Siim Grossbergi kaebus Tartu Ülikooli kohustamiseks väljastama kaebajale geenianalüüside kokkuvõtted ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 euro ulatuses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD
1.Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 23.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Ülikooli väljastama talle teave, mille ülikool on Sihtasutuse Eesti Geenivaramu kaudu tema kohta geenianalüüsidega hankinud. Veel palub kaebaja hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja osales 2019.–2020. a Tartu Ülikooli loodud Sihtasutuse Eesti Geenivaramu tehtavates geeniuuringutes, kuid talle ei ole tänaseni tagasisidet uuringute osas antud. Kaebaja leiab, et Tartu Ülikool on tema õigusi rikkunud, kuna ei ole talle kui geenidoonorile väljastanud geenivaramust andmeid. Kaebaja arvates on tegemist tema terviseandmete väärkasutamise juhtumiga, millega on tema õigusi intensiivselt riivatud. Kaebaja tunneb, et teda on kuritahtlikult kasutatud teaduskatsete eesmärgil, kuna tema geeniandmeid ei ole kasutatud vastavalt sõlmitud lepingule. Kaebaja on pöördunud andmete saamiseks oma perearsti poole ja ka Tartu Ülikooli poole. Tartu Ülikool ei ole omal algatusel ilma kaebaja avalduseta andmeid väljastanud, mida tuleb pidada lepingukohustuse rikkumiseks. Kaebaja hindab talle tekitatud isikuandmete ebaseadusliku töötlemise läbi tekkinud mittevaralise kahju õiglaseks hüvitiseks 1500 eurot. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja palub veel määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebajal puudub juriidiline haridus ning orienteerumine seadusandluses ja dokumentide vormistamisel/hankimisel. Orienteerumist takistab nii kaebaja kehv vaimne tervis kui ka menetluses olevate kaebuste hulk. Kaebajale esindaja määramiseta jäävad tema õigused kaitseta, kuna ta ei suuda adekvaatselt oma kaebusi hallata ning vajab selleks advokaadi abi.
2.S. Grossberg esitas 21.06.2024 kohtule teist korda riigi õigusabi taotluse, milles palus endale määrata esindaja, kuna ta ei suuda ennast ise esindada suure kaebuste hulga tõttu. Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda advokaadi teenuste eest.
3.Tartu Ülikool esitas 27.09.2024 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et S. Grossberg esitas 21.12.2023 Tartu Ülikoolile taotluse, milles ta soovis saada enda kohta käivaid andmeid, mida geeniuuringute tulemusel hangiti, ja Tartu Ülikool vastas sellele taotlusele 27.09.2024. a kirjaga. Tartu Ülikool lisas eelnimetatud dokumendid vastusele.
4.Tartu Halduskohus jättis 07.10.2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse. Kaebajal tuli kohtule muu hulgas täpsustada, milliste andmete väljastamist ta kaebuses taotleb, s. t kas kaebaja soovib tema genotüübi toorandmeid, mis paiknevad 6000 leheküljel, või soovib ta paberkandjal andmeid kaebaja proovide tulemuste kohta (millega on võimalik tutvuda portaal.geenidoonor.ee kaudu).
5.Kaebaja selgitas 07.10.2024. a vastuses kohtule, et talle sobib, kui talle väljastatakse tema genotüübi toorandmed, mis paiknevad 6000 leheküljel ning kaebajale sobivad ka paberkandjal andmed tema proovide tulemuste kohta. Kaebajal puudub ligipääs enda terviseandmetele ülikooli viidatud portaali kaudu ning kaebaja soovib seal kajastatud andmeid saada paberkandjal. Kaebaja terviseandmete ebaselge käitlemine ja andmete edastamata jätmine alandas kaebaja inimväärikust, põhjustas heaolu langust ja tekitas stressi.
