3-24-2428 RoadWest OÜ kaebus Transpordiameti 09.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0218 osaliseks tühistamiseks, 10.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0220 tühistamiseks ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.08.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 138-24/279932 tühistamiseks riigihankes nr 279932 Kaebaja – RoadWest OÜ, esindaja advokaat Janar Kuus Vastustaja – Transpordiamet, esindaja EJ Kolmas isik – AS Trev-2 Grupp, esindaja KH
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
RoadWest OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse RoadWest OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määruse peale.
2.Rahuldada RoadWest OÜ määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2428. Teha uus määrus, millega jätta Transpordiameti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).
1.Transpordiamet (hankija) avaldas 17.05.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riigitee 25239 Pindi-Verijärve km 4,7-13,4 külmakahjude remont“ (viitenumber 279932) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 12.06.2024 esitasid pakkumuse viis pakkujat, nende hulgas RoadWest OÜ (kaebaja) ja AS TREV-2 Grupp (kolmas isik).
2.Hankija 09.07.2024 korraldusega 1.3-1/24/0218 tunnistati vastavaks kõik pakkumused, jäeti kaebaja kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks AS TREV-2 Grupp pakkumus. Hankija
3-24-2428 10.07.2024 korraldusega nr 1.3-1/24/0220 jättis hankija eduka pakkuja AS-i TREV-2 Grupp kõrvaldamata ja kvalifitseeris.
3.RoadWest OÜ esitas 22.07.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija otsustele jätta RoadWest OÜ kvalifitseerimata, tunnistada AS-i TREV-2 Grupp pakkumus edukaks ning AS-i TREV-2 Grupp kõrvaldamata ja kvalifitseerida. VAKO jättis 16.08.2024 otsusega nr 138-24/279932 vaidlustuse rahuldamata.
4.RoadWest OÜ esitas 26.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 09.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0218 osaliseks tühistamiseks (p-d 2.1 ja 3), 10.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0220 tühistamiseks ning VAKO 16.08.2024 otsuse nr 138-24/279932 tühistamiseks riigihankes nr 279932. Kaebus on Tallinna Halduskohtu menetluses.
5.Transpordiamet esitas 16.09.2024 esialgse õiguskaitse taotluse saada kohtult luba hankelepingu sõlmimiseks olulise avaliku huvi tõttu (täiendatud 18.09.2024 ja 20.09.2024). Transpordiameti põhjendused on järgmised. Külmadest ilmastikuoludest on teele tekkinud defektsed kohad, mis vajavad vältimatult likvideerimist. Kõnealune tee on halvas seisukorras ning selle samasse seisukorda jätmine üle talve suurendab teele tekkinud kahjusid. Tee vajab vältimatut remontimist. Tööde teostamise kestusena on ette nähtud kaks kuud. Tööde teostamisega tuleks alustada viivitamatult, kuna ilmastikust sõltuvalt ei ole võimalik asjas lõpliku lahendi järgselt enam töid teostada. Hiljem töödega alustades ei pruugi olla enam ajaliselt võimalik teostada kvaliteetset asfalteerimist, kuna katte taastamisel võivad tugevad sügisesed vihmahood väljakaevatud tee aluskonstruktsioonid läbi leotada. Lisaks on oluliseks avalikuks huviks avaliku sektori märkimisväärsed rahalised kärped, eriti teehoius, mistõttu on kaheldav 2025. a-l vaidlusaluse teelõigu realiseerimine, kuna tõenäoliselt tuleb teha raskeid valikuid objektide realiseerimisel. Vaidlusalune hange on välja kuulutatud mõistlikul ajal enne eeldavat töö teostamist. Kaebus on esitatud põhjendamatult. Vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja kvalifitseerimata, sest kaebaja on rikkunud pakkuja hoolsuskohustust ja see ei saa kaasa tuua olukorda, kus vastustaja hoolsuskohustus selle võrra suureneks. Hankija möönab, et on 09.09.2024 ekslikult sõlminud hankelepingu, kuid saab aru, et selliselt sõlmitud leping on tühine ning sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Riigihangete register ei võimalda kõnealust lepingut sealt eemaldada.
6.Kaebaja hinnangul (18.09.2024 ja 19.09.2024 seisukohad) ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine ja vastustajale hankelepingu sõlmimise loa andmine põhjendatud. Riigihanke alusdokumentidest ei nähtu selgesõnaliselt vältimatut vajadust töid enne talve teostada. Hankelepingu projektis on ette nähtud võimalus, et juhul, kui töid ei ole võimalik lõpetada enne talve saabumist, saavad pooled kehtestada tehnoloogilise pausi (projekti p 3.3.). Puudub hädavajadus hankelepingu sõlmimiseks kohtumenetluse ajal. Hankija ei ole oma hanget piisava ajavaruga planeerinud ning hankemenetlus on hankijast olenevatel põhjustel veninud. Asjakohatud ja paljasõnalised on vastustaja väiteid, justkui oleks oluliseks asjasse puutuvaks avalikuks huviks avaliku sektori märkimisväärsed rahalised kärped, mille tõttu oleks justkui kaheldav aastal 2025 kõnealuse teelõigu paranduste teostamine. Parema planeerimise korral ja hanget varem alustades või remonttööde jaoks raamlepinguid, dünaamilisi hankesüsteeme vms riigihanke vahendeid kasutades oleks vastustaja jõudnud hankelepingu sõlmimiseni ja remonttööde teostamiseni ka peale võimaliku vaidlustus- ja kohtumenetluse läbimist. Kärbete maht ja sisu ei ole piisava täpsusega teada, mistõttu ei saa ebamäärasele informatsioonile tugineda. Kaebaja õigused saaksid hankelepingu sõlmimiseks loa andmise korral pöördumatult kahjustatud, kuna kaebajaga ei oleks enam võimalik vaidlusaluse riigihanke hankelepingut sõlmida ka siis, kui halduskohus otsustaks kaebuse täies ulatuses rahuldada. 2(7)
3-24-2428 Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Sarnaste asjaoludega riigihankevaidluse (pakkuja kvalifitseerimata jätmine nõutud kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajaliku dokumendi hilinemisega esitamisel olukorras, kus dokument oli hankijal enne otsuse tegemist siiski olemas) kohta puudub kohtupraktika. Lisaks võib tegemist olla olukorraga, milles vastustaja soovib kohtult oma ebaseadusliku tegevuse tagantjärele seadustamist. Riigihangete registrisse on riigihanke 279932 juurde seisuga 09.09.2024 lisatud ja avaldatud hankelepingu sõlmimise teade.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 23.09.2024 määrusega Transpordiameti esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 1) ning andis Transpordiametile loa nõustumise andmiseks sõlmida hankeleping riigihankes ⹂Riigitee 25239 Pindi-Verijärve km 4,7-13,4 külmakahjude remontˮ (viitenumber 279932) (resolutsiooni p 2 ). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest hankelepingu sõlmimise järgselt ei ole kaebuse eesmärk enam saavutatav. Kaebaja eesmärk on sõlmida vastustajaga kolmanda isiku asemel hankeleping. Tulenevalt HKMS § 267 lg-st 3 ja 4 ei saa kohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti tühistada. Seega, kui kohus annab vastustajale loa nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks, ei ole kaebajatel esialgse õiguskaitse tühistamise korral tõenäoliselt enam võimalik vaidlusaluses riigihankes hankelepingut sõlmida. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja huvi hankelepingu sõlmimise vastu pidada vähetähtsaks. Vastustaja põhjendused lepingu sõlmimiseks avaliku huvi tõttu on asjakohased ning kaaluvad üles kaebaja huvi lepingu sõlmimise peatamiseks kohtumenetluse ajal, seda eelkõige kaebuse edutuse vaatest. Vaidluse sisuks on küsimus, kas vastustaja jättis kaebaja õiguspäraselt kvalifitseerimata olukorras, kus kaebaja ei esitanud vastustaja nõudmisel tähtaegselt kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikku dokumenti. Vaidlust ei ole, et kvalifitseerimistingimused ei nõudnud, et ühes pakkumusega peaks esitama ka nn referentstöö tellija kinnituse tööde nõuetekohase teostamise kohta, küll aga nägid hanketingimused ette, et selline kinnitus esitatakse hankija nõudmisel. Seega ei ole vaidlust selles, et hankedokumentidest tulenevalt oli kaebajal kohustus hankija nõudmisel esitada tellija kinnitus ning ka selles, et selline kinnitus iseenesest on asjakohane dokument tõendamaks kvalifitseerimistingimuste täitmist. Kaebaja ei vaidle vastu, et vastustaja palus tal ülal viidatud kinnituse esitada ning kaebaja ei esitanud seda tähtaegselt. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja esitanud kaebajale nõude tellija kinnituse esitamiseks 18.06.2024 kell 10.48, andes vastamiseks aega kuni 27.06.2024. Kaebaja ei esitanud nõutud tellija kinnitust antud tähtpäevaks, vaid 6 päeva hiljem, s.o 03.07.2024. Tartu Linnavalitsuse linnavaraosakonna juhataja on kaebajale vajaliku kinnituskirja allkirjastanud 18.06.2024 kell 11.40 ehk samal kuupäeval, kui hankija esitas kaebajale kinnituskirja nõude. Kaebajal oli küllaldaselt aega kinnituskirja tähtaegseks esitamiseks. RHS § 98 lg 4 kohaselt jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui hankija ei esita temale antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Hankija on põhjalikult selgitanud, et kontrollis kaebaja kvalifikatsiooni ka talle kättesaadavate andmekogude põhjal, kuid sealt ei olnud andmed kättesaadavad. Seega on selge, et hankijal oli õigus jätta pakkuja kvalifitseerimata RHS § 98 lg 4 alusel. Dokumendi tähtajaks esitamine on hankedokumentides sätestatud nõuete rikkumine, mis ei ole dokumendi hilisema esitamisega kõrvaldatav. Eeltoodu põhjal on kaebuse eduväljavaated ilmselgelt vähesed ja avalik huvi lepingu sõlmimiseks kaalub üles kaebaja huvi hankemenetluses lepingu sõlmimise peatumiseks 3(7)
3-24-2428 kohtuvaidluse lõpuni. Ehkki vastustaja poolt kohtule esitatud materjali esmasel vaatlusel ei saa asjaomaseid ekspertteadmisi omamata täie veendumusega väita, et teelõik, mille tarbeks hankemenetluse käigus töid tellib, oleks sedavõrd halvas olukorras, et see oleks liiklejatele tuntavalt ohtlik, tuleb kaebuse perspektiivitust arvestades pidada siiski põhjendatuks avaliku huvi olemasolu lepingu koheseks sõlmimiseks. Avalik huvi seisneb eelkõige selles, et arvestades seaduses sätestatud menetlustähtaegu, ei pruugi asjas tehtav lahend suure tõenäosusega jõustuda enne sügiskülmade saabumist. Eestis hilissügisel ja talvel valitsevad klimaatilised tingimused (jäide, lörts, lumi, vihm) on üldteada asjaolu ning põhjendatuks saab pidada vastustaja osundust, et tööde teostamata jätmisel võib tekkida olukord, millest tulenevalt väheneb tunduvalt liiklusohutus kõnealuses teelõigus, defektid võivad süveneda ning edasiselt võib tee vajada juba oluliselt kallimat lahendust ehk rekonstrueerimist. Tööde hilisemal alustamisel ei pruugi olla enam ajaliselt võimalik teostada kvaliteetset asfalteerimist, kuna katte taastamisel võivad tugevad sügisesed vihmahood väljakaevatud tee aluskonstruktsioonid läbi leotada. Siinkohal ei saa vähemoluliseks pidada ka vastustaja viidet plaanitavatele avaliku sektori märkimisväärsetele kärbetele, mistõttu tuleb iseäranis oluliseks pidada võimalust teostada tööd võimalikult optimaalse kuluga ning mitte lasta tekkida olukorral, kus tulevikus võib tee nõuetekohaseks parandamiseks kuluda märksa rohkem vahendeid. Olulise avaliku huvi riivet ei kummuta kaebaja viited, et hankija võis olla hankemenetluse korraldamisel hooletu, kuulutades riigihanke välja alles 17.05.2024 ja tehes vaidlustatud otsused rohkem kui kuu aega pärast pakkumuste saamist. Vastustaja sõltub hankemenetluste väljakuulutamisel iga-aastaselt kinnitatavas riigieelarves eraldatavatest vahenditest ning peab enne hankemenetluste planeerimist selgitama välja prioriteedid jooksva aasta teehoiu kavandamisel. Vaidlustatud otsuste tegemise aeg oli mh sõltuvuses kaebajale täiendavate dokumentide esitamiseks antud tähtajast. Seoses kaebaja väitega, et hankija oli taotluse esitamise hetkeks tegelikult juba ebaseaduslikult hankelepingu sõlminud, on hankija viidanud, et 09.09.2024 sõlmiti hankeleping ekslikult.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja palub 27.09.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 23.09.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta vastustaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus on ebaõigesti kaalunud olulise avalikku ja kaebaja huve ning on rahuldanud esialgse õiguskaitse taotluse liiga kergekäeliselt. Hankelepingu sõlmimiseks loa andmata jätmisel ei juhtuks sisuliselt midagi, mingeid väga erandlikke asjaolusid ei ole vastustaja oma taotluses välja toonud. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Sarnaste asjaoludega riigihankevaidluse kohta teadaolev kohtupraktika puudub. VAKO samas asjas tehtud otsusele tuginemine kaebuse perspektiivi hindamisel ei ole õige. Vältimatut ja kiiret remondivajadust saaks hinnata peaasjalikult tee-ehituse valdkonna erialateadmistega isik. Siiski saab kohus hinnata, kas igasugune tee vältimatu remondivajadus on miski, mis kaalub üles kaebaja õiguste riive ning õigustab enne kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumist vastustajal hankelepingu sõlmimise lubamist kolmanda isikuga. Erinevalt hankija poolt osundatust ei ole asfaltkatte parandamine maanteedel külmakraadidega võimatu ja seda teostatakse iga-aastaselt. Jääb arusaamatuks, et mille poolest on sügiseste tugevate vihmahoogude leotamisvõimekus näiteks suviste tugevate vihmahoogude leotamisvõimekusest väljakaevatud tee aluskonstruktsioonide osas suurem. Eestis esineb kõikidel aastaaegadel väga suure intensiivsusega sademetega perioode. Eestile iseloomulikes välioludes on tee-ehitustööde kvaliteetne teostamine sõltumata ilmastikuoludest eelkõige töövõtja kohustus ja risk. Tee 4(7)
3-24-2428 aluskonstruktsioonide väljaleotamise võimalikkus vihmahoogude poolt pole riigitee 25239 Pindi-Verijärve km 4,7-13,4 külmakahjude remondi ainulaadne risk, vaid seda võib juhtuda igal sarnasel asfalteerimisobjektil. Töövõtjad teavad sellega arvestada. Hankija väited esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse kohta on paljasõnalised. Kõnealune riigitee on kõrvalmaantee. Seega ei ole tegemist sedavõrd kõrge olulisuse astmega teega, mille puhul saaks tee remondi edasilükkumise korral või teel liiklemise kiiruse ajutise piiramise korral või remontimata kohtade ajutise tähistamise kohustuse korral eeldada fundamentaalseid takistusi üleriigilisele või ka kohaliku tähtsusega liiklemisele, mis täidaksid olulise avaliku huvi kahjustamise kriteeriumi. Riigitee 25239 algus- ja lõpp-punktidest startides on võimalik vastaspunkti välja jõuda mh alternatiivseid marsruute kasutades. Tegemist ei pruugi olla selliste kahjustustega, mis oleks tee asfaltkattesse tekkinud külmaperioodidel. Fotodel on kujutatud teekattes tekkinud pikirööpad ja nende kõrvale välja surutud kattekihi vall. Selline kahjustus mustkattega teel on iseloomulik olukorrale, kus tee aluspinnas on ebapiisava tugevusega ning teekattel on kõrgete temperatuuridega sõidetud suurema tegeliku massiga transpordivahenditega (nt ülekoormatud raskeveokid, metsaveoautod). Kaebaja ei eita tee remondivajadust üleüldiselt, küll aga selle ülikiiret remondivajadust. Avaliku sektori plaanitavad kärped on tõendamata. Jättes kaebaja kvalifitseerimise otsustamisel kohaldamata diskretsiooni ning eelistades kolmanda isiku suurema maksumusega pakkumust, on hankija tegutsenud avaliku sektori ning oma eelarve kärpevajaduse ja seisukohtadele vastupidiselt, kulusid suurendades. Kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuse hinnavahe on ca 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Hankija viivitus ning ebapiisav ajaline planeerimine ei tohi olla põhjuseks, miks kaebaja minetaks võimaluse tõhusaks õiguskaitseks kohtumenetluses. Kaebaja õiguste kahjustumine on hankelepingu sõlmimise lubamise korral kindel. Kehtiva lepingu sõlmimise järgselt kaebajal enam sama objekti tööde jaoks hankelepingut sõlmida ei oleks võimalik, talle ei jää enam võimalust teenida selle ehitustöö teostamisest tulu ning jääks ainult võimalus saada vastustaja tegevuse õigusvastasuse korral oma kahjude osas hüvitust.
9.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hankija jääb oma varasemate seisukohtade juurde, nõustudes halduskohtu põhjendustega. Hankijal on esialgse õiguskaitse vajadus. Transpordiamet hindab pidevalt teede seisukordi ning nende remontimise vajaduse vältimatust ja kiirust. Transpordiamet ei tule järgneval aastal hanke eeldatava maksumusega enam toime pärast tulevast sügisest ja talvest tingitud ilmastikuolude tagajärjel tekkinud füüsikalistest mõjudest tee kattekonstruktsioonile. Tähtsust ei oma, millise kategooria teega on tegemist. Kui teele ei teostata sellel aastal enne talve remonti, tekitab see pärast talve oluliselt suuremad kahjud, mida veel oleks võimalik vältida. Hankija järgnevate aastate riigieelarvevahendite jaotus ja sellest tulenevad suured kärped on tänaseks avalik info, mida kajastab meedia.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg-d 2 ja 3, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõutele.
11.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.RHS § 201 lg-s 31 on sätestatud üldreegel, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. HKMS § 280 lg 11 näeb ette, et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija põhjendatud 5(7)
3-24-2428 taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Kuna siinses asjas on vaidlustatud riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus, sõltub hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamine huvide kaalumisest.
13.Kaebaja huvi on jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Pärast seda, kui hankija sõlmib hankelepingu kolmanda isikuga, on kaebajal võimalik nõuda üksnes hankija tekitatud kahju hüvitamist. Hankelepingu sõlmimine kohtumenetluse ajal kahjustaks seega kaebaja õigusi ning muudaks tema eesmärgi saavutamise kohtumenetluses võimatuks. Kaebaja õigustele antavat kaalu vähendab aga asjaolu, et kaebuse edulootused ei ole kuigi suured. Siiski ei saa praeguses menetlusetapis pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas hankijale nõutud kinnituskirja, kuid tegi seda hankija määratud tähtajast hiljem, s.o formaalselt on tegemist RHS § 98 lg-s 4 nimetatud olukorraga, mil hankija jätab pakkuja kvalifitseerimata. Samas esitas kaebaja kinnituskirja enne hankija poolse kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemist. Asja sisulisel läbivaatamisel tuleb hinnata, kas hankija arvestas sellises olukorras kaebaja kvalifitseerimata jätmisel muude riigihanke korraldamise põhimõtete kõrval nõuetekohaselt ka proportsionaalsuse põhimõttega (RHS § 3 p 1).
14.RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu. HKMS § 280 lg 11 sätestatud erandi järgi tuleb hankelepingu sõlmimise loa andmiseks tuvastada, kas asjas esineb oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral. Selle, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi, peab ära näitama hankija (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2023 määrus nr 3-23-2532, p 18; 28.10.2022 määrus nr 3-222012, p 16). Hankija hinnangul kahjustatakse hankelepingu sõlmimata jätmise korral intensiivselt olulist avalikku huvi, mis seisneb järgnevas: 1) väheneb tunduvalt liiklusohutus, kuna tee on halvas seisukorras ja vajab vältimatut remonti; 2) tööde teostamise kestvusena on ette nähtud kaks kuud ning hiljem ei pruugi olla enam võimalik teostada kvaliteetset asfalteerimist, kuna katte taastamisel võivad tugevad sügisesed vihmahood väljakaevatud tee aluskonstruktsioonid läbi leotada; 3) avaliku sektori märkimisväärseid rahalised kärped teehoius, mistõttu on kaheldav 2025. a-l vaidlusaluse teelõigu realiseerimine.
15.Liiklusohutus ja teede korrashoid on alati avalikes huvides, mis ei tähenda aga, et Transpordiamet, kelle üheks põhiülesandeks on riigiteede korrashoiu tagamine (majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lg 3 p 4), võiks pelgalt sellele tuginedes jätta arvestamata piisava ajavaru hanke korraldamisel ja kasutada juba kohtumenetluse ajal kiiremat võimalust hankelepingu sõlmimiseks HKMS § 280 lg-le 11 tuginedes. Toimiku materjalidest nähtuvalt kuuluti hange välja 17.05.2024, vaidlustatud otsused tegi hankija 09.07.2024 ja 10.07.2024. Hoolas hankija peab riigihanke planeerimisel reeglina arvestama võimalusega, et tema otsused võidakse vaidlustada.
16.Pole kahtlust, et kõnealune teelõik vajab remonti, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta remonditööde mõningane hilinemine kohtumenetluse ajal hankelepingu sõlmimist. Vastustaja väited on selles osas üldsõnalised, sh ei saa nende paikapidavust kontrollida pelgalt vastustaja esitatud fotode põhjal. Samuti ei ole Transpordiamet ära näidanud, et liiklusohutust vaidlusalusel teel ei ole kuni remonttööde alguseni võimalik tagada muude meetmega, nt kiirusepiiranguga. Ka väide, et tööde teostamise aega silmas pidades ei pruugi olla võimalik kvaliteetne asfalteerimine, ei kaalu üles huvi õiguspärase hankemenetluse vastu. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et välioludes tee ehitustööde kvaliteetne teostamine sõltumata ilmastikuoludest on eelkõige töövõtja kohustus ja risk, millega ta peab arvestama. Transpordiamet ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole hankija vastu vaielnud tee-ehituse töövõtulepingu projekti (dtl 227) p-s 3.3 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui töö teostamine viibib tellijast, töövõtjaga mitteseotud kolmandatest isikutest või 6(7)
3-24-2428 ilmastikutingimustest põhjustatud asjaoludel ja sellest tulenevalt ei ole võimalik tööd lõpetada enne talve saabumist, võivad pooled töö teostamise tähtaja kulgemise peatada kehtestades tehnoloogilise pausi ning töövõtja kohustub töö teostamist jätkama esimesel võimalusel. Eelviidatud lepingu projekti p 9 reguleerib ka töövõtugarantiiga seonduvat, mille p-i 9.1. kohaselt vastutab töövõtja töö lepingu tingimustele vastavuse eest kolme aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab töö vastuvõtmisest tellija poolt. Seega on vaidlusaluse hanke korraldamisel tegelikult arvestatud võimalike ilmastikutingimustest tulenevate asjaoludega ja neid töövõtulepingus reguleeritud. Samuti sisaldab töövõtuleping töövõtja vastutusega seonduvat tehtud töö eest ja puuduste kõrvaldamise protsessi.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei väljenda siinses asjas intensiivset avaliku huvi riivet ka avaliku sektori märkimisväärseid rahalised kärped teehoius. Ka selles osas on Transpordiameti seletused üldsõnalised. Kui pidada üldisi rahalisi kärpeid oluliseks avalikuks huviks, mis õigustaks hankelepingu sõlmimist juba kohtumenetluse ajal, võiks sellele tugineda sisuliselt kogu avalik sektor ning taotleda HKMS § 280 lg 11 alusel luba hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Sellisel põhjusel hankelepingu sõlmiseks loa andmine võib aga ülemääraselt kahjustada avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu tervikuna ning muuta kohtuliku kaitse hankeasjades ainetuks.
18.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus RoadWest OÜ määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 23.09.2024 määruse.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.