Kohtuasja number
3-24-2732
Määruse kuupäev
26.11.2024
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses riknenud piima andmisega, jalutuskäigule mittesaamisega ning kaebaja au ja hea nime teotamisega
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
3-24-2732 et kaebaja oleks talle teada andnud, et ta sai riknenud piima, mis oleks vajanud välja vahetamist. Samuti pole vanglas tehtud selle kohta ettekannet. Kahjunõude menetlemise käigus kontrollitud valvurite kehakaamerate salvestitelt nähtub, et 31.07.2024 hommikuse loenduse ajal pakkus valvur kaebajale võimalust minna jalutama, aga kaebaja loobus sellest põhjendades, et ta soovib kuulata raadiot. Seetõttu ei võimaldatud kaebajale sel päeval jalutuskäiku. Vangla leiab, et ei ole mõeldav, et kinni peetavad isikud saaksid värskes õhus jalutamas käia just neile sobival ajal, kuivõrd see tõstaks oluliselt valvurite töökoormust. Tartu Vangla ei nõustu kaebajaga, et vangla valetas kohtuasjas nr 3-24-1290 vastuses kohtule, kui väitis, et kaebajal on võimalus olla kursis raadio vahendusel (spordi)uudistega. Kui isik otsustab minna jalutama, siis on selge, et kambriterminali ta kasutada ei saa ja ka endale meelepäraseid uudiseid ta sellel hetkel kuulata ei saa. Kui isik otsustab jääda jalutuskäigu ajal kambrisse kuulama spordiuudiseid, siis ei ole tal võimalik minna õue jalutama. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 ei näe ette, et raadiosaadete jälgimine peaks olema vanglas kinni peetavatele isikutele võimaldatud ööpäevaringselt igal ajahetkel. Sätte eesmärk on, et vangla peab raadiosaadete jälgimiseks looma tehnilised võimalused ja ka tagama, et antud võimalus oleks kinni peetavatele isikutele reaalselt kättesaadav. Samuti ka see, et seda keegi meelevaldselt ei piiraks. Käesoleval juhul ei ole keegi raadio jälgimise võimalust piiranud, vaid kaebaja pidi tegema valiku, kas ta läheb jalutama või ta kuulab pigem raadiot. Kaebaja valis viimase variandi. Sellest ei saa aga koheselt järeldada, et vangla oleks rikkunud temale VangS § 31 lg-st 1 tulenevat kohustust või vangla oleks kohtule valetanud, kui kaebajal ei ole korraga võimalik kuulata raadiot ja minna jalutama või minna jalutama endale sobival ajal. Kuivõrd Tartu Vangla ei ole Tartu Halduskohtule valetanud, siis ei saa olla saabunud ka kaebaja suhtes kahjulik tagajärg – au ja hea nime teotamine.
3-24-2732 ebatõenäoline. Seetõttu kuulub kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
3-24-2732 nime kohtu ees ning seetõttu jättis kohus kaebaja õiguskaitse taotluse asjas nr 3-24-1290 rahuldamata ega tagastanud riigilõivu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.