lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2662/7

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2662/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
EhS § 26 lg 3, 4Projekteerimistingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemasolulHKMS § 152 lg 1, 2Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 6Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 6Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 155 lg 6Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 41 lg 3Vaidluse ese

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Maarja Oras

12.novembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2662

Haldusasi

Xi kaebus Rae Vallavalitsuse 21. augusti 2024. a korralduse nr 1272 ja 2. juuli 2024. a korralduse nr 1050 tühistamiseks ning Rae valla kohustamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Vastustaja Rae vald, esindaja Ahto Pahk Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-24-2662 menetlus.
2.Tagastada Xile asjas tasutud riigilõiv 20 eurot.
3.Mõista Rae vallalt Xi kasuks välja menetluskulud 1904 eurot 59 senti. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohus registreeris 23. septembril 2024 Xi kaebuse, milles ta palus tühistada Rae Vallavalitsuse 21. augusti 2024. a korralduse nr 1272 ja 2. juuli 2024. a korralduse nr 1050 ning kohustada Rae Vallavalitsust väljastama Järveküla küla Sepa elamukvartali ja lähiala detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks projekteerimistingimused, alternatiivselt kohustada Rae Vallavalitsust detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks projekteerimistingimuste väljastamise küsimust lähtuvalt kohtuotsuse põhjendustest uuesti otsustama. Kaebuse kohaselt jättis Rae vald rahuldamata kaebaja projekteerimistingimuste taotluse ja keeldus projekteerimistingimuste andmisest Rae Vallavolikogu 20. märtsi 2007. a otsusega nr 251 kehtestatud Järveküla küla Sepa elamukvartali ja lähiala detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus võttis 24. septembril 2024 kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Rae Vallavalitsuse 2. juuli 2024. a korraldus nr 1050 ja 21. augusti 2024. a korraldus nr 1272 ning kohustada vastustajat väljastama Järveküla küla Sepa elamukvartali ja lähiala detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks projekteerimistingimused.
3.Vastustaja esitas 23. oktoobril 2024 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Taotluse kohaselt hindas vastustaja kaebuse asjaoludest tulenevalt eelnenud haldusmenetlust uuesti ning otsustas, et menetluses esinevate minetuste tõttu on mõistlik läbida projekteerimistingimuste taotluse menetlus uuesti. Rae Vallavalitsuse 22. oktoobri 2024. a korraldusega nr 1664 „Rae Vallavalitsuse 02.07.2024 korralduse nr 1050 ja Rae Vallavalitsuse 21.08.2024 korralduse nr 1272 kehtetuks tunnistamine“ tunnistati kaebuse objektiks olevad korraldused kehtetuks.
4.Kohus küsis 23. oktoobri 2024. a kohtunõudes kaebaja seisukohta vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele.
5.Kaebaja esitas 4. novembril 2024 seisukoha, milles märkis, et ei nõustu menetluse lõpetamisega ning esitab taotluse kaebuse nõuete muutmiseks. Kaebaja taotleb Rae Vallavalitsuse 21. augusti 2024. a korralduse nr 1272 ja 2. juuli 2024. a korralduse nr 1050 õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist väljastama Järveküla küla Sepa elamukvartali ja lähiala detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks projekteerimistingimused, alternatiivselt kohustada vastustajat detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks projekteerimistingimuste väljastamise küsimust lähtuvalt kohtuotsuse põhjendustest uuesti otsustama. Ühtlasi esitas kaebaja menetluskulude nimekirja juhuks, kui kohus peaks siiski vaatamata kaebaja taotlusele asuma seisukohale, et haldusasja menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja menetluskulude suurus on 1924 eurot 59 senti (õigusabikulud 1904 eurot 59 senti käibemaksuta ja riigilõiv 20 eurot). Kuna kaebajale osutatud õigusteenuse eest on tasunud äriühing, on menetluskulude summa esitatud käibemaksuta.
6.Kohus palus 5. novembri 2024. a kohtunõudes vastustaja seisukohta kaebuse muutmise taotluse ning menetluskulude välja mõistmise taotluse osas.
7.Vastustaja esitas 12. novembril 2024 seisukoha, milles märkis, et kaebaja taotlus on põhjendamata ning haldusasja menetlus tuleb lõpetada, kuna taotluses ei ole veenvalt põhjendatud menetluse jätkamise vajalikkust HKMS § 152 lõike 2 alusel. Vaidluse asjaoludest nähtub, et kaebaja ei nõustu vastustaja kaalutlustega, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks ilmselge õigusvastasusega. Vastustajaga mittenõustumine ei tähenda, et vastustaja seisukohad oleks valed. Haldusaktide kehtetuks tunnistamise peamine argument oli menetluslikud minetused, mis tuleb taotluse uue menetluse käigus kõrvaldada. Projekteerimistingimused on kaalutlusotsus, mis tähendab, et isegi kui vastustaja jääb samadele või sarnastele seisukohtadele võrreldes eelnenud menetluses antud haldusaktides väljendatule, ei võta see kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtu poole. Lisaks viitab vastustaja, et projekteerimistingimuste andmine toimub avatud menetluses, mis tähendab, et vastustaja ei saa mingil juhul tagada menetlusosaliste seisukohtade sarnaseks jäämist või muutumist. Kaalumise tulemust ei saa kaebaja ette nõuda, mistõttu kaebaja nõue kohustamiskaebuse osas ei ole lubatav – lubatav on alternatiivne nõue. Vastustaja jätkab kaebaja taotluse menetlust ning kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, et vastustaja seda ei tee. Kuigi ehitisregister ei võimalda formaalselt jätkata varasema taotluse menetlust, vaid seal tuleb taotlus vormistada uue taotlusena, on haldusmenetluslikult tegu sama menetluse jätkamisega. Seega ka kohustamiskaebuse alternatiivne nõue on sisutu. See nõue oleks lubatav juhul, kui vastustaja menetlust ei jätkaks või jätab selle seaduses sätestatud aja jooksul tegemata.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.HKMS § 152 lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab seda haldusakti õigus2

vastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).

9.Praegusel juhul on vastustaja vaidlusalused haldusaktid kehtetuks tunnistanud, mistõttu esineb HKMS § 152 lg 1 punktis 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus. Kuigi kaebaja taotleb menetluse jätkamist haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetes (HKMS § 152 lg 2), ei ole kohtu hinnangul menetluse jätkamine õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud. Vastustaja on tunnistanud minetusi kaebaja projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel, mistõttu on vastustaja vaidlusalused haldusaktid ka kehtetuks tunnistanud, leides, et põhjendatud on projekteerimistingimuste taotlust uuesti menetleda. Vastustaja on kinnitanud, et kuigi selleks tuleb taotlus uuesti ehitisregistrisse sisestada ning ehitisregistri vaatest on tegu uue menetlusega, jätkatakse sisuliselt sama haldusmenetlusega. Kohtul puudub alus kahelda selles, et vastustaja jätkab kaebaja projekteerimistingimuste taotluse sisulist menetlemist. Sõltumata vormistuslikust küljest registris on haldusmenetluse seaduse mõttes tegemist sama taotluse menetluse jätkamisega, sest pärast varasema menetlust lõpetava haldusakti kehtetuks tunnistamist on taotlus jätkuvalt lahendamata. Projekteerimistingimuste väljastamine on ulatusliku kaalutlusruumiga otsus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-28-06, p 9), mille tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada ja kaaluda mitmeid parameetreid (vt EhS § 26 lg 3). Kohalik omavalitsus määrab projekteerimistingimustega erinevad nõuded (vt EhS § 26 lg 4), mis peavad lähtuma eelnimetatud asjaoludest. Seejuures ei ole kohalikul omavalitsusel üksnes valikut projekteerimistingimuste täpselt taotletud kujul väljastamise ja väljastamata jätmise vahel, vaid ta võib projekteerimistingimused anda ka teistsugusel kujul kui taotletud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-09-2723). Praegusel juhul ei saa kohus tõdeda projekteerimistingimuste andmise otsustamisel kasutatava kaalutlusõiguse redutseerumist nullini. Seega ei saaks kohus kohustada vastustajat projekteerimistingimusi andma, vaid selle üle uuesti otsustama. Kuivõrd vastustaja on kinnitanud, et vaatab kaebaja projekteerimistingimuste taotluse uuesti läbi (jätkates sama haldusmenetlust), on kaebaja kaebuse eesmärgi ka kohustamiskaebuse osas saavutanud (HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma kui ka haldusakti andmist uuesti otsustama). Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis viitaksid vajadusele jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel. Kui vastustaja teeb haldusmenetluse jätkumisel uue otsuse kaebaja projekteerimistingimuste taotluse kohta, on kaebajal võimalik vastav otsus vajadusel vaidlustada ning kohus saab seejärel hinnata konkreetse haldusakti õiguspärasust. Seega ei ole praeguse haldusasja menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitse aspektist vajalik.
10.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
11.Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2). Menetluskulud
12.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 4 tuleb menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel asjas tasutud riigilõiv tagastada. Kohus tagastab kaebajale haldusasjas tasutud riigilõivu 20 eurot.
13.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-13, p 12).

14.Kohtu hinnangul peab vastustaja praegusel juhul kandma menetluskulud, kuivõrd ta tunnistas vaidlusalused haldusaktid kehtetuks kaebuse esitamise järgselt, tõdedes, et projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel on esinenud minetusi. Kehtetuks tunnistamine oli selgelt ajendatud kaebuse esitamisest.
15.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulude nimekirjas välja toodud õigusabikulud asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab seega kaebaja kasuks vastustajalt välja õigusabikulud 1904 eurot 59 senti (käibemaksuta), kuivõrd haldusasjas tasutud riigilõiv 20 eurot tagastatakse kaebajale.

Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja