Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-24-2875/18
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 02.12.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5683

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2875

Haldusasi

RAGN-SELLS AS kaebus tunnistada edasiulatuvalt kehtetuks riigihanke “Põltsamaa valla korraldatud jäätmeveo teenuste riigihanke“ (viitenumber 258701) tulemusel sõlmitud kontsessioonileping, tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse 28.08.2024 hankelepingu erakorralise ülesütlemise otsus, 04.06.2024 leppetrahvi nõudmise otsus, 28.08.2024 otsus kaebaja kohustamise kohta täita kontsessioonilepingut samadel tingimustel ja 04.06.2024 leppetrahvi otsus, tagastada alusetult sisse nõutud leppetrahv summas 1000 eurot ja hüvitada 1000 eurot leppetrahvi käsitlustasu ning tühistada MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse 24.09.2024 vaideotsus

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ RAGN-SELLS AS, lepinguline esindaja v.adv Kadri Matteus Vastustaja I – MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus Vastustaja II ‒ Põltsamaa Vallavalitsus Vastustaja I ja Vastustaja II volitatud esindaja ‒ v.adv Toomas Pikamäe

Asja läbivaatamine

31.10.2024 eelistungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada kaebuse menetlus nõudes tunnistada kehtetuks Jäätmehoolduskeskuse 04.06.2024 leppetrahvi nõudmise otsus.

MTÜ

Eesti

2.Jätta kaebus läbi vaatamata nõudes tunnistada haldusleping edasiulatuvalt kehtetuks.

3.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

Sarnased lahendid

Riigihanked

15.RAGN-SELLS AS seisukohad on lühidalt järgmised. 1) Olukorras, kus vedajale tagatakse ainusõigus teatud piirkonnas ja küsimus on tegelikult üksnes kogustes, mida teenindada tuleb, siis ei erine sõlmitud kontsessioonileping oma olemuselt raamlepingust, mis on oma olemuselt hankeleping, mille raames tegelik teenuse ulatus selgub lepingu täitmise käigus. Käesoleval juhul on kontsessioonileping niivõrd reguleeritud, et mistahes äritegevust selle raames kaebajal võimalik korraldada ega suunata ei ole, mistõttu on sisuliselt tegemist ikkagi raamlepinguga, kus on hankija kõik tingimused ette näinud, määranud ainuõigusega piirkonna ning sätestanud sisuliselt kõik lepingu olulised tingimused. Kaebajal on äärmiselt vähe hoobasid mõjutamaks tulu ja kujundamaks teenuse osutamise tingimusi, sh 06.07.2024 JHE muudatusega ei ole võimalik ka veosagedusi muuta, ning kaebajal kui jäätmevedajal puudub õigus anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmeid üle teisele vedajale. Hoolimata asjaolust, et jäätmeseaduse (JäätS) § 67 lg 3 alusel sõlmitakse korraldatud jäätmeveo teostamiseks kontsessioonilepinguid, on riigihankeõiguslikult ja direktiivide 2014/24/EL ja 2014/23/EL mõttes sõlmitud leping oma olemuselt hanke- mitte kontsessioonileping ja tuleb ka vastavalt kvalifitseerida. Sellest tulenevalt ei kanna vedaja spetsiifilist kontsessiooniriski. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et üksnes kaebaja kanda oli risk vastustaja poolt esitatud ebaõigete andmete esitamisel. 2) Hankelepingu ülesütlemine vastustaja poolt ning leppetrahvide määramine (04.06.2024 ja 28.08.2024) on õigusvastased ja alusetud, kuna kaebaja ei ole lepingut rikkunud. Vastustaja on lepingu üles öelnud asjaoludel, mis annavad aluse halduslepingu lõpetamiseks HMS § 102 lg 4 alusel. Tegemist on haldusõigusliku peegelpildiga võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 97. Oluliselt raskemaks muutunuks saab lepingu täitmist lugeda näiteks siis, kui lepingupool ei ole võimeline enam lepingust tulenevaid kohustusi täitma, õiguslik olukord on seadusemuudatuste tõttu muutunud, lepingu osapooleks olnud juriidiline isik kuulub lõpetamisele, lepingu edasine täitmine toob endaga kaasa märkimisväärse kahju tekke vms. Säte ei kohusta raskustesse sattunud poolt lepingu muutmisega kaasnevaid kulusid teisele 4(13)

