3-24-1814/12 - Majandushaldusõigus - Tegevusload ja registreerimine - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

5.RAB esitas 26.08.2024 Tallinna Halduskohtule vastuväite, paludes jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja teadis ja teab, et HRl puudub korrektne ärialane maine. RAB on enne ettekirjutuse tegemist korduvalt HR ärialase maine kahtluse alla seadnud ning tunnistanud kehtetuks erinevate äriühingute tegevusload, kus HR on tegev olnud. Asjaolu, et varem on hinnatud isik sobivaks, ei tähenda, et isiku maine on laitmatu. Oluline on, millised faktilised asjaolud on RAB-le teada negatiivse maine hinnangu esitamise hetkel ja kas need kogumis annavad alust väita, et isikul puudub korrektne maine. Seejuures on oluline, et RAB-le ei ole igal ajahetkel teada kõik asjaolud, mis võivad negatiivselt mõjutada isiku mainet. Vaidlusaluses otsuses on uusi asjaolusid, mida RAB varasemalt ei teadnud või mis varem ei eksisteerinudki. HR ärialase maine osas oli vaidlus ka haldusasjas 3-21-2139 ning selles asjas möönis ringkonnakohus RAB-i õigust hinnata igal ajahetkel isiku maine küsimus ümber. Varasemas kohtupraktikas on märgitud, et ettevõttel endal on kohustus tagada, et sobivuse hindamise objektiks olevatel ametikohtadel olevad isikud oleksid sobivad. Kui ettevõte selliseid samme ei võta, mõjutab see negatiivselt ettevõtte mainet. Korrektne ärialane maine peab olema ka ettevõtjal endal (RahaPTS § 72 lg 1 p-d 1 ja 11). Kaebajale on teada, et HR ei ole sobiv ning otsuses toodud asjaolud on kaebajal kontrollitavad. Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvid. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekiks olukord, kus RAB-i järelevalve perimeetris tegutseks ettevõte, mille juhatuse liige, tegelik kasusaaja ja omanik ei tee järelevalveasutusega koostööd ega täida seadust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine annaks võimaluse järeldusele, et HR käitumine (järelevalveasutusega koostöö vältimine ning isikuga seotud äriühingutele pidevalt trahvi- ja kustutamishoiatuste tegemine) on järelevalveasutusele sobilik, kuna järelevalve ei reageeri. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris. HR ettevõtte omaniku ja tegeliku kasusaajana on isik, kes määrab ettevõtte äristrateegia ja selle äristrateegia rakendamise viisid, sh selle täitmiseks isikud ehk juhatuse liikmed. Seetõttu kontrollib HR ettevõttega seoses kõike. Ärialase maine puudumisel on tegemist olulise 2(8)

7.Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja saab esialgse õiguskaitse korras kaitsta enda subjektiivseid õigusi, mitte juhatuse liikme, osaniku ja tegeliku kasusaaja HR õigusi. Kaebaja on usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja, kellele kohaldub RahaPTS (RahaPTS § 2 lg 1 p 9) ning teenused, mida kaebaja saab usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujana pakkuda, on toodud RahaPTS §-s 8. Kaebaja, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja või omaniku ärialane maine peab olema korrektne (RahaPTS § 72 lg 1) ning kui tegevusloa saanud ettevõte ei vasta tegevusloa andmise tingimustele ning seda mittevastavust ei ole 30 tähtaegselt kõrvaldatud, on RAB-l kohustus tunnistada tegevusluba kehtetuks (RahaPTS § 75 lg 1 p 4). Seega ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada. Esialgset õiguskaitset kohaldamata tuleks kaebajal vaidlustatud ettekirjutus täita, st kutsuda HR tagasi juhatuse liikme kohalt. Samuti peaks HR, kes on mh ka kaebaja ainuosanik ja tegelik kasusaaja, võõrandama kaebaja mõnele kolmandale isikutele, kelle ärialast mainet ei ole RAB-l alust kahtluse alla seada. Seega ei pruugiks kaebuse sisuline lahendamine, isegi kui see oleks kaebajale edukas, olla enam eesmärgipärane. Teisalt tuleb arvestada ka seda, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ettekirjutuse täitmine oleks võimatu või HR on isik, kelle tõttu kliendid kaebaja pakutavat teenust kasutavad. Nimelt väljastati kaebajale tegevusluba juba 02.12.2013. Sel ajal ei olnud HR kaebajaga seotud. HR astus OM, kes on kaebaja juhatuse liige alates 02.03.2011, kõrvale juhatuse liikmeks alles 07.01.2021. Ehkki kohus möönab, et kaebajal on kliendibaas, on tõendamata, et see kliendibaas eksisteerib üksnes sel põhjusel, et kaebaja on seotud HRga. Vaadates kaebaja esitatud majandusaasta aruandeid, siis ka ajal, mil HR kaebaja juhatuse liige ei olnud, oli kaebaja põhitegevusalaks ettevõtete asutamine. Kuna OM on olnud kaebaja pikaajaline juhatuse liige ning kohtule ei ole teada, et RAB kahtleks ka tema ärialases maines, ei muutuks kaebaja majandustegevuse jätkamine võimatuks, kui HR juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutaks. Sel põhjusel ei ole tõenäoline, et kaebajale võiks tekkida mainekahju. Kaebuse eduväljavaateid ei ole põhjust pidada suureks. Vaidlustatud haldusakt on hindamisotsus, mille tegemisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõiste „korrektne ärialane maine“. Poolte väiteid ja asjas kogutud tõendeid – mida kõike ei ole veel kohtule esitatud – 3(8)

3-24-1814 tuleb põhjalikumalt hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. See aga ei välista kaebuse sisulisele perspektiivile hinnangu andmist. RahaPTS § 72 lg 2 sätestab mitteammendava loetelu alustest, mil isikul korrektne ärialane maine puudub ning kohtule ei nähtu, et RAB oleks HR ärialase maine hindamisel toiminud meelevaldselt või vastuolus maine hindamist puudutava kohtupraktikaga. Vaidlustatud otsuses on RAB välja toonud asjaolude kogumi, mille alusel leiti, et HR ärialast mainet ei saa korrektseks pidada. Kehtiv õigus ei välista varem antud hinnangute ümbervaatamist. Sarnaselt haldusasjale 3-21-2139 ei ole kaebaja esitanud kohtule ka siinses asjas esialgse õiguskaitse lahendamiseks tõendeid selle kohta, et vastustaja oleks varem HR ärialast mainet üksikasjalikult analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et see on korrektne (Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsus nr 3-21-2139, p 23). RAB-i esitatud seisukohast nähtub, et kaebaja juhatuse liikme ja ainuosaniku laitmatus maines on olnud põhjust kahelda juba varem. Olukorras, kus äriühingu osanik, tegelik kasusaaja ning juhatuse liige on kõik ühes isikus (ehkki kaebajal on HR kõrval ka juhatuse liikmeks juba a-st 2011 OM), võtab äriühing teadvalt riski, et kui sellise isiku ärialast mainet ei ole alust pidada enam korrektseks, järgneb sellega ettekirjutuse tegemine ning see võib omakorda päädida tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. RahaPTS eesmärk on, et tegevusluba nõudvas valdkonnas tegutsev isik oleks laitmatu ärisalase mainega. Laitmatu ärialase maine nõue kehtib ka isikutele, kellele on väljastatud tegevusluba usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkumiseks. Kuna kaebaja tegeleb valdkonnas, mis eeldab tegevusluba, peavad kaebajaga koostööd tegevad isikud saama usaldada antud tegevusluba ning seda, et järelevalveasutus täidab oma ülesandeid ja sekkub, kui vaja. Seega esineb asjas kaalukas avalik huvi tagada RahaPTS eesmärkide saavutamine. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse lubada esialgse õiguskaitse korras tegutseda ettevõtjal, kes RAB-i menetluse tulemusel antud hindamisotsuse alusel ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning on seeläbi ohuks Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsusele ja läbipaistvusele.

3-24-1814 Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kaebaja pidi HR maine mittevastavusest juba varem teadma ning on võtnud teadliku äririski. Isegi kui lähtuda eeldusest, et vastustaja hinnangud kaebaja juhatuse liikme mainele seoses virtuaalvääringu teenuste osutamisega on põhjendatud, ei pidanud kaebaja sellest tuletama, et järelikult ei sobi isik ka äriühinguteenuseid osutama. Ettekirjutus oleks tulnud kaebajale teha vahetult pärast seda, kui väidetav mittevastavus kaebaja juhtorgani liikme maine osas esmakordselt tuvastati. Kaebaja ei ole nõustunud vastustaja varasemate mainehinnangutega kaebaja juhatuse liikme ja omaniku maine osas. HR mainet on hinnatud ka ajaliselt hiljem aset leidnud haldusmenetlustes (nt 04.04.2023 otsusega nr 6-1/20-1 Cryptocorp OÜ loamenetluses tühistas RAB tegevusloa, kuid otsuses ei nimetatud kordagi HR maine mittevastavust). Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et eksisteerib ülekaalukas avalik huvi, mis õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebaja juhtorgani liikme mainet on hinnatud nii laitmatuks kui korrektseks aastatel 2019‒2023 üle 100 korra. Vastustaja on otsustanud reageerida avaliku huvi kaalutlustelt alles siis, kui kaebaja on pöördunud vastustaja vastu kohtusse kahju hüvitamise nõudega. Kohus on ekslikult sisustanud RahaPTS-i eesmärki. Avaliku huvi kaalutlused saavad kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel olla asjakohased eelkõige sellisel juhul, kui need on sisustatud läbi kaebaja sisulisele tegevusele esitatavate etteheidete ning need on omakorda seotud kaebaja juhtorgani liikme HR tegevuse ning vastutusega RahaPTS-st tulenevate hoolsusmeetmete rakendamisel. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik tagada kaebajale sellist õiguskaitset, et juhtorgani liikmete koosseis jääks vaidluse kestel muutumatuks, palub kaebaja rakendada esialgset õiguskaitset läbi alternatiivse meetme järgnevalt: kohus kohustaks kohtumenetluse kestvuseks kaebajat täitma vaidlustatud ettekirjutust selliselt, et kaebajal tuleb küll vahetada HR välja juhatuse liikme ja RahaPTS § 17 lg-st 1 tulenevalt kontaktisiku positsioonilt, kuid lubaks kaebajal jätta kohtumenetluse kestvuseks HR enda omanikuks ja keelab selleks perioodiks tühistada kaebaja tegevusluba.

3-24-1814 HR ei ole kaebaja ainuke juhatuse liige, vaid alates 02.03.2011 on juhatuse liikmeks ka OM. HR on juhatuse liikmeks olnud 02.03.2011‒27.11.2013 ning seejärel uuesti alates 07.01.2021. Seetõttu on põhjendamata kaebaja väited, justkui usaldatakse teda üksnes seetõttu, et just HR on juhatuse liige ja tegelenud kaebaja juhtimisega. Kaebaja tegutses ka aastatel, kui HR ei olnud kaebaja juhatuse liige. Seega ei ole mõistetav varalise väärtuse omistamine kaebajale just HRga seonduvalt. Kohus on õigesti hinnanud kaebuse perspektiivi ja lähtunud õigetest kaalutlustest. Kuigi RAB on varem väljastanud tegevuslube HRga seotud ettevõtetele, on RAB-l jätkuvalt õigus ja kohustus kontrollida isiku ärialast mainet. Ärialane maine on ajas muutuv ja varasem hinnang isiku sobivusele ei tähenda, et haldusorgan ei tohi seda ümber hinnata. Äriühingutel on kohustus iga hetk ka pärast tegevusloa saamist vastata kõikidele kohustuslikele seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele. RAB-l on õigus ja kohustus reageerida ka väljaspool tegevusloa taotluse menetlust, kui talle saab teatavaks, et äriühing ei vasta enam kohustuslikule kontrollieseme asjaolule. HR käitumisest nähtub, et isik ei ole oma käitumist muutnud. Oluline on, millised faktilised asjaolud on RAB-le teada negatiivse maine hinnangu esitamise hetkel ja kas need kogumis annavad alust väita, et isikul puudub korrektne maine. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja pidi HR maine mittevastavusest juba varem teadma ning on võtnud teadliku äririski. Asjaolu, et kaebaja ei ole RAB-i maine hindamise tulemustega nõustunud, ei muuda RAB-i seisukohta ja hinnangut ebaõigeks. Asjakohatu on viide RAB 04.04.2023 otsusele nr 6-1/20-1, millega tühistati Cryptocorp OÜ tegevusluba. Ülekaalukas avalik huvi õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Riigil tuleb tagada, et teenust pakuvad vaid sellised ettevõtted, kes on vastavuses riigis kehtestatud seaduslike nõuetega ning on usaldusväärsed partnerid mitte üksnes oma klientidele tulu teenimise eesmärgil, vaid ka haldusasutusele ja riigile tervikuna, millega maandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

3-24-1814 juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul) on korrektne ärialane maine. Vaidlustatud ettekirjutuses heidetakse kaebajale ette, et tema juhatuse liikmel, ainuosanikul ja tegelikul kasusaajal HRl puudub korrektne ärialane maine, mistõttu on täitmata RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaolud. Ettevõttele anti enda RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 nimetatud asjaoluga kooskõlla viimiseks tähtaeg 19.08.2024 ning hoiatati, et kui ettevõtja selleks tähtajaks ei vasta kehtivale tegevusloa andmise tingimusele ega kõrvalda mittevastavust, tunnistatakse tema tegevusluba kehtetuks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral tuleb kaebajal vaidlustatud ettekirjutus täita, st kutsuda HR juhatuse liikme kohalt tagasi. Samuti peaks HR kaebaja ainuosaniku ja tegeliku kasusaajana äriühingu võõrandama isiku(te)le, kellel on korrektne ärialane maine. Seega saab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust möönda, kuid see ei ole ülekaalukas. Vastustaja on määruskaebuse vastuses selgitanud, et kaebaja on ettekirjutuse täitmiseks esitanud RAB-le 10.09.2024 tegevusloa muutmise taotluse, mille kohaselt on HR asemel kaebaja osanik ja tegelik kasusaaja JM ning ainsa juhatuse liikmena jätkab OM, kes on ka kaebaja kontaktisik ja teenuse pakkumise eest vastutav isik (vastustaja 01.10.2024 vastuse lisad 1‒3, dtl 379‒381). Taotlus on vastustaja menetluses. Ehkki kahtlust ei saa olla, et kaebajal on tegutsemisaja jooksul tekkinud kliendibaas, puuduvad tõendid, et kliendid kasutaks kaebaja pakutavat teenust siiski just HR juhatuse liikmeks oleku tõttu. Kaebajale tegevusloa väljastamisel 02.12.2013 ei olnud HR kaebajaga seotud. Kaebaja majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli kaebaja põhitegevusalaks ettevõtete asutamine ka ajal, mil HR kaebaja juhatuse liige veel ei olnud. Ringkonnakohus jagab eelneva põhjal halduskohtu seisukohta, et kaebaja majandustegevuse jätkamine ei muutuks võimatuks, kui HR juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutaks ja ta osad võõrandaks. Kaebaja teine juhatuse liige on olnud pikaajaliselt OM ning puuduvad andmed, et RAB tema ärialases maines kahtleks. Seetõttu ei ole asjakohased ka kaebaja väited kaebajale mainekahju tekkimisest.

15.Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Samas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Loakohustuslikule ettevõtjale antakse RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kohaselt tegevusluba, kui tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul on korrektne ärialane maine. RahaPTS § 72 lg 2 järgi ei ole isikul korrektset ärialast mainet, kui RAB on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist (mitteammendav loetelu RahaPTS § 72 lg 2 p-d 1‒6). Korrektne ärialane maine on RahaPTS § 72 lg-st 2 tulenevalt määratlemata õigusmõiste, mida RAB peab iga kord uuesti sisustama, lähtudes konkreetse isiku ja taotlusega seotud asjaoludest. Korrektse ärialase maine tuvastamisel omavad tähtsust kõik olulised asjaolud kogumis, sh varasemad karistused ja kahtlustused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsus nr 3-21-2829, p 17; 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 16). RAB on vaidlustatud ettekirjutuses toonud välja asjaolude kogumi, mille alusel leiti, et HR ärialast mainet ei saa korrektseks pidada: HR või temaga seotud ettevõtetega on seotud mitmete kohtumenetlustega (sh on HR olnud süüdistatav, kahtlustatav või süüasjaga muul moel seotud) või on toime pannud või olnud seotud õigusvastaste, ebasündsate, ebaeetiliste, pettuslike, usaldust kuritarvitavate vm kahtlaste tegudega või selliste uurimis- või järelevalvemenetlustega; HR ei tee koostööd järelevalveasutusega; HR suhtes puudub usaldusväärsus. Ringkonnakohtule ei nähtu, et RAB oleks hindamisotsuse tegemisel toiminud meelevaldselt või vastuolus senise kohtupraktikaga. Kaebuse lahendamine eeldab veel tõendite kogumist ja nende koosmõjus hindamist, ning seda, kas RAB on vaidlustatud ettekirjutuses korrektse ärialase maine sisustamisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest, tuleb halduskohtul kontrollida asja sisulisel lahendamisel. 7(8)