Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel Miisna Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A (isikukood X)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata.
Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning jätta määrus kätte toimetamata A-le.
Kohus asendab avaldatavas määruses nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda osaliselt määruse kirjeldavat osa ega põhjendava osa punkti 9.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 265 lg 5).
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas HKMS § 264 lg 1 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 2 ja § 136 1 lg 1 alusel 19.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A omandis olevale kinnistuosale X. /-/.../-/
2.KMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 136 1 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50. Riigikohus on lisaks selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).
2(5)
3-24-3178
5.MTA on eelhinnanguna seisukohal, et A vastutab MKS § 40 lg 1 alusel solidaarselt B-ga äriühingu maksuvõla eest summas X eurot (millele lisandub intress). Maksuhaldur on algatanud A vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-31-15-12 p 50 alap a). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).
6.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKSist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Nimetatud normidest tuleneb, et vastutusotsuse tegemise eelduseks on maksukohustuslase maksuvõla olemasolu (mida soovitakse sisse nõuda kolmandalt isikult). Maksuvõlg on MKS § 32 kohaselt tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud tasumata intress. Maksuvõlg eksisteerib seega seaduses sätestatud tähtpäevaks maksusumma tasumata jätmisest alates ja seda ka juhul, kui maksuvõlg on varjatud (st seda ei ole deklareeritud ega haldusaktiga tuvastatud). Maksuvõla sundtäitmise eelduseks on samas maksuvõla tuvastamine, s.o deklareerimine või haldusaktiga tuvastamine (MKS § 129).
7.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus B maksuvõlg on osaliselt tuvastatud äriühingu esitatud maksudeklaratsioonidega (maksustamisperioodide Y parandatud KMDdega on deklareeritud maksukohustus summas X eurot) ning osaliselt plaanib maksuhaldur tuvastada maksukohustuse (summas X eurot) B maksumenetluse tulemusena. MTA Y korraldusest nr X nähtuvalt on maksuhaldur alustanud B maksustamisperioodide Y tööjõumaksude, ettevõtte tulumaksu ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Maksuvõlg, mille tagamiseks loa andmist MTA kohtult taotleb, on seega osaliselt tuvastamata, st B-le ei ole veel maksuotsust tehtud (maksuotsusega maksuvõla olemasolu tuvastatud). Kohtu hinnangul on nn eelaresti menetluses (MKS § 1361) iseenesest võimalik sundtäitetoimingute sooritamise loa andmine erandina ka juhul, kui maksukohustust ei ole veel kindlaks määratud. Sellisel juhul on MTA-l kohustus veenvalt tõendada, et: 1) maksukohustuse määramine maksukohustuslasele on äärmiselt tõenäoline ja 2) esineb põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei ole võimeline maksukohustust täitma või asub selle täitmisest kõrvale hoiduma.
8.Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et MTA on algatanud B maksumenetluse Y (reedel) ning esitanud Y (s.o ülejärgmisel tööpäeval) Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks B endise juhatuse liikme, A osas, algatades ühtlasi sama taotlusega seadusliku esindaja vastutuse tuvastamise menetluse (MKS § 40) A osas. MTA on seega sisuliselt samaaegselt algatanud nii juriidilise isiku maksuarvestuse õigsuse (maksuvõla tuvastamise) kontrolli menetluse, kui ka seadusliku esindaja vastutuse tuvastamise menetluse maksuvõla osas, mis eelduslikult juriidilise isiku maksukontrolli tulemusena tuvastatakse, ja lisaks taotlenud juba ka seadusliku esindaja vara ennetavat 3(5)
3-24-3178 tagamist sellise maksuvõla katteks. Vastava taotluse rahuldamine eeldab seega, et juba juriidilise isiku suhtes algatatud maksumenetluse esimestel päevadel saaks pidada tõenäoliseks nii seda, et juriidilise isiku kontrollimenetluses tuvastatakse juriidilise isiku maksuvõlg, kui ka seda, et samas menetluses ja/või paralleelselt toimuvas vastutusmenetluses tuvastatakse juriidilise isiku endise juhatuse liikme vastustuskohustuse eelduste täidetus. Nagu eelnevalt öeldud, ei saa iseenesest sellist olukorda välistada, et enne maksumenetluse lõppemist toimub kolmanda isiku vastutuskohustuse tagamine alles tuvastatava maksukohustuse osas, kuid selle eelduseks on kõrgendatud tõenäosus maksumenetluse lõpptulemuse osas. Välistada ei saa seejuures ka seda, et selline kõrgendatud tõenäosus eksisteerib juba maksumenetluse algatamise esimestel päevadel. Praegusel juhul see kohtu hinnangul siiski nii ei ole. Seejuures on MTA kohustanud Y korraldusega B-d esitama kontrolli eset puudutav teave/dokumendid hiljemalt Y. Nimetatud tähtaeg ei ole möödunud ning MTA taotlusest ei nähtu, et B oleks 19.11.2024 taotluse esitamise ajaks mingit teavet maksumenetluse raames MTA-le esitanud.