3-24-2875 poolele hüvitama, ent samas pole see ka välistatud, sõltudes poolte vahel saavutatavast kokkuleppest. Kulude hüvitamise asemel võivad pooled kokku leppida ka teistes meetodites, mis lepingulises suhtes tekkinud ebaühtlust aitaksid tasakaalustada. Viidatud tasakaalustamist on kaebaja rakendanud liigiti ja tasuta veetavate veoringide optimeerimisega, kuid vastustaja vastus sellele oli leppetrahvi nõudmine (04.06.2024 sanktsiooni määramise teade). Enne teenustasu tõstmise taotlemist on kaebaja eelistanud optimeerida veoringe ja viia veosagedused, sh keskkonnajalajälje vähendamiseks, miinimumi. Kaebaja avaldab jätkuvalt, et halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks ning taotleb selle muutmist või selle võimatuse korral lõpetamist HMS alusel. Kaebaja on juba oma 06.05.2024 kirjas nr 11-2.1/255 (kaebuse lisa 2) teavitanud raskustest Põltsamaa valla jäätmeveopiirkonna teenindamisel, 07.06.2024 kirjas 11-2.1.4/255-9 (kaebuse lisa 10) ning täpsustanud neid 05.07.2024 kirjas nr 11-2.1.4/255-12 (kaebuse lisa 12), 29.07.2024 kirjas nr 11-2.1.4/255-14 (kaebuse lisa 14) ja 15.08.2024 kirjas nr 11-2.1.4/255-18 (kaebuse lisa 16). 3) Probleemid hankelepingu täitmisel seisnevad kolmes asjaolus: a) kontsessioonilepingu aluseks olevad andmed on suures nihkes tegelikkusega; b) 06.07.2024 JHE muudatused muutsid kontsessioonilepingu tasakaalu drastiliselt kaebaja kahjuks; c) vastustaja ei ole täitnud kontsessioonilepingu p-st 6.2.4 tulenevat kohustust. a) TK-s toodud tühjenduste ja tonnide arvu tegelikkusele mittevastavuse tõttu on kaebaja teeninud perioodi august 2023 kuni juuli 2024 jooksul piirkonnas 49 132 eurot kahjumit planeeritud 29 517 euro suuruse kasumi asemel. Andmetes, mille alusel pakkumust koostati, on põhimõtteline viga – tasuta ära veetavate jäätmeliikide eeldatav kogus HD-s on märkimisväärselt, s.o. 3-8 korda suurem tegelikkusest. Ja tühjenduste arv on vastupidi prognoositud liiga väikesena olles HD-s 3-27 korda tegelikkusest väiksem. Kuigi olmejäätmete veo arv on langenud 11%, siis on kokkuvõttes vedude koguarv 20% suurem kui HD-s. Vastustaja väidab, et professionaalse jäätmevedajana oleks pidanud kaebaja ise teadma, et hankija antud andmed ei pruugi tõele vastata, kuid tuleb tähele panna, et ka vastustaja on professionaalne jäätmekäitlusteenuste tellija, kes põhikirja järgi esindab oma liikmete jäätmehooldusalaseid huve, osutab jäätmehoolduse alaseid konsultatsioone, korraldab koolitusi ning jäätmehoolduse valdkonna riigihankeid. Ehk siis ka vastustaja peab vastutama andmete kvaliteedi eest, mille alusel pakkumus tehakse. Vastustajale kui professionaalsele korraldatud jäätmevedude korraldajale peaks olema selge, et vedaja jaoks on segaolmejäätmed ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed vaid kulu ning tulu on võimalik teenida vaid kvaliteetsete paber ja kartong ning segapakendite ja klaaspakendite eest neid müües. Tasuta kogutavad jäätmeliigid aga ei ole samal ajal taganud hankes pakutud mahtu, mis võiksid pakkuda hanke andmete kohast ringlusse võetavate materjalide tulu. Teenitavast kogutulust ei piisa enam tegevusega seotud kulude katmiseks. Samuti teenitavatest tuludest ei piisa teiste jäätmeliikide ristsubsideerimiseks. Peamine põhjus, miks vedaja tegutseb kahjumlikult, on tulude erinevus. Hetkel praktiliselt sama kulubaasi juures (vedude arvust tulenevat kulude kasvu on maandanud planeeritust väiksemad biojäätmete käitluskulud) on tulud seotud ainult segaolmejäätmete mahutite tühjendamisega, mille arv on langenud. Juhul, kui tuludega mitteseotud, s.o liigiti sorteeritud jäätmete vedude arv kasvab ning biojäätmete maht kasvab, siis ristsubsideeritud hinnamudeli puhul vedaja kulud kasvavad hüppeliselt, tulud aga jäävad kas samaks või segaolmejäätmete vähenemise tõttu langevad veelgi. Kuna jäätmete veo efektiivsus (veetud tonne tühjenduste kohta) on väga madal, näitab see, et jäätmeveo sageduste tõstmise järele, võrreldes hankes toodu ja tegelike jäätmemahtudega, vajadus puudub. b) 06.07.2024 JHE muudatused on muutnud kontsessioonilepingu tasakaalu drastiliselt kaebaja kahjuks. Kõige olulisemad kohest mõju omavad muudatused on: 1) JHE § 21 lg 2 näeb ette köögi- ja sööklajäätmete veosageduse muudatused, kuivõrd varasemalt oli 5(13)

