Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1041
Haldusasi
K.Z kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – K.Z Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.Z määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse K.Z määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-1041.
Jätta K.Z riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Jätta K.Z määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-1041 muutmata.
Jätta rahuldamata K.Z taotlus haldusasja nr 3-24-1041 menetluse kinniseks kuulutamiseks.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib kaebuse muutmisest ja riigi õigusabi andmisest keeldumist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata ( lg 1 ls 2, § 235 lg 1).
3-24-1041 hüvitamise taotluse läbivaatamatult, sest K.Z on samadel asjaoludel taotlenud kahju hüvitamist juba varem ning vangla on jätnud taotlused rahuldamata.
3-24-1041 (resolutsiooni p 2) ja keeldus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamisest (resolutsiooni p 3). Kaebaja ei ole taotlenud pelgalt rahalise nõude suurendamist (HKMS § 49 lg 3 p 2), vaid on nõude muutmise avalduses tuginenud teistele asjaoludele, võrreldes menetlusse jäänud kahjunõude alusega. Seetõttu on tegemist kaebuse aluse (HKMS § 41 lg 2) muutmisega HKMS § 49 lg 1 tähenduses. Kaebaja on seni seostanud kehavigastusi Vabariigi Presidendile esitatud armuandmispalvega seotud vangla iseloomustusega, mille osas tagastas kohus kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse mittenõuetekohase läbimise tõttu. Kaebaja ei ole 08.08.2024 avalduses täpsustanud, et soovib hüvitist mingite muude kehavigastuste tekitamise eest. Varem esitatut kordav nõue ei oleks lubatav samal põhjusel (s.o kohtueelne menetlus on läbimata). Isegi kui tegu oleks uuel alusel nõutava kahjuga, ei oleks sellise nõude lisamine kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Praeguse kaebuse esemeks on kitsalt Tallinna Vangla 19.12.2023 iseloomustusega tekitatud mittevaraline kahju, mida kaebaja on seostanud väärikuse alandamise ja mainekahjuga. Seega oleks tegemist täiesti uue nõudega, mille lubatavuse eeldusi peaks kohus asuma kontrollima ja mille menetlemine koos mitteseotud nõudega oleks asjatult koormav. Kui kaebaja soovib nõuda kahju hüvitamist mingil muul alusel, siis tuleb tal esitada halduskohtule uus kaebus ning läbida eelnevalt kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on esitanud uue menetlusabi taotluse, kuid see ei sisalda uusi asjaolusid, mis annaksid alust muuta 07.08.2024 määruses toodud seisukohti. Menetlusabi taotlus jäi rahuldamata kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu ja see hinnang ei ole muutunud. Korduv taotlus jääb seetõttu rahuldamata. Riigilõivu tasumise tähtaja pikendamine kuni 09.10.2024 ei ole põhjendatud, sest see tähendaks sisuliselt pooleaastast n-ö ajapikendust, mis oleks juba võrdsustatav HKMS § 110 lg 1 p-s 2 nimetatud vormis menetlusabi andmisega.
3-24-1041 määruskaebuse sisuliselt läbi vaadata. Halduskohtu määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi andmine ei ole vajalik mh poolte võrdsuse tagamiseks (RÕS § 7 lg 3).
3-24-1041 menetlus igal juhul läbimata, sõltumata sellest, kas käsitada K.Z 08.08.2024 avaldust selliselt, et kaebaja on täiendavalt taotlenud 19.12.2023 iseloomustusega tekitatud tervisekahju hüvitamist või kaebaja soovib täiendavalt nõuda kahju hüvitamist seonduvalt 07.02.2023 ja 09.08.2023 iseloomustustega. Seega jättis halduskohus 08.08.2024 taotluse kaebuse muutmiseks õiguspäraselt rahuldamata ning tähtsust ei oma, et tervisekahju nõue oleks RLS § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba.
3-24-1041 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses mh kinnipeetava iseloomustuse ja edastab selle koos muude materjalidega maakohtule, ei ole iseloomustuses avaldatu maakohtule siduv ning kinnipeetava vabastamise või vabastamata jätmise otsustab maakohus iseseisvalt (vrd Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 16). Praegusel juhul tuleb lisaks arvestada, et K.Z 29.02.2024 kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks ei olnud maakohus kaebaja ennetähtaegse vabastamise küsimust üldse otsustanud. Samuti ei ole Harju Maakohus piirdunud 21.05.2024 määruse nr 1-21-2344 (jõustus 09.07.2024) tegemisel üksnes Tallinna Vangla poolt 21.12.2023 esitatud materjalidega, sest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames tehti K.Z suhtes mh kohtupsühhiaatriline ekspertiis (sh täiendav ekspertiis). Maakohtu määrusest järeldub, et peamine põhjus, miks kaebaja jäeti tingimisi enne tähtaega vabastamata, oli viidatud ekspertiisiaktides toodud hinnang, et K.Z ei ole psüühikahäirete tõttu suuteline alluma kriminaalhooldusele ja täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodut arvestades tuleb hüvitamiskaebuse rahuldamise tõenäosust pidada väikeseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole seetõttu põhjendatud.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.