3-24-2674/23 - Majandushaldusõigus - Tervisekaitse ja toidujärelevalve - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

lahend.ee

3-24-2674 peeti u 20 kääbusspitsi. Mõlemad toad olid suures osas reostunud väljaheidetega ja määrdunud. Oli tunda tugevat ammoniaagilõhna, mille tõttu hakkas ametnikul kurgus kraapima ja silmad läksid vesiseks. Rühmas peetavatel loomadel puudus võimalus teiste rühma kuuluvate isendite eest varjumiseks. Teisel korrusel asuvas toas olid mõned koerad eraldatud ja paigaldatud puuridesse, kus oli samuti näha rohkelt loomade väljaheiteid. Alumise korruse ruumis oli 7 jooginõud, aga ainult kahes neist oli sees vähesel määral joogivett. Ülemisel korrusel, kus peetakse umbes 20 koera, ei olnud põrandal näha ühtegi jooginõud. Teisel korrusel puuris peetavatel koertel oli ligipääs joogiveele olemas. Mitmel koeral tuvastati tugev küünte ülekasv, mis võib põhjustada koerale valu. Mitmel koeral tuvastati silmade nõretamine ja hammaste probleemid. Enamiku koerte karvastik oli määrdunud ja pulstunud. Kääbusspitsid eristuvad oma paksu karvkatte poolest, mis vajab regulaarset hooldust, kuna karvastik on tihe ning hooldamata jätmisel tekib soodne pinnas infektsioonide tekkimiseks. Lisaks on suvisel ajal hooldamata karvastiku puhul suurem tõenäosus ülekuumenemiseks, kuna õhk ei jõua tiheda karvastiku vahelt nahani. Pööningu põrand oli suures ulatuses kaetud väljaheidetega, mis viitas asjaolule, et pööningul oli peetud rohkearvuliselt ja pikema aja vältel koeri. Pööningul vedeles mitmes kohas maas esemeid, mis võivad koera elule ja tervisele kujutada potentsiaalset ohtu. Edasi liiguti katusealusele korrusele, kus väidetavalt käib ehitus. Katusealuse korruse seinatagusest pimedamast nurgast avastati tugeva struktuuriga osaliselt võrgust käru (mahult umbes 1,5 kuupmeetrit) ja selle seest 21 koera. Koerad oli üksteise otsas ning liikumis- ja õhuruum oli minimaalne. Koertel esines ülekuumenemisele viitavaid sümptomeid: kaks koera olid väga nõrgad ja ei tahtnud püsida jalgel, lisaks olid loomad loiud ning lõõtsutasid tugevalt, nende suulimaskestad olid tumeroosad. Korvist avastati ka musta värvi koer, kes enam ei hinganud ja kelle elustamine ei õnnestunud. Protokollis on märgitud, et 16.09.2024 laekusid PTA-le varjupaiga poolt teostatud kõikide koerte veterinaarse ülevaatuse tulemused, mille käigus tuvastati mitmel koeral piimanäärmekasvaja ning roojaga määrdunud karvastik. Enamikel koertel esines veterinaarse tagasiside alusel käitumishäireid. Loomad olid väga arglikud ja äreva käitumismustriga. Protokolli kohaselt on loomapidaja rikkunud LoKS § 3 lg 2 punkte 1, 3, lgt 3, § 4 lg-t 1 ning põllumajandusministri 24.07.2008 määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ § 3, § 7 lg-d 2, 3. Lisaks on märgitud, et PTA-l on piisavas koguses informatsiooni, et sama loomapidaja tegeleb ka majandusliku kasu saamise eesmärgil loomade aretamise ja müümisega. PTA otsustas, et võtab kooskõlas LoKS § 64 lg-s 1 sätestatuga üle 90 koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning tuginedes LoKS § 64 lg-s 3 sätestatule paigutab loomad nõuetekohaseks pidamiseks Varjupaikade MTÜ Tallinna loomade varjupaika. Kohapeal vormistati nõuetekohase pidamise kohustuse ülevõtmise protokoll.

