Treia Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. detsembri 2023. a otsuse nr 12-1/23/31472 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata toetustaotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Treia Agro OÜ, seaduslik esindaja Jaanus Holland, lepinguline esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel Kaasatud haldusorgan – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, volitatud esindajad Mari-Liis Kivipõld ja Margit Rum
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Treia Agro OÜ kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. detsembri 2023. a otsus nr 12-1/23/31472 Treia Agro OÜ-d puudutavas osas ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Treia Agro OÜ 19. mai 2023. a taotlust nr 12-1/23/4404 uuesti läbi vaatama.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Treia Agro OÜ kasuks välja menetluskulu 810 (kaheksasada kümme) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. jaanuaril 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Treia Agro OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 19. mail 2023 taotluse 2023. aastal noore põllumajandustootja toetuse saamiseks maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 71) alusel (taotlus nr 12-1/23/4404, dtl 45-78).
2.PRIA jättis 11. detsembri 2023. a otsusega nr 12-1/23/31472 toetustaotluse rahuldamata. Otsuses, mis on tehtud kokku 126 taotleja kohta, tugines PRIA määruse nr 71 § 8 lg-le 1 ja § 17 lg-le 2 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 16 lg 8 p-le 1. PRIA märkis neile normidele viidates, et taotlus jäetakse rahuldamata, kuna juriidilise isiku osanikud, aktsionärid, liikmed, juhtimis- ja kontrollorgani liikmed või prokurist ei vasta noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimustele.
3.Treia Agro OÜ esitas PRIA 11. detsembri 2023. a otsuse nr 12-1/23/31472 peale vaide, mille PRIA jättis 19. juuni 2024. a vaideotsusega nr 12-1/24/2543-4 rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused.
3.1.2023. aastal taotletud noore põllumajandustootja toetuse taotluse rahuldamata jätmine oli tingitud asjaolust, et OÜ Treia Agro juhatuse liige ja osanik Jaanus Holland on varasemalt tegutsenud põllumajandusega Osaühingus Dalken, mistõttu tegutsemine OÜ-s Treia Agro ei ole J. Hollandi esimene alustamine põllumajandusliku tegevusega, nagu näeb ette määruse nr 71 § 8 lg 3. J. Holland on olnud OÜ-s Dalken osanik ajavahemikul 9. jaanuar 2014 - 5. jaanuar 2024. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruande järgi tegeles Osaühing Dalken 2019. aastal ka põllumajandusliku tegevusega – köögivilja-, juurvilja- ja mugulviljakasvatusega, k.a seenekasvatusega (EMTAK kood 01131).
3.2.Praeguse vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda 2023. aastal kehtinud õigusnormidest.
3.3.Isik loetakse põllumajandusliku tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda taotles põllumajandustoetust või asus iseseisvalt tegelema põllumajandusliku tegevusega või asus põllumajandusliku tegevusega tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks või omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks. Kõik juriidilise isiku üle kontrolli teostavad ja juhtimises osalevad füüsilised isikud peavad vastama noore põllumajandustootja toetuse nõuetele.
3.4.Oluline ja määrav on põllumajandusliku tegevusega esmakordselt alustamise osas J. Hollandi poolt osaluse omandamine Osaühingus Dalken 2019. aastal, mistõttu ei saa tema puhul enam esmakordseks alustamiseks lugeda Treia Agro OÜ-s põllumajandusega tegelemist. Kuna kehtestatud tingimuse kohaselt läheb arvesse igasugune osalus põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus, seega lähevad arvesse ka pärimise teel omandatud osalused.
2(10)
3-24-2029
4.Treia Agro OÜ esitas 10. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 11. detsembri 2023. a otsuse nr 12 1/23/31472 tühistamiseks, paludes ühtlasi kohustada PRIA-t andma uut haldusakti. Kohus võttis 10. juuli 2024. a määrusega kaebuse menetlusse. PRIA esitas vastuse kaebusele
6.septembril 2024.