3-24-2875 jäätmevaldajal lubatud perioodil 01.10-30.04 rakendada tühjendussagedust 1 kord nelja nädala jooksul, siis muudatuse kohaselt on see jäätmevaldaja õiguseks, mitte kohustuseks; 2) JHE § 21 lg 3 näeb ette toitlustusega tegelevad asutuste ja ettevõttete, toidukaubandusega tegelevate ettevõttete ja korteriühistute õiguse nõuda segapakendite mahutite ja kogumiskottide tühjendamise tühjendussagedust tiheasustusalal üks kord kahe nädala jooksul ja hajaasustusalal üks kord nelja nädala jooksul - enne ei olnud minimaalset sagedust üldse kehtestatud ja vedaja sai sageduse ise määrata, arvestades JäätS-s toodud aluseid; 3) muude liigiti kogutud jäätmete veosagedus, mida jäätmevaldaja nõuda saab, on 4 nädalat vastavalt 06.07.2024 JHE §-le 21 lg 31. TK näeb ette, et paber- ja kartongjäätmete äraveo sagedus on täielikult vastavalt jäätmevedaja ja jäätmevaldaja kokkuleppele, suurjäätmete äravedu iga 3 kuu tagant, klaaspakendi äraveosagedusele ei olnud miinimum sagedust kehtestatud ning tekstiilijäätmete vedu toimub kogumisringidega kord kvartalis; 4) JHE § 21 lg 7 kohaselt on põhjendatud vajaduse korral vallavalitsusel õigus muuta korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite tühjendamise sagedusi. Kontsessiooni mõte on, et kontsessionäär kannab riske, kuid seejuures peab olema võimeline neid ka juhtima – käesoleval juhul soovib KOV ise juhtida teenuse osutamist viisil, mis ei võimalda tegelikkuses teenust mõistlikult osutada. c) Lepingule kohalduva JHE muutmine ilma kaebajaga eelnevalt kokku leppimata on üldse õigusvastane. Ühepoolne lepingumuutmine on võimalik vaid ülekaaluka avaliku huvi korral. Selleks, et uue JHE-ga seatud veosagedused hakkaksid vedaja suhtes kehtima, on vaja sõlmida vedajaga vastav kokkulepe, kuna veosageduste muutmine vedaja jaoks kahjulikumaks ei ole kuidagi seotud ülekaaluka avaliku huvi riivega vaid üksnes vedajaga õigusliku vaidluse lõpetamiseks. Eeltoodu on aga selges vastuolus isiku usalduse kaitse ja hea halduse põhimõtetega. Sellega on põhjendatud ka kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud kontsessioonilepingu p 6.2.4. 4) Vastustaja kohustas kaebajat täitma hankelepingut samadel tingimustel alates 01.10.2024 kuni päevani, mil uus jäätmevedaja alustab Põltsamaa vallas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist. Sellisel otsusel puudub õiguslik alus, kuna jäätmeveo ainuõiguse aluseks on kehtiv kontsessioonileping. Kuigi vastava vastustaja otsuse aluseks on kontsessioonilepingu p 5.3, mis sätestab, et kui lepingu tähtaja lõppemisele järgnevaks päevaks ei ole uus kontsessionäär selgunud või ei ole uus kontsessionäär suuteline teenuse osutamist alustama, siis kohustub kontsessionäär jätkama teenuse osutamist samadel tingimustel päevani, mil uus kontsessionäär on suuteline teenuse osutamisega alustama, sealjuures kontsessionäär kohustub jätkama teenuse osutamist samadel tingimustel. Kaebaja leiab, et see tingimus on õiguslikult tühine, sest ainuõiguse aluseks saab olla vaid kehtiv leping. JäätS ega ükski teine seadus ei anna MTÜ-le ega KOV-le õiguse määrata ainuõigust haldusaktiga peale kontsessioonilepingu lõppemist. 5) Kuivõrd kaebajal ei ole lepingust tulenevat kohustust kooskõlastada valla ega MTÜ-ga veograafikuid ning kaebaja edastas jäätmeveo andmed MTÜ-le 31.05.2024 e-kirja teel (kaebuse lisa 7 ja 8), siis kaebaja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu puudub alus leppetrahvi nõudmiseks kontsessioonilepingu alusel. Seda asjaolu selgitas kaebaja vastustajale ka 05.06.2024 vastuväites leppetrahvile ning jääb selles vastuväites esitatu juurde ega hakka seda menetlusökonoomiat arvestades käesolevas kaebuses kordama. Hankelepingu p 9.5 näeb ette, et kui kontsessionäär jätab lepingust tulenevad kohustused täitmata või täidab lepingust tulenevaid kohustusi mittenõuetekohaselt, kohustub kontsessionäär kontsessiooni andja nõudmisel tasuma igakordse rikkumise eest kontsessiooni andjale leppetrahvi 500 (viissada) eurot. Seega näeb nii seadus kui hankeleping ette, et leppetrahvi saab nõuda eeldusel, et lepingupool on lepingut rikkunud, kuid kaebaja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu on leppetrahvid alusetud. 23.09.2024 esitas vastustaja garantiiandjale nõude leppetrahvi summas 6(13)