3-24-2674 hoovis. Ammoniaagi kontsentratsiooni ei mõõdetud ja seega on tegemist PTA subjektiivse seisukohaga, et kontsentratsioon oli suur. Põrandate määrdumise kohta hinnangute andmine on samuti subjektiivne. Osa koertest on kutsikad ning kuigi kaebaja koristab, ei ole võimalik täielikku puhtust tagada ka paari tunni jooksul. Tuleb arvestada ka, et iga tunniga, mil PTA ametnikud olid ruumides, läksid põrandad mustemaks. PTA oli ruumides kokku 6 tundi. PTA on ise märkinud, et joogikausid olid olemas ja kahes oli ka vesi. Kui koerad oleksid janused, siis ei oleks seal üldse vett. Kaebaja täidab neid järjepidevalt. Ülemisel korrusel oli samuti põrandal joogikauss koos veega ja vesi oli ka pudelis. Asjaolu, et mõnel koeral oli vaja küüsi lõigata, ei ole samuti selline eksimus, mis võiks tingida kõikide koerte äravõtmist. Kaebaja nõustub, et pikalt küünte ülekasvu hoidmine võib tekitada probleeme, aga seda vaid pikal perioodil. Antud koeratõul esineb silmade nõretamist ja see on tingitud paljudest asjaoludest. Kuna oli kuiv sügis, sattub õuetolm lihtsasti silmadesse. Hammaste probleemid on sagedased vanematel koertel ja eriti kääbustõugudel. Osal koertel on tugev kalduvus hambakivile. Pulstunud karvastik ei tähenda, et koera on peetud pikema aja vältel ebasobivates tingimustes. Septembris ajab antud tõug meeletult karva ja pusad tekivad väga kergelt. PTA viibis 6 tundi kaebaja juures ja alles siis viidi koerad ära. Selle aja jooksul ei saanud koerad käia õues. Seejärel transporditi neid varjupaika. Seega veterinaari tuvastamist määrdunud karvastiku osas ei saa kasutada etteheitena kaebajale. Absurdne on PTA järeldus, et kui koeral on piimanäärmekasvaja, siis on tegemist loomapidaja nõuete rikkumisega. Eestis puudub õiguslik regulatsioon, mis kohustaks loomapidajat kohe koera hukkama, kui tal on kasvaja. See kasvaja esineb sagedasti just keskealistel või eakatel koertel. Kaebaja tunnistab, et ta ei oleks tohtinud pööningule koeri peita, kuid kaebaja sattus paanikasse. Kaebaja kavatses koeri kärus hoida vaid lühikest aega. PTA hakkas kärusse pandud koeri jõhkral viisil välja võtma ja selle käigus võisid teised koerad ühe surnuks tallata. Veterinaar leidis, et enamikel koertel esines käitumishäireid, kuid koerad ongi ilmselgelt häiritud, kui need võetakse ära oma kodust ja hoitakse kitsastes tingimustes varjupaigas. Antud juhtumist on tehtud ka saade, mida näitas TV3. Selles on näha, et varjupaigas olevad koerad on uudishimulikud ja ei karda. Koerad on kaebaja juures elanud kogu oma elu, kui kaebajal olnuks probleeme pidamistingimustega, siis ei oleks veerand koertest üle kaheksa aasta vanad ja hea tervisega. PTA protokollis on välja toomata asjaolud, mis hoopis viitavad sellele, et koerte eest on hoolitsenud. Kõik koerad olid kiibistatud, välja arvatud kutsikad, kelle kiibistamine ei olnud vanust arvestades veel kohustuslik. Kõik koerad olid vajalikus kaalus, mis viitab sellele, et koertel on tagatud piisavas koguses toitu. PTA heidab küll ette mõnel koeral pulstunud karvastikku, aga üldiselt muid etteheiteid karvastikule ei ole. Samuti on PTA jätnud arvesse võtmata, et koerte toas on tagatud ka eraldi ventilatsioon. Kõigil kaebaja koertel olid tehtud vaktsiinid. Enamiku koertega on käidud erinevatel näitustel. Kaebaja kennel saab selle aasta lõpus 24-aastaseks, seega on kaebaja professionaalne kasvataja. Kõik kaebaja kutsikad on Eesti Kennelliidus registreeritud, seega on liit kontrollinud üle, et kõik aretuseks vajalikud nõuded on täidetud, sealhulgas kohustuslikud terviseuuringud. Klassikalise nn loomavabriku korral esineb loomadel kõhnus, veetustumine ja muidu üldine halb seisukord. Neid asjaolusid kaebaja koerte puhul PTA ega veterinaar ei tuvastanud. Kaebaja emastel koertel on pesakondade suurus väike. Loomavabriku täiendav tunnus on ka see, et koertele ei tehta enne paaritamist uuringuid, aga kaebaja koertel on need kõik tehtud ja Eesti Kennelliidus registreeritud. Kutsikavabrikutes üldiselt ei ole vanu koeri ja kutsikad antakse ära liiga vara, sest nende pidamine on kulu. Kaebajale seda ette heita ei saa. Loomavabriku üheks tunnuseks on ka odavalt kutsikate müük. Kaebaja müüb kutsikaid turuhinnaga. PTA on rikkunud kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet. Igasugune LoKS rikkumine ei too kaasa loomade ära võtmist ja tasuta võõrandamist. PTA protokollidest ei nähtu, et koerad oleksid olnud vahetus ohus. PTA eemaldas koerad ja andis varjupaika hoiule. Seega oli PTA koerade hoiule andmisega likvideerinud ohu nende elule ja tervisele ohu. On arusaamatu, mis 3(14)

