Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Elen Maimre Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Xxxxx x Xxxxxxxxxx XX (registrikood xxxxxxxx )
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Xxxxx x Xxxxxxxxxx XX omandis olevale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx (Xxxxx maakond, Xxxxxmaa vald, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxx xx x, eluruum nr x/x-x) summas 66 010,57 eurot ning korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx (Xxxxx maakond, Xxxxxmaa vald, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxx xx x, eluruum nr x/x-x) summas 67 834,40 eurot.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Xxxxx x Xxxxxxxxxx XX-le.
3.Kohus asendab avaldatavas määruses juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avaldada määruse kirjeldavat osa.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 265 lg 5).
3-24-3199
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.MTA 21.11.2024 taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on maksuhaldur algatanud 25.03.2024 korraldusega1 XXX maksustamisperioodide oktoober 2021. a kuni detsember 2023. a käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. MTA on kogunud maksumenetluses teavet, mis annab maksuhaldurile alust arvata, et XXX on
MTA 21.112024 loataotluse lisa 1
2(4)
3-24-3199
jätnud kontrolliperioodil deklareerimata käibemaksu 118 998,54 eurot, deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 263,87 eurot ning jätnud deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 113,51 eurot. Maksuhalduri hinnangul on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks seega XXX maksukohustuse suurenemine kokku 119 375,92 eurot. Kohtu hinnangul puudub MTA esitatud teabe pinnalt alus asuda seisukohale, et kavandatava maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. MTA on kogunud maksumenetluses tehingutega seotud dokumente ja muud teavet, seejuures küsitlenud korduvalt XXX esindajat ning kogunud teavet kolmandatelt isikutelt2. Esitatud teabest nähtuvalt on maksuhalduri kahtlustel alust. Nagu eelnevalt mainitud, ei kontrolli kohus seejuures praeguses menetluses üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldus, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine.
6.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on maksumenetluses praeguseks kogutud teabe alusel seisukohal, et XXX on teadlikult deklareerinud valeandmeid, mille tulemusena on vähem deklareeritud ja tasutud käibemaksu 119 262,41 eurot ja tulumaksu 113,51 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks järeldust, et XXX ei soovi vastavat maksukohustust tasuda ka tagantjärele maksumenetluse lõppemise järgselt. Seega saab pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Kohtu hinnangul on seega täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
7.MTA taotleb kohtult luba täitmist tagava toiminguga MKS § 130 lg 1 alusel hüpoteegi seadmist XXX korteriomanditele Xxxxx xx x, x/x-x ja x-x/x, Xxxxxxxxxx linn. Kohtu hinnangul saab sellist täitetoimingu valikut pidada põhjendatuks. XXX-l puudub teadaolevalt muu registervara, väärtpaberid ja väärtpaberikontod ning muud varalised õigused. Hüpoteekide seadmine ei takista ühtlasi korteriomandite kasutamist ega äriühingu majandustegevust. MTA on esile toonud, et kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on KuresXxxxx linnas korterite müügi viimase 12 kuu keskmine ruutmeetri hind 2313 eurot 3. Seda aluseks võttes on kõnealuste koretriomandite (Xxxxx xx x x/x-x (27,2 m 2) ja x-x/x (28,1 m2)) truväärtus kokku ca 127 909 eurot. Vastav summa ületab iseenesest MTA poolt potentsiaalselt määratavat maksusummat, samas ei kata eelduslikult täies ulatuses MTA nõuet, kui arvestades ka võimalike sundtäitmise kuludega (hinnanguliselt 14 469 eurot 4). MTA on ühtlasi esile toonud, et kõnelaused korteriomandid (ja ka muud XXX omandis olevat korteriomandid) on juba koormatud hüpoteekidega ning maksuhalduri kasuks seatavad hüpoteegid saavad olla järjekorras teisel kohal. Tänase seisuga ei ole küll teada, millised on esimese järjekohaga hüpoteekidega seotud reaalsed nõuded XXX vastu, kuid tõenäoliseks saab pidada, et mingis summas need jätkuvalt eksisteerivad. Seega saab kohtu hinnangul kahele XXX korteriomandile teise järjekoha hüpoteekide seadmist MTA (Eesti Vabariigi) kasuks pidada põhjendatuks.
MTA 21.112024 loataotluse lisad 2-25 MTA 21.112024 loataotluse lisa 30
Vt MTA 21.112024 loataotluse p 4 (lk 10)
3(4)
3-24-3199
Kohus märgib siiski, et MTA arvestuse kohaselt moodustavad maksuotsusega potentsiaalselt tuvastatav maksukohustus (119 375,92 eurot) ja võimalikud sundtäitmise kulud (14 469,05 eurot) kokku 133 844,97 eurot. MTA taotleb samas kohtult luba kohtulike hüpoteekide seadmiseks kogusummas 142 378,05 eurot. Vahe tuleb asjaolust, et viimati nimetatud summas on MTA liitnud võimalikud sundtäitmise kulud (14 469,05 eurot) korteriomandite hinnangulistele turuväärtusele (kokku 127 909 eurot). Kohtu hinnangul on põhjendatud siiski lähtuda MTA võimalikust maksunõudest ja võimalikest sundtäitmise kuludest, s.o summast 133 844,97 eurot. Seega on põhjendatud seada korteriomandile Xxxxx xx x x/x-x kohtulik hüpoteek summas 66 010,57 eurot (sh võimaliku maksunõude katteks 58 775,46 eurot ja võimaliku sundtäitmise kulu katteks 7235,11 eurot) ning korteriomandile Xxxxx xx x x/x-x kohtulik hüpoteek summas 67 834,40 eurot (sh võimaliku maksunõude katteks 60 600,46 eurot ja võimaliku sundtäitmise kulu katteks 7233,94 eurot).
8.MTA taotluses on esile toodud, et MKS § 136 1 lg 3 kohaselt lõpetab MTA XXX vastu suunatud täitetoimingud kahe tööpäeva jooksul kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXX on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. MTA taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui XXX esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 119 375,92 eurot, millele võivad asendustagatise korral lisanduda sundtäitmise kulud (hinnanguliselt 14 469 eurot).
9.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus MTA taotluse osaliselt ning annab HKMS § 264 lg 1, MKS § 130 lg 1 p 2 ja § 1361 lg 1 alusel MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks XXX omandis olevale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx (Xxxxx maakond, Xxxxxmaa vald, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxx xx x, eluruum nr x/x-x) summas 66 010,57 eurot ning korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx (Xxxxx maakond, Xxxxxmaa vald, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxx xx x, eluruum nr x/x-x) summas 67 834,40 eurot.
10.Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa. (allkirjastatud digitaalselt) X. X Kruusvee kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.