5.Kohus määras 6. septembri 2024. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses nig kaasas sama määrusega menetlusse arvamuse andmiseks Regionaalja Põllumajandusministeeriumi, kes esitas enda arvamuse 17. oktoobril 2024. Kaebaja esitas kirjalikus menetluses täiendava seisukoha 30. oktoobril 2024 ning dokumendid menetluskulude väljamõistmiseks 8. novembril 2024
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja väidab järgmist.
6.1.Vaidlusaluse sätte (määruse nr 71 § 8 lg 3 p 4) järgi loetakse isik põllumajandusliku tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks. Kaebaja on saanud pärimise teel 2013. aastal koos vennaga osaluse isa ettevõttes Osaühingus Dalken. Seejuures tegeles kaebaja ettevõttes 2020. aastani metsanduse alal (mitte põllumajandusega), aga kaebaja vend kandis ka sinna 2019. a põllumajanduskulu. Praeguseks on kaebaja oma osaluse võõrandanud. Määruse nr 71 § 8 lg 3 p-s 4 sätestatud nõude grammatilisel tõlgendamisel on määruseandja silmas pidanud eelkõige aktiivse tahteavalduse alusel ettevõtte osaluse omandamist.
6.2.Kaebaja seaduslik esindaja Jaanus Holland oli perioodil 1. aprill 2018-28. juuni 2019 lapsepuhkusel ega osalenud sel ajal ettevõtte tegevuses.
6.3.Varasematel aastatel on kaebaja saanud PRIA-lt põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust kui ka sama, noore põllumajandustootja toetust ning sel ajal ei võetud arvesse tema osalust teises ettevõttes.
6.4.Kuni 2022. a kehtinud määruses nr 32, määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lg-st 2 ja määruse (EL) nr 639/2014 art-st 49 nähtub, et 2022. a puudusid põhjendused, miks kaebaja ei võinud toetust saada, kuna ta vastas EL määruse nõuetele. 2023. aastaks on siseriiklikult kehtestatud piiravad nõuded noore põllumajandustootja toetuse saamiseks. Määruse seletuskirjas puudub aga igasugune põhjendus, miks selline piirav nõue on kehtestatud. Seletuskirjas on vaid välja toodud, et liikmesriigid sätestavad siseriikliku õigusega asjakohase koolituse või vajalike oskuste nõuded ning samuti noore põllumajandustootja vanuse ülempiiri. Varasema osaluse piirang ei lähe aga ühegi eelnimetatud kriteeriumi alla.
6.5.Määruse seletuskirjas puudub mõjude hinnang, mis sellise kitsenduse kehtestamine kaasa võib tuua, eriti arvestades, et piirang puudutas vaid mõnda üksikut (kaebaja andmetel 5) taotlejat. Sellisel viisil ei ole tagatud taoltejate võrdne kohtlemine. Varasematel aastatel Euroopa Liidu otsekohalduvate määruste alusel selliseid piiranguid, eriti veel päritud osalustele, ei kohaldatud. Võrdse kohtlemise nõude ja proportsionaalsue põhimõtte rikkumise tõttu tuleb määruse nr 71 § 8 lg 3 p 4 jätta kohaldamata.
3(10)
3-24-2029
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu järgmiste väidetega.
7.1.Isik loetakse põllumajandusliku tegevusega alustanuks ka alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks (määruse nr 71 § 8 lg 3). Seejuures on oluline, et kui toetust taotleb juriidiline isik, peavad kõik juriidilise isiku üle kontrolli teostavad ja juhtimises osalevad füüsilised isikud vastama noore põllumajandustootja toetuse nõuetele samamoodi nagu toetust taotlevad füüsilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
7.2.Treia Agro OÜ juhatuse liige ja osanik Jaanus Holland on varasemalt tegutsenud põllumajandusega Osaühingus Dalken, mistõttu tegutsemine OÜ-s Treia Agro ei ole tema esimene alustamine nagu näeb ette määruse nr 71 § 8 lg 3. J. Hollandi tegevus Osaühingus Dalken tuleb lugeda põllumajandusliku tegevusega esmakordseks alustamiseks 2019. aastal määruse nr 2021/2115 art 4 lg 2 p a ning määruse nr 71 § 8 lg 3 p 4 tähenduses. Oluline ja määrav on põllumajandusliku tegevusega esmakordselt alustamise osas J. Hollandi poolt osaluse omandamine osaühingus Dalken 2019. aastal. Kuigi tõendanud on, et ta viibis 2019. aastal kuus kuud lapsehoolduspuhkusel, on ta olnud samal ajal kogu 2019. aasta osaühingus 50% ulatuses osanik.