3-24-2674 Niivõrd suure arvu koerte pidamisega varjupaigas kaasnevad ka märkimisväärsed kulud (suurusjärgus 400 eurot päevas). Sellise olulise rahalise kulu peaasjalikult annetuste toel tegutseva Varjupaikade MTÜ kanda jätmine oleks ebamõistlik. Olukorras, kus kohus peaks keelama Varjupaikade MTÜ-l varjupaigas veel viibivate koerte võõrandamise kolmandatele isikutele, peaks sellise esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine toimuma tingimuslikult (HKMS § 251 lg 3) selliselt, et koerte varjupaigas pidamise kulud jääksid kohtumenetluse ajaks kaebaja kanda. Arvestades et kaebaja on taotlenud kohtumenetluse ajaks mh järelevalvetasu otsuse kehtivuse peatamist, esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei suuda tasuda kaebuse rahuldamata jätmisel tema taotluse alusel loomade pidamisega kaasnevaid märkimisväärselt suuri kulusid. Loomade steriliseerimine ja kastreerimine on samuti loomade heaolu vaatenurgast oluline. Isegi kui emaseid ja isaseid koeri peetakse eraldi, kutsub emaste koerte indlemine isaskoertes esile tugevat paaritusinstinkti, mis põhjustab nendes tugevat ärevust ja agiteeritust. See võib aga viia pikaajalise ärevuse ja frustratsioonini. Kastreeritud isased on tervemad ja rahulikumad. Kastreerimine aitab ennetada munandivähi teket, eesnäärme probleeme, perianaalsete kasvajate ja songade kujunemist. Emasel loomal põhjustab indlemine lisaks stressile aga ebavajalikku koormust tema organismile, suurendab riski mädaemaka ja piimanäärmekasvajate tekkeks ning põhjustab võimalikku ebatiinust, mis toob loomale kaasa tugevad käitumishäired ja ärevuse, mõjutades tema psüühilist seisundit. Varjupaikade MTÜ steriliseerib või kastreerib enne loomade võõrandamist, s.o enne uutesse kodudesse saatmist kõik loomad peale nende, keda ei ole nende vanuse vm seisundi tõttu võimalik steriliseerida või kastreerida, eesmärgiga hoida ära soovimatuid pesakondi ja loomadega „äritsemist“ ning saavutamaks positiivset mõju loomade tervisele ja käitumisele. Olukorras, kus loomade kolmandatele isikutele võõrandamise taotlus jäetakse rahuldamata, tuleks rahuldamata jätta ka koerte suhtes veterinaarsete protseduuride läbiviimise keelamise taotlus.

9.Tallinna Halduskohus tegi 15.10.2024 määruse, millega tagastas kaebuse PTA toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuetes ning PTA 11.09.2024 toimingu, millega PTA võttis üle kaebajalt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse 11.09.2024 ja 18.09.2024 protokollides märgitud 90 koera osas, lõpetamiseks kohustamise nõudes (resolutsiooni p-d 1 ja 2); võttis kaebuse menetlusse nõuetes kohustada PTA-d kõrvaldama asendustäitmise tagajärjed ning tagastama kaebajale tema 90 koera ning tühistada PTA 19.09.2024 järelevalvetasu otsus nr 34054969 (resolutsiooni p 3); tühistas 25.09.2024 määrusega 30 päevaks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p 7) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaite taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 8). Kaebajat on kohustatud maksma järelevalvetasu 178,40 eurot. Tegemist ei ole summaga, mis seaks kaebaja raskesse majanduslikku olukorda. Sellist asjaolu ei ole kaebaja ka ise välja toonud. Juhul kui kaebuse lahendamisel peaks ilmnema, et järelevalvetasu määramine oli õigusvastane, on kaebajal võimalik see vastustajalt tagasi nõuda. Seega ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel sellist pöördumatut tagajärge, mis õigustaks järelevalvetasu otsuse peatamise. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest kui kolmas isik võõrandab loomad edasi isikutele, kes on soovinud koertele uut kodu pakkuda, tehakse eelnevalt loomadele steriliseerimise ja kastreerimise protseduurid. Kaebuse rahuldamise korral puuduks kaebajal seega võimalus jätkata aretustegevusega. Kuigi kohtupraktikas on peetud võimalikuks varjupaiga ja kolmandate isikute vahel sõlmitud käsutustehingute tagasitäitmist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2022 otsus nr 3-21-1500, p 11; 05.07.2023 määrus nr 3-21-2399, p 13), ei pruugi ka kõigi koerte kaebajale tagastamine osutuda võimalikuks. Sellest hoolimata kaalub avalik huvi loomade heaolu vastu üles kaebaja huvi loomade tagastamiseks või loomade edasi võõrandamise ja veterinaarsete protseduuride keelamiseks. Kaebaja taotlus 5(14)