3-24-2875 1000 eurot tasumiseks (kaebuse lisas 23), mida garantiiandja ka tegi (kaebuse lisas 24). Sellest tulenevalt on garantiiandja nõudnud kaebajalt 1000 eurot leppetrahvi summas tagasi ja 1000 eurot leppetrahviga seotud käsitustasu, mistõttu on kaebajal tekkinud alusetust leppetrahvi määramise otsusest tulenevalt kahju summas 2000 eurot. Leppetrahvi määramise otsuse puhul oli tegemist haldusaktiga, mille kehtetuks tunnistamist ja kaebetähtaja ennistamist kaebaja taotleb. Kuivõrd tegemist oli haldusaktiga ja hankija selgitas haldusakti tegemise õiguslikku tausta ehk asjaolu, et tegemist on halduslepinguga oluliselt hiljem leppetrahvi määramise ajast, siis on käesoleval juhul selle haldusakti kaebetähtaja ennistamine lubatav HMS § 77 lg 1 ja § 34 kohaselt. 6) 28.08.2024 leppetrahvi otsus tuleb tühistada, kuivõrd leppetrahvi määramiseks puudub õiguslik alus ja alternatiivselt palub kaebaja kohtul 28.08.2024 leppetrahvi summas 20 000 eurot vähendada mõistliku suuruseni. 7) Vastustaja hinnang lepingu ühepoolsele muutmisele väljendub läbivalt üksnes selles, et kuivõrd lepingu p 6.2.4 rikkumine oli formaalne, siis ei olegi sisuliselt vahet, et vastustaja esiteks ei teavitanud kaebajat JHE muudatusest ega andnud võimalust selles osas ka kaasa rääkida (nt 28.08.2024 otsuse p 34), kuigi tegemist oli halduslepingu muutmisega. HMS § 102 lg-le 2 sätestab aga eeldusena asjaolu, et haldusorgan võib halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. HMS § 102 lg 3 sätestab, et halduslepingu muutmise või lõpetamise korral HMS § 102 lõikes 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral peab haldusorgan hüvitama lepingu teisele poolele sellega tekitatud varalise kahju, mille nõude võib halduslepingu täitja esitada 3 aasta jooksul. Sellist erandlikku olukorda ja põhjust ei ole vastustaja kirjeldanud ei JHE muutmisel, üheski vastuses ega ka käesolevas kohtuasjas.

