Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1978
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
Autoettevõtete Liidu kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks viia riigihanke nr 280254 alusdokumendid õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse Kaebaja – Autoettevõtete Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad H.F, S.J ja G.O Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Autoettevõtete Liidu apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta Autoettevõtete Liidu apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1978 muutmata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.10.2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus avaldas 05.06.2024 hanketeate, mille kohaselt korraldab ta Kliimaministeeriumi volitusel sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanget nr 280254 „Autoveoalaste dokumentide andmine“. Ühtlasi avaldas vastustaja riigihanke alusdokumendid
2.Autoettevõtete Liit esitas 19.06.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse. VAKO jättis 02.07.2024 otsusega vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata, sest tal puudub pädevus vaidlustuse lahendamiseks.
3-24-1978 Riigihanke tulemusena ei sõlmi Kliimaministeerium hankelepingut RHS § 8 tähenduses, vaid halduslepingu halduskoostöö seaduse (HKTS) tähenduses. HKTS § 13 lg-te 1 ja 4 kohaselt tuleb halduslepingu sõlmimisel juhinduda RHS-s sätestatud teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, kuid selle suhtes ei kohaldata muu hulgas RHS 8. peatüki ehk vaidlustusmenetluse sätteid.
3.Autoettevõtete Liit esitas 04.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks viia õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse järgmised riigihanke nr 280254 alusdokumentide regulatsioonid: 1) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“; 2) „Tehniline kirjeldus“ p 1.51 ja „Halduslepingu projekt“ p 5.1 (lepingu jõustumine 01.01.2025); 3) „Tehniline kirjeldus“ p 1.45 ja „Halduslepingu projekt“ p 3.4. (lepingu hinna muutmine); 4) „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025–2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“; 5) „Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kord“ p 8 (läbirääkimiste pidamine); 6) RHAD osas, milles see ei näe ette lepingu täitmise algusaja edasi lükkamist juhuks, kui hankijal ei õnnestu enne lepingu täitmise algusaega riigihanget korraldada ja lepingut sõlmida.
4.Riigi Tugiteenuste Keskus palus jätta kaebus rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 15.08.2024 otsusega kaebuse osaliselt, kohustades vastustajat viima riigihanke nr 280254 alusdokumentide koosseisus olev dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.
5.1.Hanke eesmärk on välja selgitada mittetulundusühing, kellega Kliimaministeerium sõlmib halduslepingu riigi ülesande täitmiseks. RHAD-st nähtuvalt on hankelepingu esemeks autoveoalaste dokumentide andmine. Riigihanke esemesse kuuluvate autoveoalaste dokumentide hulka kuuluvad ühenduse tegevusluba (nii veose- kui sõitjateveol), selle kinnitatud ärakiri (veoseveol) ja tõestatud koopia (sõitjateveol), juhitunnistus (veoseveol), oma kulul sõitjateveo sertifikaat, Rahvusvahelise Transpordifoorumi (ITF) Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) aastase ja lühiajalise kehtivusega veoluba, CEMT-i kolimisveoluba ja kahepoolne veoluba ja juhuveo kontrolldokument.
5.2.Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad Kaebaja on õigesti järeldanud, et eri kriteeriumidele omistatud osakaalud moodustavad terviku ning on seetõttu teineteisest sõltuvad. Juhul, kui üks hindamiskriteerium on põhjendamatu või sellele antav osakaal ilmselgelt ebaproportsionaalne, ei ole hindamiskriteeriumite kohaldamine tervikuna võimalik.
