.09.2023 sunniraha rakendamise teatises on märgitud, et vastustaja ei arvesta kaebaja esitatud tõendiga, sest see ei ole eesti keeles. Sel põhjusel ei loetud mitteilmumist põhjendatuks. Samuti leidis vastustaja, et kaebaja elab rahvastikuregistri andmetel Eestis.
18.Kohus nõustub vastustaja poolt sunniraha teatises välja toodud põhjendusega, et kaebaja elas rahvastikuregistri andmetel nii ettekirjutuse tegemise ajal kui ka terviseseisundi hinda-
3(4)
3-24-1557
misele ilmumise kohustuse ajal Eestis1. Kaebaja muutis oma elukoha andmeid rahvastikuregistris alles 09.10.2023. Välisriigis viibimine ei ole seejuures asjakohaseks põhjenduseks terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks ega ajateenistusest vabastamiseks (vt KVTS § 39 lg 1).
19.Küll aga saab terviseseisundi hindamisele mitte ilmumise mõjuvaks põhjuseks olla tervislik seisund. Kaebaja esitas küll vastustajale venekeelse arstitõendi, kuid andis teada, et on valmis vajadusel esitama selle eestikeelse tõlke. Asjaoludest ei nähtu ja ka vastustaja ei väida, et ta oleks küsinud kaebajalt arstitõendi eestikeelset tõlget. Vastustaja on arstitõendi üldse tähelepanuta jätnud. Kohtu hinnangul ei käitunud vastustaja selliselt toimides õiguspäraselt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 1 kohustab haldusorganit puudustega taotluse vastu võtma ja andma sama paragrahvi lg 2 alusel menetlusosalisele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ka praegusel juhul tulnuks vastustajal anda kaebajale tähtaeg arstitõendi eestikeelse tõlke esitamiseks. Kui kaebaja ei oleks tõlget esitanud, saanuks puudustega avalduse jätta läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3) ja asuda seisukohale, et kaebaja on jätnud mõjuva põhjuseta terviseseisundi hindamisele ilmumata. Tõlke esitamisel tulnuks vastustajal hinnata, kas arsti poolt tuvastatud tervislik seisund oli selline, mis sai olla mõjuvaks põhjuseks kaebaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Kui kaebajal oli mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks, siis ei oleks sunniraha kohaldamine olnud põhjendatud.
20.Kohtu hinnangul on tegemist vastustaja poolse rikkumisega, mis mõjutab sunniraha määramise õiguspärasust. Halduskohtu ülesanne ei ole ise haldusmenetlust läbi viia ja kontrollida, kas kaebajal esines mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks. Sellise asjaolu kontrollimine on vastustaja ülesanne. Halduskohtu ülesanne on kontrollida, kas vastustaja on viinud haldusmenetluse läbi õiguspäraselt. Praegusel juhul ei ole vastustaja seda teinud. Kontrollimata seda, kas kaebajal esines mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks, oli sunniraha määramine õigusvastane, sest ei täitnud oma eesmärki. Sunniraha eesmärk ei ole kaebajat karistada ettekirjutuse täitmata jätmise eest, vaid mõjutada teda edaspidi ettekirjutusega pandud kohustust täitma. Juhul, kui kaebajal esines ettekirjutuse täitmata jätmiseks mõjuv põhjus, ei olnud tema sunnirahaga mõjutamine põhjendatud.
21.Kuna vastustaja tegevus oli õigusvastane, siis tuleb kaebaja hüvitamiskaebus rahuldada ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja nii sunniraha summas 100 eurot kui ka täitemenetlusega kaasnenud kulud 76,25 eurot, mis jäänuksid kaebajale kaasnemata, kui vastustaja oleks käitunud haldusmenetluses õiguspäraselt. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse terves ulatuses.
22.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente esitanud, seepärast jäävad kaebaja võimalikud muud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregister“.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.