16.MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Põltsamaa Vallavalitsus vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. 1) Kaebaja pidi juba riigihankes nr 258701 (edaspidi ka: Hange) pakkumust esitades arvestama sellega, et kui tema pakkumus osutub edukaks, siis peab kaebaja sõlmima kontsessioonilepingu ning arvestama kontsessioonilepinguga kaasnevate tagajärgedega, sh äririski kaebajale üleminekuga. Oluline on seegi, et kaebaja ei väitnud enne 28.08.2024 otsuste tegemist, st kaebaja 05.07.2024 kirjas, kaebaja 29.07.2024 kirjas ja kaebaja 15.08.2024 kirjas kordagi, et hankeleping ei ole kontsessioonileping. 2) TK andmete väidetav ebaõigsus ei õigusta 28.08.2024 otsuste vaidlustamist. 28.08.2024 otsus ja 18.07.2024 ettekirjutus välistavad hankelepingu edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamise. Kaebuse p 2.7 väide, et TK-s olevad andmed on suures nihkes tegelikkusega, ei seondu mitte 28.08.2024 otsuste õiguspärasusega, vaid kaebaja taotlusega tunnistada hankeleping edasiulatuvalt kehtetuks. Kui kaebaja soovib kasutada TK-s olevate andmete väidetavat ebaõigsust 28.08.2024 otsuste vaidlustamiseks, ei ole see võimalik. Seda põhjusel, et hankeleping on haldusleping, mida kaebaja ei saa tema toodud asjaoludel (hankelepingu täitmine on pärast selle lõppemist muutunud oluliselt raskemaks, sh TK-s näidatud andmete väidetava ebaõigsuse tõttu) ühepoolselt üles öelda, vaid kaebaja saab üksnes taotleda hankelepingu muutmist MTÜ-lt ja selle keeldumise korral hankelepingu lõpetamist kohtult (vt HMS § 102 lg 4 ja Riigikohtu 14.06.2019 otsus asjas nr 3-13-481, p 21 teine lõik; Riigikohtu 11.11.2021 otsus asjas nr 3-18-1946, p 15). Kuna kaebaja ei loobunud hankelepingu ülesütlemise kavatsusest (vt kaebuse lisad 12, 14 ja 16), siis oli 28.08.2024 otsus hankelepingu erakorralise ülesütlemise kohta põhjendatud (vt 23.10.2024 seisukoha p 15.4 ja seal viidatud kohtupraktika). Hankelepingut ei ole võimalik edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kuna sellise nõude rahuldamise välistavad 28.08.2024 otsus, millega öeldi 7(13)

3-24-2875 Hankeleping alates 01.10.2024 erakorraliselt üles, ja 18.07.2024 ettekirjutus, millega Kaebajat kohustati hoiduma hankelepingu rikkumisest, st hoiduma kavatsusest öelda hankeleping alates 01.10.2024 üles ja täitma hankelepingut kuni selle tähtaja lõpuni. 3) Hankeleping on kontsessioonileping, mistõttu kaebaja peab kandma TK-s näidatud andmete ebaõigsuse riski. TK-s oli jäätmete andmete juurde märgitud, et tegemist on prognooskogustega. RHS § 4 p 13 sätestab, et kontsessioonileping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile. Kontsessionääri äririsk hõlmab mh turuolukorra ettenägematut ja olulist muutumist (vt direktiivi 2014/23/EL art 5 p 1 alap b teise lõigu lõpuosa). Kuna kaebaja äririsk sisaldab mh nõudluse muutumist, siis kaebust ei saa põhjendada sellega, et TK-s näidatud andmed on osutunud ebaõigeks, st TK-s näidatud segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, segapakendi ja klaaspakendi ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogused on osutunud hanke alusandmetest väiksemateks ja tühjenduste arvud hanke alusandmetest väiksemateks. Seda enam, et TK p-s 4.3: (a) segaolmejäätmete koguse juurde on märgitud, et eeldada saab jäätmemahu vähenemist seoses tekkekohal liigiti kogutavate jäätmete kogumisega; (b) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete koguse juurde on märgitud, et eeldada saab eelkõige eramajade kinnistutel kohtkompostimise kasutamist, et kohtkompostjate täpsem arv selgub korraldatud jäätmeveo rakendumisel, kuid arvestama peab asjaoluga, et ka kompostival jäätmevaldajal on igal ajahetkel õigus tellida jäätmevedajalt teenus jäätmete mahutiga üleandmiseks; (c) segapakendi ja klaaspakendi koguste juurde on märgitud, et nende jäätmete osas ei ole varem korraldatud jäätmeveo raames kogumist toimunud; ja (d) paberi ja kartongi osas kehtib üldine märkus, et tegemist on prognooskogustega ja et kontsessiooni andja ei vastuta jäätmekoguste tegeliku tekkemahu osas. Kaebaja kui kontsessionäär peab kandma andmete ebaõigsuse riski. Samuti, kaebaja pidi juba hankes pakkumust tehes arvestama võimalusega, et hanke alusandmed on prognooskogused ja et tegelikud jäätmete kogused ja tühjendussagedused võivad hankelepingu täitmisel olla hanke alusandmetest erinevad. 4) Kaebaja pidi juba Hankes pakkumust esitades mõistma, et suurem osa kaebaja poolsest hankelepingu täitmisega seotud tuludest tuleb segaolmejäätmete teenustasust, kusjuures segaolmejäätmete kogus võib tulenevalt jäätmete liigiti kogumise kasvust väheneda (vt TK p 4.3 alapunkt 1 – segaolmejäätmed). Ehk teisisõnu – kaebust ei saa põhjendada väitega, et hange on üles ehitatud ristsubsideerimise mudelile, kus peamine osa kaebaja tuludest tuleb segaolmejäätmete teenustasust, ja et TK-s näidatud andmed on tegelikust erinevad. Kokkuvõttes: kaebaja kui valdkonnas kogenud ettevõtja pidi juba Hankes pakkumust esitades arvestama ristsubsideerimise mudeliga ja hindama sellest tulenevat riski, sh võimalust, et jäätmete liigiti kogumisel väheneb segaolmejäätmete kogus ja kasvab liigiti kogutud jäätmete (segapakendi ja klaaspakendi, paberi ja kartongi ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete) kogused ja kogumisringid kasvavad. 5) Kaebaja ei ole näidanud, kuidas 06.07.2024 JHE muudatused tema olukorda kahjustavad. JHE 06.07.2024 muudatused ei ole hankelepingu muudatused. 6) 28.08.2024 otsusel on õiguslik alus. Hankeleping sõlmiti hanke tulemusena ning kaebaja, sõlmides hankelepingu, võttis endale kohustuse seda täita. Seetõttu on kaebaja väited – kas hankelepingul on õiguslik alus ja et hankelepingu p 5.3 on tühine – hilinenud ja pahatahtlik (vt ka 23.09.2024 vaideotsuse p-d 46 ja 47). Mis puudutab 28.08.2024 otsuse, millega kaebajat kohustati alates 01.10.2024 hankelepingut samadel tingimustel täitma, siis selle otsuse andmise õiguslikuks aluseks on hankelepingu p-d 9.2 ja 10.4. Kaebaja viide avaliku ülesande täitmise kvaliteedile on asjakohatu, jääb arusaamatuks, kuidas viidatud seisukoht haakub kaebaja õigusliku seisundiga, sh kaebaja õiguste kaitse vajadusega. 8(13)

3-24-2875 7) HMS § 102 lg 4 kohaselt võib eraisik pöörduda halduskohtu poole halduslepingu lõpetamise taotlusega alles pärast seda, kui halduslepingu muutmine uutele oludele vastavaks ei ole võimalik või kui haldusorgan keeldub vastava taotluse rahuldamisest. Kaebuse lisadest 22 ja 25 nähtub, et kaebaja esitas 11.09.2024 vastustajale II taotluse jäätmeveo teenustasu tõstmiseks. Kaebaja 11.09.2024 jäätmeveo teenustasu tõstmise taotlust saab lugeda HMS § 102 lg-s 4 nimetatud halduslepingu raskustesse sattunud eraisikust lepingupoole taotluseks muuta halduslepingut vastavalt uutele oludele. Ehk teisisõnu – kaebaja esitas enne kaebuse esitamist HMS § 102 lg-s 4 nimetatud taotluse hankelepingu muutmiseks. Samas on oluline, et Põltsamaa Vallavalitsus palus 02.10.2024 kirjas kaebajat kõrvaldada jäätmeveo teenustasu taotluses olevad puudused hiljemalt 15.10.2024 ja et kuna kaebaja ei kõrvaldanud nimetatud tähtajas jäätmeveo teenustasu taotluses olevaid puudusi, siis Põltsamaa Vallavalitsus keeldus 24.10.2024 kirjas kaebaja jäätmeveo teenustasu tõstmise taotluse menetlusse võtmisest. Kaebus on allkirjastatud 18.10.2024, st enne 24.10.2024, kui Põltsamaa Vallavalitsus keeldus 11.09.2024 jäätmeveo teenustasu taotluse menetlusse võtmisest. Ühtlasi, kaebaja ei esitanud Põltsamaa Vallavalitsusele 02.10.2024 kirjas nõutud andmeid, sh JHE § 15 lõikes 3 näidatud andmeid. Kuna kaebaja esitas kaebuse enne seda, kui Põltsamaa Vallavalitsus keeldus 24.10.2024 kirjaga 11.09.2024 jäätmeveo teenustasu taotluse menetlemisest, siis on kaebus esitatud enne HKMS § 47 lõikes 1 sätestatud kohtueelse menetluse läbimist. Järelikult esineb kaebuse nõude – tunnistada hankeleping edasiulatuvalt kehtetuks – osas HKMS § 121 lg 1 p-s 4 ja § 151 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuna kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise hetke seisuga (vt Riigikohtu 13.02.2023 määrus asjas nr 3-211360, p 12.1). Seetõttu, kaebaja ei saa õigustada 18.10.2024 kaebuse esitamist sellega, et 24.10.2024 kirjaga jättis Põltsamaa Vallavalitsus 11.09.2024 jäätmeveo teenustasu tõstmise taotluse rahuldamata. Teiseks, HMS § 102 lg 4 nõuet, et raskustesse sattunud halduslepingu pool peab enne kohtu poole pöördumist taotlema halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele, tuleb mõista sisuliselt. See tähendab, et halduslepingu eraisikust lepingupool, kes on sattunud raskustesse, saab pöörduda halduslepingu lõpetamise taotlusega halduskohtusse alles pärast seda, kui eraisikust lepingupool on sisuliselt proovinud halduslepingut muuta uutele oludele vastavaks. Käesoleval juhul kaebaja ei proovinud hankelepingut sisuliselt muuta (nt esitades Põltsamaa Vallavalitsusele 02.10.2024 kirjas küsitud andmed), vaid esitas 11.09.2024 jäätmeveo teenustasu tõstmise taotluse üksnes selleks, et luua HMS § 102 lg-s 4 sätestatud formaalne alus hankelepingust vabanemiseks. 8) Kuna Hankelepingu p-s 9.8 näidatud leppetrahvi kohaldamise õiguslik alus on täidetud, st Hankeleping öeldi 28.08.2024 erakorraliselt alates 01.10.2024 üles, siis on leppetrahvi määramise otsus õiguspärane.