7.3.Määruse nr 71 § 3 lg 1 kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tegevuseks põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Määruse nr 71 § 3 lg 2 p 1 kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tegevuseks selliste põllumajandustoodete tootmine, mis on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas (sh köögiviljad, söödavad juured). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2.12.2021. a määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lg 2 p a kohaselt hõlmab põllumajanduslik tegevus põllumajandustoodete tootmist, mis on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas. Vaidlus puudub, et Osaühing Dalken tegeles põllumajandustoodete kasvatamisega ehk põllumajandusliku tegevusega.
7.4.Asjaolu, et J. Holland omandas osaluse pärimise teel põllumajandusega tegelevas ettevõttes, ei ole määrav, sest osaluse suurus ei ole marginaalne vaid 50%. Õiguslik alus, mis võimaldab pärimise teel marginaalse osaluse omandamise juhtudel kaalumisruumi, ei kehtinud veel 2023. aastal.
7.5.Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda 2023. aastal kehtinud õigusnormidest. 2023. aastal antava noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimused on võrreldes varasema perioodiga muutunud. Tegemist on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava uue programmperioodi (2023-2027) toetuse nõuetega.
7.6.Noore põllumajandustootja toetuse eesmärgiks on aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris, toetades põllumajandustootjaid, kes alustavad põllumajandusliku tegevusega. Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on arvatud kõik kuni 40 aastased äsja esmakordselt põllumajandusliku tegevusega alustanud või põllumajandusliku majapidamise üle võtnud noored põllumajandustootjad. Kui taotleja on varasemalt olnud mõne teise põllumajandusliku tegevusega tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks, ei saa seda taotlejat pidada esmakordselt alustavaks nooreks põllumajandustootjaks. Arvesse võetakse taotleja kehtivaid ja kehtetuid seoseid teiste ettevõtetega. Taotleja on toetusõiguslik, kui ta on alustanud põllumajanduslike tegevustega just selle ettevõtte raames, millega ta toetust taotleb. Kõik juriidilise isiku liikmed (osanik, aktsionär, liige, juhtimis- ja kontrollorgani liige ning prokurist) peavad olema füüsilised isikud ning läbi füüsiliste isikute tehakse kindlaks kas juriidiline isik vastab noore põllumajandustootja saamise nõuetele ja 4(10)
3-24-2029
tingimustele. Esmakordse põllumajandusega alustamise puhul ei vaadata ainult isiku tegevust selles juriidilises isikus, mille kaudu ta toetust taotlema asus, vaid laiemalt, millise juriidilise isiku kaudu isik ka varem põllumajandusvaldkonnas tegelenud on. Kuna tingimus on seatud nii, et igasugune osalus põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus läheb arvesse, siis lähevad arvesse ka pärimise teel omandatud osalused. Alates 2024. a kehtiva muudatuse kohaselt arvestatakse ka osaluse suurust. Kui taotleja on saanud osaluse pärandina aastaid tagasi ning osaluse suurus on marginaalne (näiteks 10%) ning ei kuulu juhatusse, saab öelda, et osaluse omamisega ei saanud mõjutada juriidilise isiku tegevust. Seega on edaspidi võimalus toetust saada ka sellisel taotlejal, kes on saanud osaluse põllumajanduslikus ettevõttes, kuid kelle roll selles on marginaalne. Praegusel juhul ei olnud osaluse suurus marginaalne.
