lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-93-13

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-93-13
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2034
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4, 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 169 lg 3Menetluse venimisest tingitud menetluskuludTsMS § 172 lg 8Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 475 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1428)

lahend.ee
2-26-862/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja15.06.20262-25-21639/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.06.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja29.05.20262-25-130940/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.05.20262-25-117172/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.04.20262-25-13766/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-93-13

Määruse kuupäev

Tartu, 2. oktoober 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus kohtutäitur Urmas Tärno otsuse peale (menetluskulude kindlaksmääramise avaldus)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-60584

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OAO Bank Sankt-Peterburg määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja OAO Bank Sankt-Peterburg (Venemaa registrikood 1027800000140, asukoht Maloohtinskij Prospekt 64a, 195112 Sankt-Peterburg, Vene Föderatsioon), esindajad advokaadid Indrek Leppik ja Martti Peetsalu Kohtutäitur Urmas Tärno, esindaja advokaat Gerly Kask

Asja läbivaatamise kuupäev

16. september 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-60584 ja Harju Maakohtu 2. novembri 2012. a määrus samas tsiviilasjas osas, milles jäeti kohtutäitur Urmast Tärnolt OAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja mõistmata menetluskulud 437 eurot 97 senti ületavas summas.
Hagita asjad
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-25-22870/10
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
10.04.2026
2-25-17003/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.03.2026
2-25-18659/11Pärnu Maakohus Paide kohtumaja31.03.2026
2-25-124444/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.03.2026
2-24-13297/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.03.2026
2-25-113347/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.03.2026
2-22-8546/46Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.03.2026
2-23-101879/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.02.2026
2-25-12332/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.01.2026
2-25-18732/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.01.2026
2-25-18101/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja20.01.2026
2-25-19357/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.01.2026
2-25-11650/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.01.2026
2-25-10802/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja08.01.2026
2-25-122475/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.12.2025
2-25-16263/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.11.2025
2-25-113670/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja25.11.2025
2-25-12016/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja12.11.2025
2-25-17051/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.11.2025
2-25-14214/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.11.2025
2-24-112655/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.11.2025
2-25-12362/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.10.2025
2-25-5268/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.10.2025
2-25-16181/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.10.2025
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada OAO Bank Sankt-Peterburg avaldus osaliselt ja mõista kohtutäitur Urmast Tärnolt OAO Bank Sankt-Peterburg kasuks täiendavalt välja menetluskulud 2214 (kaks tuhat kakssada neliteist) eurot 21 senti.
3.Määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: „3.1 Rahuldada OAO Bank Sankt-Peterburg avaldus osaliselt ja välja mõista kohtutäitur Urmas Tärnolt OAO Bank Sankt-Peterburg kasuks menetluskulud 2657 (kaks tuhat kuussada viiskümmend seitse) eurot 18 senti (riigilõiv ja õigusabikulu). 3.2 Rahuldada kohtutäitur Urmas Tärno avaldus ja välja mõista OAO-lt Bank SanktPeterburg kohtutäitur Urmas Tärno kasuks 5 eurot (kautsjon). 3.3 Teha nõuete tasaarvestus ja mõista kohtutäitur Urmas Tärnolt välja OAO Bank SanktPeterburg kasuks 2652 (kaks tuhat kuussada viiskümmend kaks) eurot 18 senti.

3.4 Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada kohtutäitur Urmas Tärnot tasuma OAO-le Bank Sankt-Peterburg hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses."

4.Määruskaebus rahuldada.
5.Tagastada Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le (arvelduskonto nr 17000681438, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) 19. veebruaril 2013 OAO Bank Sankt-Peterburg määruskaebuse eest tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OAO Bank Sankt-Peterburg (avaldaja) palus 2. detsembril 2010 Harju Maakohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno (kohtutäitur) 22. novembri 2010. a otsus, millega kohtutäitur peatas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2009/5330. Kaebuse 17. detsembri 2010. a täienduse järgi palus avaldaja lisaks jätkata täitemenetlust ja kohustada kohtutäiturit viivitamata korraldama tulemi jaotamine sissenõudjate ja muude tulemis osalema õigustatud isikute vahel jaotuskava alusel. Kaebuse 28. juuni 2011. a täienduses palus avaldaja alternatiivselt, et kui kohus leiab, et jaotuskava ei ole enam vaja koostada, jätkata täitemenetlust ja kohustada kohtutäiturit viivitamata maksma avaldajale täitemenetluse tulemist 15 484 446 krooni 71 senti. Harju Maakohus jättis 30. juuni 2011. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas avaldaja määruskaebuse alusel 21. novembri 2011. a määrusega maakohtu määruse osaliselt ning tühistas osaliselt kohtutäituri otsuse, kohustades teda täitemenetlust jätkama. Kohtutäituri määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale jättis Riigikohus
18.aprilli 2012. a määrusega rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Nii ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu määruse järgi jäi kõikides kohtuastmetes kantud menetluskuludest 80% kohtutäituri kanda ja 20% avaldaja kanda.
2.14. mail 2012 esitas avaldaja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse, paludes määrata enda menetluskulude suuruseks 6442 eurot 98 senti, samuti määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Taotluse järgi tasus avaldaja kaebuse esitamisel riigilõivu 63 eurot 91 senti ja määruskaebuse esitamisel 25 eurot 56 senti ning esindajate kulud kokku on 6353 eurot 51 senti (käibemaksuta). Avaldaja on tasunud õigusabi eest Eestis advokaadibüroo vahendusel, kellele esitati ka arved. Avaldaja märkis ka seda, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 8 tuleb jätta kohaldamata, sest asjas kohalduvad halduskohtumenetluse seadustiku §-d 108 ja 109. Kui kohus leiab, et kohaldub siiski TsMS § 172 lg 8, palus avaldaja jätta selle kohaldamata, kuna see oleks hea usu põhimõtte vastane või vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS).
3.Kohtutäituri arvates saaks jätta tema kanda avaldaja õigusabikuludest 93 eurot 60 senti ja riigilõivust 71 eurot 58 senti. Kohtutäitur palus kindlaks määrata ka enda menetluskulud, milleks on Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon 25 eurot.

Kohtutäituri arvates ei ole avaldaja tõendanud, et tema menetluskulud oleks kandnud kolmas isik. Põhjendatud ja vajalik oli õigusabikulu maksimaalselt 13 tunni ja 37 minuti ulatuses ja maksimaalseks hüvitatavaks tunnitasuks on 8 eurot 65 senti, st hüvitatavaks õigusabikuluks võiks olla maksimaalselt 117 eurot.