19.Kaebaja ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud vastustajate lähenemisele, et hankelepingut tuleb käsitleda halduslepinguna HMS tähenduses (vt nt vaie p 3, p 24, kaebuse üks nõuetest on sõnastatud: „tunnistada haldusleping edasiulatuvalt kehtetuks“). Ka kohtu hinnangul vastab JäätS § 67 lg 3 kohane korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping halduslepingu tunnustele. Lepingu kvalifitseerimise kahtluse korral eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga (vt HKTS § 3 lg 4 teine lause). HMS § 102 lg 1 kohaselt halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades HMS §-s 102 kehtestatud erisusi. HMS § 102 lg 4 kohaselt, kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. HMS § 104 lg 1 kohaselt ka halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastavat, kuid mitte tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb täita, v.a samas lõikes loetletud erandlikud juhud (millele kaebaja ei tugine). HMS § 104 lg 2 kohaselt, kui haldusleping ei kuulu HMS § 104 lg-s 1 loetletud põhjustel täitmisele, muudetakse haldusleping õiguspäraseks või lõpetatakse haldusorgani otsusel. HMS § 102 ja 104 regulatsioonist tulenevalt ei ole võimalik hankelepingut üles öelda selliselt, nagu kaebaja seda alates 05.07.2024 on soovinud teha ‒ ka tema väidete õigust eeldades. Seega nõustub kohus vastustajatega, et kui kaebaja soovib kasutada TK-s olevate andmete väidetavat ebaõigsust 28.08.2024 otsuste vaidlustamiseks, ei ole see võimalik, sest hankeleping on haldusleping, mida kaebaja ei saa tema toodud asjaoludel (hankelepingu täitmine on pärast selle lõppemist muutunud oluliselt raskemaks, sh TK-s näidatud andmete väidetava ebaõigsuse tõttu) ühepoolselt üles öelda, vaid kaebaja saab üksnes taotleda hankelepingu muutmist ja sellest keeldumise korral hankelepingu lõpetamist kohtult. HMS § 102 lg 4 näeb teisele lepingupoolele (mitte haldusorganile) ette võimaluse taotleda lepingu lõpetamist halduskohtu otsusega, kui lepinguga seotud asjaolud on muutunud ja selle tõttu on lepingu täitmine oluliselt raskem. HMS-i eelnõu seletuskirja järgi oli sätte eesmärk välistada avalikku ülesannet täitval eraisikul lepingu ühepoolne lõpetamine (456 SE I, lk 73). (vt ka RKHKo 14.06.2019, 3-13-481, p 21 teine lõik; RKHKo 11.11.2021, 3-181946, p 15). Antud juhul oleks kaebaja HMS § 102 lg 4 alusel saanud nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei oleks osutunud tulemuslikuks, tulnuks kaebajal pöörduda kohtu poole taotlusega haldusleping lõpetada. Vastava taotluse esitas kaebaja kohtule alles kaebuses. Seega jättis kaebaja HMS § 102 lg 4 kohase menetlus läbimata. Kaebaja tõstatatud probleemide valguses ei saa kuidagi väita, et halduslepingu muutmine 10(13)