Tartu kohtumaja
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-24-1768 3. jaanuar 2025 Karin Jõks X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.05.2024.a otsuse nr 4.2-1/1393-7 tühistamiseks osas, millega peatati kaebaja relvaloa nr xxx kehtivus Kaebaja - Toomas Linnu, esindaja vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristin Annsoo
Asjaolud
omama relvaluba või on jätkuvalt alus relvaloa peatamiseks või tuleb relvaluba kehtetuks tunnistada.
vaidlustatud otsuses ehk enne käesoleva kohtumenetluse algust. Vastustaja 22.11.2024.a otsuse ja käesoleva kohtumenetluse vahel puudub põhjuslik seos. Kohtu seisukoht Menetluse lõpetamine
Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 509
- 24.10.2024 võttis kohus kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat ühe kuu jooksul esitama vastus kaebusele; - 14.11.2024 täitus 6 kuud vaidlustatud otsuse tegemisest; - 22.11.2024 tegi vastustaja otsuse, millega kaebaja relvaloa kehtivus taastus ja mis tingis käesolevas kohtuasjas menetluse lõpetamise; - 25.11.2024 esitas PPA vastuse kaebusele. Vastus sisaldas taotlust menetluse lõpetamiseks. Kohtu hinnangul ei olnud 22.11.2024.a otsuse tegemine tingitud kaebuse esitamisest käesolevas kohtuasjas ning kaebaja 29.11.2024.a väited ei võimalda asuda vastupidisele seisukohale. 22.11.2024.a otsuse ja kaebuse põhjenduste osaline kokkulangevus ei tähenda, et vastustaja tegi selle otsuse kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja määras vaidlustatud otsuses, s.o enne kaebuse esitamist kindlaks tähtaja asjaolude uueks hindamiseks ning tõi uue hindamise ühe võimaliku tulemina välja, et kaebaja on sobilik omama relvaluba. Samuti leidis vastustaja juba vaidlustatud otsuses, et vahejuhtum, millele vastustaja relvaloa peatamisel ühe asjaoluna tugines, võis olla ühekordne, ning kaebajale tuleb anda võimalus näidata, kas ta suudab käituda relvaloa omajale sobilikul viisil. Vastustaja tegi 22.11.2024.a otsuse lubatud tähtaega järgides. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja ei oleks ilma kaebuse esitamiseta asjaolusid uuesti hinnanud. Isegi kui vastustaja oleks jätnud asjaolud enda määratud tähtajal uuesti hindamata, oleks kaebaja saanud vaidlustatud otsusele tuginedes seda nõuda. Vastustajal tuli pärast 6 kuu möödumist asjaolusid uuesti hinnata olenemata sellest, kas kaebaja esitas vaidlustatud otsuse peale kaebuse või mitte. Kui HKMS § 152 lg 1 p 4 tõlgendatakse pigem laialt ja see ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist, siis kehtib sama ka HKMS § 108 lg 6 sisalduva fraasi „kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine“ kohta. Tühistamiskaebuse esitamine kohtule on kaebaja õigus. Vastustaja avaldas vaidlustatud otsuses oma kavatsuse otsus tulevikus üle vaadata ning tõi ühe võimalusena välja, et kaebaja relvaloa kehtivus võidakse taastada. Kui kaebaja otsustas tühistamiskaebuse esitada, siis oli tema riisiko, et menetlus võidakse lõpetada viisil, mis ei anna kaebajale õigust nõuda menetluskulude hüvitamist. Tartu Ringkonnakohus leidis 23.05.2024.a määruses kohtuasjas 3-23-1312, et loobumine menetluse jätkamisest tuvastamisnõudes tähendab ühtlasi loobumist õigusest menetluskulude hüvitamisele juhul, kui menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei olnud tingitud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisest kaebuse esitamise tõttu. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.