Kaitseressursside Ameti taotlus peatada X mootorsõiduki juhtimise õigus kuni Kaitseressursside Ameti arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
Menetlusosalised
Taotleja – Kaitseressursside Amet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist ‒ X (isikukood xxxxxxxxxxx).
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaitseressursside Ameti taotlus tingimuslikult. 2.Anda luba X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks alates 16.12.2024 kuni Kaitseressursside Ameti arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni, eeldusel, et X ei ilmu 11.12.2024 terviseseisundi hindamisele.
3.Määruse täitmisele pööramiseks tuleb Kaitseressursside Ametil määruse resolutsiooni punktis 2 esitatud tingimuste täitumisel edastada määrus (koos kinnitusega, et puudutatud isik ei ole 11.12.2024 täitnud oma kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele) Transpordiametile.
4.Määrus jõustub määruse kättetoimetamisel Kaitseressursside Ametile. 5.Kohustada Kaitseressursside Ametit viivitamata teavitama Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku ees-ja perekonnanimi ning isikukood tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Kaitseressursside Amet (taotleja või KRA) tegi esmakordselt 01.04.2022 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2022/566, mille alusel oli X (edaspidi ka puudutatud isik) kutsutud terviseseisundi hindamisele 06.07.2022 kell 9.30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 100 eurot. Sunniraha on täitemenetluse raames täies ulatuses tasutud.
2.KRA tegi 07.09.2022 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2022/1765, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 07.12.2022 kell 10.30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 200 eurot. Sunniraha ei pööratud täitmisele.
3.KRA tegi 20.03.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2023/2058, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 10.05.2023 kell 10.30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 600 eurot. Sunniraha on täitemenetluse raames täies ulatuses tasutud.
4.KRA tegi 28.08.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus-hoiatus“ nr 11-12.1/2023/6094, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 04.10.2023 kell 10.20. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 640 eurot. Sunniraha on täitemenetluse raames täies ulatuses tasutud.
5.KRA tegi 18.10.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus-hoiatus“ nr 11-12.1/2023/7765, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 06.12.2023 kell 11.20. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 640 eurot. Sunniraha on täitemenetluse raames täies ulatuses tasutud.
6.KRA tegi 21.02.2024 ettekirjutuse „Ettekirjutus-hoiatus“ nr 11-12.1/2024/508, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 10.04.2024 kell 10.30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 640 eurot. Puudutatud isikule on koostatud sunniraha rakendamise teatis ning sunniraha on tasutud vabatahtlikult.
7.KRA tegi 21.05.2024 ettekirjutusega „Ettekirjutus-hoiatus“ nr 11-12.1/2024/1940, millega kohustati puudutatud isikut osalema 28.08.2024 kell 10.30 KRA terviseseisundi hindamisel Viljandi haigla B-korpuses (peasissepääs), III korrus, kab B348, aadressil Pärna tee 3, Jämejala, Viljandi vald. Ettekirjutus on puudutatud isikule kätte toimetatud 21.06.2024 Eesti teabevärava teenuse kaudu. Puudutatud isik ettekirjutuses sätestatud kohustust ei täitnud ning teda ei mõjutanud ettekirjutuses sisaldunud 640 euro suurune sunniraha hoiatus. Taotluse esitamise hetkeks on KRA esitanud puudutatud isikule sunniraha rakendamise teatise ning puudutatud isik on sunniraha vabatahtlikult tasunud.
8.KRA on puudutatud isikule koostanud 24.05.2024 „Hoiatus õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta“ (edaspidi hoiatus) nr 5-10/2024/84. Hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 3 kohaselt 24.06.2024 Eesti teabevärava teenuse kaudu.
9.Puudutatud isik ei ilmunud 28.08.2024 terviseseisundi hindamisele ega esitanud mitteilmumise kohta põhjendusi. 2(7)
10.KRA esitas Tallinna Halduskohtusse 24.10.2024 taotluse loa saamiseks peatada X juhtimisõigus kuni KRA arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
11.Kohus tegi Xle 24.10.2024 kohtunõude, milles andis puudutatud isikule võimaluse KRA taotluse osas arvamust avaldada. Puudutatud isik vastas kohtunõudele 28.10.2024 ja esitas erinevad põhjendused, miks ta terviseseisundi hindamisel osaleda ei saanud.
12.Puudutatud isik on 11.09.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/3985 kutsutud uuesti terviseseisundi hindamisele 11.12.2024. Samas KRA küll viitab, et eelnimetatud ettekirjutus on puudutatud isikule teatavaks tehtud, kuid ei ole selle tõendamiseks esitanud tõendit.
13.Kohtule arusaadavalt on kõik eelnimetatud ettekirjutused ja hoiatused (v.a. 11.09.2024 ettekirjutus nr 11-12.1/2024/3985) tehtud puudutatud isikule teatavaks Eesti teabevärava teenuse kaudu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.KRA põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X on eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust juba üheksal korral. Arvestades asjaolu, et X pole jätkuvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele, saab teha järelduse, et sunnirahade määramine ei ole täitnud ega täida ka tõenäoliselt tulevikus oma eesmärki mõjutamaks isikut täitma temale pandud kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumistest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud KVTS-ist tulenevat kohustust. Kuigi puudutatud isikule on korduvalt kohustuse eiramise eest tehtud ettekirjutusi ja rakendatud üha suurenevates summades sunnirahasid, ei ole antud haldussunni meede mõjutanud puudutatud isikut täitma ettekirjutuses sätestatud kohustust. Puudutatud isik ei ole kordagi esitanud mõjuvaid põhjendusi terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta. Puudutatud isikul on olnud põhimõtteliselt võimalus valida, kas läbida terviseseisundi hindamine või tasuda korduvalt sunniraha ning riskida juhtimisõiguse peatamisega. Puudutatud isik on oma valiku tagajärgedest teadlik. Põhiseaduse § 124 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alusel ja korras. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Ajateenistusse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Ilma terviseseisundi hindamist läbimata ei ole võimalik kutsealust kutsuda ajateenistusse. Seega on kohustuslik, et puudutatud isik läbiks KRA terviseseisundi hindamise, selgitamaks välja isiku vastavuse või mittevastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Puudutatud isiku juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid tegemist on täiendava haldusmeetmega suunata puudutatud isik täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud terviseseisundi hindamise kohustust. Tulenevalt eeltoodust on taotleja seisukohal, et KVTS § 331 lg 5 p-s 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne ning vajalik meede, sest sunnirahade rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus ja ei ole täitnud siiani oma eesmärki.
3(7)
15.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X hooldab oma peres halvatud vanaema, kelle seisund vajab regulaarset tähelepanu ja kiiret reageerimist tervisemurede korral. Vanaema seisundi tõttu tuleb tal ette kukkumisi, mille puhul on tal vältimatult vaja X abi, kuna sellistes olukordades, ei saa ta enam iseseisvalt püsti. Vanaema hooldusvajaduste tõttu on tulnud ette kiireid ja ootamatuid sõite, mistõttu pole olnud võimalik planeeritud terviseseisundi hindamisele ilmuda. Viimase perioodi jooksul on X terviseseisund olnud kõikuv ja vajanud regulaarset arstiabi. Xl on on terviseprobleeme, mille tõttu on ta pidanud viibima arsti vastuvõttudel. Lisaks on X pidanud sõitma teistesse linnadesse, et saada vajalikku ravi ja konsultatsiooni. Kuna eriarstide nõudlus on suur on olnud raske leida vastuvõtuaegasid ning nende olemasolul tuleb kiirelt reageerida, et sellest mitte ilma jääda. Lisaks on X regulaarse jälgimise all nahahaiguse ning vaimse tervisega. Praeguse seisuga on vaimse tervise õe poolt “Jälgimine kahtlustatud psüühiliste ja käitumishäirete suhtes”. Sellised vältimatud ja kohati ootamatud arsti külastused on mõjutanud X võimalust ilmuda terviseseisundi hindamisele määratud ajal. X vanaema on poolest kehast halvatud ja vajab pidevat hoolitsust ning arstiabi. Kui ta vajab abi, käib X teda abistamas ning viib teda arstile, mistõttu on X jaoks kriitilise tähtsusega võimalus teda transportida vastavalt vajadusele. Juhtimisõiguseta oleks tema arsti juurde viimine äärmiselt keeruline, kuna ühistransport ei võimaldaks vajalikku paindlikkust ja arstiabi ajakohast korraldamist. Juhtimisõiguse peatamine ohustab seega otseselt X vanaema heaolu ja tervist. X töökoht nõuab rahvusvahelist suhtlust ja kohustusi, mis on seotud erinevates ajavööndites olevate koostööpartneritega, mis tähendab, et tööle minek ja töötamise ajad on tavapärasest erinevad. Ilma juhtimisõiguseta ei oleks Xl võimalik oma töökoha vajadustele vastata, mis ohustaks minu töösuhet ja sellest tulenevalt ka X sissetulekut. Kuna ettevõttega seotud kohustused eeldavad liikuvust ja kohest reageerimist koostööpartnerite vajadustele, on sõiduvahendi kättesaadavus ja juhtimisõiguse säilimine äärmiselt oluline. Selle tõttu tuleb Xl liikuda erinevatel kellaaegadel, sealhulgas varahommikul või hilisõhtul. Juhtimisõiguse puudumine mõjutaks oluliselt X töövõimet ja seaks ohtu töökoha. Xl on isiklikult mitmeid terviseprobleeme, mille tõttu on vajalik regulaarne arsti juures käimine. Mõned vajalikud eriarstid (nahaarst, vaimse tervise õde) asuvad teistes linnades ning nende juurde pääsemine ühistranspordiga oleks aeganõudev ja tervislikult ebasobiv. Ilma juhtimisõiguseta ei ole võimalik arsti juurde õigeaegselt jõuda ning see takistaks oluliselt minu terviseseisundi jälgimist ja ravi, mõjutades negatiivselt X tervist ja töövõimekust pikemas perspektiivis.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste 4(7)
järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.