3-24-2674 loomade tagastamiseks esialgse õiguskaitse korras on eelkõige kantud soovist tegeleda tulevikus edasi aretustegevusega. Nii on kaebaja soovinud peaasjalikult nende koerte tagastamist, kelle puhul on aretamine võimalik. Kaebaja märkis kohtuistungil, et tunneb isiklikku sidet kõigi temalt ära võetud koertega, kuid ei ole veenev, et kaebaja, tegeledes aretustegevusega ning võõrandades selle tulemusel regulaarselt koerakutsikaid, tunneks kõigi koertega emotsionaalset sidet sellisel määral, et koertest loobumine talle olulist (moraalset) kahju tekitaks. Kuna kaebaja märgib, et on aretustegevusega tegelenud juba ligi 24 aastat, on koertest loobumine kaebaja jaoks tavapärane ning isiklik side koeraga ei ole seejuures takistuseks koera loovutamisel uuele omanikule. Kaebaja ei ole ühegi looma puhul eraldi välja toonud, et konkreetsest loomast loobumine oleks talle emotsionaalselt eriliselt keeruline. Selline side võiks esineda eelkõige mõne vanema koeraga, kes kaebajaga pikemalt koos on olnud, kuid kaebaja ei ole taotlenud ühegi looma (sh vanema looma) tagastamist seoses erilise emotsionaalse seotusega, vaid ilmselt lähtudes aretuslikust potentsiaalist. Seetõttu ei ole õigustatud kaebajale koerte esialgse õiguskaitse korras tagastamine. Andmata praegusel hetkel hinnangut kaebuse põhjendatusele, annavad kaebaja loomapidamises tuvastatud puudused siiski alust arvata, et koerad ei ole saanud piisaval määral hoolitsust ning veterinaarset kontrollimist ja abi. Asjaolu, et paljudel koertel oli karvastik pulstunud, küüned ülemäära pikad ning hambad kehvas seisus, annab aimu, et kaebaja poolt peetud koerte hulk on talle käinud üle jõu ning tekitanud suutmatuse kõigile koertele vajalikku hoolitsust tagada. Oluline ei ole mitte niivõrd see, kui palju koerad ruumi võtavad, vaid see, et iga koer saaks nii palju hoolt, kui tema seisund nõuab. Asjaolud viitavad, et ebapiisav hoolitsus on olnud pikemaajaline probleem. Kaebaja on esitanud näiteks materjalid, millest nähtub, et pomeraniani tõugu koera karvkatet tuleb harjata vähemalt kaks korda nädalas (dtl 71). Samas nähtub vastustaja 01.10.2024 seisukohale lisatud loomade veterinaarse läbivaatuse aktidest, et mitmel loomal oli karvkate probleemne (määrdunud, pulstunud, karvavabad laigud jmt). Selline olukord ei oleks eeldatavasti saanud tekkida eelkirjeldatud nõuetekohase karvkatte hoolduse korral. Samuti tuvastati pea kõigil koertel probleeme hammastega (peamiselt hambakivi). Kuigi olenevalt koera tõust võib esineda teatud tüüp-probleeme, ei tähenda see, et nende probleemidega tegelemata jätmine ning vastava veterinaarse abi tagamata jätmine oleks õigustatud. Mõistlik ei ole hoida koeri terve kohtumenetluse aja varjupaigas. Koerte üldist heaolu silmas pidades ei ole varjupaik mõeldud loomade pikaajaliseks hoidmiseks, kuigi nende põhivajadused võivad seal olla tagatud. Seega ei ole võimalik rahuldada esialgse õiguskaitse taotlist ka osas, milles kaebaja taotleb koerte võõrandamise keelamist uutele omanikele. Kuivõrd kolmas isik on selgitanud, et loomadele uue omaniku leidmine eeldab ka loomade steriliseerimist/ kastreerimist, tuleb jätta rahuldamata ka taotlus keelata koertel veterinaarsete protseduuride (eelkõige steriliseerimine) teostamine. Kuigi koerte paaritumisvõimetuks tegemine on pöördumatu protsess, tuleb lähtuda koerte üldisest heaolust. Selle saavutamiseks on eelkõige vajalik neile uute omanike ja kodude leidmine, mis omakorda eeldab vastavate veterinaarsete protseduuride teostamist tagamaks, et koerad võetakse lemmikloomaks ning et nad ei satuks isikute kätte, kes nende mittenõuetekohasest paaritamisest võiksid hakata tulu teenima. Juhul kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et PTA võttis kaebajalt koerad ära õigusvastaselt, ning koerte tagastamine (paaritumisvõimelisena) ei ole võimalik, on kaebajal siiski võimalik esitada PTA vastu kahjunõue, mille rahuldamisel saadav summa võiks eelduslikult võimaldada kaebajal soovi korral aretustegevusega ka uuesti alustada Olukorras, kus koerad võeti kaebajalt ära LoKS-i sätete oluliste rikkumiste tõttu, ei pea kohus võimalikuks, et kaebaja määraks ise koertele uued omanikud. Selliselt puuduks veendumus, et tegemist ei ole näilike tehingutega või et kaebaja ei võiks sel viisil endale lähedaste isikute 6(14)

10.Kaebaja esitas 17.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes järgmist: 1) keelata viivitamatult PTA-l, Varjupaikade MTÜ-l ja kolmandatel isikutel lisades 1 ja 2 märgitud koerte võõrandamine ja nende koerte suhtes veterinaarsete protseduuride läbiviimine, eelkõige steriliseerimine ja kastreerimine, ilma kaebaja nõusolekuta; 2) lisas 1 olevad koerad tagastada kaebajale 5 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või muu tähtaja jooksul vastavalt kohtu nägemusele; 3) lisas 2 olevad koerad võõrandab kaebaja tasuta isikutele 30 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest tingimusel, et Varjupaikade MTÜ on teinud nendele isikutele taustakontrolli. Varjupaikade MTÜ-l on õigus keelduda kaebaja poolt leitud isikutele lisas 2 oleva koera üleandmisest vaid põhjendatud alustel; 4) kohaldada esialgsele õiguskaitsele järgnevad lisatingimused: 4.1) kaebajale kehtestatakse lisas 1 märgitud emaskoertele aretuskeeld ning teavitatakse sellest ka Eesti Kennelliitu; 4.2) alternatiivselt kehtestatakse p-s 4.1 sätestatud aretuskeeld kõikidele lisas 1 olevatele koertele; 4.3) lisas 2 olevate koerte võõrandamisel sätestatakse, et koertele kehtib aretuskeeld kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning sellest teavitatakse ka Eesti Kennelliitu; 4.4) p-des 4.1–4.2 sätestatud meetmed kehtivad 4 kuud alates kohtumääruse tegemisest. Lisas 1 nimetatud koerad on eakad, nende seas on ka vanemaid emaskoeri, keda ei ole mõnda aega paaritatud ja kelle paaritamine on keelatud. Seega ei saa neid emaskoeri kasutada aretuses. Eakate isaskoerte puhul ei ole kartust, et nende tervist kahjustatakse paaritamise tõttu. Kohus väljendas istungil seisukohta, et kaebajal võis tekkida tugevam emotsionaalne side just vanemate koertega. Samas selgitab kaebaja, et tal on emotsionaalne side siiski kõigi koertega, sh ka uutesse kodudesse minevate kutsikatega, sest kaebaja suhtleb enamiku kutsikate omanikega edasi ja käiakse ühiselt näitustel. Koeri aretatakse mitte raha, vaid armastuse pärast konkreetse tõu vastu. Kaebaja on peaaegu 24 aastat tõugu aretanud ja elanud koos koertega. Kaebaja ei käi puhkusereisidel ja koerad ongi tema igapäevaelu osa. Kui koeraga juhtub midagi või ta jääb haigeks, siis koeraomanikud teavitavad sellest ja kaebaja elab koos nendega kaasa koera tervisemuredele ja paranemisele. Kui kohus peab vajalikuks, on kaebaja nõus, et esialgse õiguskaitse määruses kehtestatakse sõnaselgelt, et talle tagastatavate koerte aretus on keelatud. Aretuskeelu ajal ei ole võimalik, et kaebaja jätkab aretusega, kuivõrd Eesti Kennelliit ei registreeri sellist pesakonda ja aretuskeelu rikkumine toob kaasa absoluutse ja eluaegse aretustööga tegelemise keelu. Kaebaja palub anda endale 30 päeva lisas 2 nimetatud koertele uute omanike leidmiseks. Kõikide menetlusosaliste huvi on leida koertele uued kodud, kus inimesed saavad pakkuda nendele suures hulgas armastust ja hoolitsust. Sarnaselt lisas 1 olevatele koertele taotleb kaebaja ka lisas 2 olevatele koertele kehtestada aretuskeeld. Sellisel juhul on tagatud, et neid 7(14)

