2-16-14295/29 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

8.Järgnevalt hindab kohus hageja kahju hüvitamise nõuet. Üürilepingu p-s 5.10 on pooled kokku leppinud, et üürnik on kohustatud pärast lepingu lõppemist üle andma eluruumi üürileandja valdussesse seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik ei vastuta eluruumi hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad eluruumi lepingujärgse kasutamisega aga eluruumile kahju tekitamise juhul või asjadele, mis asuvad eluruumis ning kuuluvad üürileandjale üürniku või tema pereliikmete süül, üürnik on kohustatud hüvitama üürileandjale kõik seotud sellega kulutused. VÕS § 334 lg 1 järgi üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Käesolevas asjas väidab hageja, et kostja on kahjustanud korteris olnud mööblit. Puudub vaidlus, et korteri kostjale üleandmisel oli mööbel korras (tl 146, vt kohtuistungi protokoll, tl 177). Tunnistaja XXXX tunnistab, et lõhutud oli väikeses toas peegliga kapp ja söögilaud (tl 178). Tunnistaja XXXX ütleb, et mööblit lõhkus hageja, kuid ta ise seda pealt ei näinud. Tunnistaja XXXX’i ütluste kohaselt oli lõhutud kappide uksed ja söögilaud. Ta arvab, et mööbli lõhkusid üürnikud, kuid mööbli lõhkumist ta pealt ei näinud (tl 178). Kohus leiab, et kuna kostja vastutas korteri ja selles olevate asjade eest tulenevalt VÕS § 334 lg 2 ning pole tõendeid, et hageja mööblit lõhkus, siis vastutab kostja lõhutud mööbli eest. Tegemist ei ole mööbli hariliku kulumise, halvenemise ega muutustega, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega (asjatundja arvamus, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina, tl 121-128, kahjustused on fikseeritud fotodel tl 16-27). Mööbli kahjustuste kohta on 18.07.2016 koostatud akt, mis tõendab, et pärast üüritud asja tagastamist on mööbel kahjustatud (tl 8). Asjatundja arvamusega on tõendatud, et kahjustatud mööbliesemete asendamise kulu on 700 eurot. Kohtu hinnangul on hageja kahju hüvitamise nõue õiguslikult põhjendatud VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3 ja 4 alusel. VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.