Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sven Enok Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ (registrikood xxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontol (viitenumber xxxxxxx) olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kuni 5301,63 euro täitumiseni.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X OÜ-le.
3.Kohus asendab avaldatavas määruses nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene
3-24-3187 seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3), mis hõlmab ka maksuhalduri hallatava ettemaksukonto arestimist (Riigikohtu 18.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-28-13, p 13).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.MTA 20.11.2024 taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on X deklareerinud maksustamisperioodi juuni 2024 KMD-l Y arvete alusel kokku sisendkäibemaksu 5301,63 eurot ning enammakset / tagastusnõuet 4992,09 eurot. Maksuhaldur viib 14.08.2024 teate 1 alusel läbi X mai ja juuni 2024 KMD-de esitamisel tekkinud tagastusnõuete õigsuse kontrolli. MTA on kogunud maksumenetluses teavet, mis annab alust arvata, et X on deklareerinud juuni 2024 KMD-l alusetult sisendkäibemaksu summas 5301,63 eurot, kajastades raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid Y-iga, mille eesmärgiks oli tekitada alusetu käibemaksu tagastusnõue X-le. Maksuhaldur on kajastanud kontrolli käigus kogutud teabe 20.11.2024 taotluses kohtule2. Kohtu hinnangul puudub MTA esitatud teabe pinnalt alus asuda seisukohale, et kavandatava maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. Esitatud teabest nähtuvalt on maksuhalduri kahtlustel alust. Nagu eelnevalt mainitud, ei kontrolli kohus seejuures praeguses menetluses üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldus, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine.
MTA 20.11.2024 taotluse lisa 9 MTA 20.11.2024 taotluse p 2, käesoleva määruse p 1 alap 1
2(4)
3-24-3187
6.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on selgitanud, et maksuotsust ei jõuta X maksumenetluses teha enne, kui lõpeb seadusest (MKS § 106 lg 2 ja KMS § 34 lg 2) tulenev tagastusnõude õigsuse kontrollimise (tagastusnõude tuvastamise) tähtaeg. Maksuhaldur on seega sunnitud X poolt deklareeritud, tõenäoliselt alusetu tagastusnõude vabastama äriühingu ettemaksukontole 27.11.2024, s.o enne võimaliku maksuotsuse väljastamist. Kohtu hinnangul on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA poolt taotluses esile toodud asjaolud viitavad sellele, et X on teadlikult deklareerinud valeandmeid, mille tulemusena on alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu summas 5301,63 eurot ning esitatud alusetult tagastusnõue summas 4992,09 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks järeldust, et X ei soovi vastavat maksukohustust tasuda ka tagantjärele maksumenetluse lõppemise järgselt. Seega saab pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.
7.MTA taotleb kohtult luba täitmist tagava toiminguga X ettemaksukonto 3 arestimist 5301,63 euro ulatuses. Kohtu hinnangul saab sellist täitetoimingut pidada põhjendatuks. Ettemaksukonto arestimine MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on võimalik (Riigikohtu 18.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-28-13, p 13). Samuti ei ole ettemaksukonto arestimine maksukohustuslast sedavõrd koormav täitetoiming kui näiteks arvelduskonto arestimine. See ei too kaasa nt ettevõtte tegevuse seiskumist, mis võib olla arvelduskonto arestimise tagajärjeks (Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrus asjas nr 3-18-302, p 11). MTA esitatud teave on usaldusväärne selles, et X-l puudub muu vara, mille arvel oleks võimalik või otstarbekam maksuotsusega määratav maksukohustus täita. Seejuures esineb põhjendatud alus arvata, et X edasisest majandustegevusest ei teki tulu, mille arvel varasemaid maksukohustusi täita. Praegusel juhul kaalub seega avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks üle X huvi kasutada ettemaksukontol olevaid või sinna laekuvaid summasid, eelkõige saada deklareeritud enammakse enda käsutusse enne sama enammakse osas toimuva maksumenetluse lõppemist.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades eeltoodut on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus annab MTA-le loa aresti seadmiseks X ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kuni 5301,63 euro täitumiseni.
9.Ettemaksukonto arestist vabastamiseks saab X pakkuda MTA-le tagatise. MTA taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase deposiidi või muu tagatise summas 5301,63 eurot (millele võivad asendustagatise korral lisanduda vara sundtäitmise kulud).
10.Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa.
vt MKS § 105 lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 6