9./-/.../-/
10.Kokkuvõtvalt ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et maksukohustuse määramine B-le summas X eurot on olemasoleva teabe alusel äärmiselt tõenäoline. Olukorras, kui B maksuvõla olemasolu / tuvastamist ei saa pidada piisavalt tõenäoliseks, on selgelt ennatlik asuda ka seisukohale, et B endise juhatuse liikme (A) vastutuskohustuse olemasolu / tuvastamine on piisavalt tõenäoline. Kohus märgib siiski täiendavalt, et lõpuni põhjendatud ei ole ka MTA seisukoht, et A sissetulekut ei saa pidada piisavaks (B maksuvõla vabatahatlikuks tasumiseks) põhjusel, et töötasuna laekuv raha on likviidne vara ja teada ei ole isiku igakuiste kohustuste suurus. Sellise arutluskäiguga saaks välistada ükskõik millises suuruses sissetuleku maksuvõla tasumise allikana. Kohustuste täitmine saab seejuures toimuda ka mitmes osas, st lähtepunkt ei saa olla see, et ühe kuu sissetulek peab katma vaidlusaluse maksuvõla.
11.Eelnev (punktides 8-10 toodu) puudatab B võimalikku maksukohustust, mille MTA plaanib tuvastada Y alanud maksumenetluses. Lisaks taotleb MTA luba A osas täitetoimingu sooritamiseks seonduvalt B poolt (uue juhatuse poolt) deklareeritud, kuid tasumata käibemaksuvõlgnevusega summas X eurot. MTA ei ole kohtu hinnangul piisavalt põhjendanud ega tõendanud, et B ei ole võimeline maksuvõlga tasuma (ei deklareeritud maksuvõlga ega potentsiaalselt tuvastatavat maksuvõlga). MTA on küll viidanud, et B-l puudub registervara, kuid sellega on MTA analüüs piirdunud. MTA ei ole selgitanud ega tõendanud, kas B-s toimub tänaseks majandustegevus ning milline on B majandusseis, sh võimekus täita tuleviks maksukohustusi näiteks jooksva käibe arvel. Seega ei ole MTA taotlus põhjendatud ka eelduse osas, et maksukohustuslane (B) ei ole maksukohustust võimeline tasuma või asub selle tasumisest kõrvale hoiduma (MKS § 96 lg 5, § 1361 lg 1 ja lg 2 p 1, Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 50 alap d). MTA on küll toonud esile, et B uus juhatuse liige on C, kellel on äriregistris üle 600 kehtiva seose. Samas on maksuhaldur toonud ka esile, et B uus juhatus on esitanud KMD parandusdeklaratsioone, deklareerides täiendavat maksukohustust summas X eurot. Nimetatud teabe pinnalt ei saa kohus järeldada, et B-s igasugune tegevus juhatuse muutumise järgselt puudub. 4(5)
3-24-3178
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MKS §-s 136 ja HKMS §-s 264 sätestatud eeldused ei ole MTA 19.11.2024 taotluse puhul täidetud ning taotlus jääb rahuldamata.
13.Kohtu hinnangul on MKS § 1361 eesmärki arvestades põhjendatud jätta käesolev määrus edastamata isikule, kelle osas MTA täitmist tagavate toimingute sooritamist taotleb (millist taotlust kohus ei rahulda).
14.Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda osaliselt määruse kirjeldavat osa (punkt 1 alapunkte) ega põhjendava osa punkti 9. Kohus ei avalda seega teavet, mis võimaldab taotluses viidatud isikuid identifitseerida ning milline teave ei ole seejuures vajalik kohtu järelduste mõistmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.