7.7.Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud, kuna kõikide 2023. aastal noore põllumajandustootja toetuse taotlejate suhtes on samu tingimusi ja nõudeid kohaldatud.
8.Kaastud haldusorgan leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, ning on oma arvamuses järgmistel seisukohtadel.
8.1.Noore põllumajandustootja toetus on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise hulka kuuluv toetusmeede, mille eesmärk on aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris ja muuta see valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks, toetades neid põllumajandusliku tegevusega alustamisel.
8.2.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamist programmiperioodil 2023–2027 reguleerib muu hulgas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/2115, mille art 4 lg 6 ja art 30 reguleerivad noore põllumajandustootja toetuse andmist. Ka eelmisel programmiperioodil 2014–2020 anti noore põllumajandustootja toetust põllumajandusega alustanud noortele põllumajandustootjatele ja asjaomane nõue oli reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lk-ga 2 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 art-ga 49, kuid liikmesriigil ei olnud nõuete kehtestamisel sellist valikuvabadust nagu praegusel programmiperioodil. Määruse (EL) 2021/2115 art 30 lg 1 kohaselt saab liikmesriik etteantud raamides otsustada ja määratleda, kes on äsja ettevõtlusega alustanud noor põllumajandustootja ja millistele tingimustele ta peab vastama. Konkreetsed tingimused täpsustab liikmesriik strateegiakavas, kuid peab seejuures kinni pidama ka art 4 lg-s 6 sätestatud kriteeriumidest. ELi tasandil on tehtud uuel programmiperioodil teadlik ja sihipärane otsus võimaldada liikmesriikidele nõuete kujundamisel ja sisustamisel varasemaga võrreldes oluliselt rohkem paindlikkust.
8.3.Käesoleval programmiperioodil on toetuse nõuded riigisiseses meetmemääruses (määrus nr 71) sisustatud varasemaga võrreldes rangemalt, et täita senisest sihipärasemalt toetuse eesmärki ja välistada toetuse saajate hulgast isikud, kes on varem olnud seotud põllumajandusliku tegevusega, s.t kes ei alusta esmakordselt põllumajandusliku tegevusega. Erinevate numbriliste piirangute asemel kehtestati nõue selgepiiriliselt (ilma kindla osaluse suuruseta).
8.4.Rangemate nõuete kehtestamise vajadus on tingitud ka asjaolust, et uuel perioodil on suurenenud nii maksimaalne hektarite arv (39 hektarilt 100 hektarini), mille kohta toetust makstakse, kui ka ühikumäär. See on tinginud vajaduse uuel perioodil toetuse andmise tingimusi mõnevõrra ka karmistada, et võimalikult soodustada just selliste noorte sisenemist
5(10)
3-24-2029
sektorisse, kes ei ole varem põllumajandusega tegelenud ega ole olnud põllumajandusliku tegevusega tegeleva juriidilise isikuga seotud finantsriskide kandja ega kasusaaja. Esmakordse alustamise puhul ei vaadata ainult isiku tegevust selles juriidilises isikus, mille kaudu ta toetust taotlema tuli, vaid laiemalt, s.t millise juriidilise isiku kaudu ta üldse varem põllumajandusvaldkonnas tegelenud on. Normide sõnastusest ei tulene, et esimest korda tegutsema asumise puhul on tähtis ainult selline juriidiline isik, kes parasjagu toetust taotleb.
8.5.Vaidlusalune tingimus kehtib põllumajandustoetuste saamise kontekstis. Toetuste puhul on tegemist soodustusega, millega seoses on lubatud kehtestada avalikust huvist lähtuvaid tingimusi, mille täitmine on avalikest vahenditest rahastatavate toetuste saamise eelduseks. Alates 2023. aastast kehtivad noore põllumajandustootja toetuse saamise uued nõuded kõigile taotlejatele ühetaoliselt, st kõik seda toetust saada soovivad isikud peavad vastama §-s 8 sätestatud nõuetele, sh ei tohi nad olla varasemalt põllumajanduse valdkonnas tegutsenud. Arvestades selle toetuse eesmärki on oluline eristada äsja põllumajandusliku tegevusega alustanud ja juba varem selles valdkonnas tegutsema hakanud taotlejaid. Sellest tingituna oleks ebavõrdse kohtlemisega pigem tegemist, kui toetuse nõuded võimaldaks toetust saada kõigil põllumajandusega tegelevatel isikutel, olenemata sellest, millal nad põllumajandusega tegelemist alustasid.