5.2.1.Regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist loobumine Vastustaja tunnistas 06.02.2024 varasema, s.o 30.10.2023 avaldatud riigihanke (riigihange nr 270582) kehtetuks. Nimetatud varasemas hankes oli kuuendaks hindamiskriteeriumiks „Hankija hindab pakkuja suutlikkust osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes“. Selle kriteeriumi eest oli võimalik saada maksimaalselt 6 väärtuspunkti. Hindamiskriteeriumist loobumine on
2(8)
3-24-1978 õigusvastane. Hankelepingu sõlmimise otsustamisel arvesse võetavate kriteeriumite osas on vastustajal avar otsustusruum, kuid praegusel juhul oli ühest kriteeriumist loobumine põhjendamatu ja kaebaja õigusi rikkuv. Läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus hindamiskriteeriumite muutmine (ilma objektiivse ning äratuntava põhjenduseta) viisil, mille puhul pole kahtlust, et see halvendab ühe pakkuja võimalusi osutuda hankel edukaks. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi kaalukat põhjust, mis viitaks vajadusele kaotada hindamiskriteeriumide hulgast nn regionaalse kättesaadavuse kriteerium.
5.2.2.Hindamiskriteerium „Teenuste hind“ Pakkumuse maksumuse osakaal moodustab hindamiskriteeriumidest 40%. Olukorras, kus vastustaja on pidanud põhjendatuks lähtuda hinnakriteeriumi ning kvaliteedikriteeriumide puhul nn 40:60 jaotusest ning ei ole ka uue hanke korraldamisel seda jaotust muutnud, ei ole alust pidada kriteeriumit õigusaktidega vastuolus olevaks. Asjakohane on vastustaja selgitus, et praegusel juhul ei olnud teenuse hind primaarne, kuna sooviti hinnata pakutavat teenust kogumis ning tagada haldusülesande võimalikult kvaliteetne täitmine.
5.2.3.Hindamiskriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel“ (osakaal 18%) Hankija kehtestas uue lisatingimuse, mille järgi omistatakse väärtuspunktid suures osas töötaja eest, kes on viimase viie aasta jooksul täitnud avaliku võimu ülesannet. Üksnes asjaolu, et uue hanke korraldamisel konkretiseeritakse või muudetakse varasemat nõuet või lisatakse mõni varasemast rangem kriteerium, ei tähenda ilmtingimata, et vastustaja tegevus oleks õigusvastane. Kohus ei kontrolli haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust. Vastustaja on käesoleval juhul kooskõlas RHS § 85 lg-ga 1 hindamiskriteeriumid kindlaks määranud ja need on hankelepingu esemega seotud. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses on hankijal oluliselt laiemad õigused hankemenetluse kujundamisel. Kriteerium võimaldab objektiivset hindamist. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et võib tekkida oht, et võimalikul pakkujal tegelikkuses nõutavat kogemust ei ole. Vaidlusalune hindamiskriteerium koosneb kahest alakriteeriumist. Hinnatakse nii pakkuja eelnevat kogemust avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingu täitmisel kui ka seda, et pakkuja käsutuses on vähemalt üks töötaja, kes on vastavaid ülesandeid viimase 5 aasta jooksul vähemalt 1-aastasel perioodil täitnud. Õige pole seisukoht, et RHS § 85 lg 8 võimaldab seada hankelepingu täitmisel tingimusi üksnes vahetult osalevatele spetsialistidele, mitte pakkuja isikule. RHS § 85 lg 8 on näitlik, avatud loetelu ning ei ole välistatud, et sõltuvalt konkreetse hanke eripärast võivad kvalitatiivsed kriteeriumid laieneda pakkujale kui juriidilisele isikule.
5.2.4.Hindamiskriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi“ (osakaal 12%) Kriteeriumi järgi peab rahvusvaheline kogemus olema vähemalt 1-aastane ja saadud viimase 15 aasta jooksul. Varasema hankega võrreldes suurendas vastustaja kriteeriumi osakaalu 10 punktilt 12 punktile. Nimetatud kriteeriumi puhul ei pruugi n-ö täiendava kvaliteedi tegeliku realiseerimise võimalus olla selgelt äratuntav. Samas ei saa väita, et vastav kriteerium oleks ilmselgelt põhjendamatu või diskrimineeriv.
3(8)
3-24-1978 Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kriteerium puudutab pakkujat kui juriidilist isikut ning ei ole kuidagi tagatud, et rahvusvahelise organisatsiooni töös osalenud spetsialisti kasutatakse hankelepingu täitmisel. Nagu juba eelnevalt selgitatud, on RHS § 85 lõikes 8 toodud loetelu avatud ning ei ole välistatud, et teatud juhtudel arvestatakse pakkuja kogemust. Kaebaja leiab, et asjaomase hindamiskriteeriumi osakaal on ülepaisutatud ja hankelepingu eseme suhtes ebaproportsionaalne. Hankija avar otsustusruum hõlmab igale hindamiskriteeriumile osakaalu määramist. Ei nähtu, et praegusel juhul saaks kriteeriumi osakaalu pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Kogemuse ajaline piirang (15 aastat) ei viita pakkujate diskrimineerimise soovile. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, et 15 aasta pikkune periood on seatud eelkõige seetõttu, et 15 aastat tagasi (aastal 2009) võeti vastu asjaomased Euroopa Liidu õigusaktid, mis reguleerivad enamike hanke esemesse kuuluvate autoveoalaste dokumentidega seonduvat. 15 aastat on piisavalt pikk periood, mil veonduse valdkonnas tegutseval MTÜ-l on olnud võimalik nõutavat kogemust omandada.
5.2.5.Hindamiskriteerium „Haldusülesannete täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“ (osakaal 21%) Kaebaja hinnangul on haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja kogemus ning majandustegevuse registri (MTR) registreeringu nõue õigusvastane, kuna sellel puudub igasugune seos riigihanke esemega. Halduslepingu projekt ega tehniline kirjeldus ei sätesta nõuet, et hankelepingut peab täitma hindamiskriteeriumide asjaomases alajaotuses sätestatud pädevusele vastav isik, st isik, kellel on registreering MTR-is või ERRU-s (European Register of Road Transport Undertakings). Ei ole aru saada, mis on veokorralduse pädevusega isiku registreeringu nõude seos hankelepingu esemega. Seega on tingimus vastuolus RHS § 85 lõikega 1. Vastustaja on selgitanud, et vastutava isiku puhul on nõutud registrikande olemasolu, et vastustajal oleks võimalik veenduda isiku vastavuses seatud hanketingimustele. Kui isik täidab mingis osas veokorraldusjuhi nõudeid, kuid teda ei lisata asjakohasesse registrisse vastutava isikuna, siis ei ole tema nõuetele vastavust ka kontrollitud. Vastustaja põhjendus on asjakohane ning puudub alus arvata, et tegemist oleks põhjendamatu ning vastustaja avarat otsustusruumi pahatahtlikult ära kasutava hindamiskriteeriumiga.
5.2.6.Hindamiskriteerium „Töötajate töökogemused“ (osakaal 9%) Kuigi hankeobjekt ei ole muutunud, on võrreldes eelmise riigihankega lisandunud ühe täiendava töötaja nõue. Kaebaja väide, et selle kriteeriumi osakaal on suurenenud, on ekslik. Varasemalt oli selle kriteeriumi eest võimalik saada 12 punkti, kuid vaidlusaluse hanke puhul on maksimaalseks väärtuspunktide arvuks 9 punkti. Järelikult ei saa punktide jaotus mõjutada kaebaja konkurentsivõimet. Kuigi ei ole välistatud, et olukorras, kus varasema 2 töötaja asemel hinnatakse nüüd 3 töötaja töökogemust, võib mõni pakkuja saada eelise, on tegemist otseselt hangitava teenuse kvaliteeti puudutava tingimusega ja hankijal on õigus selliseid tingimusi seada. Nõue ei ole diskrimineeriv.
5.3.Kaebus pole ka ülejäänud väidete osas põhjendatud. Õigusvastane on üksnes regionaalse kättesaadavuse nõudest loobumine. Kuna see mõjutab hindamiskriteeriumide hindepunktide osakaalu, tuleb hindamiskriteeriumid tervikuna tunnistada õigusvastaseks.
6.Autoettevõtete Liit palub apellatsioonkaebuses muuta Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsuse põhjendusi hindamiskriteeriumide 2–5 osas. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata muude RHAD tingimuste õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise nõudes. Samuti ei vaidlusta kaebaja otsust hindamiskriteeriumi „Teenuse hind“ põhjenduste osas. Kvalifitseerimistingimused on koostatud nii, et nendele vastab ainult Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA). Teisisõnu pole ühtegi teist sellist veonduse valdkonna MTÜ-d, kellel oleks üheaegselt veonduse valdkonna rahvusvahelise organisatsiooni ja halduslepingu täitmise kogemus. Jääb üles mõistlik kahtlus, et riigihanget suunatakse sihilikult olemasolevale lepingupartnerile. Hindamiskriteeriumil peab olema selge seos hankelepingu esemega, st see peab äratuntavalt ja objektiivselt aitama kaasa hankelepingu kvaliteetsemale täitmisele. See tähendab, et suvaliste kvaliteedikriteeriumide sätestamine pole lubatud. Ülemäärased on ka kriteeriumid, mis pole hankelepingu täitmiseks vajalikud, on vastuolus haldusmenetluses ja riigihankeõiguses kehtiva proportsionaalsuse põhimõttega. Ülemääraseid kriteeriume ei saa pidada hankelepingu esemega seotuks ehk RHS § 85 lg-ga 1 kooskõlas olevaks, kuna need piiravad asjatult konkurentsi. Kriteeriumi „Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel“ puhul ei ole halduskohus hinnanud kaebaja väidet, et mistahes avaliku ülesande või halduslepingu täitmine ei ole tingimata seotud riigihanke esemeks oleva halduslepingu täitmise kvaliteediga. Kriteeriumi „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi“ osas on halduskohus möönnud, et hankelepingu täitmise täiendava kvaliteedi tegeliku realiseerimise võimalus ei ole selgelt äratuntav, kuid leidis siiski, et kriteerium pole ilmselgelt põhjendamatu või diskrimineeriv. Kohus oleks pidanud tuvastava kriteeriumi vastuolu RHS § 85 lg-ga 1. Kohtu seisukoht on vastuoluline. Kaebaja leiab jätkuvalt, et hankelepingu kvaliteetne täitmine ei eelda rahvusvahelise organisatsiooni liikmesust ega ka osalemist selle töös. Hankelepingu esemeks ei ole Eesti riigi esindamine rahvusvahelises organisatsioonis ega liikmelisus selles. Kohus pole selles osas seisukohta võtnud. Teise riigi pädevalt asutuselt info küsimine ei eelda rahvusvahelise organisatsiooni liikmesust. Jääb arusaamatuks, kuidas liikmesus aitab kaasa teise riigi registrist teabe hankimise kvaliteedile. Kohus ei pööranud tähelepanu ka kaebaja väitele, et vaidlusaluse kriteeriumi osakaal (12%) on ebaproportsionaalne. Kriteeriumi „Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“ raames hinnatakse vastutava isiku kogemust tegutsemisel veokorraldajana või veokorraldusjuhina ning kogemust tõendab registreering MTR-s või ERRU süsteemis. Kaebaja juhib tähelepanu, et riigihankel ei hangita teenust, mille puhul oleks nõutav veokorraldaja või veokorraldusjuhi registreering, kuna riigihankel ei hangita veoteenust. Vastustaja pole selgitanud, kuidas on veokorraldusjuhi pädevusnõue seotud hangitava teenuse osutamisega. Lisaks pole vastustaja selgitanud, miks ei ole sisulise kogemuse objektiivne kontroll võimalik vastutava isiku tööandja kinnituse või muude dokumentide alusel. Kriteeriumi „Töötajate töökogemused“ vaidlustas kaebaja põhjusel, et selles sätestatud kolme teatud tingimustele vastava töötaja nõudel puudub äratuntav seos hankelepingu eseme ja kvaliteediga. Eelmisel hankel nõudis vastustaja kahe töötaja kogemuse esitamist. Vastustaja pole põhjendanud, miks oli muudatus vajalik. Hankelepingu mahtu arvestades pole sugugi
5(8)
3-24-1978 enesestmõistetav, et kvaliteedi tagamiseks on vaja täiendavat kriteeriumi nõuetele vastavat töötajat.
7.Riigi Tugiteenuste Keskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei saa vaidlustada halduskohtu otsuse resolutsiooni, vaidlustamata otsuse põhjendusi, sest otsuse põhjendused ei oma mõju kaebaja õigustele ja kohustustele (HKMS § 180 lg 1). Halduskohtu otsuse põhjenduste ja resolutsiooni kohaselt peab vastustaja viima hindamiskriteeriumid õigusaktidega kooskõlla, lisades hindamiskriteeriumidele regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi ja selle osakaalu. Täiendava kriteeriumi lisamisel tuleb vastustajal muuta kõiki hindamiskriteeriumeid tervikuna nende osakaalude osas. Riigihange toimub eriteenuste erimenetluse reeglite alusel. Avatud hankemenetlusega võrreldes on siin hankijal olulised laiemad õigused. Hindamiskriteeriumid on põhjendatud, seotud hanke esemega ja võimaldavad objektiivset hindamist. Toimuv hange on eraldiseisev riigihanke menetlus ning põhjendamatu on seda võrrelda hankega viitenumbriga 270582. Hindamiskriteeriumides märgitud tingimused ei ole seatud taotluslikult pakkujate kõrvale jätmiseks riigihankest, vaid on seotud hankelepingu esemega ning nende eesmärk on selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebuse esitamine on lubatav, sest praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus põhjendused omavad kaebaja õigustele iseseisvat mõju (HKMS § 180 lg 1). Halduskohtu otsuse resolutsiooni tuleb vaadelda koos otsuse põhjendustega. Kuigi halduskohus kohustas vastustajat viima hindamiskriteeriumid vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega, tähendab halduskohtu otsuse täitmine faktiliselt seda, et vastustaja peab lisama täiendava hindamiskriteeriumi (regionaalne kättesaadavus) ning sellest lähtuvalt muutma kõigi hindamiskriteeriumide osakaalusid. Selline tulemus ei vasta aga praeguse kaebuse eesmärgile, kus kaebajal on esitanud vastuväited kõigi olemasolevate hindamiskriteeriumide õiguspärasusele. Kuna halduskohtu otsuse kohaselt on eelnimetatud hindamiskriteeriumid õiguspärased, on ilmne, et dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ muutmisel jätab vastustaja kaebusega hõlmatud kriteeriumid muutmata. Efektiivse õiguskaitse põhimõttega pole kooskõlas olukord, kus kaebaja peab peale vastustaja poolt halduskohtu 15.08.2024 otsuse täitmist pöörduma muudetud hindamiskriteeriumide vaidlustamiseks uuesti kohtusse, tuues esile samad vastuväited, mis kuuluvad juba praeguse menetluse esemesse. Sellise uue kaebuse esitamine ei pruugi olla seaduse kohaselt lubatavgi, kuna kaebuse ese ja alus kattuksid juba käesolevas asjas lahendatud kaebuse omadega.
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Vastustaja korraldab riigihanget eesmärgiga leida isik, keda volitada halduslepinguga haldusülesande täitmiseks (HKTS § 13 lg 1). Autoveoseaduse (AutoVS) § 47 lg 1 alusel on halduslepinguga lubatud volitada järgmine tegevus: tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmine, nende kehtivuse peatamine ning kehtetuks tunnistamine, veoloa andmine ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamine või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamine. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lg 2 alusel saab mittetulundusühingule halduslepinguga volitada ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning
6(8)
3-24-1978 kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Eelnevast nähtub, et tegemist on spetsiifilise haldusmenetlusega, mis nõuab valdkonna head tundmist. Halduslepingu sõlmimisel peab riik veenduma, et mittetulundusühing, kes hakkab haldusülesandeid täitma, on suuteline seda tegema nõuetekohaselt. Kui mittetulundusühing ei saa ülesannetega hakkama ning selle tagajärjel tekib kahju, on kahju hüvitamiseks kohustatud isikuks jätkuvalt riik (riigivastutuse seaduse § 12 lg 3). Eelnevat silmas pidades pole alust väita, et kaebaja vaidlustatud hindamiskriteeriumid ei vasta RHS § 85 nõuetele.
11.Eelnevad kogemused haldusülesannete täitmisel on olulised. Mittetulundusühing, kellega hankeleping sõlmitakse, peab hakkama korraldama haldusmenetlust ning peab seetõttu omama vastavaid teadmisi. Kuna haldusmenetluse põhimõtted on universaalsed, pole oluline, kui varasemalt on täidetud haldusülesandeid, mis ei seondu veonduse valdkonnaga. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et kriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel“ pole seotud hankelepingu täitmise kvaliteediga. Samuti on asjakohane kriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi“. Hindamismetoodika kohaselt saab samapalju väärtuspunkte nii siis, kui pakkuja on kuulunud veonduse korralduse valdkonnaga seotud rahvusvahelise organisatsiooni liikmeskonda, kui ka siis, kui pakkuja on üksnes osalenud rahvusvahelise organisatsiooni veonduse korralduse valdkonnaga seotud töös. Arvestades et haldusülesanne, milleks mittetulundusühingut volitatakse, nõuab nii ühenduse õiguse tundmist kui ka veondusalast rahvusvahelist suhtlust, aitab varasema kogemuse kriteerium tagada, et volitatud isik saab vahetult hankelepingu sõlmimise järgselt ülesannete täitmise hakkama. Loa- ja kontrollimenetlusi tuleb hakata korraldama kohe, Kliimaministeerium ülesande volitajana ei saa jääda ootama, et isik alles hakkab vajalikke kogemusi koguma. Kriteeriumi osakaal (12%) ei ole ilmselgelt ülemäärane. Kriteerium „Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“ tagab haldusülesande täitmise kvaliteeti. Riigihankega ei hangita veoteenust, kuid hangitakse veoalaste dokumentide väljastamisega seotud teenust. Veokorraldusjuhile esitatud nõuded (AutoVS § 8 ja ÜTS § 44) tagavad, et haldusülesannet teostama hakkaval isikul on vajalikud teadmised ja usaldus olemas. MTR-i või ERRU süsteemi kande tingimus ei ole ülemäärane. Kaebaja ei ole väitnud, et seda tingimust pole võimalik täita või et see oleks mingil viisil diskrimineeriv või konkurentsi pärssiv. Kriteeriumi „Töötajate töökogemused“ vaidlustab kaebaja põhjusel, et kui varasemas hankemenetluses tuli ära näidata kahe töötaja, siis praeguses menetluses kolme töötaja kogemused. Arvestades volitatavate haldusülesannete sisu, pole kolme klientide teenindamise töökogemusega töötaja nõudmine äratuntavalt ebaproportsionaalne. Asjaolu, et varasemas hankemenetluses oli kahe töötaja tingimus, ei tõenda vastupidist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kõik käsitletud hindamiskriteeriumid ei ole pakkumuse esitamist välistavad, sest nendest sõltuvad üksnes pakkumusele antavad väärtuspunktid, mitte aga pakkumuse lubatavus või vastavus. Nii näiteks saab iga vajaliku töökogemusega töötaja eest kaks väärtuspunkti, seega on võimalik pakkumus esitada ka juhul, kui kaebajal on üks või kaks sobivat töötajat. Isik ei saa nõuda, et hindamiskriteeriumid peavad olema sellised, et ta saaks igas kategoorias maksimumpunktid. Asjaolu, et kaebaja väitel suudab ERAA kriteeriume paremini täita, ei tähenda, et tingimused on suunatud teiste pakkujate tõrjumiseks.
7(8)
3-24-1978
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.