Korrakaitse › Liiklus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2155 kohaselt sõlmis kaebaja 22.01.2024 laenulepingu ja pandilepingu, mille kohaselt panditi kaebajale laenu katteks sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX. Sõiduki võõrandamiseks korraldati enampakkumine, mille kaebaja võitis. Pärast pandilepingu sõlmimist saadud informatsiooni ja sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanikuks teine isik, mitte pantija. Sõiduki registrijärgne omanik ei nõustu sõidukit ümber registreerima. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Transpordiametil kuni asja lahendamiseni sõiduki kohta liiklusregistris täiendavate kannete tegemise.

2(5)

3-24-2155 kaebusel seega eduväljavaated, sest kaebaja ei ole esitanud nõuetekohast taotlust omanikukande muutmiseks. Ka menetluslike takistuste ületamisel peab kohus kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Liiklusregistrisse tehtaval kandel ei ole õiguslikku tähendust (määruse nr 75 § 9) ning see ei lõpeta ega muuda muul viisil omandisuhteid. Kaebaja on kinnitanud, et sõiduk on tema valduses, st tal on tegelik võim sõiduki üle (dtl 29). Määruse nr 19 § 7 lg 2 p 2 ja lg 2 1 kohaselt tuleb esitada omanikukande muutmiseks dokumendid, mis kinnitavad sõiduki üleminekut ja omandi muutmist. Haldusorganil on HMS § 6 alusel menetletavas asjas kõigi olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamise ehk tuvastamise õigus ja kohustus. Seetõttu saabki Transpordiamet reeglina esitatava lepingu ning omaniku ja omandaja kinnituste (lg-d 5 ja 8) alusel tuvastada omandi ülemineku. Samas piirdub Transpordiameti võimalus asjaolude uurimiseks dokumentaalsete tõenditega. Seega ei tuvasta Transpordiamet omanikku vaieldavas olukorras ning võib suunata võimaliku omaniku omandisuhte tuvastamiseks (tsiviil)kohtusse. Kaebaja on juba pöördunud omandi tunnustamiseks kohtusse tsiviilasjas nr 2-24-9973. Omandisuhte küsimus võib olla vaieldav ning seega võib ainult dokumentaalsete tõendite alusel Transpordiameti poolt omandisuhte tuvastamine olla võimatu, st asjaolu ei pruugi olla tõsikindlalt tuvastatav. Kaebaja on algselt väitnud, et eeldas, et sõiduk on pantija, Edax OÜ oma, kuid samas ei olnud omand pandilepingu sõlmimisel vormistatud (dtl 30). Tsiviilasjas nr 2-24-9973 on kaebaja hagi lisana esitanud registreerimistunnistuse, kust nähtub teine omanik, OÜ Rohu Maja. Kaebaja selgituste kohaselt sai ta registreerimistunnistuse enda kätte pärast pandilepingu sõlmimist ja auto üleandmist (dtl 29). Seega ei saanud kaebajale olla teadmata, et registrijärgne omanik võib olla keegi teine kui pantija, ning kaebajal oli võimalik seda asjaolu ka registreerimistunnistuselt kontrollida. Kaebaja on väitnud fiktiivse omanikukande vormistamist (dtl 30), samas kui nii registreerimistunnistusest kui ka Transpordiameti selgitusest (dtl 51 p 2.2) tuleneb, et OÜ Rohu Maja kanti omanikuna registrisse juunis 2023 ning vahepeal ei ole liiklusregistris omaniku kandeid muudetud. Pantimisleping on sõlmitud alles 22.01.2024 (dtl 6). Sõiduki registrijärgne omanik on vaielnud omandi kande muutmisele vastu ning soovib sõiduki viivitamatut tagastamist (dtl 13). Eeltoodust tulenevalt, sh nii registrijärgse omaniku vastuväitest kui ka kaebaja käsutuses olevast registreerimistunnistusest, kust nähtub registrijärgne omanik, võib asjas olla vaidluse all pandiõiguse heauskne omandamine (AÕS § 2821, vt analoogia korras heauskne omandamine,

AÕS § 95).

Kuivõrd kaebajal on tegelik võim sõiduki üle ja omanikukanne registris on üksnes informatiivne, samuti on sõiduki üleminekut tõendada võivate dokumentide alusel omandi üleminek vaieldav, on ka sisulise vaidluse osas riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajal on oma õiguseid võimalik ennekõike kaitsta tsiviilkohtus ning hagi rahuldamise korral esitada omandit tõendava dokumendina Transpordiametile jõustunud kohtulahend. Samade põhjendustega jääb rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-2155 Transpordiametis, kus keelduti tehingut teostamast. Samuti ei ole kaebajal võimalik tasuda kohapeal riigilõivu. Lisaks oli kaebaja eelnevalt esitanud elektroonilise taotluse, millele vastas Transpordiameti klienditugi 23.07.2024 elektronkirjaga. Halduskohus jättis hindamata asja materjalide juures oleva ostu-müügilepingu, mille kohaselt on kaebaja sõiduki omanik. Kaebus on suunatud omandiõiguse kaitsele ja kaebus ei ole vähetähtis. Kohus tuvastas vääralt, et Transpordiamet on nõus teostama omandi muutmise kannet. Transpordiameti seisukoha kohaselt ei ole võimalik ilma registrijärgse omaniku nõusolekuta sõidukit ümber vormistada. Kohus leidis vääralt, et kaebajal on tsiviilkohtus võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta – kaebaja on omanik ja soovib sõidukit kasutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-2155 üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS § 44 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub kaebeõigus seetõttu, et Transpordiametile ei ole esitatud omanikukande muutmiseks nõuetekohast taotlust, ning vastustaja tegutsemiskohustuse möönmisel puuduksid kaebusel eduväljavaated. Kaebusega on asja materjalide juurde esitatud vara enampakkumise akt (ja aktis trükitehniliste vigade parandamise dokument), millega tunnistati parimaks Birmon OÜ pakkumine ning loeti sõiduki Audi A8 registreerimismärgiga XXXXXX omand üle läinuks Birmon OÜ-le. Asja materjalidest nähtuvalt on registrijärgse omanikuna liiklusregistrisse kantud OÜ Rohu Maja. Kuigi liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ega oma seega õiguslikku tähendust, tekitavad liiklusregistri sõidukite andmebaasi kantavad andmed eelduse muu hulgas sõidukite omanike ja vastutavate kasutajate osas. Seega ei saa välistada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ning kaebaja kaebeõigust.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.