3-24-2674 koeri ei kasutata aretuses, kuni kohtumenetlus käib. Kaebaja soovib leida ise koertele kodud, kuivõrd ta teab, kes oskab just selle konkreetse tõu eest vastavalt nõuetele hoolitseda. Kui koer antakse inimesele, kes pakub talle küll armastust, kuid näiteks ei püga teda nõuetekohaselt, ei ole seda koera enam võimalik aretuses kasutada. Samuti saab kohus kehtestada lisatingimuse, et lisas 2 olevad koerad ei tohi tulla kaebaja elukohta. Kaebaja ei saa aru, mille alusel arvatakse, et kui kohtumäärusega kehtestatakse aretuskeeld, siis kaebaja hakkab seda rikkuma. Kui koerad lähevad kaebaja leitud isikutele, saab kaebaja vähemalt infot, kuidas koertel läheb ja anda nõu nt koera tervisemure korral. Kaebaja ei soovi lisas 2 olevaid koeri võõrandada tasu eest. Lisas 1 loetletud emaskoerad on sellises vanuses, et neid ei saa aretuses kasutada, mistõttu kaebaja palub, et kolmas isik ei steriliseeriks neid. Mitmed koerad on sellises vanuses, et narkoos võib neile olla eluohtlik. Kaebaja kardab koerte elu ja tervise pärast ning narkoosiga kaasnevate komplikatsioonide pärast. Lisas 1 olevaid isaskoeri palub kaebaja ka mitte kastreerida, kuivõrd isaskoerte elu pärast muret ei tunta. Kui aga ka see on murekoht, siis alternatiivselt palub kaebaja kehtestada nendele koertele aretuskeeld. Lisas 2 olevatele koertele tuleb samuti kehtestada steriliseerimise ja kastreerimise keeld ning kehtestada ka nendele aretuskeeld. Kaebaja saab kolmanda isiku järelevalve all kehtestada tingimuse, et koera ei tohi paaritada. Koerte üldisest heaolust tulenedes ei ole nende steriliseerimine/kastreerimine hädavajalik. Kaebajale jääb ka arusaamatuks, millel põhineb kohtu ja kolmanda isiku seisukoht, et koerte edasivõõrandamise eelduseks on nende steriliseerimine. Puhta tõu puhul on rangelt kontrollitud, et emas- ja isaskoerad oleks paaritamiseks sobilikud ja on läbinud kohustuslikud terviseuuringud. Kaebaja pöördus Euroopa ja Aasia Spitside Ühingu poole, paludes nende seisukohta kaebaja ja tema poolt peetava kenneli osas. Ühing selgitas, miks niivõrd suurest kennelist pärit koerte steriliseerimine ja kastreerimine on suureks riskiks kogu pomeriani tõule ja selle tulevasele arengule: pärilike haiguste sagenemine, suureneb immuunsüsteemi nõrkus, väheneb viljakus ja elujõud, suurenevad käitumisprobleemid koertel, tekib inbriidingu depressioon, ohustatakse antud tõu standardijärgset tüüpi, tekib tõu elujõulisuse kadu ja suureneb väljasuremise risk. Avalik huvi on, et lemmikloomad oleksid võimalikult puhtatõulised, kõikidele aretuses kasutatavatele koertele tehakse terviseuuringud, kontrollitakse sugulussidemeid, et välistada lähisugulaste omavahelist paaritamist.

3-24-2674 kas või mõne koera, jätab ta nad taas sobimatutesse tingimustesse ja hooletusse. Oht ei seisne üksnes võimalikus aretustegevuse jätkamises. Andes koerad kaebaja kontrolli alla, ei saa olla veendunud, et koertele on igal ajal tagatud nõuetekohane pidamine ja hooldus, isegi kui kaebajat kohustataks regulaarselt veterinaararsti juures käima või alluma vastustaja pistelistele kontrollitoimingutele. Kaebaja eelnev tegevus annab aluse kahelda koostöö võimalikkuses kaebajaga. Kaebaja selgitused seoses talle emotsionaalselt olulisemate koertega ei ole järjepidevad ega veenvad. Ei ole usutav, et kaebajal oli koertega iseäranis tihe emotsionaalne side, kui samas pidas ta koeri halbades tingimustes ning võimaldas neil erinevate terviseprobleemide tekkimise. Loomade võõrandamise osas ei saa LoKS § 64 lg-t 4 rakendada. Kaebaja taotlus võõrandada steriliseerimata ja kastreerimata koerad enda näidatud isikutele tooks kaasa ohu, et loomad võõrandataks näiliku tehinguga ning koerad jääksid endiselt kaebaja n-ö mõjusfääri sõltumata nende pidamise kohast. Kaebaja ei saa vastutada kolmandate isikute tegevuse eest, sh kolmandate isikute poolt aretuskeelu rikkumise eest. Ka ei saa Eesti Kennelliidu seatud piirangud pesakondade registreerimisele välistada seda, et koeri tegelikkuses siiski paaritatakse. Väär on eeldada, et üksnes kaebaja teab kääbusspitsi tõu eripärasid. Kääbusspitside kohta on avalikes allikates, sh internetis kättesaadaval piisavalt teavet; vastavat teavet omavad kahtlemata ka veterinaararstid ning Varjupaikade MTÜ. Kaebaja hirm koerte steriliseerimise ja kastreerimisega kaasnevate terviseriskide osas on põhjendamatu. Koera steriliseerimine või kastreerimine on tavapärane protseduur, millest taastumine toimub enamasti probleemideta. Vastavaid protseduure teostavad veterinaararstid, kes hindavad iga koera seisundit. Veterinaararstid ei steriliseeri ega kastreeri loomi, kellele on vastava protseduuri teostamine vanuse vm seisundi tõttu vastunäidustatud. Ei ole välistatud, et ka ametlik kennel, mis järgib ametlikult aretuses vanemate kombinatsioonile ja koerte terviseuuringutele kehtestatud nõudeid, tegutseb nn kutsikavabrikuna, kus loomade paljundamine toimub loomade heaolu ja tervise arvelt. Eesti Kennelliidu registri andmetel on Eestis 2168 kääbusspitsi, kääbusspitside aretamisega tegeleb Eestis vähemalt seitse kasvatajat ning teistes riikides on samuti küllaldaselt aretuseks kasutatavaid kääbusspitse. Seetõttu on kartus selle kohta, et kaebajalt ära võetud koerad võiksid kahjustada tõu geneetilist mitmekesisust, alusetud. Kaebaja kennelist on aegade jooksul väga palju koeri juba uutesse kodudesse läinud ning selliseid kaebaja kennelist pärit koeri on jätkuvalt võimalik aretuses kasutada.

3-24-2674 Olukorras, kus koertel on tuvastatud tõenäoliselt pikema perioodi jooksul tekkinud ja süvenenud terviseprobleemid, ei ole veenev kaebaja väide, et ta iga koera läbi ja lõhki tunneb ning vastavalt koerte probleemidele nendega ka tegeleb. Juhul kui kaebajal oleks selline side kõnealuste loomadega, ei oleks saanud kaebajale kui kogenud koeraaretajale märkamatuks jääda ulatuslikud probleemid koerte hambumuses, karvastikus jne. Kuigi kaebajale ei saa selles osas tõenäoliselt heita ette pahatahtlikkust, viitab olukord siiski sellele, et kaebaja võib olla üle hinnanud oma suutlikkust kõigile koertele pakkuda personaalset vajalikku hoolitsust. Praegusel juhul kaalub avalik huvi koerte heaolu vastu üles kaebaja huvi koerte tagastamiseks ja taotluse lisas 1 loetletud koerte kaebajale tagastamine ei ole võimalik. Koerte kolmandatele isikutele võõrandamise osas saab nõustuda vastustajaga, et kuivõrd kaebajale heidetakse ette LoKS-s sätestatud loomapidamise nõuete olulist rikkumist, ei saa olla õigustatud, et kaebaja omaks sellegipoolest kontrolli koerte edasise saatuse üle. Samuti ei saa kaebaja garanteerida seda, et kolmandate isikute valduses on koertele tagatud vajalik hoolitsus ning nõuetekohased pidamistingimused. Olukorras, kus kaebaja soovib ise otsustada, kellele koerad edasi võõrandatakse, ei ole välistatud, et tegemist võiks olla näilike tehingutega, kui uuteks omanikeks on kaebajale lähedased või tuttavad isikud. Seoses kaebaja väidetega avaliku huvi osas konkreetse tõu säilitamise vastu tuleb nõustuda vastustajaga, et nii Eestis kui ka maailma mastaabis (esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud Euroopa ja Aasia Spitside Ühingu vastusest nähtuvalt on ka kaebaja ise aretusmaterjali sisse ostnud Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Soomest ja Venemaalt) on mitmeid teisi kääbusspitsi kasvatajaid, mistõttu ei oma ühe kenneli koerte steriliseerimine/kastreerimine eeldavavalt sellist mõju, mis oleks ohuks konkeetse tõu või selle omaduste püsimisele. Kaebaja kennelist on aastate jooksul uutele omanikele võõrandatud palju loomi, mistõttu ka konkreetse kenneli liini jätkumine on võimalik. Avalik huvi kääbusspitsi tõu aretamise vastu ei ole praegusel juhul sellise kaaluga, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras steriliseerimata/kastreerimata koerte võõrandamist (kaebaja poolt välja valitud) kolmandatele isikutele. Kui kaebaja viidatud isikud soovivad mõnele koerale kodu pakkuda, on neil võimalus esitada vastav avaldus Varjupaikade MTÜ-le, kes saab neid isikuid kõrvuti teiste potentsiaalsete soovijatega uute loomaomanikena kaaluda. Kaebaja märkis 24.10.2024 seisukohas, et enamik kaebaja kennelist koeri elavad inimestega, kes aretusega ei tegele. Sellistel inimestel ei tohiks eeldatavasti olla midagi ka steriliseeritud/kastreeritud koerte võtmise vastu. Esialgse õiguskaitse lisatingimusena aretuskeelu kehtestamine ei taga seda, et koeri siiski (mittenõuetekohases) aretustegevuses ei kasutata. Formaalne aretuskeeld ei välista seda, et koeri võidakse ikkagi paaritada. Kuivõrd kohus ei pea võimalikuks kaebajale esialgse õiguskaitse korras lisas 1 toodud koerte tagastamist ega lisas 2 toodud koerte võõrandamist kaebaja osutatud kolmandatele isikutele, ei saa keelata ka nimetatud koerte steriliseerimist/kastreerimist. Menetlusosalised ning kohus on veendunud, et koerte huvides ei ole viibida terve kohtumenetluse ajal varjupaigas. Koerte heaolu täidab eelkõige eesmärk leida neile sobivad kodud, kus nad saavad lemmikloomadena piisavat tähelepanu ja hoolitsust. Selleks et vältida nende ekspluateerimist isikute poolt, kes võiksid neid kasutada n-ö kutsikavabrikutes, on kõige tõhusam meede koerte steriliseerimine/ kastreerimine. Vastustaja on oma vastuses viidanud ka mitmetele kasuteguritele, mis koerte heaolule ja tervisele kastreerimise/steriliseerimisega kaasneksid. Samuti puudub alus arvata, et nimetatud protseduure tehakse koertele, kellele see vanuse või muu terviseprobleemi tõttu oleks vastunäidustatud.

3-24-2674 protokollis märgitud koerte suhtes veterinaarsete protseduuride läbiviimine, eelkõige steriliseerimine ja kastreerimine, ilma kaebaja nõusolekuta; tagastada 08.10.2024 kaebaja ettepaneku lisa 1 punktis A märgitud koerad või alternatiivselt 17.10.2024 taotluse lisas 1 olevad koerad kaebajale 5 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või muu tähtaja jooksul vastavalt kohtu nägemusele; lubada kaebajal võõrandada 08.10.2024 kaebaja ettepaneku lisa 1 punktis C märgitud koerad või alternatiivselt 17.10.2024 taotluse lisas 2 olevad koerad tasuta isikutele 30 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest tingimusel, et Varjupaikade MTÜ on teostanud antud isikutele taustakontrolli ja Varjupaikade MTÜ-l on õigus keelduda kaebaja leitud isikutele koera üleandmine vaid põhjendatud alustel; kui kohus peab vajalikuks kohaldada esialgsele õiguskaitsele lisatingimusi, nagu on märgitud kaebaja 17.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluses. Kaebaja palub kuni määruskaebuse kohta tehtava kohtumääruse jõustumiseni kohaldada esialgset õiguskaitset veterinaarsete protseduuride läbiviimise osas ning lisaks keelata PTA-l ja Varjupaikade MTÜ-l 08.10.2024 kaebaja ettepaneku lisa 1 punktides A ja C märgitud koerte võõrandamine. Kaebajale heidetakse ette, et ta ei hoolitsenud koerte eest ja iga koera osas olid etteheited. Kaebaja luges 11.10.2024 kohtuistungil ette statistika, mis põhineb veterinaarsel ülevaatusel, ja lisas selle ka määruskaebusele. Sellest nähtub, et etteheited karvastikule ja silmadele tulid pärast seda, kui koerad olid juba mõnda aega varjupaigas. 12.09.2024 ja 13.09.2024 vaadati üle 50 koera ning mitte ühtegi märkust silmade kohta ei esinenud. 12.09.2024 ülevaatusel oli 24 koerast pulstunud karv ühel koeral. 13.09.2024 ülevaatusel oli pulstunud karvastik kahel koeral ning sel päeval vaadati üle kokku 26 koera. Kaebaja ei eita, et koertel on probleemid hammastega, kuid leiab, et ainuüksi selle alusel ei saa väita, et ta peab kutsikavabrikut. Kõik kaebaja koerad käivad regulaarselt veterinaari juures vaktsineerimas ning enne vaktsiini tegemist kontrollib arst koerad üle. Veterinaar on see, kes teeb otsuse, kas koer tuleb hambakivi eemaldamiseks narkoosi alla panna või mitte. Mitmel kaebaja koeral on hambakivi eemaldatud, kuid see tuleb 6–12 kuuga tagasi, kuna nii väike koer ei tohi konti närida. Kaebajal ei ole võimalik piimanäärmekasvajat ära hoida. See, et kaebaja on koerakasvataja ja aretab tõukoeri, ei muuda teda kohe kutsikavabriku pidajaks. Kaebaja on ka kaebuses selgitanud, miks selliseks seisukohaks alust ei ole. Kohtutoimikus puuduvad tõendid, et kaebaja oleks kunagi kasvõi ühe pesakonna teinud mittenõuetekohaselt. Sellist tõendit ei saagi olla, kuna kaebaja ei ole seda kunagi teinud. Seega on arusaamatu kohtu väide, et formaalne aretuskeeld ei välista seda, et koeri võidakse ikkagi paaritada. Aretuskeelu rikkumist on lihtne tuvastada. Kaebajat võidakse kontrollida iga hetk ja koera ülevaatusel saab tuvastada, kas koera on paaritatud. Aretuskeelu rikkumine toob kaasa kaebajale eluaegse aretuskeelu. Kuigi kohus märkis, et vanemate koerte puhul võib nentida, et nende aretuses kasutamine on suure tõenäosusega välistatud, laseb kohus samas ka need koerad steriliseerida ja kastreerida. Kohus on jätnud ka põhjendamatult tähelepanuta Euroopa ja Aasia Spitside Ühingu selgituse, mis toob kaasa niivõrd suures mahus pomeriani tõukoerte steriliseerimine ja kastreerimine. Eestist eemal elavate kasvatajate koeraga paaritamine pole sugugi nii lihtne: tuleb luua kontakt kasvatajaga ja tagada, et koertel on ka omavahel kontakt; välismaale tuleb reisida pikemaks ajaks ja see on kallis, sest emaskoer ei lase jooksuajal alati isaskoera enda ligi. Võib juhtuda ka, et paaritamine ei õnnestugi. Eestis ja Baltikumis on näiteks väga vähe valgeid kääbusspitse, kuid kaebajal on nende seas olnud edukaid paaritusi. Lisaks on kaebajal ka koerad, kelle liinid on pärit USA kennelitest, mis enam ei tegutse, näiteks Wee Hearts, Heartland, Starhaven. Ebaproportsionaalne on teha pöördumatu veterinaarne protseduur praegu, kui on võimalik välistada koerte paaritamine kohtumenetluse ajaks aretuskeelu kehtestamisega. Halduskohtu 11.10.2024 istungi korraldamiseks oli kohus teatanud, et pooled võiksid teha ettepanekuid, kuidas esialgset õiguskaitset võiks rakendada ning kaebaja tegi valiku. Seejärel 15.10.2024 kohtumääruses kohus justkui heitis kaebajale ette, et ta valis nooremad koerad, 11(14)

