Erik Tomingase kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale soovitud vangiregistri päevikukanded
Menetlusosalised
Kaebaja Erik Tomingas Vastustaja Tartu Vangla, volitatud esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Erik Tomingase kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Erik Tomingas (kaebaja) esitas 28. märtsil 2022 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis saada väljavõtet tema kohta Tartu Vanglas peetavast digipäevikust alates juulist 2019. Tartu Vangla keeldus 5. aprilli 2022. a otsusega nr 6-24/1653-2 kaebajale kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (vangiregister) kantud päevikukannete väljastamisest. Kaebaja esitas Tartu Vanglale 22. aprillil 2022 eelnimetatud
3-23-2623 otsuse peale vaide, mille vangla edastas 27. aprillil 2022 lahendamiseks Andmekaitse Inspektsioonile (AKI). AKI peatas 12. mai 2022. a kirjaga nr 2.1.-3/22/1140 kaebaja asjas vaidemenetluse kuni kohtuasjas nr 3-21-2254 lõpliku lahendi jõustumiseni.
2.Kaebaja esitas 30. augustil 2022 Tartu Halduskohtule liitkaebuse, milles taotles mh Tartu Vangla kohustamist väljastada tema kohta digipäevikusse kogutud andmed. Kaebaja ei nõustunud Tartu Vangla 5. aprilli 2022. a otsusega nr 6-24/1653-2. Kohus registreeris kaebuse eelkirjeldatud osas haldusasjana nr 3-22-2231. Kohus võttis 8. novembri 2022. a määrusega menetlusse kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale alates 2019. a vangiregistri päevikukanded. Tartu Halduskohus rahuldas 29. septembri 2023. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-22-2231 kaebuse ning kohustas Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 28. märtsi 2022. a taotluse andmete väljastamiseks. Kohtuotsuse kohaselt tegi vangla kaebaja 28. märtsi 2022. a taotlust lahendades kaalutlusvea. Tartu Vangla täielik keeldumine kaebaja küsitud andmete väljastamisest on õigusvastane. Kohus ei saa siiski asuda vangla asemel hindama iga kaebaja kohta tehtud päevikukande väljastamise võimalikkust, kuna vangla ei ole vastavat kaalumist ise eelnevalt läbi viinud, vaid on tuginenud üldisele keeldumise alusele. Tartu Vanglal tuleb uuesti kaaluda, kas väljastada andmed kaebajale täielikult koopiana, osaliselt kinni kaetud koopiana või kokkuvõttena.
3.Tartu Vangla vaatas kaebaja 28. märtsi 2022. a taotluse uuesti läbi ning jättis selle 1. novembri 2023. a vastusega nr 1-10/233-10 rahuldamata. Kaebaja esitas 13. novembril 2023 Tartu Vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, mille vangla 16. novembri 2023. a otsusega nr 1-11/234-2 kaebajale tagastas.
4.Kaebaja esitas 19. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale tutvumiseks tema kohta koostatud päevikukanded alates 2019. a juulist (haldusasi nr 3-23-2623). Kaebaja põhjendab, et Tartu Vangla jättis Tartu Halduskohtu 29. septembri 2023. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-22-2231 täitmata. Kaebusele on lisatud taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
5.Tartu Halduskohus vabastas 28. novembri 2023. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest ning võttis menetlusse Erik Tomingase kaebuse väljastada talle tema kohta koostatud vangiregistri päevikukanded alates 2019. a juulist. Kohus andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
6.Tartu Vangla väljastas 8. jaanuari 2024. a vastusega nr 1-10/24/233-11 kaebajale 28. märtsi 2022. a taotluse alusel vangiregistri päevikukanded osaliselt. Vangla märgib, et tutvus kaebaja kohta perioodil 15. juuli 2019 kuni 28. märts 2022 vangiregistri päeviku osas tehtud kannetega (tegelikkuses kajastuvad vastuses kanded ajavahemiku 10. juuli 2019 kuni 27. märts 2023 kohta). Vangla ei saa kaebajale väljastada sellist informatsiooni, mis sisaldab teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Andmete väljastamine ohustaks vangistuse täideviimist.
7.Tartu Vangla esitas 9. jaanuaril 2024 kohtule vastuse kohtunõudele, milles leiab, et esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks, sest vangla on kaebaja soovitud toimingu sooritanud.
8.Kaebaja esitas 9. jaanuaril ja 10. jaanuaril 2024 kohtule avaldused, milles leiab, et vangla ei ole talle mingit sisulist teavet ega digipäeviku kandeid väljastanud. Kaebaja jääb oma kaebuse juurde ning soovib, et vangla väljastaks talle päevikukanded kogu vangistuse ajast täies ulatuses. Kaebajale jääb ka ebaselgeks sisutute andmete kogumise vajadus. Tartu Vangla
3-23-2623
8.jaanuari 2024. a vastuses nr 1-10/24/233-11 kajastatud teave ei vasta osaliselt tõele. Kaebaja palub kohtul hinnata, kas kaebajale väljastatud loetelu ja tegelikud päevikukanded kattuvad.
9.Kohus palus 11. jaanuari 2024. a määrusega kaebajal esitada seisukoht haldusasja menetluse jätkamise osas.
10.Kaebaja esitas 12. jaanuaril 2024 kohtule vastuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat kustutama kõik tema kohta kogutud meditsiinilised sissekanded, põhjendama meditsiiniliste andmete kogumise ja avalikustamise eesmärki ning kustutama kannete hulgast ebatõesed viited aset leidnud individuaalse täitmiskava vestluste ja riskihindamiste osas. Kaebaja palub kohtul hinnata, kas talle väljastatud andmed on samased päevikukannetega.
11.Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2024 kohtule avalduse, milles palub jätkata haldusasja menetlust sissekannete nr 17-20, 23, 25-27, 29, 34, 35, 37, 42, 45, 47, 48, 56, 59, 62, 66, 68, 70 ja 73 osas. Kaebaja soovib kannete avalikustamist, sest nendes kirjeldatud vestlusi ei ole aset leidnud. Tegemist on ebatõeste sissekannetega, mistõttu ei saa olla tegemist vangla julgeolekut ohustava teabega. Alternatiivselt on kaebaja nõus kannete kustutamisega.
12.Tartu Halduskohus lõpetas 25. jaanuari 2024. a määrusega haldusasja menetluse vangiregistri päevikukannete osas, mille Tartu Vangla 8. jaanuari 2024. a vastusega nr 1-10/24/233-11 kaebajale väljastas. Kohus rahuldas Erik Tomingase kaebuse muutmise taotluse osaliselt ning luges kaebuse esitatuks Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale vangla 8. jaanuari 2024. a vastuses nr 1-10/24/233-11 kirjeldatud vangiregistri päevikukanded nr 17, 18, 20, 23, 25-27, 29, 34, 37, 47, 48, 56, 66 ja 68. Ülejäänud osas jättis kohus Erik Tomingase kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Sama määrusega andis kohus vastustajale tähtaja muudetud kaebusele vastuse ja tõendite esitamiseks, sh palus kohus vastustajal esitada vaidlusalused vangiregistri päevikukanded.
13.Tartu Vangla esitas kohtule 26. veebruaril 2024 vastuse kaebusele, milles palub Erik Tomingase kaebuse rahuldamata jätta. Ühtlasi esitas vangla vastavalt kohtu juhistele väljavõtte vaidlusalustest registrikannetest. Vangla palus kandeid sisaldava tõendi osas kuulutada haldusasja menetluse kinniseks ja piirata kaebaja juurdepääsu sellele tõendile.
14.Kohus kuulutas 28. veebruari 2024. a määrusega haldusasja menetluse Tartu Vangla 26. veebruaril 2024 esitatud vangiregistri päevikukannete väljavõtte osas kinniseks ning keelas kaebajal eelnimetatud väljavõttega tutvuda ja saada sellest koopiaid.
15.Kaebaja esitas 28. veebruaril 2024 kohtule vastuse vastustaja seisukohtadele.
16.Tartu Halduskohus otsustas 26. septembri 2024. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
17.1.Vanglal on kohustus kaebajale kõik vangiregistri päevikukanded väljastada. Vangla keeldumise alused on paljasõnalised ning vastuolus nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu
3-23-2623 õigusnormidega. Kaebajal on võimalik teostada oma õigusi nt teda puudutavate ebaõigete isikuandmete parandamiseks alles pärast andmetega tutvumist.
17.2.Vaidlusalustes kannetes kirjeldatud vestlusi ei ole kunagi aset leidnud ning kaebajale ei ole riskihindamist tehtud. Kuna sissekanded on valed, ei saa nendes sisalduda ka vangla julgeolekut ohustavat teavet. Vangiregistri andmed sisaldavad valeteavet ja faktivigu, kuid nendele tuginetakse nt tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel. Kaebajale väljastatud teabes puudub igasugune sisu ning jääb ebaselgeks selliste andmete kogumise vajaduse põhjus.
18.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
18.1.Andmesubjektil on eelduslikult isikuandmete kaitse seaduse (IKS) kohaselt õigus tema kohta kogutud isikuandmetega tutvuda. Kaebaja soovis saada andmeid vangiregistrist, millele juurdepääsu võimaldamisel tuleb lähtuda vangistusseaduse (VangS) §-s 5 2 sätestatust. Kui vangla leiab, et teave käib vanglas kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja selle avalikuks tulek ohustab vangistuse täideviimist, siis võib vangla andmete andmesubjektile väljastamisest keelduda. Praegusel juhul on tegu sellise juhtumiga, mistõttu ei väljastanud vastustaja kaebajale kõiki andmeid.
18.2.Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus kinnipeetavaga toimunud vestluse kohta talletatakse, liigitub vanglatöös kasutatava taktika ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Kuivõrd see, milliseid küsimusi kinnipeetavalt küsitakse ja millele vestlustel rohkem tähelepanu pööratakse, tuleneb muuhulgas vanglale isiku kohta teadaoleva info pinnalt, siis ei ole õige ka vaidlusaluste sissekannete puhul viidata konkreetsetele lausetele, milles meetodid ja taktika sisaldub. Vaidlusalused sissekanded sisaldavadki meetodeid ja taktikat, s.t teavet selle kohta, mida vangla konkreetse isiku puhul peab oluliseks. Ka järeldused, mida vangla teabe kogumisel teeb, sõltub paljuski sellest, mis on vanglal isiku kohta juba varasemast teada. Julgeolekualase teabe kogumist tuleb vaadelda kui protsessi, mille eesmärk on selgitada välja isiku kriminogeensed riskid ja tagada vangla julgeolek.
18.3.Kui kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla meetodid ja taktika teabe väljaselgitamiseks ja mida saab vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, siis on võimalik selle teabega manipuleerida. Kui kinnipeetav ei tea täpselt, kuidas andmete kogumine ja analüüsimine toimub ning kuidas see mõjutab vanglas järelevalvemeetme valikut, nende kasutamise aega ja sagedust, siis on julgeoleku tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad meetmed asjakohased. Kui aga kinnipeetav teab, kuidas, kellelt ja mis laadi teavet nende riskide hindamiseks kogutakse, siis on tal võimalik teadlikult anda vangla julgeoleku tagamiseks oluliste asjaolude kohta valeinfot, varjata, eksitada ise või organiseerida eksitava teabe edastamist koos kaaskinnipeetavatega, et häirida vangla tööd või varjata õigusrikkumisi. Selle tulemusel on reaalne oht, et vangla hindab julgeolekuriske tegelikust madalamaks ega pruugi suuta reageerida tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Ühtlasi ei ole välistatud, et kinnipeetavad võivad neile väljastatud teavet omavahel jagada, mis tähendab, et neile on lõppkokkuvõttes kättesaadav väga suur osa teabest, mille pinnalt saab teha järeldusi järelevalvemeetmete ja kogutava teabe kohta, samuti selle kohta, millele vangla igapäevategevustes tähelepanu pöörab ja kuidas ohte tuvastab või õigusrikkumise toimepanemise ohu korral nende toimepanemist vanglas ennetab.
3-23-2623 vanglatöös kasutatavatel meetoditel. Riskihindamise ankeedi kinnipeetavale juurdepääsu piiramist on peetud korduvalt põhjendatuks ka senises kohtupraktikas, sest sellest nähtub, milliseid konkreetseid andmeid vangla analüüsib ning millist metoodikat kasutab. Lisaks on kohtupraktikas jaatatud, et neid andmeid teades on kinnipeetaval võimalik vanglale edastatavate andmetega tulevikus manipuleerida ja seeläbi vangla otsuseid endale meelepärases suunas mõjutada. Teave, mida on vaja vanglas viibiva kinnipeetava riskide hindamiseks, kogutakse muuhulgas ka vangiregistri kannetest. Ka nende kannete avalikustamisel seatakse vangistuse täideviimise eesmärgid ohtu.
KOHTU SEISUKOHT
19.Vaidluse all on, kas Tartu Vangla jättis 8. jaanuari 2024. a vastusega nr 1-10/24/233-11 kaebajale õiguspäraselt vangiregistri päevikukanded osaliselt väljastamata. Kaebaja leiab, et vastustaja on kohustatud talle kõik andmed väljastama. Vastustaja hinnangul on andmete osaline väljastamata jätmine põhjendatud, kuna teave käib vanglas kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist.
20.Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on kanda kinnipeetavate isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda, anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, võimaldada vanglateenistusel oma ülesandeid täites töödelda andmekogusse sisestatavaid ja seal olevaid isikuandmeid kiiresti ja efektiivselt, tagada erineva teabe süstematiseeritud kogumine, koondada teavet vangla julgeoleku ja korra tagamiseks jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisas 1. Üldjuhul on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg-d 1 ja 2). Kinnipeetavale väljastatakse tema kohta andmekogusse kantud andmeid allkirjastatud taotluse alusel (VangS § 5 2 lg 4). Sellise taotluse võib jätta rahuldamata, kui andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel (VangS § 52 lg 6).
21.Lisaks vangistusseaduse sätetele kohaldub vangla tegevuse suhtes vangistuse täideviimisel üldjuhul isikuandmete kaitse seadus (seaduse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (õiguskaitseasutuste direktiiv)), mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM). See on nii aga vaid juhul, kui vangla tegutseb konkreetses õigussuhtes isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste direktiivi art 9 lg-d 1 ja 2). Kui vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, tuleb järgida IKÜM-is sätestatut (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. a otsus asjas
3-23-2623 nr 3-22-2022, p 17). Praegusel juhul on vaidlusalustes päevikukannetes sisalduv teave talletatud karistuse täideviimise eesmärgil. Päevikukanded kajastavad kohtumisi ja vestluseid sotsiaaltöötaja ja vanglaametnikega, sh sotsiaalprogrammides osalemise, riskihindamise ja individuaalse täitmiskava koostamisega seoses, ning neis tehtud järeldusi. Seega rakendub andmete suhtes lisaks vangistusseadusele isikuandmete kaitse seadus ja selle aluseks olev õiguskaitseasutuste direktiiv, täpsemalt IKS § 24 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24. märtsi 2022. a otsus asjas nr 3-20-332, p 8). IKS § 24 lg 1 p 1 kohaselt peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil andmesubjektile teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed. IKS § 24 lg 2 järgi võib vastutav töötleja seaduses sätestatud juhtudel esitada nõutud teabe andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset; 5) takistada ametlikku uurimist või menetlust. Vastutav töötleja peab IKS § 24 lg 3 kohaselt teavitama andmesubjekti viivitamata kirjalikult teabega tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumise keeldumisest ja selle põhjustest. Põhjendused võib jätta esitamata vaid juhul, kui sellise teabe andmine põhjustaks mõne IKS § 24 lg-s 2 nimetatud asjaolu esinemise.
22.Vangla keeldus kaebajale osaliselt isikuandmete väljastamisest, tuginedes VangS § 52 lg-le 6 põhjendusel, et päevikukanded sisaldavad teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning andmete kaebajale väljastamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangla on õigesti hinnanud iga päevikukande väljastamise võimalikkust eraldiseisvalt ega ole andnud hinnangut päevikukannete kogumile, mis ei ole vastavalt kohtute varasemale ulatuslikule praktikale lubatav. Vangla on vangiregistri päevikukannetega tutvunud ning nende sisu põhjal andmete väljastamise põhjendatust kaalunud (Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2023. a otsus asjas nr 3-22-2227; 29. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-22-2231; 6. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-22-1554; 27. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-546; Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-20-1420). Vangla on õigesti jõudnud järeldusele, et vaidlusaluste päevikukannete puhul esinevad koostoimes VangS § 5 2 lg-s 6 sätestatud kumulatiivsed tingimused, mille puhul on vanglal õigus andmete väljastamisest keelduda. Samuti on vangla isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumist piisaval määral põhjendanud (IKS § 24 lg 3).
23.Nagu kohus juba otsuse p-s 21 märkis, siis kajastavad vaidlusalused päevikukanded kohtumisi ja vestluseid sotsiaaltöötaja ja vanglaametnikega, sh sotsiaalprogrammides osalemise, riskihindamise ja individuaalse täitmiskava koostamisega seoses, ning neis tehtud järeldusi. Kohus nõustub vastustajaga, et teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus kaebajaga toimunud kohtumiste ja vestluste kohta talletatakse liigitub vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Vaidlusalustes päevikukannetes olev info või selle puudumine viitab sellele, kuidas ja millist teavet vangla kaebaja kohta kogub, milliseid järeldusi sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad mh kaebaja riskide hindamist, kaebaja suhtes rakendatavaid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikke abinõusid, järelevalvemeetmeid jne. Teabest on võimalik teha järeldusi, mida peab vangla konkreetse isiku puhul oluliseks ning kuidas on vanglateenistujad kaebaja käitumist hinnanud ja tõlgendanud. Vaidlusaluste päevikukannete kaebajale avalikustamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Teabe avalikustamisel tekib risk, et kaebaja kasutab teavet enda huvides ära ning muudab edaspidi oma käitumist, hoiakuid ja meelestatust vastavalt sellele, mis talle päevikukannetest teatavaks sai. Kui
3-23-2623 kaebaja teab täpselt, kuidas erinevate vestluste ja kohtumiste käigus tema kohta andmeid kogutakse ja analüüsitakse ning mida selle põhjal järeldatakse, siis on tal võimalik teadlikult oma käitumist muuta, vangla jaoks olulist teavet varjata, anda vanglale valeinfot vms, et vangla tegevust endale soodsas suunas mõjutada, vangla tööd häirida, õigusrikkumisi varjata jne (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2023. a määrus asjas nr 3-22-1123, p 9; 29. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-22-320, p 17). Isikul on võimalik vanglat mõjutada teda puudutavaid julgeolekuriske tegelikust madalamaks hindama, mis ei võimaldaks vanglal rakendada isiku suhtes enam asjakohaseid meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks, sh tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Samuti ei ole välistatud, et isik jagab talle teatavaks saanud teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta teiste kinnipeetavatega, mis omakorda suurendab võimalust, et teavet koostoimes teiste kinnipeetavate kogutud teabega kuritarvitatakse. Eeltoodud omab mõju ka vangla julgeolekule, kuivõrd vangla ei pruugi olla siis suuteline reageerima tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt.
24.Kaebaja väited selle kohta, et vangiregistris on talletatud valeteavet, kanded sisaldavad vigu, kannetel puudub sisuline väärtus ning jääb ebaselgeks andmete kogumise vajadus, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Praegu on vaidluse all üksnes vangiregistri päevikukannete osalise väljastamata jätmise õiguspärasus (IKS § 24 ja VangS § 52) ning mitte kannete sisu ja nt nende parandamise ja kustutamise põhjendatus (IKS § 25). Seetõttu kohus eelkirjeldatud kaebaja väiteid sisuliselt ei analüüsi.
25.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vangla jättis kaebajale õiguspäraselt Tartu Vangla
8.jaanuari 2024. a vastusega nr 1-10/24/233-11 vangiregistri päevikukanded osaliselt väljastamata. Seega jätab kohus Erik Tomingase kaebuse rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus vabastas kaebaja 28. novembri 2023. a määrusega riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 ls 1 alusel jääb seega riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole kohtule menetluskulu dokumente esitanud, siis jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.