6.Tartu Ülikool selgitas täiendavas, 17.10.2024. a vastuses kohtunõudele, et turvakaalutlustel loodud tehniliste piirangute tõttu ei saa MinuGeenivaramus personaliseeritud sisu vaadata keegi peale doonori enda, s. t Tartu Ülikoolil puudub võimalus seda paberil või elektrooniliselt mõnel muul viisil peale portaali külastamise edastada. Küll aga edastati 16.10.2024 S. Grossbergile personaliseeritud tulemuse saamiseks kasutatavad andmed ja selgitused nende andmete kohta.
7.S. Grossberg teatas 21.10.2024 kohtule, et sai kätte Tartu Ülikooli saadetud andmed, kuid kaebaja jaoks jääb paberil väljatoodu sellisel kujul segaseks ja juurde lisatud õpetus suurt abi ei paku. Kaebaja ei usu, et geeniandmed sellisel kujul klientideni jõuavad. Kaebaja ei oska saadud andmetega midagi peale hakata. Kaebaja tahab saada terviseandmeid, mis peavad talle analüüsi andmise järgselt tagatud olema. Kaebaja ei saa aru, kas need talle ka edastati. Kaebaja palub kohtul tuvastada, kas kaebajale edastatud andmed sellisel kujul ongi geenivaramu teenuse lõpptoode. Kaebaja saab aru üksnes talle saadetud juhendist, aga kus ta seda juhendit kasutama peaks, on arusaamatu. Meditsiinilist haridust eeldavate andmete edastamist ei pea kaebaja vajalikuks. Kaebaja andis analüüsi selleks, et ta oskaks enda tervist paremini hoida ja seega niimoodi enda elukvaliteeti tõsta. Kaebaja viibib vanglas, mistõttu vajab ta geenianalüüside vastuseid enda terviseprobleemide leevendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kohtule esitatud kaebusi vastavalt kaebaja tegelikule tahtele. Kuigi kaebaja märkis 07.10.2024. a vastuses kohtu esitatud nõudele, et talle sobib, kui talle väljastatakse tema genotüübi toorandmed, mis paiknevad 6000 leheküljel ning sobivad ka paberkandjal andmed kaebaja proovide tulemuste kohta, siis arvestades asja materjale, Tartu Ülikooli selgitusi ja kaebuse eesmärki, mõistab kohus, et kaebaja eesmärk on saada siiski Tartu Ülikoolilt andmeid, millega on võimalik tutvuda portaal.geenidoonor.ee kaudu, ehk geenianalüüside kokkuvõtteid. Seega mõistab kohus, et S. Grossberg palub kaebuses kohustada Tartu Ülikooli väljastama talle andmeid tema tervise kohta, mille ülikool on Sihtasutuse Eesti Geenivaramu kaudu geenianalüüsidega
3-24-544 hankinud, ning hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju 1500 eurot seonduvalt andmete väljastamata jätmisega (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 4).
9.Kohus on seisukohal, et kaebus kohustamisnõude osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
9.1.Kaebaja eesmärgiks on saavutada, et tal võimaldataks tutvuda terviseandmetega, mis on kaebajalt võetud geenianalüüside tulemusel saadud. Tartu Ülikool selgitas kohtule, et kaebaja soovitud andmete ja tulemustega saab tutvuda portaal.geenidoonor.ee kaudu. Ülikooli sõnul ei saa portaalis olevaid andmeid vaadata keegi teine peale doonori enda ning ülikoolil puudub turvakaalutlustel loodud tehniliste piirangute tõttu võimalus MinuGeenivaramus personaliseeritud sisu edastamiseks paberil või elektrooniliselt mõnel muul viisil peale portaali külastamise. Kohus märgib, et kaebaja on kinni peetav isik Tartu Vanglas, kellel puudub ligipääs portaalile, mille kaudu on võimalik isikutel tutvuda nende kohta kogutud geeniandmete tulemustega. Kohtul ei ole võimalik kohustada Tartu Ülikooli võimaldama kaebajale ligipääsu portaalile, et ta saaks soovitud andmetega tutvuda, kuivõrd Tartu Ülikool ei korralda kaebaja kui kinnipeetava ligipääsu sellele portaalile. Ühtlasi ei ole kohtul võimalik kohustada Tartu Ülikooli väljastama kaebajale nimetatud portaalis kajastatavaid andmeid paberkandjal, kuivõrd ülikoolil puudub selleks tehniline võimekus. Seega ei ole kaebajal Tartu Ülikooli vastu esitatud kohustamisnõudega võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik soovitud andmetega tutvuda pärast vanglast vabanemist portaal.geenidoonor.ee kaudu või pöörduda taotlusega vangla poole portaalile (portaal.geenidoonor.ee) ligipääsu võimaldamiseks.