4.Harju Maakohus rahuldas 2. novembri 2012. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 442 eurot 97 senti. Maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse ja mõistis avaldajalt kohtutäituri kasuks välja 5 eurot ning tasaarvestas nõuded, mille tulemusel määras, et kohtutäiturilt tuleb avaldaja kasuks välja mõista 437 eurot 97 senti. Samuti kohustas maakohus kohtutäiturit maksma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Määruse järgi tasus avaldaja riigilõivu 87 eurot 47 senti. Avaldaja esindajate põhjendatud ja vajalik töötundide hulk kokku on 26 h ja 57 min, s.o 26,95 h. Asja materjalist ei nähtu, et kohtuvaidlus oleks olnud sisult ülikeerukas ja mahukas, mis põhjustaks ja õigustaks kahe esindaja vajalikkust. Rahuldamata jäetud taotluste tõttu kantud esindajakulud jättis maakohus TsMS § 169 lg 3 alusel avaldaja enda kanda ja nende toimingute tegemiseks kulutatud aja arvestusest välja. TsMS § 174 lg 4 alusel jättis maakohus tähelepanuta vastuväited arvete adressaadi kohta, kuna menetluskulude hüvitamist ei takista see, kui isiku asemel kandis neid muu isik. Lähtudes TsMS § 172 lg 8 esimesest lausest, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määruse nr 322 "Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" (kord) § 7 lg-st 3 ja Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" §-st 1 ning arvestades asjas esitatud menetlusdokumentide hulka ja kaebuse sisu, leidis maakohus, et avaldaja esindajakulude hüvitamisel on mõistlik rakendada kümnekordset tunnistajatasu alammäära, s.o tunnitasu 17 eurot 30 senti. Sellest tulenevalt võib avaldaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda 466 eurot 24 senti (26,95 x 17,30). Arvestades menetluskulude jaotust (hüvitamine 80% ulatuses), tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv ja esindajakulu (87,47 + 466,24) * 0,80 = 442 eurot 97 senti. Kohtutäituri menetluskuludeks on Riigikohtule määruskaebuse esitamiselt tasutud kautsjon 25 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust (hüvitamine 20% ulatuses), tuleb avaldajalt kohtutäituri kasuks välja mõista 25 * 0,2 = 5 eurot.
5.Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii avaldaja kui ka kohtutäitur. Kohtutäitur palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud, ja jätta avaldaja õigusabikulud täielikult välja mõistmata või määrata hüvitatavateks õigusabikuludeks 213 eurot 65 senti. Avaldaja palus mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 2652 eurot 18 senti. Määruskaebustele vaidlesid kohtutäitur ja avaldaja vastastikku vastu ja palusid jätta teise poole kaebuse rahuldamata. Harju Maakohtu kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastasid need läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. jaanuari 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse järgi ei ole maakohus välja mõistnud avaldaja lepingulise esindaja tehtud toimingute eest kahekordseid kulusid, vaid määras need kindlaks avaldaja esitatud menetlusdokumentide mahu ja tehtud toimingute alusel. Kuigi avaldaja õiguste ja huvide kaitsmiseks ei olnud vajalik kasutada mitme esindaja teenuseid, oli ühe esindaja jaoks tegemist tööga mahus, mille eest on põhjendatud rakendada lubatud maksimaalset tunnitasumäära. Avaldajal oli vajalik ja mõistlik kasutada professionaalset õigusabi, kuna tegemist on välismaise juriidilise isikuga, kes Eestis ei tegutse, kuid kellel oli tulenevalt Eesti kohtutäituri ebaõigest tegevusest vajadus osaleda siinses tsiviilkohtumenetluses. Esindaja esitas arved avaldaja advokaadibüroole, arvetega koos esitatud töökirjeldused kinnitavad, et tegu on selle tsiviilasjaga seotud toimingutega. Asjas ei nähtu kaalutlusõiguse piiride ületamist TsMS § 172 lg 8 kohaldamisel. Ka on lahend piisavas ulatuses põhjendatud. Tegemist ei ole haldusõigusliku vaidlusega. TsMS § 172 lg 8 kohaldamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ega PS §-ga 11. Ringkonnakohus tugines ka tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11 tehtud lahendis esitatud Riigikohtu seisukohtadele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse osas, millega tema taotlus jäeti rahuldamata, ning mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 2652 eurot 18 senti. Avaldaja arvates ei reguleeri ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-17-11 praegust õigussuhet, kui tegemist on avalik-õiguslikust suhtest tuleneva menetluskulude hüvitamise nõudega. Avaldaja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata TsMS § 172 lg 8 osas, milles säte ei näe ette erandit haldusõigussuhetest tulenevate vaidluste lahendamisel menetluskulude väljamõistmiseks.
8.Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada osas, millega jäeti kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskuluna välja mõistmata 437 eurot 97 senti ületav summa. Asjas on võimalik tühistatud osas teha uus määrus, millega mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks täiendavalt välja 2214 eurot 21 senti ja kokkuvõttes 2652 eurot 18 senti. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kohtute määruseid ei vaidlustata Riigikohtu menetluses osas, milles avaldaja ja kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldati ning mõisteti kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 442 eurot 97 senti ja avaldajalt kohtutäituri kasuks 5 eurot, tasaarvestuse tulemusena aga

kohtutäiturilt avaldaja kasuks 437 eurot 97 senti. Ka ei ole vaidlustatud määruseid kohtutäiturilt avaldaja kasuks viivise väljamõistmise osas. Lähtudes määruskaebusest, ei hinda kolleegium kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistetud riigilõivu ega avaldajalt kohtutäituri kasuks välja mõistetud kautsjonit. Siiski juhib kolleegium kohtute tähelepanu TsMS § 149 lg-le 11, mille järgi ei saa kautsjoni hüvitamist menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt. Riigikohtu menetluses ei ole enam kahtluse alla seatud, et avaldaja esindaja poolt välismaisele advokaadibüroole esitatud õigusabiarveid ei saa lugeda avaldaja menetluskulusid tõendavateks dokumentideks TsMS § 174 lg 4 mõttes.

11.Kohtud on jätnud avaldaja esindajakulude kindlaksmääramise taotluse olulises osas rahuldamata, tuginedes eelkõige Riigikohtu varasemale praktikale, mille järgi tuli hagita menetluses esindajakulude kindlaksmääramisel juhinduda TsMS § 172 lg 8 esimese lause järgi tunnistajatele makstavast hüvitisest, kuni muid piirmäärasid kehtestatud ei ole (vt nt Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p-d 19−22; 1. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, pd 10−13). Riigikohtu 19. juuni 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 on varasemat praktikat muudetud. Selle määruse p-s 14 jõudis Riigikohus seisukohale, et hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt lähemalt viidatud lahendit). Seega ei kuulu TsMS § 172 lg 8 esimene lause ka praeguses asjas kohaldamisele.
12.Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus ja maakohtu määrus avaldaja esindajakulude kindlaks määramata jätmise osas osaliselt tühistada. Kolleegium rahuldab avaldaja taotluse osaliselt ja mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja täiendavalt juba välja mõistetule 2214 eurot 21 senti. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebus lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi hagita menetluses. Hagita menetluses ei ole Vabariigi Valitsus TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestanud teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärasid. Seetõttu tuleb asjas õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud" alusel lähtuvalt TsMS § 175 lg 1 (menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) eesmärgist. Kohtud on avaldaja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu põhjalikult analüüsinud ja leidnud olevat põhjendatud ja vajaliku ajakulu 26,95 tundi. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud neile antud diskretsiooniõigust avaldaja esindamiseks kulutatud töötundide määramisel ületanud. Asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane. Ka ei ole Riigikohtu menetluses ajakulu ega õigusabi osutamise tunnihinda kahtluse alla seatud. Avaldaja on TsMS § 174 lg 6 kohaselt kinnitanud (II kd, tl 107), et esindajakulu ei sisalda käibemaksu. Seega tuleb kohtutäiturilt esindajakuludena avaldaja kasuks välja mõista kokku 3234 eurot (26,95 * 120). Arvestades seda, et välja mõisteti 80% avaldaja menetluskuludest ((riigilõiv 87 eurot 47 senti +

3234) * 0,8 = 2657 eurot 18 senti) ja see tasaarvestatakse kohtutäituri kasuks väljamõistetud menetluskuluga 5 eurot, tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks lõplikult välja mõista 2652 eurot 18 senti (käibemaksuta).

13.Määruskaebuse väited TsMS § 172 lg 8 esimese lause vastuolu kohta põhiseadusega ei ole seadusetõlgenduse muutmise tõttu asjakohased.
14.Kolleegium märgib, et teistsuguse lahendi tegemiseks ei oleks alust põhjusel, et tulenevalt varasemast Riigikohtu praktikast võis kohtutäitur uskuda, et temalt ei saa nõuda esindajakulude hüvitamist üle TsMS § 172 lg 8 esimeses lauses ettenähtud määra. Kolleegium ei saa seaduse tõlgendamisel lähtuda varasemast praktikast, kui normile antud tõlgendust on muudetud. Tõlgendust muutev Riigikohtu lahend ei muuda tõlgendust üksnes selle lahendi jaoks, vastasel juhul võiks olla tegemist ebavõrdse kohtlemisega teiste sarnaste samal ajal menetletavate asjadega.
15.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.