V.I (V.I) kaebus Justiitsministeeriumi keelamiseks väljastada karistusregistrist tema isikuandmeid
RESOLUTSIOON
1.Võtta praeguse asja juurde tsiviilasja nr 2-23-9033 materjalide hulgast 14. novembri 2023. hagiavalduse vastuse lisana 3 esitatud karistusregistri 12. oktoobri 2023. a väljavõte ning tsiviilasja nr 2-24-13212 materjalide hulgast kostja poolt 4. novembril 2024 esitatud karistusregistri 3. novembri 2024. a väljavõte.
Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.V.I esitas 8. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja nõuab Justiitsministeeriumi kohustamist lõpetada karistusregistrist tema karistusandmete põhjendamatu ja piiramatu väljastamine ning keelata vastustajal karistusregistrist tema isikuandmete väljastamine (v.a ametiasutustele põhjendatud taotluse alusel). Kaebaja on seisukohal, et tema andmete töötlemine on olnud ebaseaduslik ning vastustaja väljastab põhjendamatult ja seega õigusvastaselt erinevatele eraisikutele tema kohta isikuandmeid. Karistusregistri poolt väljastatavad andmed on isikuandmeid (ees- ja perekonnanimi, isikukood, teave varasema karistatuse ja vanglas kinnipidamise kohta, nimemuutused). Kaebaja selgitab, et talle on saanud tsiviilasjade nr 2-22-2031, 2-23-9033 ja 2-24-13212 menetluste raames teatavaks, et nimetatud asjades on kostjate esindajad esitanud karistusregistrile päringuid tema karistusandmete väljastamiseks ning vastustaja on need põhjendamatult väljastanud. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal kohtumenetluse lõpuni kaebaja kohta karistusregistrist põhjendamatult andmeid väljastada.
3-24-3067 Kaebaja palub jätta asjas kohaldamata karistusregistri seaduse (KarRS) § 15 lõike 1 teine lause ning tunnistada see vastuolus olevaks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 13 tuleneva õigusselguse põhimõttega ja §-s 26 sätestatud õigusega eraelu puutumatusele. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Samuti palub kaebaja nõuda vastustajalt välja kõik praeguse asjaga seotud dokumendid ja logid karistusregistrist alates 2022. aastast kuni 7. novembrini 2024, et nähtuks, kellele on kaebaja kohta isikuandmeid väljastatud.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse keelata väljastada karistusregistrist tema kohta käivaid isikuandmeid kõigile isikutele, v.a ametiasutustele põhjendatud taotluse alusel (HKMS § 37 lõike 2 punkt 3).
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.
5.Kaebaja on kaebuses viidanud, et tsiviilasjade nr 2-22-2031, nr 2-23-9033 ja nr 2-2413212 menetluste raames on talle teatavaks saanud, et viidatud asjades on kostjate esindajad esitanud karistusregistrile päringuid tema karistusandmete väljastamiseks ning vastustaja on need põhjendamatult väljastanud. Kohus võtab tsiviilasjade nr 2-23-9033 ja nr 2-24-13212 menetluste raames kohtutele esitatud karistusregistri väljavõtted praeguse asja juurde. Kohus osutab, et ei leidnud tsiviilasja nr 2-22-2031 materjalide hulgast kaebajat puudutavat karistusregistri väljavõtet.
6.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus leiab, et karistusregistrist kaebaja kohta isikuandmete väljastamine teistele isikutele ei saa põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks kaebaja õiguste intensiivse riive.
7.Kohus selgitab esmalt, et karistusregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta ning mille eesmärgiks on eelkõige usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta. Registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (KarRS § 1, § 3 ja § 7 lõige 1).
3-24-3067
8.PS § 24 lõike 4 kohaselt kuulutatakse kohtuotsus avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Nimetatud põhiseaduse norm sisaldab objektiivset kohustust kohtuotsuste avalikustamiseks ning loetletud subjektide subjektiivset õigust nõuda kohtuotsuse mitteavaldamist. Kohtuotsuse avalik kuulutamine hõlmab PS § 24 lõike 4 mõttes avalikkuse, sh menetlusväliste isikute õigust tutvuda kohtuotsusega. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lõike 1 punkti 29 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega ning § 29 lõike 1 kohaselt tuleb kohtutel nimetatud teave avalikustada veebilehel. AvTS § 36 lõike 1 punkti 12 järgi ei või teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks andmeid kehtivate karistuste kohta. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine pärast otsuse tegemist on lubatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 408 1 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 62 lõige 2). KrMS § 408 1 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et jõustunud kohtuotsus avalikustatakse koos süüdistatava nime ja isikukoodi või sünniajaga ettenähtud kohas arvutivõrgus, s.o Riigi Teatajas. Sama põhimõte kehtib juhul, kui väärteoasja arutab ja karistuse määrab kohus (VTMS § 2). Riigi Teataja veebilehel on võimalik otsida kõiki I ja II kohtuastme lahendeid, mis on avalikustatud pärast 2006. aastat ning kõiki Riigikohtu lahendeid. Enne 2006. aastat jõustunud kohtulahenditega on võimalik tutvuda kohtukantselei kaudu. Erinevalt jõustunud kohtuotsusest väärteomenetluses kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuseid ei avaldata Riigi Teatajas, vaid neile võimaldatakse juurdepääs õigustatud huvi olemasolu korral (vt Riigikohtu 21. novembri 2018. a otsust asjas nr 3-16-11). KarRS näeb ette tähtajad, millal karistusandmed kustutatakse. Seejärel lõpetatakse isikuandmete avalikustamine. KarRS § 25 lõige 2 aga sätestab, et kui isikule on mõistetud eluaegne vangistus, siis tema karistusandmeid ei kustutata, välja arvatud juhul, kui isik on eluaegsest vangistusest vabastatud või kui isik on surnud. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja kannab eluaegset vanglakaristust, seega tema karistusandmeid registrist ei kustutata ning need on avalikud. Eeltoodust tulenevalt on kaebajat kriminaalasjades süüdimõistvad jõustunud kohtuotsused avalikkusele kättesaadavad kuni KarRS § 25 lõikes 2 sätestatud asjaolu esinemiseni. Väärtegude puhul kohaldub aga KarRS § 24 lõike 1 punkt 1, mille kohaselt kustutatakse andmed registrist ja kantakse üle arhiivi siis, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta.
9.Kohus on seisukohal, et jõustunud kohtuotsused kriminaalasjades ja kohtuvälise menetleja tehtud otsused väärteoasjades kajastavad vähemalt samas mahus kaebaja isikuandmeid kui karistusregistri väljavõtted. Praeguse asja juurde võetud karistusregistri väljavõtetest nähtub, et need kajastavad kaebaja nime, isikukoodi, sünniaega ja sugu ning kaebaja kehtivaid kriminaalkaristusi (sh kohtulahendi tegijat, asja, menetluse ja otsuse numbrit, kohtulahendi tegemise kuupäeva, kohtulahendi jõustumise kuupäeva, toimepandud teo kvalifikatsiooni, karistuse määra ja liiki) ning kehtivaid väärteokaristusi (sh otsuse tegijat, asja, menetluse ja otsuse numbrit, otsuse tegemise ja jõustumise kuupäeva, toimepandud teo kvalifikatsiooni, karistuse määra ja liiki). Asjaoludest ei nähtu, et karistusregistri väljavõtted kajastaksid kaebaja toime pandud süütegude asjaolusid või kaebaja isikuandmeid, mida ei oleks võimalik teada saada avalikult kättesaadavate otsustega tutvumisel. Kohus möönab, et paljudel juhtudel võib isikuandmete ebaseaduslik töötlemine füüsilise isiku õigusi intensiivselt riivata. Eelkõige, kui tegemist on eriliiki isikuandmetega, sh terviseandmetega. Praegu ei ole aga kaebuse asjaolusid arvestades tegemist sellise olukorraga. Kaebaja on esitanud paljasõnalised ja abstraktsed väited oma õiguste rikkumise ning andmete
3-24-3067 kõrvalistele isikutele avaldamise kohta. Karistusregistrist väljastatud andmed on tulenevalt kehtivale regulatsioonile sõltumata karistusregistri funktsioonist avalikkusele kättesaadavad. Kohus on seisukohal, et karistusregistrist koondandmete väljastamine ei riiva kaebaja õigusi kuidagi enam kui vastavate andmete iseseisev ükshaaval kogumine arvutivõrgust, kohtukantseleist ja/või kohtuväliselt menetlejalt. Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et kaebaja õigusi eraelu puutumatusele ja tema andmete õiguspärasele töötlemisele riivatakse karistusregistrist andmete väljastamisel rohkem, kui see õigustatud oleks olnud. Karistusregistrist väljavõtte väljastamine annab huvitatud isikule üksnes ülevaate isiku kehtivatest karistustest. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut arvestades karistusregistrist kaebaja isikuandmete väljastamine kõigile huvitatud isikutele olla sedavõrd intensiivne kaebaja põhiõigustesse sekkumine.
10.Kohus ei pea kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Keelamiskaebuse võib HKMS § 45 lõike 1 kohaselt esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Nimetatud sätetest tulenevalt eeldab keelamiskaebuse põhjendatus reaalset ohtu isiku õigusi rikkuva haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks. Nagu kohus eespool selgitas, peavad kehtiva õiguse kohaselt olema isikute kehtivad karistused avalikult kättesaadavad. Seda arvestades ei saa väita, et karistusregistrist kaebaja kehtivate karistusandmete ja nendega vältimatult seotud muude isikuandmete (nimi, isikukood, sünniaeg, sugu) väljastamine oleks vastuolus kehtiva õigusega ja rikuks kaebaja õigusi. Kaebaja on küll palunud tunnistada KarRS § 15 lõike 1 teise lause PS §-dega 13 ja 26 vastuolus olevaks, kuid pole täpsemalt selgitanud, milles tema arvates põhiseadusvastasus väljendub. Kohtu hinnangul on KarRS § 15 lõike 1 teine lause õigusselge. Õigus eraelu puutumatusele ei ole absoluutne. Nagu kohus märkis, siis tuleneb PS § 24 lõikest 4 Eesti riigi objektiivne kohustus avalikustada kohtuotsused, välja arvatud juhul, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Kaebaja kui süütegude toimepanemise eest karistatud isik ei ole selle sätte järgi õigustatud subjekt nõudmaks, et teda puudutavad jõustunud kohtuotsused ja nendest tulenevad isikuandmed (sh karistusandmed) ei oleks avalikud. Samamoodi tuleb kaebajal taluda tema suhtes kehtivate väärteokaristuste avalikku kättesaadavust karistusregistri kaudu ning seda ei ole alust pidada põhiseadusvastaseks. Kui isik otsustab toime panna süütegusid, tuleb tal arvestada sellega, et ühiskonnal on õigustatud huvi tutvuda tema kehtivate karistustega. Eeltoodut arvestades pole põhjust pidada KarRS § 15 lõike 1 teist lauset põhiseadusvastaseks.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuses esitatud keelamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus jätab taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
13.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal kohtumenetluse lõpuni kaebaja kohta karistusregistrist põhjendamatu andmete väljastamine, sest sellega rikutakse kaebaja PS §-s 26 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõikes 1 sätestatud era- ja perekonnaelu puutumatust, mida hiljem ei ole võimalik taastada.
3-24-3067
14.Vastavalt HKMS § 249 lõikele 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
15.Kohtu hinnangul ei ähvarda kaebajat praegu tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada. Nagu kohus märkis, siis ei avalikustata karistusregistrist andmete väljastamisel kaebaja kohta selliseid isikuandmeid, mida ei oleks võimalik leida teda puudutavate kohtuotsustega ja väärteootsustega tutvudes. Seega ei kaasne kohtu hinnangul kaebajale mingeid pöördumatult raskeid tagajärgi, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Lisaks leidis kohus eelnevalt, et praeguse kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline, mis omakorda õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Kohus märgib, et arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et HKMS § 249 lõige 1 võimaldab kohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel (st ka olukorras, kus riigilõivu ei ole tasutud), ei pidanud kohus käesolevas asjas mõistlikuks hakata enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist tuvastama kaebaja maksejõulisust. Seetõttu lahendas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ilma tema menetlusabi taotluse osas seisukohta võtmata ning vastav menetlusabi taotlus jääb läbi vaatamata.
18.Kaebaja on esitanud tõendite kogumise taotluse, paludes nõuda vastustajalt välja kõik praeguse asjaga seotud dokumendid ja logid karistusregistrist alates 2022. aastast kuni 7. novembrini 2024, et nähtuks, kellele on karistusregistrist kaebaja kohta isikuandmeid väljastatud. Kohus leiab, et see taotlus tuleb jätta HKMS § 62 lõike 2 alusel rahuldamata, kuivõrd tegemist ei ole asja lahendamiseks vajalike tõenditega. Vaidluse all ei ole see asjaolu, kellele konkreetselt on karistusregistrist kaebaja kohta isikuandmeid väljastatud, vaid lahendada tuli küsimus, kas vastustajal on õigus peale ametiasutuste ka muudele isikutele karistusregistrist kaebaja andmeid väljastada. Selle küsimuse lahendamiseks ei ole nimetatud tõendid vajalikud.
19.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.