8.6.Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas olla ettevõtjatel õiguspärast ootust olemasoleva olukorra säilimise osas, kuna pädevad asutused võivad oma kaalutlusõigust kasutades seda olukorda muuta. Kellelgi ei saa olla absoluutset õigust olukorra püsimisse ning õiguspärane ootus ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Liikmesriigil on kogu toetuskava programmiperioodi jooksul õigus (vastavalt muutunud asjaoludele) muuta toetuse saamise nõudeid, kui need on kooskõlas ühenduse õiguse eesmärkidega ja sätetega ning vastavad selle üldpõhimõtetele (vt määruse (EL) 2021/2115 V jaotise sätted). Praegusel juhul kehtivad uue toetusperioodi nõuded rangemal kujul perioodi 2023–2027 algusest peale ning kõigile toetuse taotlejatele.
8.7.Noore põllumajandustootja toetusmeede ongi spetsiaalselt mõeldud kompenseerima ja leevendama tegevusega alustamise raskusi, sest alustamise periood on paratamatult eriti katsumusterohke ning eesmärgiks on, et raskustest hoolimata ei loobuks noored põllumajandusega tegelemisest. Ebavõrdset kohtlemist õigustab laialdaselt tunnustatud eesmärk tagada põllumajanduses põlvkondade vaheldumine.
8.8.Meetme soodustavad ja koormavad aspektid on laias laastus tasakaalustatud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega otsuse, millega PRIA keeldus rahuldamast tema taotlust saada 2023. aastal noore põllumajandustootja toetust maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ alusel. Vaidlustatud otsus on tehtud kokku 126 taotleja, sh kaebaja kohta. Kohus mõistab, et kaebaja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist teda puudutavas osas ning lahendab kaebuse selles ulatuses.
6(10)
3-24-2029
10.Noore põllumajandustootja täiendav sissetulekutoetus (edaspidi: noore põllumajandustootja toetus) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 30 kohane täiendav sissetulekutoetus noorele põllumajandustootjale, mida makstakse viidatud määruses ning ELÜPS-s sätestatud tingimustel ja korras. Täpsemad nõuded noore põllumajandustootja toetuse saamiseks on kehtestatud ELÜPS § 15 lg 2 alusel antud maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrusega nr 71. Praeguse vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada selle määruse sätteid sõnastuses, mis kehtis vaidluse ajendanud taotluse esitamise ajal 19. mail 2023 ning vaidlustatud otsuse tegemise ajal 11. detsembril 2023. HMS § 54 kohaselt on haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks tuginemine akti andmise ajal kehtivale õigusele. Praegusel juhul kehtis nii haldusmenetluse alustamisel (taotluse esitamise ajal) kui ka vaidlustatud haldusakti andmise ajal määrus 8. maist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 ühesuguses sõnastuses.
