Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1400
Haldusasi
X.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.05.2022 otsusele nr 4.2-1/5010-1 ja 16.06.2022 vaideotsusele nr 4.2-1/5010-3 Kaebaja – X.X, esindaja Jüri Reede Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja B.H
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.05.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-1400 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(7)
3-22-1400 süstemaatiline õiguskuulmatu käitumine liikluses ja reeglite eiramise pisendamine näitab, et ta ei saa aru relvaloa omajale seatud kõrgendatud nõuetest. Tulirelv kui kõrgendatud ohu allikas usaldatakse vaid usaldusväärsele isikule. Ka avalikkuse huvi on, et isikul, kes süstemaatiliselt käitub õiguskuulmatult, ei oleks tulirelva valdamise õigust.
3(7)
3-22-1400
3-22-1400 õiguskuulekalt ja tema suhtes ei esine RelvS § 36 lg 4 p-s 3 sätestatud aluseid relvaloa väljastamisest keeldumiseks. Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et tema varasemaid ja jätkuvaid LS-i norme mittejärgivaid tegevusi ei arvestata relvaloa väljaandmise kaalumisel.. Kaebaja väited põhiõiguste rikkumisest on üldsõnalised. Ehkki ei saa välistada, et oht kaebaja elule võib realiseeruda, võib siiski isiku põhiõigust piirata (vt PS § 11), kui piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja väited omandiõiguse kaitsmise võimatusest on üldsõnalised ega anna alust väita kaebaja sellekohase põhiõiguse rikkumise võimalusest. Samuti pole põhjendatud kaebaja väited, et teda diskrimineeriti seetõttu, et 25.03.2022 eksamitulemuse koheselt positiivselt sooritatuks lugemisel olnuks kaebajal võimalik teostada laskekatse. Vastustajal ei ole kohustust lubada relvaloa taotlejal eksami sooritamist jätkata üksnes sellel alusel, et teooriaeksam on hinnatud positiivse tulemusega. Vastustaja saab ka pärast eksamiaja määramist ja selle muutmist asjaolude täiendaval uurimisel jõuda järeldusele, et kaebajale ei ole võimalik relvaluba väljastada. Kaebaja heidab ette vastustaja poolt tema eksamiajast teavitamise lühikest tähtaega, mis ei vasta korra § 2 lg 4 sätte mõttele. Õige on väide, et vastustaja peaks üldjuhul saatma teavituse ajavaruga, mis võimaldaks kaebajal eksamile mitteilmumise võimatusest teavitada vähemalt 3 tööpäeva enne eksami toimumist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja poolt kaebaja teavitamine eksami toimumise ajast 02.03.2022, s.o 2 päeva enne eksami toimumist ei mõjutanud relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse langetamist. Järelikult ei saa vastustaja minetust pidada oluliseks ja see ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. Eksamiajast teavitamine ja 25.03.2022 eksami negatiivsete või positiivsete tulemustega sooritamine ei ole omavahel seotud. Samuti ei ole kaebaja arutelud laskekatse sooritamise võimalikkusest kuidagi seotud eksamiaja kohta teavituse saatmise vähese etteteatamisajaga. Seega ei oma vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel määruse nr 13 § 2 lg 4 võimalik rikkumine mingit mõju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-22-1400 Otsuses on põhjendamata, millised on kaebaja eluviisist tulenevalt teda ennast ja teisi ohustavad asjaolud. Igal üksikul juhtumil tuleb eraldi põhjendada, kas konkreetne käitumine kätkeb endas ohufaktorit või on tegemist marginaalse eksimusega, mille puhul on süü suurus ja ühiskonnaohtlikkus pea olematu. Halduskohus on viidanud nt tähtaja ületanud juhiloaga sõitmisele, mille puhul oli tegemist inimliku unustamisega, millega ei kaasnenud mingit ohufaktorit. Kaebajal on juhiluba olnud aastakümneid. Halduskohus andis vastustajale RelvS-i tõlgendamisel põhjendamatult vaba voli, lubades tugineda karistusregistrist kustutatud ja seal kajastamata andmetele. Karistuste aegumistähtajad ongi kehtestatud selleks, et anda isikule võimalus oma eksimused ajaga heastada. Kaebajal puuduvad karistused aastast 2017.
3-22-1400
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.