Otsuse avalikult teatavaks 15. oktoober 2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-2838
Haldusasi
Sunsa OÜ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 08.11.2023 otsuse nr 3-5.4/755 "Mari ja Rahe kinnistute projekteerimistingimuste andmisest keeldumine" tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Sunsa OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vitali Šipilov ja Triin Kaurov Vastustaja – Pärnu linn, seaduslik esindaja Taavi Käärid Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. november 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Sunsa OÜ esitas 16.03.2023 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale projekteerimistingimuste taotluse nr 2311002/02563 Aruvälja külas Mari ja Rahe (katastritunnused 62401:001:1528 ja 62401:001:1527) kinnistutel kuue väiketuuliku püstitamiseks. Pärnu Linnavalitsus tegi 08.11.2023 otsuse nr 3-5.4/755 "Mari ja Rahe kinnistute projekteerimistingimuste andmisest keeldumine", millega keeldus Sunsa OÜ taotluse rahuldamisest.
2.11.12.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Sunsa OÜ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 08.11.2023 otsuse nr 3-5.4/755 "Mari ja Rahe kinnistute projekteerimistingimuste andmisest keeldumine" tühistamiseks. 12.12.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 30.04.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Kuni 24 m mikrotuulikute ehitus ei ole vastuolus Audru valla üldplaneeringu ega KSH aruandega. 2 MW piirang ei tohiks laieneda mikrotuulikutele. Nõuet, mille kohaselt võib endise Audru valla territooriumil püstitada ainult uusi vähemalt 2MW või suurema võimsusega tuulegeneraatoreid (üldplaneeringu p 2.2.5), ei saa laiendada mikrotuulikutele. Üldplaneeringu seletuskirjas on silmas peetud traditsioonilise konstruktsiooniga tuulegeneraatoreid kõrgusega 80 m ja kõrgemad, millistel on oluliselt suurem keskkonnamõju. Kliendi paigaldatav tehnoloogia on uudne ning ei kuulu oma füüsiliste parameetrite poolest üldplaneeringu seletuskirjas mainitud tuulegeneraatorite kategooriasse. Kõnealune piirang on ilmselt seotud tuulikute keskkonnamõjuga, kuid arvestades mikrotuulikute oluliselt väiksemat keskkonnamõju, oleks suurema võimsusega tuulikute paigaldamise nõue ülemäärane. Nimetatud katastriüksustel asub päikeseelektripark. Kavandatavate tuulikute püstitamise eesmärgiks on taastuvenergiapargi rajamine päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest koosneva koostootmisjaamana. Mikrotuulikud on vaikse töörežiimiga (tuulikute müra on 35,0 dB). Mikrotuulikutega ei kaasne saasteainete sisalduse suurenemist välisõhus. Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole selle kasutusajal ette näha negatiivset mõju pinnaveele ega põhjaveele. Need selgitused on klient esitanud planeerimisosakonnale juba 17.07.2023 ekirjaga. Eelnõust ei nähtu, et neid oleks kaalutud ja arvesse võetud. Audru valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) seletuskirjas on 2 MW miinimumnõuet käsitlevas alapunktis (p 2.2.5 alapunkt 7, lk 22) märgitud järgmiselt: Audru valda tohib püstitada ainult uusi vähemalt 2 MW või suurema võimsusega uusi tuulegeneraatoreid. Sellise piirangu seadmise eesmärk on tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Tuulepargi rajamise võimalikkus otsustatakse eraldi valla osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu alusel. Viimasest lausest tuleneb, et 2 MW võimsuse nõue on mõeldud üksnes selliste tuulikute jaoks, mida saab püstitada vaid teemaplaneeringu alusel. Mikrotuulikute puhul võimsuse miinimumnõue seega ei kehti – mikrotuuliku püstitamiseks ei ole üldplaneering ega teemaplaneering vajalik. Et kavandatud mikrotuulepargi jaoks oleks vajalik üld- või teemaplaneering, ei ole kordagi väitnud ka vastustaja. Seega ei olnud ÜP eesmärgiks kindlasti mikrotuuleparkide rajamise keelamine, vaid suuremate tuuleparkide elektrituulikute
reguleerimine eesmärgiga rakendada parim võimalik tehnoloogia. Praegu on see eesmärk ka täidetud. Vastustaja tõlgendus muudaks ÜP p 2.2.5 alapunkti 7 vastuoluliseks ja sisutühjaks. Nimelt kujuneks olukord, kus alapunkti esimese lause järgi ei saaks mikrotuulikuid justkui rajada, kuid viimase lause kohaselt peaks nende rajamise otsustama üldplaneeringu/teemaplaneeringu alusel, mis ei ole mikrotuulikute puhul üldse vajalik ega otstarbekas. Seega tuleb ÜP p 2.2.5 alapunkti 7 süstemaatiliselt tõlgendada nii, et selle esimene lause laieneb üksnes tuulikutele, mis vajavad teemaplaneeringut. Eelnevat on sõnaselgelt kinnitanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma arvamuses projekteerimistingimuste kohta. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses on maakonnaplaneeringu koostamise korraldamine (PlanS § 55 lg 4) ja ÜP heakskiitmine (PlanS § 90 lg 1). Ministeerium on 21.09.2023 arvamuses (vastustaja 30.01.2024 vastuse lisa 2, dtl 49-51) selgitanud (p 3): Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.2 on antud üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks. Tingimuste kohaselt tuleb tuulikuparkide rajamisel lähtuda tuuleenergeetika teemaplaneeringus seatud põhimõtetest ja väiketuulikute rajamise kasutamise tingimused määrata üldplaneeringuga. Tuuleenergeetika teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki. Seega ei käsitle tuuleenergeetika teemaplaneering soovitud võimsusega väiketuulikute kavandamist ning lähtuda tuleb kehtivast üldplaneeringust. Ministeeriumi selgitustest järeldub, et teemaplaneeringu nõue kohaldub vaid tuulikutele võimsusega alates 500 kW. Kaebaja kavandatud tuulikute võimsus on oluliselt alla selle (90 kW). Seega ei kohaldu neile ka teemaplaneeringuga seotud 2 MW miinimumnõue.
3.2.Kavandatav tuulepark on kooskõlas üldplaneeringu eesmärgiga tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on 2MW võimsuse nõude eesmärk tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Märgime, et sama eesmärki teenib ka kavandatava tuulepargi rajamine kinnistutel juba asuva päikeseelektrijaama juurde. See võimaldab opereerida koostootmisjaama ja tõhustada energia- jm ressursikulusid. Sarnaselt on ka nt mikrotuulikuid sisaldava Aidu taastuvenergiapargi puhul leitud, et parim võimalik tehnoloogiline lahendus on päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest koosnev koostootmisjaam (vt Aidu taastuvenergiapargi 2021. a KSH aruanne1). ÜP-s on sõnaselgelt toodud, et 2 MW miinimumnõude eesmärk on tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Kavandatud tuulikutega sarnased mikrotuulikud (55 kW) on Aidu taastuvenergia pargi osa. Aidu taastuvenergia pargi KSH aruandes (lisa 1) on selgitatud järgmist: a. parim võimalik tehnoloogiline lahendus on taastuvenergiapargi rajamine päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest koosneva koostootmisjaamana (lk 68); b. koostootmisjaama eelis on tootmise mitmekesisus ja sellest tulenevalt ka võrku edastamise stabiilsus (lk 62). Seega tagab mikrotuulepargi rajamine olemasoleva päikesepargi kõrvale parima tehnoloogilise lahenduse. Osutatud KSH aruanne lükkab ühtlasi ümber vastustaja seisukoha, mille järgi on aruandes toodud järeldus justkui Aidu karjääriala spetsiifiline. Aruandest on selgelt näha, et järeldus põhineb tehnoloogial, mitte konkreetsel objektil või asukohal. Kaebaja rõhutab, et Aidu taastuvenergia pargi jaoks viidi läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine (tellijaks oli SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur) ning KSH aruanne on
koostatud 15.05.2023 – st see peegeldab hiljutist tehnoloogilist olukorda. Seega põhineb kaebaja seisukoht parima võimaliku tehnoloogilise lahenduse osas usaldusväärsel tõendil. Seejuures on kaebaja vastavad seisukohad esitanud juba haldusmenetluses (kaebuse lisa 5, dtl 18-21). Ometi ei ole vastustaja ei vaidlusaluses otsuses ega vastuses kaebusele põhjendanud (ega isegi väitnud), et kaebaja kavandatud tuulepark ei vastaks parima võimaliku tehnoloogia põhimõttele. Kaebaja lisab, et vaidlusalune otsus töötaks parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele vastu. Nimelt on Aidu taastuvenergia pargi puhul leitud, et koostootmine päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest on tehnoloogiliselt eelistatud tootmisele vaid päikesepaneelidest (vt alternatiivide kirjeldust lisas 1, lk 14-15). See tähendab, et kui kaebaja kavandatud mikrotuulepark jääb rajamata, siis ei ole parima võimaliku tehnoloogia kasutamine tagatud.
3.3.Tuulikutel puudub oluline mõju keskkonnale, seda on kinnitanud ka Keskkonnaamet. Keskkonnaamet on oma 28.08.2023 antud seisukohas nr 7-9/23/16549-2 kinnitanud, et projekteeritavad tuulikud ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Samuti ei ole alal registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti. Keskkonnaamet on pidanud vajalikuks üksnes linde puudutava olukorra jälgimist tuulikute rajamise järgselt. Ehkki Mari ja Rahe kinnistud paiknevad rohevõrgustiku alas, ei ole leitud, et neil oleks negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale või loodusele. Ei ole tuvastatud, et tuulikute paigaldamine tooks kaasa mõjutusi rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Seega on planeerimisosakonna 25.07.2023 e-kirjas toodud väide, mille järgi põhjustavad tuulegeneraatorid liiga suurt keskkonnamõju, üheselt ümber lükatud. Kohalik omavalitsus ei tohi seada rangemaid keskkonnakaitselisi nõudmisi kui asjas arvamust andnud Keskkonnaamet. Eesti praktikas on ka oluliselt suurema mikrotuulikutest tuulepargi puhul (vt Aidu taastuvenergiapargi 2021. a KSH aruanne2; 692 vertikaalset ja/või horisontaalset mikroelektrituulikut ja/või paikesepaneeli) leitud, et päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest koosneva koostootmisjaamal oluline mõju keskkonnale puudub. Sealjuures oli samuti tegemist olukorraga, kus kavandatav taastuvenergiapark asus rohekoridoris. Mikrotuulikutel on ka oluliselt väiksem keskkonnamõju. Seda isegi oluliselt suurema mikrotuulikute pargi puhul nagu Aidu tuulepark. Mikrotuulikute eristamine ÜP nõude tõlgendamisel on põhjendatud ka sellega, et nende keskkonnamõju on oluliselt väiksem. Nii on Aidu taastuvenergia pargi KSH aruandes (lisa 1, dtl 76-178) toodud, et: a. mikrotuulikud on vaikse töörežiimiga (lk 68); b. mikrotuulikutega ei kaasne saasteainete sisalduse suurenemist välisõhus. Kerge negatiivne mõju välisõhule võib esineda vaid energiapargi ehituse perioodil, käitamise perioodil on mõju välisõhule koguni positiivne (lk 98). Väärib märkimist, et Aidu taastuvenergiapark oleks kaebaja kavandatud koostootmisest oluliselt suurem: kui praegu on vaidluse all 6 mikrotuulikut koguvõimsusega vaid kuni 90 kW, siis Aidu mikrotuulikute pargi võimsus oleks kuni 692*55 kW3 = 38 060 kW – ehk üle 400 korda suurem. Kui ka Aidu taastuvenergiapargi puhul on KSH tulemusena jõutud järeldusele, et oluline keskkonnamõju puudub, siis seda enam ei esineks seda nii väikese mikrotuulikute pargi puhul nagu praegu. Lisaks on mikrotuulikute keskkonnamõju väiksem järgmiste aspektide poolest:
Samas, lk 63-68.
1 Vt andmed Aidu tuulepargi kohta lisa 1, lk 15
a. Energia tarbimine kogu elutsükli jooksul (kulud tuulikute tootmisele, paigaldamisele, tarnimisele, opereerimisele, utiliseerimisele) – kaebaja kasutatavate Freen-204 tuulikute puhul 3 MWH (0,15 MWh 1 kW võimsuse kohta), suuremate tuulikute puhul aga ligikaudu 4500 MWh (2 MWh 1 kW võimsuse kohta). Seega tarbivad kavandatud tuulikud energiat mitukümmend korda vähem kui suuremad tuulikud. b. CO2 sidumise maht elutsükli jooksul – kaebaja kasutatavate tuulikute puhul 25 g/kWh, mis on võrreldav hüdroenergiaga. Suuremate tuulikute puhul on CO2 sidumise maht ligi 7 g/kWh ja päikesepaneelide puhul – 41 g/kWh5. c. Tuulikud ei kahjusta linde ega putukaid – tuulikute konstruktsiooni eripära ning labade väiksema kaalu ja pöörlemiskiiruse tõttu lendavad linnud ja putukad läbi ning ka kokkupõrke korral ei hävi nagu suuremate tuulikute puhul. d. Tuulikute opereerimisel ei kasutata transmissiooniõli ja reguleeritakse kuumutust – selle tulemusena ei esine auramist. e. Ei ole nõutavad pikad ja keerukad montaažitööd nagu suuremate tuulikute puhul – seega on vaja kasutada vähem tehnikat (sh ekskavaatoreid), kaevetöid, teetöid, kütust jne. f. Tuulikud on utiliseeritavad 95% ulatuses – metall ja labade osad lähevad ümbertöötlemisele. See vähendab kliimamõju võrreldes suuremate tuulikutega. Toodud tehnilised andmed suuremate tuulikute kohta on matemaatiliselt tuletatud avalikult kättesaadavatelt andmetelt6 . Vajadusel on kaebaja valmis esitama nimetatud asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Siiski tuleb arvestada, et kaebaja kavandatud tuulikuid puudutav teave kujutab endast ärisaladust.
3.4.Tuuleenergia rajatiste paigaldamine ei ole üldplaneeringu järgi rohealal välistatud. Üldplaneering ei piira rohealal rajatiste ehitamist. Eelnõu kohaselt ei ole projekteerimistingimuste väljastamine võimalik, kuna üldplaneeringu kohaselt on Mari ja Rahe kinnistud rohevõrgustiku alas, mille kohaselt võib kinnistul paikneda üks elamu ja abihooned (üldplaneeringu p 2.6.1.1). Planeerimisseaduse § 75 lg 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine. Üldplaneeringu p-st
2.6.1.1.ei tulene siinkohal piirangut rohealale (tuuleenergia) rajatiste paigaldamiseks. Üldplaneeringust tulenev tingimus, mille järgi on lubatud ehitada üks elamu- või talukompleks kinnistu kohta, puudutab olemuslikult teistsugust olukorda – mh on elamutalukompleks hoonete kogu, tuulikud on aga rajatised. Seda kinnitab ka seletuskirja järgmine lause7. Rajatiste paigaldamise seisukohast üldplaneering projekteerimistingimuste taotlusele vastavas olukorras piiranguid ei sea. Pealegi asub kinnistutel juba rajatis ehk päikesepark. ÜP ei sea piiranguid rajatiste paigaldamisele, seda on kinnitanud ka vastustaja nii vaidlusaluses otsuses kui ka varasemas praktikas. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja selgelt leidnud: Kuigi üldplaneering rohevõrgustiku alal rajatiste paigaldamisele piiranguid ei sea, tuleb ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Sama on kirjas ka otsuse eelnõus.
Nt andmed Vestas 2MW tuulikute kohta: https://www.vestas.com/en/energy-solutions/onshore-wind-turbines/2-mw-platform.
„Alla 3 ha kinnistule ei ole lubatud hooneid ehitada ilma detailplaneeringuta, kuid sellisel juhul ei tohi kinnistule ette näha enam kui ühte ühepereelamut ja selle juurde kuuluvaid abihooneid.“
Seega on Pärnu linnavalitsus haldusmenetluses läbivalt olnud seisukohal, et ÜP piirab rohevõrgustiku alal vaid hoonete rajamist. See on kooskõlas ka sellega, et varasemalt on Pärnu linnavalitsus lubanud rajada kinnistutele päikesepargi – st ÜP tõlgendust, mille järgi ei takista see rajatiste püstitamist, on vastustaja varem järginud ka praktikas. Vastuses toodud vastupidine seisukoht on sellega vastuolus ja ebaõige. Võimalikud lokaalsed mõjud rohevõrgustikule on praegu selgelt õigustatud. Praegu on täidetud ka eelmises punktis osutatud tingimus, mille järgi tuleb näidata, millised olulised huvid kaaluvad üles rohevõrgustiku toimimise võimalikku lokaalset ebasoodsat mõjutamisest. Kavandatava mikrotuulepargi puhul oleks nõutav mõjude tasakaal kindlasti tagatud: a. mikrotuulikute keskkonnamõju on väike; b. ka Keskkonnaamet on praegu leidnud, et olulist keskkonnamõju pole tõendatud (kaebuse lisa 3, dtl 13-14); c. võimalik ebaoluline keskkonnamõju on õigustatud taastuvenergeetika arendamisega. Riigikohus on leidnud, et tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi (26.05.2021 otsus asjas nr 3-17-2013, p 20).
3.5.Maa sihtotstarvet on võimalik muuta. Kinnistutel asub juba elektritootmise rajatis e. päikesepark. Ehkki tootmistegevus ei vastaks kinnistute sihtotstarbele (100% maatulundusmaa), on kinnistute tegelikuks õiguspäraseks kasutuseks juba praegu tootmistegevus. Lisaks on kinnistute sihtotstarvet võimalik muuta. Olukorras, kus kinnistutel asub rajatisena päikesepark (kasutusele võetud 2020. a, kasutamise otstarbega muu energiatööstuse rajatis), oleks ebaproportsionaalne leida, et rajatise paigaldamist ei võimalda kinnistu paiknemine rohealal ega maatulundusmaa sihtotstarve. Projekteerimistingimuste andmine tuleb otsustada kaalutlusõigust rakendades, arvestades seejuures, et olemuslikult on kinnistutel energiatootmist päikesepargi rajamisega juba lubatud. Projekteerimistingimuste väljastamist ei takista ka see, et kinnistute sihtotstarbeks on maatulundusmaa. a. Esmalt puudub seaduses (EhS § 32) vastav keeldumise alus. Ka vaidlustatud otsuses on vastustaja õigusliku alusena viidanud vaid EhS § 32 punktile 2, mis käsitleb projekteerimistingimuste väidetavat vastuolu ÜP-ga. b. Teiseks, nagu põhjendatud kaebuse punktis 5, lasus vastustaja projekteerimistingimuste andmisel lai kaalutlusõigus ning vastustaja pidi kindlasti arvestama, et kinnistutel juba asub õiguspäraselt püstitatud päikesepark. Seega ei ole tegemist uue maakasutuse lisandumisega. Sisuliselt toimuks projekteerimistingimuste alusel olemasoleva taastuvenergia tootmispaigaldise laiendamine. c. ÜP lubab rohevõrgustiku aladel maa sihtotstarbe muutmist. Isegi kui tegu oleks formaalselt maa sihtotstarbe muutmisega, on see lubatud. ÜP seletuskirjas on toodud: Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku täpsustada ja täiendada Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused sõnastades Audru valla territooriumi ulatuses ümber seal olevad tingimused: Tegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (avalikuks kasutuseks olevate teede asukohad, põhivõrgu elektriliinid jt tehnovõrkude magistraaltrassid), näevad ette looduslike veekogude õgvendamist või voolusängi muutmist vms vee erikasutust tuleb kooskõlastada Audru vallavalitsuse, keskkonnaameti ja maavalitsusega; Sellest tulenevalt võimaldab ÜP rohevõrgustiku aladel maa sihtotstarbe muutmist.
Vastustaja pidi seda projekteerimistingimuste andmise menetluses vähemalt kaaluma, kuid ei ole seda teinud.
3.6.Vastustaja seisukohad ei ole usaldusväärsed, seda kinnitab nende muutumine menetluse käigus. Et vastustaja seisukohad tuulikute rohevõrgustiku alale püstitamise osas on ebaõiged, kinnitab ka asjaolu, et need on haldusmenetluse jooksul pidevalt muutunud. a. Esmalt leidis Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna ametnik 10.07.2023 e-kirjas (kaebuse lisa 1, lk 3), et projekteerimistingimusi väljastada ei saa: Kuna planeeritav tuulepark asub Audru üldplaneeringu rohevõrgustiku alal ja on seega vastuolus Audru üldplaneeringuga, ei saa Pärnu linnavalitsus antud ehitise jaoks projekteerimistingimusi väljastada. b. Seejärel, pärast seda, kui kaebaja esitas täiendavad põhjendused 17.07.2023 e-kirjas, vastas linnavalitsus 7.08.2023 e-kirjas (kaebuse lisa 1, lk 5), et projekteerimistingimuste väljastamine sõltub Keskkonnaameti arvamusest: Arutame teemat kolmapäeval arhitektidega ja kaasame ka Keskkonnaameti spetsialisti. c. Keskkonnaameti seisukoht (kaebuse lisa 3, dtl 13-14) toetas linnavalitsuse 28.08.2023 kinnitusel projekteerimistingimuste andmist (kaebuse lisa 2, dtl 9-12, lk 2),: Laekus Keskkonnaameti seisukoht (lisas) Millest nähtuvalt saame edasi liikuda projekteerimistingimuste väljastamisega. d. Siiski viitas linnavalitsus lõpuks, et projekteerimistingimusi ei saa väljastada, kuna „varasema praktika järgi ei vasta selline tootmistegevus maatulundusmaa otstarbele“ (6.09.2023 e-kiri, kaebuse lisa 2, dtl 9-12, lk 4). See näitab, et vastustaja ei oma seisukohtades olnud lõpuni kindel ning tema seisukohad ei ole usaldusväärsed. Igal juhul on vaidlusalune otsus olulise põhjendamispuudusega ning kuulub tühistamisele. Vastustaja vastuolulised ja mittejälgitavad põhjendused kujutavad endast põhjendamiskohustuse olulist rikkumist. Kuna projekteerimistingimuste väljastamisel lasus vastustajal lai kaalutlusruum, siis sellega kaasnes ka tavapärasest ulatuslikum põhjendamise kohustus ning põhjendamisvead võisid mõjutada asja otsustamist HMS § 58 mõttes. Riigikohus on leidnud, et kui otsuse tegemisel on tuginetud asjakohaste kaalutluste kõrval ka asjakohatutele, ei ole võimalik veenduda kaalutlusotsuse ratsionaalsuses ning kaalutlusotsus tuleb tühistada (otsused asjas nr 3-17-563, p 12.3, asjas nr 3-3-1-18-08, p 13 ja asjas nr 3-3-154-03, p 40). Praegu on vaidlusalune otsus igal juhul oluliste põhjendamispuudustega. Näiteks ei ole otsuse põhjendustes kuidagi kajastatud seisukohta, et ÜP keelaks rohevõrgustiku alal tuulikute püstitamist – otsuses on toodud vastupidine seisukoht, millest vastustaja on kohtumenetluses taganenud. Samuti jääb täiesti arusaamatuks mida on silmas peetud „varasema praktika“ all seoses maa sihtotstarbega.
3.7.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2595 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 179-181).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Kaebaja leiab, et Audru valla üldplaneeringus elektrituulikutele ehk tuulegeneraatoritele seatud ülempiir 2 MW ei ole ülekantav kaebaja taotletavatele mikrotuulikutele (90 kW). Põhjendustest nähtuvad eelkõige selgitused soovitud tuulikute mõjude puudumisest, mida ei ole vastustaja justkui taotluse läbivaatamisel kaalunud, või arvamus, et Audru valla üldplaneeringus ei peetud silmas kaebaja soovitud tuulegeneraatoreid.
Vastustaja leiab, et kaebaja eksib, kuivõrd projekteerimistingimuste andmisel ei saa kaalutlusõiguse teostamise teel kõrvale kalduda üldplaneeringus sätestatud tingimustest ja piiridest. Tulenevalt ehitusseadustiku § 32 p-st 2 keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse andnud lähtuval asjaolust, et kaebaja taotlus projekteerimistingimuste saamiseks on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Üldplaneeringu punkti 2.2.5 kohaselt tohib endise Audru valla territooriumile püstitada vaid uusi vähemalt 2 MW või suurema võimsusega tuulegeneraatoreid. Seega ei ole ilmselgelt Audru valla üldplaneeringuga kooskõlas selliste tuulegeneraatorite püstitamine, mille võimsus jääb alla 2 MW (dtl 47). Kaebaja soovib püstitada 90 kW ehk ca 20 korda väiksema võimsusega 24 meetri kõrguseid tuulegeneraatoreid, mistõttu on vaidluseta selge, et kavandatavad tuulegeneraatorid ei vasta üldplaneeringule. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 järgi tuleb haldusorganil teostada kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Üldplaneering on kohustusliku iseloomuga õigusakt, mida tuleb järgida ka vastustajal (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. märtsi 2021 otsus asjas 3-18-1901, p 14). Viidatud piirangutest ei nähtu, et projekteerimistingimuste andmise menetluses oleks võimalik kõrvale kalduda üldplaneeringus seatud 2 MW võimsuspiirangust. Seega ei ole vastustajal võimalik anda projekteerimistingimusi ka väiksema võimsusega tuulegeneraatorite paigaldamiseks olukorras, kus üldplaneering ei ole sellist kaalutlusruumi vastustajale andnud. Seega ei ole vastustajal võimalik anda projekteerimistingimusi kaebaja esitatud põhjendustel ja seda ka juhul, kui kaebaja tuulegeneraatorid on vaikse töörežiimiga, nendest ei teki saasteaineid välisõhku või mõnel muul kaebaja kirjeldatud põhjusel.
4.2.Kaebaja selgitab, et kavandatav tuulepark on kooskõlas üldplaneeringu eesmärgiga tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Tehtud järeldus tugineb Aidu taastuvenergiapargi 2021. aasta KSH aruandele. Vastustaja hinnangul on kaebuses esitatud väited ja selgitused valdavas osas hüpoteetilised ning tehtud järeldused mittejärgitavad. Seda on ka kaebaja esitatud selgitus selles osas, et mikrotuulikute kujul oleks tegemist parima võimaliku tehnoloogiaga. Esmalt vajab märkimist, et üldplaneeringus seatud võimsuspiirangust ei ole võimalik kõrvale kalduda ka juhul, kui tuulegeneraatori tehnoloogia on parim võimalikest – vastustajale ei ole antud projekteerimistingimuste andmise menetluses sellist kaalutlusruumi, mis võimaldaks kaebaja taotlust rahuldada. Teisena on oluline märkida, et Aidu taastuvenergiapargi 2021. aasta KSH aruandes esitatud soovitus on esitatud Aidu karjääriala kasutuselevõtu osas ning ei ole seega ülekantav kõnealustele Mari ja Rahe kinnistutele.
4.3.Kaebaja leiab, et soovitud tuulegeneraatoritel puudub oluline mõju keskkonnale, kuivõrd seda on kinnitanud ka Keskkonnaamet. Kaebaja leiab, et kuivõrd ei ole kinnitatud tuulikute negatiivset keskkonnamõju, siis seda ei olegi. Kaebaja järeldused on arusaamatud. Keskkonnaameti 28. augustil 2023 antud seisukohast nr 7-9/23/16549-2 (dtl 13-14) ei nähtu, et Keskkonnaamet oleks (a) mõju keskkonnale hinnangud ja (b) järeldanud, et mõju keskkonnale puudub. Seega ei ole Keskkonnaamet olulise mõju puudumist ka kinnitanud. Lisaks ei saa keskkonnamõju puudumist kinnitada asjaoluga, et mõju ei ole hinnatud ja seega seda ka tuvastatud. Haldusmenetlus kätkeb endas ka haldusorgani uurimispõhimõtet ja seega ei saa haldusorgan anda projekteerimistingimusi
põhjendusega, et haldusmenetluses ei ole uurimispõhimõtet järgitud ehk keskkonnamõjude hindamata jätmisel ei ole tuvastatud keskkonnamõjusid.
4.4.Kaebaja selgitab, et Audru valla üldplaneeringus (p 2.6.1.1) ei ole rohevõrgutiku osas seatud piiranguid ega kitsendusi rajatiste ehitamisel, vaid see puudutab üksnes hooneid ja nende komplekse. Vastustaja kaebajaga ei nõustu. Üldplaneeringu grammatilise kui ka teleoloogilise tõlgendamise teel on tuleb järeldada, et rohevõrgustiku ala toimimiseks on lubatud alal rajada üksnes elamuid ja talukomplekse. Seega ei ole üldplaneeringuga kooskõlas alale koostootmisjaama rajamine ja seda ka juhul, kui üldplaneering sõnaselgelt koostootmisjaamade rajamist ei keela.
4.5.Kaebusest nähtub ka kaebaja arvamus, et Mari ja Rahe kinnistute sihtotstarvete muutmine on võimalik ja seda eelkõige seetõttu, et juba täna toimib alal elektrienergia tootmine. Selline järeldus ei põhine õigusaktidel. Kuivõrd kaebaja ei ole käesoleval juhul tehtud järeldust õiguslikult põhistanud, on sellisele järeldusele vastamine ka võimatu. Kinnistul asutavate rajatiste kasutusotstarve kui ka kinnistu sihtotstarve peavad olema vastavuses juhtotstarvetega ning sellest kõrvalekalded ei ole võimalikud üksnes sel põhjusel, et kinnistu omanik tegutseb kinnistul tootmisega. Mari ja Rahe kinnistud asuvad üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tuumalal, kus üldplaneeringu punkt 2.6.1.1 kohaselt on lubatud ehitada üksnes üks elamu- või talukompleks üldplaneeringu kehtestamise hetkel olemas olnud kinnistu kohta. Sellel alal kinnistute sihtotstarbe muutmine oleks vastuolus üldplaneeringuga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 08.11.2023 otsust nr 35.4/755 "Mari ja Rahe kinnistute projekteerimistingimuste andmisest keeldumine", asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud haldusakt rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses (dtl 22-25), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt üksnes alljärgnevat.
7.Kohus märgib esmalt, et pooled ei vaidle selle üle, et 16.03.2023 esitas kaebuse esitaja Pärnu Linnavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2311002/02563 (dtl 53-56) Aruvälja külas Mari ja Rahe (katastritunnused 62401:001:1528 ja 62401:001:1527) kinnistutel tuulepargi püstitamiseks.
Taotluse kohaselt soovitakse tuulikuid püstitada Mari (62401:001:1528, maatulundusmaa 100%, pindala 2824 m2) ja Rahe (62401:001:1527, maatulundusmaa 100%, pindala 6221 m2) katastriüksustele. Ehitisregistri kohaselt paikneb kinnistutel osa Kaerapõllu päikesejaamast (EHR kood 221313655) ehitisealuse pinnaga 7700 m2. Kaebaja soovib taotluse kohaselt püstitada kokku kuus väiketuulikut kõrgusega kuni 24 m, iga tuulik võimsusega kuni 15 kW so kokku 90 kW. Nimetatud katastriüksustel ning samuti naaberüksustel on juba välja ehitatud päikeseelektrijaam. Tuulikute püstitamise eesmärgiks on taastuvenergia koostootmisjaama rajamine, mis koosneb päikesepaneelidest ja mikrotuulikutest.
8.Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Nimetatud maakonnaplaneeringu lisaks nr 6 on „Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu“ seletuskiri. Asjas puudub vaidlus selles, et katastriüksused Mari ja Rahe ei jää viidatud teemaplaneeringuga määratud Audru valla elektrituulikute arendusala (P12) sisse. Seejuures nõustub siinkohal kohus kaebajaga ja märgib, et kaebaja on asjakohaselt välja toonud, et kaebaja poolt soovitud tuulikud sinna alasse ei pea ka jääma, kuna teemaplaneeringut tuulikutele mille koguvõimsus on 90 kW ei kohaldata. Samas on soovitatav järgida teemaplaneeringus välja toodud põhimõtteid. Nimelt teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt: „Kui soovitakse rajada tuulikuparki8, kus on rohkem kui 5 tuulikut koguvõimsusega üle 7,5 MW, tuleb koostada üldplaneering või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering, mis on tuulikupargi rajamise aluseks. Teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui 110 db. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering. Planeering käsitleb tuulikuparke ning ei käsitle üksikuid elektrituulikuid. Üksiku elektrituuliku rajamine toimub kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel. Üksiku tuuliku planeerimisel on soovitatav järgida käesolevas teemaplaneeringus esitatud põhimõtteid ja tingimusi.“
9.Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 on kehtestatud Audru valla üldplaneering (üldplaneering)9. Üldplaneering sätestab, et: „Audru valda tohib püstitada ainult uusi vähemalt 2 MW või suurema võimsusega uusi tuulegeneraatoreid. Sellise piirangu seadmise eesmärk on tagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Tuulepargi rajamise võimalikkus otsustakse eraldi valla osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu alusel.“ Kaebaja on taotlenud projekteerimistingimusi soovides alale rajada kokku kuus väiketuulikut võimsusega kuni 15 kW so kokku 90 kW ehk alla 2 MW. Seega ei saa olla vaidlust, et kaebaja soovib püstitada tuulegeneraatoreid, mille püstitamine on otseselt välistatud üldplaneeringuga nende füüsiliste tootmisvõimsuse parameetri alusel. Kohus leiab sarnaselt
Tuulikupark (kasutatakse ka tuuleelektrijaam ja tuulepark) – mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Käesoleva teemaplaneeringu mõistes koosneb tuulikupark alates 2 tuulikust.
vastustajaga, et nimetatud piirangu seadmine on olnud vastustaja teadlik otsus ja seda ei saa muuta kaebaja poolt pakutud tõlgenduse alusel. Samuti nähtub üldplaneeringust põhimõte, et tootmishoonete ja tootmismaade (tootmisterritooriumite) planeerimisel tuleb koostada üldjuhul detailplaneering. Seejuures eeldab maa kasutamine tootmismaana omakorda, et tegemist on tootmismaaga, mitte maatulundusmaaga nagu käesoleval juhul. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et Mari ja Rehe kinnistute suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut.
10.Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
11.Kaebaja viitas esmalt kaebuses, et otsus rikub kaebaja õigusi ning on õigusvastane, kuivõrd vastustaja on tõlgendanud üldplaneeringus sätestatud nõudeid valesti. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ning leiab arvestades ülal tuvastatud asjaolusid, et vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et projekteerimistingimusi ei ole võimalik väljastada, kuivõrd projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Vastustaja on vaidlustatud otsuses asjakohaselt välja toonud, et vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 12 lõikele 2 peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Ehitustegevuse ja projekteerimistingimuste väljastamise võimalikkuse kaalumisel on vajalik arvestada kooskõla kehtiva üldplaneeringuga. Juhul kui arendustegevus ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, on planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 kohaselt võimalik põhjendatud juhul teha ettepanek üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringuga.
12.EhS § 32 punkt 2 kohaselt pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Kohus toob välja, et projekteerimistingimusi ei ole võimalik anda kui need ei vasta üldplaneeringule ning selles osas puudub vastustajal kaalutlusõigus. Antud juhul taandub vaidlus eelkõige sellele, kas vastustaja on üldplaneeringus sätestatud piirangut, et Audru valda tohib püstitada ainult uusi vähemalt 2 MW või suurema võimsusega uusi tuulegeneraatoreid, sisustanud õigesti. Kohus leiab, et on. Üldplaneeringu esmane tõlgendaja on kohalik omavalitsus, kes on selle kehtestanud. Kaebaja on tõlgendades teemaplaneeringut, selle kohta antud regionaal- ja põllumajandusministeeriumi selgitust (dtl 49-51) ja üldplaneeringut teinud eksliku järelduse, et kuivõrd kaebaja kavandatud tuulikute võimsus (90 kW) on oluliselt alla teemaplaneeringu kohaldamise eelduse (500 kW), siis ei kohaldu neile ka teemaplaneeringuga seotud üldplaneeringus sätestatud 2 MW miinimumnõue. Sellist järeldust üldplaneeringust kohtu hinnangul teha ei saa. Üldplaneeringus sätestatud 2MW miinimumnõue ei ole nähtuvalt selle tekstist ja mõttest seotud mitte ainult teemaplaneeringu (olemasolu/koostamisega) või valla osa üldplaneeringu nõudega, vaid üldiselt. Vastava järelduse saab teha üldplaneeringu sõnastusest nii grammatilisel kui teleoloogilisel tõlgendamisel. Üldplaneeringus on selgelt väljendatud, et Audru valda tohib püstitada ainult uusi vähemalt 2 MW või suurema
võimsusega uusi tuulegeneraatoreid. Sellise piirangu seadmise eesmärk on tagada mitte ainult teatavatele parameetritele vastava, vaid ka seejuures parima võimaliku tehnoloogia kasutamine. Kohus nõustub vastustajaga selles, et üldplaneering on kohustusliku iseloomuga õigusakt, mida tuleb vastustajal järgida. Viidatud piirangutest ei nähtu, et projekteerimistingimuste andmise menetluses oleks võimalik kõrvale kalduda üldplaneeringus seatud 2 MW võimsuspiirangust. Vastav piirang on kehtiv ning ka kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Seega ei olnud vastustajal võimalik anda projekteerimistingimusi ka väiksema võimsusega tuulegeneraatorite paigaldamiseks olukorras, kus üldplaneering ei ole sellist kaalutlusruumi vastustajale andnud. Seega ei ole vastustajal võimalik anda projekteerimistingimusi kaebaja esitatud põhjendustel ja seda ka juhul, kui kaebaja tuulegeneraatorid on vaikse töörežiimiga, nendest ei teki saasteaineid välisõhku või mõnel muul kaebaja kirjeldatud põhjusel. Samal põhjusel ei pidanud vastustaja hakkama ka esitama põhjalikke kaalutlusi seoses võimaliku keskkonnamõju jms kaebaja poolt välja toodud asjaoludega. Kohus selgitab siinkohal menetlusosalistele, et vastavast üldplaneeringus sätestatud piirangust on võimalik mööda minna üksnes üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, millisel juhul tuleks vastustajal kõiki kaebaja poolt välja toodud asjaolusid kaaluda ning langetada kaalutletud otsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga on mh võimalik muuta ka maa sihtotstarvet. Vastustajal tuli projekteerimistingimuste taotlust lahendades olukorras, kus üldplaneeringust tulenes konkreetne piirang ning kaebaja taotlus oli selle piiranguga vastuolus, EhS § 32 punkti 2 alusel paratamatult taotluse rahuldamisest keelduda, sest projekteerimistingimustega ei ole üldplaneeringu muutmine kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Seetõttu puudus ka vajadus hakata pikemalt kaaluma muid asjaolusid. Tegemist ei ole seega kaalutlusveaga nagu ekslikult leiab kaebaja. Kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti eelnõule esitatud seisukohtadele on seejuures vastatud.
13.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtu hinnangul ei esine vaidlustatud haldusaktis selliseid vormi- ega menetlusvigu, mis tooksid käesoleval juhul kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise.
14.Küll aga peab kohus vajalikuks märkida veel, et vastustajal tasuks üldplaneeringu järgmisel ülevaatamisel kaaluda nii päikeseparkide kui väiketuulikute osas eraldi täpsustava regulatsiooni kehtestamist arvestades üldplaneeringu kehtestamisest möödunud aega ning ka tehnoloogia arengut tagamaks taastuvenergia maksimaalne võimalik kasutus sh arvestades, et hetkel kehtiv üldplaneeringus sätestatud piirang, mis põhimõtteliselt välistab väiketuulikute rajamise, ei pruugi kõigil juhtudel täita oma eesmärki (kui see on eelkõige looduse ja elukeskkonna kaitsmine ja uusima tehnoloogia kasutamise tagamine) ja olla proportsionaalne.
15.Menetluskulud Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.