11.Määruse nr 71 § 8 lg 1 kohaselt võib noore põllumajandustootja toetust anda taotlejale, kes on: 1) taotluse esitamise kalendriaastal kuni 40-aastane põllumajandusalase hariduse või töökogemusega füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on alustanud põllumajandusliku tegevusega kuni viis kalendriaastat enne seda kalendriaastat, kui ta esitas esimest korda noore põllumajandustootja toetuse taotluse; 2) juriidiline isik, kelle iga osanik, aktsionär, liige, juhtimis- ja kontrollorgani liige ning prokurist on füüsiline isik, kes vastab punktis 1 sätestatud nõuetele. Määruse nr 71 § 8 lg 3 kohaselt loetakse lõike 1 punktis 1 nimetatud isik põllumajandusliku tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda taotles põllumajandustoetust (p 1); asus iseseisvalt tegelema põllumajandusliku tegevusega (p 2); asus põllumajandusliku tegevusega tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks (p 3); või omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks (p 4). Vastustaja tugines toetuse andmisest keeldudes määruse nr 71 § 8 lg-le 1 ja § 17 lg-le 2, mis viitab määruse (EL) 2021/2116 art-le 62 ning ELÜPS § 16 lg-le 8. Vaidlustatud otsuse andmise õiguslikuks aluseks olnud ELÜPS § 16 lg 8 p 1 sätestab, et lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 62 sätestatud alusele teeb PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti.
12.Vaidluse lahendamisel on määrav, kuidas mõista kaebaja puhul määruse nr 71 § 8 lg 3 punkti 4, ning millal lugeda kaebaja seaduslik esindaja põllumajandusliku tegevusega alustanuks. Tulenevalt määruse nr 71 § 8 lg-st 1 ja § 8 lg 3 p-st 4 koostoimes loetakse isik põllumajandusliku tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks.
13.Samas ei saa tähelepanuta jätta ka menetlusosaliste viidatud muudatusi § 8 lg 3 p 4 sõnastuses. Nimelt on seda normi alates 1. juulist 2024 täiendatud lauseosaga „sealjuures ei arvestata sellist osalemist juriidilises isikus, millega ta ei saanud otseselt ega kaudselt oluliselt mõjutada selle juriidilise isiku tegevust.“
7(10)
3-24-2029
Kuna norm sellises sõnastuses ei kehtinud veel ei taotluse esitamise ega selle kohta otsuse tegemise ajal, on põhjendamatu kaebaja etteheide, et vastustaja on vastava kaalutluse läbi viimata jätnud (30. oktoobri 2024. a seisukoha p 10, dtl 112). Kohus märgib siiski veel, et kaebaja seadusliku esindaja puhul ei ole ka kuidagi tõendatud tema marginaalne roll Osaühingu Dalken juhtimisel või võimatus selles tehtavaid otsustusi mõjutada.
14.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seaduslik esindaja J. Holland oli juba alates 9. jaanuarist 2014 Osaühingu Dalken juhatuse liige ja osanik. Samuti puuudb vaidlus, et osaühing tegeles 2019. a põllumajandusliku tegevusega – köögivilja-, juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus vastavalt EMTAK koodile 01131. Osaühingu 2019. majandusaasta aruandest ilmneb see ühe tegevusalana ning ka kaebaja ise ei eita, et Osaühing Dalken on tegelenud põllumajandusliku tegevusega. Kaebuses on märgitud, et „kaebaja vend kandis ka sinna põllumajanduskulu 2019“, kuid samas rõhutab praeguse vaidluse kaebaja esindaja enda rolli pigem metsanduse valdkonnas.
15.Kohus ei nõustu aga vastustajaga, et põllumajandusliku tegevusega alustamiseks tuleb pidada J. Hollandi tegevust alates tema osaluse omandamisest ja juhatuse liikmeks asumisest Osaühingus Dalken, mis toimus varem kui viis aastat enne seda kalendriaastat, kui ta esitas esimest korda noore põllumajandustootja toetuse taotluse (s.t 2023. aastal).
16.Kohus nõustub vastustajaga küll selles, et osaluse omandamise viis (Osaühingu Dalken osa omandmine pärimise teel) ei muuda olematuks asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja sai osaühingu osanikuks. Kehtiv õigus ei erista osanike staatust ega õigusi olenevalt osaluse omandamise viisist ega põhjustest. Pärandi vastuvõtmine ei ole pärimiseks õigustatud isiku kohustus – kehtiv pärimisõigus näeb ette ka pärandist loobumise võimaluse (pärimisseaduse § 116). Olles 50% ulatuses osanikuks ning üks kahest juhatuse liikmest ei ole määrav ka kaebaja esitatud asjaolu, et äriühingusisese tööjaotuse kohaselt tegeles J. Holland ettevõttes kuni 2020. aastani metsandusega, mitte põllumajandusega. Määrav ei ole ka asjaolu, et J. Holland on osaluse Osaühingus Dalken võõrandanud ega ka tema viibimine 1. aprillist 2018 kuni 28. juunini 2019 lapsepuhkusel. Osaluse hilisem võõrandmine ei muuda osaluse omandamist ega juhatuse liikme ülesannete täitma asumist osaühingus. Samuti ei muutuks osaniku staatus isegi juhul, kui juhatuse liige ajutiselt oma juhtimisülesandeid ei täida. Kuigi SKA tõendiga (dtl 26) on tõendatud J. Hollandile vanemahüvitise maksmine kaebuses viidatud ajavahemikus, ei ole välistatud, et ta teostas ka enda juhatus liikme volitusi, mis ei pruukinud eeldada igapäevaselt tööülesannete täitmist. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganiga ka selles, et põllumajandustoetuse taotlejal ei saa olla õigustatud ootust toetuse saamise suhtes ega ka selle suhtes, et asjakohased õigusnormid ajas ei muutuks, sh et õiguslik olukord ei võiks muutuda taotleja seisukohast ebasoodsamaks ning toetuse saamise nõuded rangemaks. Kaasatud haldusorgan on põhjalikult selgitanud praeguse vaidluse lahendamisel asjakohaste normide kujunemist ja eesmärke ning seejuures välja toonud, et muutunud tingimused on ühelt poolt avardanud toetuse saamise võimalusi, mis teisalt tingib nõuete rangemaks muutmise. Muu hulgas on kaasatud haldusorgan märkinud oma arvamuse p-s 1.2, et esmakordse alustamise puhul ei vaadata ainult isiku tegevust selles juriidilises isikus, mille kaudu ta toetust taotlema tuli, vaid laiemalt, s.t millise juriidilise isiku kaudu ta üldse varem põllumajandusvaldkonnas tegelenud on. Normide sõnastusest ei tulene, et esimest korda tegutsema asumise puhul on tähtis ainult selline juriidiline isik, kes parasjagu toetust taotleb.
8(10)
3-24-2029
17.Kuigi siseriiklik määrusandja on lähtuvalt määruse (EL) 2021/2115 art 30 lg-st 1 kehtestanud määruse nr 71 §-s 8 kriteeriumid, mille alusel määratleda põllumajandusliku tegevusega alustamist, ei ole kohtu hinnangul olematuks kahanenud PRIA otsustusruum nii põllumajandusliku tegevuse kui ka sellega alustamise aja sisustamisel. Kuigi vaidlust pole, et J. Holland sai Osaühingu Dalken osanikuks ja juhatuse liikmeks juba 2014. aastal, on tähelepanuta jäänud, et pole tõendatud nagu oleks äriühing juba sel ajal tegelenud põllumajandusliku tegevusega ning kaebaja esindajat saanuks juba sellest ajast pidada isikuks, kes omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks. Asjas esitatud väited ja tõendid ning avalikult kättesaadav teave viib vastupidisele järeldusele.
18.Osaühingu Dalken majandusaasta aruannetest1 ilmneb, et aastatel 2014-2017 on äriühingu põhitegevusalaks olnud metsatööd ja võsaraietööd. Alates 2018. aastast on põhitegevusalaks märgitud masinate ja seadmete remont. 2018. a aruande kohaselt oli põhitegevusala masinate ja seadmete remont, kuid äriühing märkis, et lisaks plaanib ettevõte 2019. aastal alustada tegevust erinevate põllumajandussaaduste kasvatamise ja müügiga. Majandusaasta aruannetest ilmneb ka, et oma müügitulu on Osaühing Dalken saanud 2014. ja 2015. a metsamajandust abistavate tegevustest ning ka masinate ja seadmete remondist. Aastatel 2016–2018 saadi vähesel määral müügitulu ka tegevusalalt „Raamatupidamine, maksualane nõustamine“. Kuigi 2019. a oli põhitegevusalaks kujunenud masinate ja seadmete remont oli sel aastal lisaks eeltoodule müügitulu andnud tegevuseks märgitud ka „Köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus“. Sellest tegevusalast saadud müügitulu osakaal oli 9,24%. Järgnevatel aastatel (2020-2023) ei ole Osaühing Dalken märkinud enda tegevusalana põllumajanduslikku tootmist ega ka sellisest tegevusest müügitulu saamist.
19.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et J. Hollandist ei saanud rääkida kui põllumajandusliku tegevusega tegeleva äriühingu osaluse omandajast ega ka sellise juriidilise isiku juhatuse liikmeks saamisest 2014. a, mil pole tõendatud äriühingu tegelemine põllumajandusliku tegevusega ega sellisest tegevusest tulu saamine. Ka vastustaja ise on tuginenud üksnes 2019. a tegevusele. Seejuures väärib märkimist, et ka sel ainukesel aastal, mil Osaühingu Dalken põllumajandusliku tegevuse enda kõrvaltegevusena aastaaruandesse märkis, on sellest saadav tulu olnud vähene (jäänud alla 10%). Seega on vastustaja lähtunud määruse nr 71 § 8 lg 3 p-le 4 tuginedes ekslikest järeldustest välja selgitatud asjaolude pinnalt ning materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
20.Kohtupraktikas on kujunenud küll arusaam, et eksliku õigusliku aluse kasutamine ei anna vältimatult alust haldusakti tühistamiseks, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane regulatsioon ning on ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-15-1022, p 22 ja seal viidatud praktika). Praegusel juhul ei ole täidetud ka ülejäänud määruse nr 71 § 8 lg 3 punktide koosseisud, mis võimaldaks teha järelduse kaebaja seadusliku esindaja põllumajandusliku tegevusega alustamisest kuni viis aastat enne seda kalendriaastat, kui ta esitas esimest korda noore põllumajandustootja toetuse taotluse (vt määruse nr 71 § 8 lg 1 p 1).
https://ariregister.rik.ee/est
9(10)
3-24-2029
Eeltoodut arvestades ei pea kohus põhjendatuks peatuda pikemalt määruse nr 71 § 8 lg 3 p 4 põhiseaduspärasusel ega selle normi kohaldatavusel.
21.Põllumajandusliku tegevuse alustamisega seotud asjaolude ebapiisav väljaselgitamine ning materiaalõiguse ekslik kohaldamine on tinginud vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ning selle tühistamise kaebajat puudutavas osas. Vaidlustatud ning õigusvastaseks osutunud haldusakti tühistamise tõttu tuleb vastustajal kaebaja toetustaotlus uuesti lahendada (riigivastutuse seaduse § 6 lg 4). Kohus rahuldab kaebuse seega tervikuna, s.t nii tühistamiskui ka kohustamisnõude osas.
MENETLUSKULUD
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
23.Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist 810 euro ulatuses. Kaebaja menetluskulud koosnevad kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (20 eurot) ning õigusabikuludest kokku 8,5 tunni eest kogumaksumusega 908 eurot 80 senti. Kohus peab menetluskulusid sellises mahus ja maksumusega vajalikuks ja põhjendatuks.
24.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Arvelt nr 202323090067 (dtl 118) ilmneb õigusabikulu maksumus 658,80 eurot, mis hõlmab käibemaksu (118,80 eurot) ning arvelt nr 202323090101õigusabikulu maksumus 250 eurot käibemaksumääraga 0% (dtl 119). 8. novembri 2024. a avalduses (dtl 117) on märgitud, et kaebaja on käibemaksukohustuslane. Seega ei sisalda vastustajalt välja nõutav kulu õigusabile käibemaksu.
25.Kohus peab põhjendatuks mõista vastustajalt välja õigusabikulud 790 eurot ning riigilõivu 20 eurot, st kokku 810 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.