9.2.Kuivõrd kaebajal ei ole võimalik saavutada kohustamisnõude eesmärki, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
10.Kaebaja on palunud veel mõista Tartu Ülikoolilt välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul on talle tema terviseandmete väljastamata jätmisega alandatud tema inimväärikust ning põhjustatud heaolulangust ja stressi (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1).
10.1.Kohus leiab, et kuigi kaebaja viitab, et teda on kuritahtlikult kasutatud teaduskatsete eesmärgil ning tema geeniandmeid ei ole kasutatud vastavalt antud lubadustele, ei ole käesoleval juhul tegemist terviseandmete väärkasutamise juhtumiga, mida saaks pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Kaebaja soovib saada geenivaramust enda kohta andmeid, kuid ülikool ei ole neid kaebajale väljastanud. Seega heidab kaebaja Tartu Ülikoolile ette tegevusetust terviseandmete väljastamisel. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale andmete väljastamata jätmist pidada praegusel juhul kaalukaks kaebaja põhiõiguste riiveks. Kaebaja ei ole ka selgitanud, milliseid negatiivseid tagajärgi ja intensiivseid kannatusi, peale teatud rahulolematuse (sh heaolu langus, stress) ülikooli tegevusetuse osas, andmete mitte saamine talle põhjustanud on. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja soovitud andmetega on võimalik tutvuda interneti vahendusel läbi portaal.geenidoonor.ee, kuid kaebaja on kinni peetav isik Tartu Vanglas, on andmetega läbi selleks ette nähtud portaali tutvumise võimatuse näol tegemist vangistusega kaasneva paratamatu ebamugavusega, mida ei saa pidada tõsiseks põhiõiguste riiveks.
10.2.Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses vastustajale ette heidetav tegevusetus ei ole taoliste olukordadega võrreldav ega saanud kaebajale põhjustada selliseid tagajärgi, mis tingiks kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui õigushüve riive raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu
3-24-544 halduskolleegiumi 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei saanud kaebajale Tartu Ülikooli poolt geenianalüüside kokkuvõtete edastamata jätmine olla kaebaja inimväärikust alandav ega põhjustada talle heaolu langust või stressi. Tartu Ülikooli sõnul on võimalik geenianalüüside tulemustega tutvuda üksnes portaal.geenidoonor.ee vahendusel ning ülikoolil puudub tehniline võimekus kaebaja soovitud andmete edastamiseks paberkandjal. Vanglas viibides tuleb isikutel paratamatult taluda teatud ebamugavusi ning ei saa eeldada, et kinnipeetavale on tagatud ligipääs kõikidele teenustele ja võimalustele, mis on vabaduses viibivatel isikutel. On usutav, et geenianalüüsi tulemuste mittesaamise tõttu võib kaebaja olla mingil määral häiritud, kuid selliste andmete mitteomamine ei saa kohtu hinnangul kaebajale põhjustada nii suuri üleelamisi ja heaolu langust, mis õigustaks talle rahalise hüvitise väljamõistmise. Kaebajal on võimalik hiljemalt vanglast vabanedes tutvuda tema geenianalüüside tulemustega või taotleda vanglalt võimalust tagada talle ligipääs portaal.geenidoonor.ee leheküljele.
10.3.Kõike eelnevat arvesse võttes ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks ega kaebaja õigustele põhjustatud riivet intensiivseks. Seda arvestades tagastab kohus hüvitamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.