17.KRA taotleb X mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. KVTS § 331 lg 1 kohaselt, kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse KVTS § 33 1 lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest (KVTS § 331 lg 3). KVTS § 331 lg 5 kohaselt, kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib KRA taotleda halduskohtult luba mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 33 1 lg 6 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid KVTS § 331 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. KRA loataotlus vastab nõuetele. Loataotlusele esitatud materjalidest nähtuvalt esineb olukord, kus kutsealune on korduvalt eiranud KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust, KRA on puudutatud isikut nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest ning KRA valitud kohustuse täitmise tagamise meede on sobiv ja selle kohaldamine proportsionaalne. KRA esitatud taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikut kutsutud KRA arstliku komisjoni ette korduvalt ‒ puudutatud isik on eiranud arstlikku komisjoni ilmumist juba vähemalt kaheksal korral. Puudutatud isik ettekirjutusi täitnud ei ole. Isiku suhtes rakendati kuuel korral sunniraha, kohtule arusaadavalt on puudutatud isik kuuel korral sunniraha tasunud. Sunniraha ei pannud puudutatud isikut kohustust täitma.
18.Ettekirjutused on nõuetekohaselt kätte toimetatud. KVTS § 15 lg 1 sätestab, et kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kui dokument toimetatakse KVTS § 15 lg 1 ja lg 3 kohaselt kätte, loetakse dokument formaalselt kättetoimetatuks. Taotluses esitatud materjalide kohaselt on nii ettekirjutused kui hoiatus (v.a. 11.09.2024 ettekirjutus nr 11-12.1/2024/3985) puudutatud isikule läbi teabevärava teenuse kätte toimetatud. Isegi kui hinnata, kas üldjuhul ja fiktiivselt (KVTS § 15 toodud kättetoimetamise puhul on tegemist õiguslikufiktsiooniga) kättetoimetamine on piisavaks meetmeks, tuleb arvestada, et puudutatud isik oli tasunud kuue ettekirjutuse täitmata jätmise alusel määratud sunniraha ja seega pidi puudutatud isik olema teadlik, et KRA puudutatud isikut arstlikku terviseseisundi hindamisele kutsub. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. Ühtlasi peab asjaolu, et kutsealusteks on kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed, olema üldteada, nagu ka see, et kutsealuse staatusega kaasneb üldjuhul ajateenistuse läbimise kohustus. Igal kutsealusel on kohustus teha endale selgeks, mida ta peab oma riigikaitsekohustuse täitmiseks 5(7)
tegema ja mil viisil pädevad asutused tema poole vajadusel pöörduvad, samuti korraldama oma elu selliselt, et ta oleks neile asutustele kättesaadav (Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus haldusasjas nr. 3-23-69 p 11). Eeltoodu kohaselt tuleb lugeda, et taotluse aluseks olevad ettekirjutused ja hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatud. Kohus edastas puudutatud rahvastikuregistri järgsele e- posti aadressile kohtunõude, andes puudutatud isikule võimaluse KRA taotlusele arvamust avaldada. Puudutatud isik vastas kohtunõudele 28.10.2024.
19.Kohus nõustub KRA-ga, et puudutatud isik on eiranud korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumistest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud KVTS-st tulenevalt kohustust. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Ajateenistuse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
20.Olukorras, kus sunniraha korduv rakendamine ei ole tulemust toonud, saab lugeda põhjendatuks valida mõni teine meede, mis on eelduslikult mõjusam. Isikul on olnud võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA arstliku komisjoni ette ning täites temale seadusest tuleneva kohustuse. Vaatamata kohustuse korduvale eiramisele tuleb kohtu hinnangul arvestada, et juhtimisõiguse peatamine on võrdlemisi intensiivne piirang, millel võib sõltuvalt puudutatud isiku elu- ja töökorraldusest olla tema jaoks suur mõju. Puudutatud isik toob välja, et vajab juhiloa olemasolu töökohustuste täitmiseks, lähedase eest hoolitsemiseks ja eriarstide vastuvõttudel käimiseks ehk juhiloa olemasolu on puudutatud isikule igapäevases elus hädavajalik. Teiselt poolt on isik korduvalt aastate jooksul eiranud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. Puudutatud isiku vastulauses toodud põhjendused ei ole sellised, mis välistaksid puudutatud isiku tervisesesundi hindamisel osalemise ja puudutatud isik peab hindamisel osalema. Kokkuvõtvalt arvestades juhtimisõiguse peatamises seisneva piirangu ulatust ja eesmärki ning teiselt poolt seda, et KRA taotlusest ei ilmne, et isiku ilmumine terviseseisundi hindamisele oleks sedavõrd kiireloomuline, et see oleks lausa päevade küsimus, siis rahuldab kohus KRA taotluse tingimuslikult ning annab KRAle loa puudutatud isiku juhtimisõiguse peatamiseks alates 16.12.2024, kui isik ei ilmu terviseseisundi hindamisele 11.12.2024. Terviseseisundi hindamisele ilmumise korral ettekirjutuses märgitud ajal, s.t 11.12.2024, langeb juhtimisõiguse peatamise alus ära. KRA on viimase ettekirjutuse kohaselt kutsunud puudutatud isiku terviseseisundi hindamisele 11.12.2024 kell 10.40. Samas juhib kohus tähelepanu, et kuigi KRA taotlusest võib välja lugeda, et ka ettekirjutus, mille kohaselt peab puudutatud isik ilmuma 11.12.2024 toimuvale hindamisele on kätte toimetatud, ei ole KRA kättetoimetamist tõendanud. KRAl tuleb kontrollida, kas viimane ettekirjutus on puudutatud isikule kätte toimetatud. Samas isegi kui ei ole, on puudutatud isikule käesolevas kohtumenetluses loataotlus koos lisamaterjaliga kätte toimetatud. Materjalide juures on ka 11.09.2024 ettekirjutus nr 11-12.1/2024/3985 (lisa 17), mille kohaselt tuleb puudutatud isikul tulla terviseseisundi hindamisele 11.12.2024 kell 10.40, mis toimub asukohas Viljandi haigla B-korpus (peasissepääs), III korrus, kab B348, Pärna tee 3, Jämejala, Viljandi vald.
21.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et KVTS § 33 1 lg 5 p 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne ning vajalik meede.
6(7)
22.Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus KRA taotluse tingimuslikult ja annab loa X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks tingimuslikult alates 16.12.2024 kui isik ei ilmu terviseseisundi hindamisele 11.12.2024. KVTS § 331 lg 9 tulenevalt kehtib kohtu antud luba kuni kohustuse täitmiseni.
23.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele ning KVTS § 33 1 lg 8 alusel Transpordiametile, kelle pädevuses on mootorsõiduki juhtimise õiguse loa andmine, sellise õiguse peatamine ja õiguse andmisest keeldumine. Kuivõrd määrus on tingimuslik, ei edasta kohus seda siiski koheselt Transpordiametile. Kui puudutatud isik ei ilmu tähtaegselt terviseseisundi hindamisele, saab KRA määruse koos omapoolse kinnitusega, et isik ei ole hiljemalt tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmunud, edastada täitmiseks Transpordiametile. Transpordiameti pädevus kohtu loa alusel toimingute tegemiseks tuleneb liiklusseaduse § 124 lg 42.
24.KVTS § 331 lg 9 tulenevalt on KRA-l kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit, kui langeb ära alus X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks.
25.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale, s.o KRA-le. Määruse jõustumine ei takista selle edasikaebamist.
26.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.