Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 11.12.2024, Tartu 3-24-2406 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses julgeolekuabinõude kohaldamisega perioodil 25.10.2019-23.04.2020 Tartu Halduskohtu 12.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X.X.
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 235 lg 1).
taotluse vanglale hiljemalt 23.04.2023. X.X. esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale alles 2024. a mais. Kuna esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ette nähtud tähtajast on üle aasta möödas, ei ole vanglal alust kaaluda ka tähtaja ennistamist. HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse, kui selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.
väidetavalt tekitatud kahjust kui mitte varem, siis hiljemalt abinõude kohaldamise lõpetamise kuupäeval ehk 23.04.2020. 5.3. Otsused haldusasjades nr 3-20-64 ja nr 3-20-565 jõustusid 16.12.2021 ja 15.08.2023. Järelikult oli kaebajal piisavalt aega, et esitada vanglale kahjunõue hiljemalt 23.04.2024 ja taotleda tähtaja ennistamist. Kaebaja kahjunõue laekus vanglasse alles 2024. a mais. Seega, Tartu Vangla 23.07.2024 jättis otsusega nr 1-13/24/351-3 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses perioodil 25.10.2019-23.04.2020 tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega sisuliselt läbi vaatamata õiguspäraselt.
esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
kunagi; 2020. a sõi kaebaja põrandalt toitu, mis seisis terve päeva põrandal; 15.12.2019 aset leidnud olukord; E-majas olles elektriraha äravõtmine, söögi ostmine; aken ei käinud kartserikambris lahti; E-majas viibides ei saanud kaebaja õues käia; kaebajat ei tulnud keegi jalutusboksi abistama; kaebaja ei saanud teha jalavanne; kaebaja ei saanud kasutada dušši; kaebaja ei saanud WC-d kasutada, sest WC potil puudus prill-laud; kaebajal puudus kambrikaaslane; kaebajat võeti ära kõik asjad, sh madrats ja padi (06.01.2020); 30.10.2019 roomas kaebaja mööda koridori ja keegi ei aidanud kaebajat. Tartu Vangla 16.06.2023. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale eelpooltoodud asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus eelnimetatud osas hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks ja kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele. Tartu Vangla 26.06.2023. a vastusest ilmneb, et kaebaja esitas vanglale 23.10.2022 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/322-1, milles viitas ka 25.10.2019 põhjuseta kartserikambrisse paigutamisele ja kartserikaristuse määramisele, kuna X.X. aeti endast välja. Tartu Vangla jättis 16.03.2023. a otsusega nr 1-13/322-8 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi. Seega oli taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Vanglal puudub õigus kaebaja asemel taotluses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning nendega kaasnenud tagajärgi ise sisustada. Vangla võimaldas kaebajal täiendavalt selgitada kahjunõude faktilisi aluseid ja seda, millised kahjulikud tagajärjed konkreetsest sündmusest tulenevalt kaebajale saabusid, kuid kaebaja ei teinud seda. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus kuulub ka selles osas tagastamisele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.