3-24-2674 jättes tähelepanuta, et kaebaja oli teatanud, et on valmis võtma ka teised koerad ja nii palju, kui kohus nõus on. 08.10.2024 nimekirja koostamisel võeti arvesse ka koerte omavahelisi suhteid ning nimekirjas olid peamiselt ema ja tütar koos. Kuigi kohus märkis, et kaebajal võiks esineda side mõne vanema koeraga, ei nõustunud kohus 24.10.2024 määruses ka nende tagastamisega. Kaebaja on selgitanud, et tal on emotsionaalne side kõigi koertega, sh ära antud kutsikatega. Kaebaja on olnud kogu aeg teadlik koerte hammaste probleemist ja piimanäärmekasvajatest ning koerad on olnud pideva jälgimise all. Jääb arusaamatuks, miks ei saanud kaebajale ajutiselt tagastada osa koeri. Viimane kontroll kaebaja juures oli aasta tagasi ning siis ei olnud koerte hoolduse juures ühtegi pretensiooni. Kaebajat on võimalik kontrollida jooksvalt, et tagada koerte heaolu. Koertel oleks hea elada oma kodus, kus nad on kogu oma elu elanud. Ühelt poolt asus kohus seisukohale, et kaebaja ei ole tahtlikult jätnud koerad hooletusse ja pigem on nende arv olnud liiga suur. Teiselt poolt aga ei tagastata talle ka 14 koera. Arusaamatu on ka, miks ei lubata kaebajal leida koertele uut kodu. Kaebaja soovib leida koertele uued kodud, kus nad elaksid teiste inimeste juures, kes nende eest hoolitseksid. On arusaamatu, mis kontrolli omamist koerte edasise saatuse üle kohus silmas peab. Samuti ei ole arusaadav, mille alusel kohus kohe eeldab, et kaebaja kuritarvitab oma õigusi ja sõlmib näilikke tehinguid. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et vastustaja võib iga hetk kaebaja kodu kontrollima tulla. Kohus ei saa eeldada, et kaebaja rikub kohtumäärusega kehtestatud kohustusi. Seejuures on kaebaja ise taotlenud lisakohustuste kehtestamist. Kohus märkis, et isikud võivad ise pöörduda varjupaiga poole, kuid samas ei olnud kolmanda isiku kodulehel kaebaja koeri välja toodud. Vastustajal on õigus looma kohustuse ülevõtmist teostada vaid siis, kui loomapidaja rikub vastustaja ettekirjutust või täidab loomapidamise nõudeid mittenõuetekohaselt (LokS § 64 lg 1). Seadusandja on näinud ette anda loomapidajale võimalus leida sellises olukorras loomale uued omanikud. LokS § 64 lg 6 annab õiguse jätta see võimalus andmata, kui esineb loomapidajast tulenevalt muu põhjus. Kohtumäärusest ei selgu, mis see muu põhjus on.

Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

Lahendi andmed

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED