lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2392/51

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2392/51
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2694
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 1, 2, 3, 7Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTVTS § 17 lg 2, 3Töövõimetoetuse maksmineTVTS § 2 lg 1, 2Õigustatud isikudPS § 28 lg 2RPKS § 36 lg 1TVTS § 21TeatamiskohustusHKMS § 180 lg 1Apellatsiooni korras edasikaebamise õigusPS § 34

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 883/2004Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2392/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.12.20233-23-2392/46Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.09.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-3185/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.03.20253-23-3029/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2392

Haldusasi

X.E kaebus Eesti Töötukassa 19. oktoobri 2023. a ja

31.oktoobri 2023. a kirjade õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.E Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja E.I

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.E apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X.E apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2024. a otsuse peale haldusasjas nr 3-23-2392 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 06.07.20263-26-2000/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 06.07.20263-26-898/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-202/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-4678/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-113/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
Eesti Töötukassa (ETK) tuvastas 07.08.2023 otsusega nr TVH/23/029565 X.E-l puuduva töövõime ning määras 10.08.2023 otsusega nr TVT/23/042847 taotlejale perioodiks 22.05.2023–21.05.2028 töövõimetoetuse 18,60 eurot kalendripäeva eest.
2.X.E esitas ETK-le 18.10.2023 pöördumise, milles märkis, et tal tuleb lähiajal minna mitmeks kuuks Venemaale, kus tal ei ole rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu võimalik kasutada pangakaarte, et saada kätte tema Leedu pangakontole laekuvat töövõimetoetust, ning palus ETK juhiseid, kuidas ta peaks sellises olukorras käituma, et saada kätte tema ainsaks sissetulekuks olev töövõimetoetus. Täiendavalt palus X.E 19.10.2023 kirjas ETK-lt selgitust, kas tal on probleeme Venemaal posti teel kodusele aadressile raha saamisega.

3-23-2392

3.ETK viitas 19.10.2023 vastuses töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lg-s 2 sätestatule ning selgitas, et TVTS § 17 lg 2 p 3 võimaldab maksta toetust kojukandena Eesti territooriumil.
4.X.E esitas ETK-le 30.10.2023 taotluse maksta TVTS § 17 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel töövõimetoetust tema kodusele aadressile Usbekistanis, kuna ta elab väikeses Brichmulla külas ja peaks iga kord raha kättesaamiseks sõitma lähima sularahaautomaadini jõudmiseks rohkem kui 60 km eemal asuvasse Gazalkenti linna. Taotleja viibib Usbekistanis alates 01.09.2023.
5.ETK selgitas 31.10.2023 vastuses, et töövõimetoetuse maksmist reguleerib TVTS § 17. Isiku soovil makstakse TVTS § 17 lg 2 p 3 kohaselt töövõimetoetust kojukandena saaja kulul (alates 01.05.2023 on posti teel kojukandena maksmise kulu Eestis AS Hansab hinnakirja alusel 8,80 eurot). Teatud juhtudel on võimalik töövõimetoetust maksta posti teel kojukandena Eestis ja selleks tuleb esitada põhjendatud taotlus. Kojukannet saab taotleda sügava puudega inimene, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav. See regulatsioon on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 36 lg 5 eeskujul (vt TVTS-i eelnõu seletuskiri). Töövõimetoetuse maksmine kojukandena välisriiki on seaduses välistatud ning seda ei teostata Euroopa Liidu liikmesriikides ega ka kolmandates riikides.
6.X.E esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2023 kaebuse, mille nõueteks jäid taotlused tuvastada ETK 19.10.2023 ja 31.10.2023 vastuste õigusvastasus. ETK keeldumine maksta kaebajale töövõimetoetust kulleriga kojukandena tema kodusele aadressile välisriigis (sh Usbekistanis või Venemaal) on vastuolus TVTS § 17 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3, sest nimetatud sätetest ei tulene, et toetuse maksmine kojukandena saab toimuda ainult Eesti territooriumil. Töövõimetoetus kanti varem kaebaja ema pangakontole, kes saatis selle kaebajale välismaale rahvusvaheliste rahaülekandesüsteemide MoneyGram või Western Union vahendusel. Praegu laekub töövõimetoetus kaebaja Leedus avatud isiklikule pangakontole. Kaebaja oli sunnitud reisi Venemaale edasi lükkama, sest seal ei ole võimalik kasutada Euroopa Liidus väljastatud pangakaarte ega rahvusvahelisi rahaülekandesüsteeme. Venemaale minek on kaebajale oluline, et ta saaks jätkata suhtlemist tüdruksõbraga ja valmistuda pulmadeks. Kesk-Aasia riikides (nt Kasahstanis) esineb sageli ka probleem, et sularahaautomaatides puudub väljavõtmiseks vajalik sularaha. Tasumata trahvide tõttu võidakse kaebaja Leedu pangakonto varsti arestida, nagu on kohtutäiturid arestinud kaebaja kontod Eestis. Varasema kogemuse põhjal on töövõimetoetuse laekumine arestitud kontole problemaatiline, sest kohtutäiturid peavad esmalt kogu summa kinni ja vabastavad raha alles pärast neile dokumentide saatmist, et tegemist on kaebaja ainsa sissetulekuga. Leedus oleks seda keelebarjääri tõttu peaaegu võimatu saavutada. Vastustaja ei ole TVTS § 17 lg 3 kohaldamisel arvestanud kaebaja terviseprobleeme, mis ei võimalda tal valuta kõndida pikki vahemaid ega ka ühe koha peal istuda või seista (nt pangas järjekorras või rahvarohkes ühistranspordis).
7.Eesti Töötukassa palus 13.02.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata. TVTS § 17 lg-d 2 ja 3 sätestavad ammendava loetelu töövõimetoetuse maksmise viisidest. Ehkki TVTS § 17 lg 2 p 3 ei sisalda täpsustust, et kojukandeteenust osutatakse vaid Eesti piires, on see selgelt tuletatav normide koosmõjust. TVTS § 2 lg 1 järgi on Eesti riigilt õigustatud töövõimetoetust saama üksnes Eestis elav isik. Seega saab loogiliselt järeldada, et ka toetuse kojukandeteenus saab toimuda vaid Eesti piires. Lahkudes elama teise riiki, kaob isikul õigus saada Eesti riigilt toetust, olenemata tema kodakondsusest. Seetõttu ei teki ETK-l kohustust toetust muusse riiki kojukandena välja maksta. Erandina, kui isik viibib Eestist ajutiselt eemal (TVTS § 2 lg 2), on võimalik toetust maksta tema välisriigis asuvale pangakontole (TVTS § 17 lg 2 p 4). 2(6)

3-23-2392 Väljapoole Eestit elama asudes peab isik ise vastutama selle eest, kuidas ta määratud toetuse kätte saab, ning seda ka riikides, kus võib esineda probleeme sularaha või pangateenuste kättesaadavusega. Kaebaja ei saa tugineda TVTS § 17 lg-le 3, sest tal ei ole tuvastatud sügavat puuet.

8.Tallinna Halduskohus jättis 03.09.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kuna X.E liigub pidevalt ringi, siis ei ole võimalik otsustada kojukande konkreetsesse riiki teostamise kohustuse üle, vaid lahendada tuleb küsimus, kas välismaale saab toetuse kojukannet teostada. Põhiseaduse (PS) § 28 lg 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile mh töövõimetuse korral ja abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus töövõimetoetusele on TVTS §-s 2 märgitud isikutel. Töövõimetoetuse maksmise viisid sätestab TVTS § 17 lg 2. Kaebaja on Eesti kodanik, kellel tuvastati 07.08.2023 otsusega puuduv töövõime ja määrati 10.08.2023 otsusega töövõimetoetus. Sotsiaalkindlustusamet ei ole kaebajal puuet tuvastanud, mistõttu ei ole viide TVTS § 17 lg-le 3 asjakohane. Vastustaja ei pea TVTS § 17 lg 2 p 3 alusel korraldama kaebajale välisriigis töövõimetoetuse väljamaksmise kojukandena. Kuigi sättes ei ole otsesõnu väljendatud, et toetuse kojukanne saaja kulul on võimalik vaid Eestis, tuleneb see TVTS §-de 2 ja 17 koosmõjust. Asjaolu, et kaebajal on Usbekistanis, Kasahstanis ja Venemaal pankadest raha kättesaamine raskendatud, ei tähenda, et vastustajal oleks kohustus toimetada kaebaja välismaal viibides talle töövõimetoetus kätte kojukandega. Eesti riigil ei ole kohustust abistada kaebajat välisriikides pankade töökorralduse või sularaha probleemide korral, samuti juhtumitel, kui kaebaja õigusrikkumiste tõttu on tema pangakonto arestitud. Kuigi kojukannet teostataks kaebaja kulul, oleks vastustajale põhjendamatult koormav hakata uurima kojukande võimalusi ja teenuseosutajate usaldusväärsust ning sõlmida selleks lepinguid kõigis riikides, kuhu kaebaja kavatseb liikuda. Seejuures jääks ETK kanda vastutus selle eest, kui kojukande käigus läheb raha kaduma. Kaebaja õigused ei jää kaitseta, sest tal on endal võimalik organiseerida raha saatmine oma asukohariiki. Näiteks võib ta paluda ETK-l kanda määratud toetus mõne sugulase või tuttava kontole (TVTS § 17 lg 2 p 2) ja paluda temal korraldada raha kullerteenus kaebaja asukohariiki. Sel juhul jääks vastutus raha liikumise eest (sh kasutatava kullerteenuse valik) kaebaja kanda. Pelgalt kaebaja enda valitud elustiili tõttu ei ole põhjendatud seada haldusorganile täiendavat koormust ja kulusid. Kuna tegemist on kaebajast tingitud asjaoludega, peavad tema enda kanda jääma ka sellega seotud riskid ja korraldus. Kaebaja viited liikumistakistustele ei ole tõendatud ega eluliselt usutavad, arvestades, et kaebaja reisib pidevalt nii Euroopas kui ka Aasias. Kohus jääb 03.11.2023 määruses väljendatud seisukohale, et välisriiki elama asudes kaob isikul õigus saada Eesti riigilt töövõimetoetust (TVTS § 2 lg 1) ning toetuse saaja on kohustatud teavitama ETK-d kõigist töövõimetoetusega seotud asjaoludest ja nende muutumisest (TVTS § 21 1 p 2). Kaebaja väitel ei ela ta alates 2018. a-st alaliselt Eestis. Sellest asjaolust tulnuks tal vastustajat teavitada ja ETK peaks kontrollima, kas kaebajal on üldse õigus Eestist töövõimetoetust saada.
9.X.E palub 27.09.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus tõlgendas TVTS § 17 lg 2 p-s 3 sätestatut valesti. Nimetatud norm võimaldab toetuse saajal omal kulul saada töövõimetoetust posti teel kodusele aadressile mis tahes riigis, kui selleks on füüsiline võimalus (s.o eksisteerivad kullerteenused). Omniva veebilehel ei ole märgitud territoriaalseid piiranguid pakkide saatmisel. Asjakohane ei ole väide, et töövõimetoetuse posti teel välismaale saatmisel vastutab raha kaotuse korral ETK, sest raha saatmise viisi valiku teeb töövõimetoetuse saaja. Kohtu viited, et töövõimetoetus on nähtud ette ainult Eestis elavatele inimestele, võivad põhjendamatult piirata töövõimetu inimese õigust vabale liikumisele (PS § 34). Ka Euroopa 3(6)

3-23-2392 Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määrusest nr 883/2004 ja 16.09.2009 määrusest nr 987/2009 tulenevalt on Eestist töövõimetoetuse saajal võimalik raha kätte saada kõigis Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides Eesti elanikega võrdsetel alustel. TVTS § 2 lg 2 ja tulumaksuseaduse § 6 lg 1 võimaldavad sisuliselt saada töövõimetoetust kõikjal maailmas tingimusel, et toetuse saaja ei viibi seal üle 182 päeva aastas. Jääb arusaamatuks, miks on halduskohus pannud otsuses nii suurt rõhku asjaolule, et töövõimetoetust võivad saada ainult Eesti elanikud ning seetõttu tuleb automaatselt tõlgendada, et TVTS § 17 lg 2 p 3 laieneb üksnes neile inimestele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda apellandi faktiväidetest. Apellandi etteheited faktiliste asjaolude tuvastamisele ei takista apellatsioonkaebuse tagastamist HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel siis, kui need asjaolud ei ole haldusasja lahendamisel olulised (nt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13– 14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).
11.Ringkonnakohus leiab, et X.E apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud esile ühtegi uut faktilist asjaolu, samuti ei ole apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid halduskohtu poolt asjaolude tuvastamisele. Praegune vaidlus on üksnes õiguslikku laadi ning taandub TVTS § 17 lg 2 p 3 tõlgendamisele. Apellatsioonkaebuses ei ole enam tuginetud TVTS § 17 lg-le 3, mis võimaldab sügava puudega isikul teatud tingimustel taotleda töövõimetoetuse maksmist kojukandega riigi (töötukassa) kulul, ning kaebaja ei vaidlusta, et SKA 08.08.2023 otsusega nr P26O-2023-54086 ei tuvastatud temal puude raskusastet. Kuna ETK 10.08.2023 otsusega nr TVT/23/042847 on kaebajale määratud töövõimetoetus 22.05.2023–21.05.2028 ning see otsus kehtib, siis ei ole praeguse haldusasja lahendamisel asjassepuutuv, kas kaebajal peaks tema elukorraldusest tulenevalt üldse olema õigus töövõimetoetust saada või kas kaebaja võib olla rikkunud TVTS § 21 1 p-s 2 sätestatud teavitamiskohustust. Halduskohtu otsuse p-s 15 esitatud põhjendused väljuvad vaidluse eseme piiridest, kuid neil puudub HKMS § 180 lg 1 teise lause tähenduses iseseisev mõju kaebaja õigustele või kohustustele. Halduskohtu otsusest ei tulene ETK-le ühtegi kohustust seoses kaebajale töövõimetoetuse määramise otsusega. Kui vastustaja peaks alustama kaebajale töövõimetoetuse määramise aluste esinemise kontrolli ja tunnistama selle tulemusel 10.08.2023 otsuse kehtetuks, on kaebajal võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi asjaomase haldusakti vaidlustamisel. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kõrvale apellatsioonkaebuses sisalduvad vastuväited halduskohtu otsuse p-le 15.
12.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu järeldusega, et TVTS § 17 lg 2 p-st 3 ei tulene töövõimetoetuse saajale õigust nõuda toetuse maksmist kojukandena väljaspool Eestit. Tuleb tõdeda, et ETK 31.10.2023 vastuses on TVTS-i eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 678 SE) seletuskirjale (lk 30) tuginedes kaebajale iseenesest ekslikult selgitatud, et toetuse kojukannet saab taotleda üksnes sügava puudega inimene analoogselt RPKS § 36 lg-ga 5. Viimane säte on seostatav üksnes TVTS § 17 lg-ga 3, mis käsitleb toetuse maksmist 4(6)

3-23-2392 töötukassa kulul. TVTS-i eelnõu seletuskiri on selles osas eksitav. TVTS § 17 lg 2 p 3 võimaldab igaühel taotleda toetuse maksmist kojukandena tema enda kulul ja selle sätte eeskujuks oli pigem RPKS § 36 lg 1 p 3 redaktsioonis, mis kehtis 23.11.2008–31.12.2016. Praegu vastab sellele RPKS § 36 lg 1 osas, milles see laiendab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lg-s 3 sätestatud rahalise hüvitise väljamaksmise viise. Erinevalt varem kehtinud RPKS § 36 lg 1 p-st 3 näeb kehtiva RPKS § 36 lg 1 seejuures ette, et ka pensionäri kulul toimuv kojukanne puudutab üksnes Eestis makstud riiklikku pensioni. Alates 12.12.2022 ei sisalda TVTS § 17 lg 2 p 3 enam täpsustust, et toetuse kojukanne toimub posti teel, sest tegemist ei ole postiteenusega, vaid finantsteenusega (vt ka postiseaduse § 25 lg 1 p 14 ja § 36 lg 1 p 1; samuti Riigikogu XIV koosseisu 657 SE seletuskiri, lk 29). Kuna töövõimetoetuse maksmine kojukandena ei kujuta endast pakiga sularaha saatmist, vaid sisuliselt rahasiiret (vt ka makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lg 1 p 6 ja lg 3; samuti Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2021 otsus nr 3-21-1021, p 22), siis ei ole asjakohane viide, et Omniva (AS Eesti Post) veebilehe andmetel saab pakke saata üle maailma. Lisaks tuleb märkida, et riigihanke „Töövõimetoetuse kojukande teenuse tellimine“ (viitenumber 236477) tulemusel perioodiks 14.06.2021–14.06.2025 sõlmitud kojukandeteenuse hankelepingu täitjaks on AS Hansab, kelle hinnakirjale on viidatud ka ETK 31.10.2023 vastuses.

13.Kuigi TVTS § 17 lg 2 p 3 ei sätesta otsesõnu, et töövõimetoetust makstakse kojukandena saaja kulul üksnes Eesti Vabariigi territooriumil, viib asjaomaste õigusnormide süstemaatiline tõlgendamine siiski sellisele järeldusele. TVTS § 2 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on töövõimetoetuse saamise õigus seotud eeskätt püsivalt Eestis elamise või Eestis viibimisega (st residentsusega). Seetõttu on mõistlik järeldada, et olukorras, kus seadusandja ei ole eraldi reguleerinud toetuse väljamaksmist kojukandena välisriigis, on silmas peetud üksnes Eestit. Sellele viitab mh TVTS § 17 lg-s 2 toodud loetelu järjestus: p-d 1 ja 2 käsitlevad toetuse maksmist pangakontole Eestis, p 3 käsitleb toetuse maksmist kojukandena ja p 4 reguleerib toetuse maksmist pangakontole välisriigis. Viimane kujutab endast ainsat erandlikku võimalust toetuse maksmiseks väljaspool Eestit. Kui seadusandja oleks soovinud näha ette võimaluse töövõimetoetuse väljamaksmiseks kojukandena ka välisriigis, siis olnuks loogiline sätestada see täiendava punktina või järjestada loetelu viisil, et esimesed kolm punkti käsitlevad toetuse maksmist pangakontole nii Eestis kui ka välisriigis ning viimane punkt hõlmaks toetuse maksmist kojukandena Eestis ja välisriikides. Kuna PS § 28 lg-s 2 on õigus riigi abile samuti seotud eeskätt Eestis elamisega1 ning sotsiaalsete põhiõiguste tagamisel on seadusandjal avar otsustusruum (nt Riigikohtu 20.10.2020 otsus nr 5-20-3, p 43), samuti on väljaspool Eestit viibides tagatud võimalus töövõimetoetuse maksmiseks välisriigi pangakontole (TVTS § 17 lg 2 p 4), siis ei ole alust pidada seadusandja tehtud valikut põhiseadusevastaseks. Viide PS §-le 34 ei ole asjassepuutuv, sest selle sätte toimeala piirdub Eesti territooriumiga (nt Riigikohtu 20.10.2008 otsus nr 3-3-1-42-08, p 19).
14.PS § 28 lg-st 2 ei tulene riigile absoluutset kohustust tagada, et riigi pakutav abi on isikule igas olukorras ja alati mugavalt kättesaadav. Siinsel juhul seostuvad kaebaja probleemid temale määratud töövõimetoetuse kättesaamisega eelkõige kaebaja enda elukorralduslike valikutega. Asjaolust, et kaebaja soovib erinevatel põhjustel viibida suure osa ajast välisriikides, sh sellistes riikides, mille suhtes kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid, mis ei võimalda saada kätte isiku pangakontole kantavat raha, või kus esineb muid probleeme pangateenuste kättesaadavusega, ei saa tuletada Eesti riigile kohustust tagada kaebajale toetuse väljamaksmine kojukandena igas riigis, kuhu ta soovib reisida. Nagu halduskohus õigustatult märkis, siis tähendaks välisriikides toetuse kojukande teenuse korraldamine vastustajale suurt kulu ja lisanduvat halduskoormust. Töötukassale ega ka riigile laiemalt ei

K. Muller, A. Henberg, A. Sarapuu. PS § 28 kommentaar, p 19 – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu 2020, lk 415.

5(6)

3-23-2392 saa tuleneda täiendavaid kohustusi mh sellest, et kaebajal puudub võimalus enda pangakontosid kasutada põhjusel, et need on rahaliste nõuete täitmiseks arestitud või võidakse lähiajal arestida ja arestimisele mittekuuluva summa vabastamine võib olla seotud keeleliste või muude raskustega. Viited määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja nr 987/2009 ei ole asjakohased juba ainuüksi põhjusel, et kaebaja ei ole taotlenud toetuse kojukannet üheski Euroopa Liidu või Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigis, vaid Usbekistanis, Kasahstanis ja Venemaal. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks analüüsida, kas toetuse maksmine kojukandena peaks olema tagatud teistes Euroopa Liidu või Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikides, sest sellest ei sõltu praeguse vaidluse lahendamine.

15.Kuna TVTS § 17 lg 2 p 3 ei näe ette töövõimetoetuse maksmist kojukandena välisriigis ning seda sätet ei ole alust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks, siis on ETK 19.10.2023 ja 31.10.2023 vastustes kaebajale kokkuvõttes õigesti selgitanud, et töövõimetoetuse kojukannet on TVTS § 17 lg 2 p 3 alusel võimalik taotleda üksnes Eesti piires. Seega jättis halduskohus kaebuse põhjendatult rahuldamata ja X.E apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel keeldub ringkonnakohus X.E apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et X.E ei ole Tallinna Halduskohtu 03.09.2024 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium