lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3/2

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 03.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3

Määruse kuupäev

3. jaanuar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

J.G kaebus Räpina Vallavolikogu 18. detsembri 2024. a otsuse nr 49 „Räpina valla kultuuriasutuse ümberkorraldamine“ tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada J.G kaebus haldusasjas nr 3-25-3.
2.Jätta J.G esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.J.G esitas 1. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Räpina Vallavolikogu 18. detsembri 2024. a otsuse nr 49 „Räpina valla kultuuriasutuse ümberkorraldamine“ tühistamiseks. Kaebaja märgib, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõike 3 kohaselt tuleb volikogu kokkukutsumisel kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Esimene kutse saadeti volikogu liikmetele reedel, 13. detsembril kell 9:15. Esimeses kutses ei avanenud

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3.päevakorrapunkti link ja materjalid ei olnud kättesaadavad. Teist korda saadeti kutse esmaspäeval, 16. detsembril 2024 kell 11:33. Kaebaja arvates suruti 3. päevakorrapunkt volikogu 18. detsembri 2024. a istungile sisse seadust rikkudes ning on seetõttu õigusvastane. Kaebaja sai vaidlustatud otsusest teada volikogu istungi käigus. Istungi protokoll saadeti 28. detsembril 2024 kell 17:09. Räpina valla põhimääruse § 14 lõike 10 kohaselt volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis avalikustatakse Räpina valla veebilehel ja vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist, seega oleks see pidanud toimuma 25. detsembril 2024. Räpina Vallavolikogu 18. detsembri 2024. a otsuse nr 1-3/49 „Räpina valla kultuuriasutuste ümberkorraldamine” leidis kaebaja 1. jaanuaril 2025 Räpina valla avalikust dokumendiregistrist. Kaebaja palub ka kohaldada esialgset õiguskaitset, sest vastasel korral võib tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Koondamisteated edastati

3-25-3 kultuurikorraldajatele 19. detsembril 2024 ja peavad nad vastuse andma uue töökoha vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kohta 6. jaanuaril 2025. Kaebaja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kaebaja märgib, et halduskohtule on tasutud riigilõivu tühistamiskaebuse eest 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse eest 20 eurot.

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et J.G kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
3.Kohus mõistab, et kaebaja on halduskohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks Räpina valla volikogu liikmena. HKMS § 44 lõike 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lõige 2). Kohaliku omavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuste vaidlustamiseks ei ole seaduses sätestatud erandjuhtu, mis lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebaja on praegusel juhul esitanud kaebuse üksnes enda kui volikogu liikme ja volikogu siseõigussuhtest tulenevate õiguste kaitseks. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogude sisevaidluste algatamiseks puudub volikogu liikmel praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Volikogu sisesuhetest tulenevad õigused ei ole subjektiivsed õigused HKMS § 44 lõike 1 mõttes. Samuti ei ole siseõigussuhtest tulenevad vaidlused hõlmatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 kaitsealaga. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete puhul selline regulatsioon õigusaktides hetkel puudub (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-172784, p-d 78, 11 ja seal viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 22. detsembri 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-74-08, p-d 12–13; samuti Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-2094, p-d 910, 15).
4.Kaebaja on vallavolikogu liige, kes on saanud vallaelanike huve kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide kohaselt osales kaebaja ka 18. detsembri 2024. a volikogu istungil veebi teel ning otsustas vaidlusaluse kultuuriasutuste ümberkorraldamist puudutava eelnõu hääletamisel mitte osaleda. Seega ei ole kaebajal olnud käesoleval juhul takistatud rahvamandaadi teostamine.
5.Arvestades eeltoodut ja väljakujunenud kohtupraktikat leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kaebus kuulub HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.
6.Kaebaja on esitanud kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib vaidlustatud otsuse täitmise või kehtivuse peatamist (HKMS § 251 lõike 1 punkt 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lõige 3). Kohus leiab, et kuna kaebus käesolevas haldusasjas kuulub tagastamisele, siis ei ole sellel eduväljavaateid ning seega tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta.

3-25-3

7.HKMS § 108 lõike 4 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv, tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium