OÜ Aktiva Finance Group hagi I. P. vastu võla nõudes
Hagihind
3452,04 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479; asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)
Hageja lepinguline S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ, eesindaja: post: XXX) Kostja:
I. P. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I. P.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks 2186 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) eurot 22 senti (millest põhinõue on 1835,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 25.02.2025-11.12.2025 111,77 eurot, intress ajavahemiku eest 10.12.2024-24.02.2025 ja sissenõudmiskulu 35 eurot).
3.Välja mõista I. P.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates 12.12.2025 kuni põhinõude 1835,31 euro tasumiseni lepingujärgses määras, so 0,021% tasumata põhinõudest päevas.
4.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (kostja kanda jääb 67% hageja menetluskuludest). 4.1 Välja mõista I. P.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja menetluskulude katteks 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 4.3 Väljamõistetud menetluskulud tuleb I. P.l tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 718290458.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGEJA NÕUE
1.Placet Group OÜ ja I. P. sõlmisid 19.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr. TL4115434 Lepingu krediidi kulukuse määr on 48,00%. Kostja kohustus täitma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis Placet Group OÜ üldtingimuste p 7.7.4 ja 13.1.1 alusel lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ning Placet Group OÜ luges lepingu üles öelduks 24.02.2025. Placet Group OÜ loovutas 10.03.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Placet Group OÜ on teatise nõude loovutamise kohta andnud. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 1.1 Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja märgib, et laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuvi ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi.
Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Pangakonto analüüsi tulemusel on laenuandja tuvastanud igakuised sissetulekuid ja finantskohustusi: kostja igakuine keskmine sissetulek oli 715 eurot ning kohustused 4,44 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (72,81 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 267,75 eurot (715-4,44-370-72,81) Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. 1.2 Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 2000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 19.07.2024 – 10.07.2029. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 64,69 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 6. osamaksest so 10.12.2024 a kuni 8 osamakseni so 10.02.2025 a. Tulenevalt eeltoodust on põhivõla nõue 1935,31 eurot (2000-64,69) 1.3 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Kostjal on intressivõlgnevus alates 6. osamaksest, s.o 10.12.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni s.o 10.02.2025 kokku summas 178,55 eurot (58,64+60,15+59,76). Kostja intressi tasunud ei ole. Intress perioodi 11.02.2025. a – 24.02.2025 a eest on summas 25,41 eurot (1935,31 * 36,36% / 360 x 13). Tulenevalt eeltoodust on intressinõue 203,96 (178,55+25,41) eurot. 1.4 Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4. VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 50 eurot – so 21.03.2025 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 7.04.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 21.11.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; võlgnikule vastamisega seotud kulu, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulu. 1.5 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 25.02.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.12.2025, aastase intressi määraga võrdses määras so s.o 36,36%
kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 559,09 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 559,09 eurot. Hageja nõuab lisaks eeltoodule viivist TsMS §-le 367 alusel alates hagiavaldusel esitamisele järgnevast päevast 12.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 36,36% aastas. 1.6 Hageja palub I. P.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja mõista: põhivõlgnevus 1935,31 eurot, intress 203,96 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 559,09 eurot, viivis alates 12.12.2025 kuni põhinõude 1935,31 euro tasumiseni intressimääraga võrdses määras so 36,36% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista I. P.lt 927 eurot (millest hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 507 eurot).
MENETLUSE KÄIK
2.Kohus saatis kostjale I. P.le hagimaterjalid ja kohustas hagile kirjalikult vastama. I. P. on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist 3.01.2026 (dtl 70). Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtajal kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub lahendamisele osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
5.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja I. P. 19.07.2024.a. laenulepingu /tarbijakrediidilepingu nr TL4115434 (dtl 13-16). Placet Group kandis 19.07.2024 I. P.le (kontole EEXXX Swedbank) 1900 eurot (dtl 21).
9.02.2025 saatis Placet Group OÜ kostjale teate lepingu ülesütlemisest kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul (so hiljemalt 23.02.2025; dtl 26). 10.03.2025 teatas Placet Group OÜ I. P.le, et loovutas nõude tema vastu Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 27).
6.Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele. Kostja omapoolseid seisukohti ja/või vastuväiteid nõudele ega selle suurusele esitanud ei ole.
7.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46) ( vt Riigikohtu 24.11.2023.a. määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50 p 13). See tähendab, et kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (viidatud Riigikohtu lahendi p 14 ja 17) kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas; kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud ka seda, et TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral, vt määruse p 24) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16, nr 2-21-13098/50 p 26).
8.Esmalt eeldab nõude rahuldamine seda, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv tarbijakrediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, seejärel, et tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud.
9.Hageja on esitanud pdf -formaadis laenulepingu, allkirjastatud lepingut esitatud ei ole. allkirjastamata (dtl 74-163). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Sama paragrahvi 2. lõige loetleb, milline teave peab tarbija tahteavalduses selgelt ja kokkuvõtlikult olema märgitud Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja pidi tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (vastava sisu ja vormiga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja pidi seega tõendama millal, millisel viisil ja millise sisuga tahteavalduse tarbija krediidilepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mil viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. Käesoleval juhul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepingutega. VÕS § 410 lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 410 lg 1 järgimata jätmine toob kaasa VÕS § 408 lg 1 tagajärje ehk lepingu tühisuse. Tulenevalt VÕS § 408 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Tõendatud on lepingu TL4115434 alusel laenuülekanne 1900 eurot kostja kontole (dtl 21). Kohus möönab, et hageja on rikkunud VÕS § 410 lg 1, hageja ei ole tõendanud lepingudokumentide edastamist kostja e-posti aadressile. Samas on hageja tõendanud et krediit on tarbija kasutusse antud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingu saab sõlmituks lugeda ning leping sõlmimisel vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ei ole.
10.Selleks, et hagejal oleks õigus Placet Group OÜ ja I. P. vahel sõlmitud lepingu alusel nõuet esitada, peab nõue olema kehtivalt loovutatud. Hageja märgib, et Placet Group OÜ loovutas nõude 10.03.2025.a. hagejale ja kostjat teavitati loovutamisest (dtl 27) VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
11.Leping öeldi üles alates 24.02.2025 (dtl 68), seega muutus nõue sissenõutavaks 25.02.2025.a. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, ülesütlemisteatele reageerinud ega reageerinud ka hagimaterjalide kättetoimetamisele.
12.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati
avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). Enne 19.07.2024.a (so laenulepingu nr TL4115434 sõlmimise ajal) oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,65% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr üle 49,95 % aastas. Lepingu TL4115434 krediidi kulukuse määr oli 48% aastas, ehk suhteliselt piiripealne, kuid mitte tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
13.VÕS § 4034 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte. Vastavalt VÕS § 403 4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 32-1-169-13 p 21) Tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
Hageja märgib, et laenuandja Placet Group OÜ on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et viimane saaks hinnata, kas pakutav laenuleping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Lepingujärgsed igakuised osamaksed/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja taotluses esitatud teavet ning laenuandja kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel (konto väljavõte perioodi 21.01.2024-18.07.2024; dtl 29-38). Pangakonto analüüsi tulemusel on laenu andja tuvastanud igakuised sissetulekuid ja finantskohustusi: kostja igakuine keskmine sissetulek oli 715 eurot ning kohustused 4,44 eurot. Laenuandja on arvestanud kulud ning taotletava laenu osamakse (72,81 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 267,75 eurot (715-4,44-370-72,81) Laenuandja on teinud päringud – kostjal on pikaajaline elamisluba, Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlgu ei ole; perekonnaseisult lahutatud, ülalpeetavaid ei ole; arvesse on võetud minimaalset majapidamiskulu kuus 370 eurot ning leidnud andmete põhjal, et laenusaaja on maksevõimeline ja igakuine laenumakse kostjale jõukohane. Kohus nõustub, et antud juhul on laenuandja tuginedes saadud andmetele põhjendatult leidnud, et kostja on suuteline laenukohustust täitma ning laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus lisab, et I. P. pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostja töötasu X OÜ-s vahemikus 600-780 eurot, samas on ülekandeid kostja oma kontode vahel nt 20.03.2024 summas 922 eurot; 21.03.2024 565 eurot ning 27.04.2024 8097 eurot.
14.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja sai laenu kokku 1900 eurot (dtl 21; 2000-laenutasu 100 eurot). Tagasimakseid on hageja väitel tehtud 64, 69 eurot. Seega on I. P. võlg põhinõude osas 1835,31 eurot (1900-64,69) ja hageja põhivõla nõue põhjendatud osaliselt.
15.Vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja 2 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lepingujärgne intressimäär oli 36,36% aastas (0,10% päevas; dtl 15; 17). Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.12.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni 10.02.2025 kokku summas 178,55 eurot (58,64+60,15+59,76), ning perioodi 11.02.2025. a – 24.02.2025 a eest on summas 25,59 eurot (põhinõudelt 1835,31 eurot; intressimäär päevas 0,0996%; 1,828 eurot päevas x 14 päeva) * 36,36% / 360 x 13). Tulenevalt eeltoodust on intressinõue 204,14 (178,55+25,59) eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 50 euro tasumist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 21.03.2025 tasulise kirja saatmine 25 eurot (dtl 45-47); 7.04.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 48-50); 21.11.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 51-53) ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad hageja selgituse kohaselt nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; võlgnikule vastamisega seotud kulu, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulu. Üldtingimuste p 7.4 järgi kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale ja VÕS § 1132 sätestatule. Kohus lisab, et VÕS § 1132 lg 2 p 3 on toodud piirmäär, mitte hinnakiri. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude osaliselt – summas 35 eurot. Muud makseviivitusega kaasnevad kulud ei ole kontrollitavad.
17.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 3. lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist intressimääraga võrdses määras, ehk 36,36% aastas. Kohus on seisukohal, et viivisenõude on põhjendatud osaliselt. Ei lepingust TL4115434, Euroopa tarbijakrediidi infolehelt ega ka Placet Group OÜ üldtingimustest tulenevalt pole sätestatud intressimääraga võrdset viivisemäära. Üldtingimuste p 7.1 sätestab, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist viivisemääraga 0.021% päevas (dtl 24). Samasugune viivisemäär on toodud lepingus TL4115434 ja Euroopa tarbijakrediidi infolehel (dtl 15, 18) Perioodi eest 25.02.2025-11.12.2025 kujuneb viivis seega 111,77 eurot (arvestus toodud vt Lisa). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele mõistab kohus kostjalt välja viivise TsMS § 367 alusel alates 12.12.2025 kuni põhinõude 1835,31 euro tasumiseni lepingujärgses viivisemääras ehk 0.021 eurot tasumata põhinõudelt päevas.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Aktiva Finance Group OÜ hagi I. P. vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja - põhivõla 1835,31 eurot; - intressi 10.12.2024-24.02.2025 eest 204,14 eurot; - sissenõudmiskulu 35 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 25.02.2025-11.12.2025 eest 111,77 eurot; -viivise TsMS § 367 alusel alates 12.12.2025 kuni põhinõude (1835,31 euro) tasumiseni 0,021% tasumata põhinõudest päevas.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt.
Kohus lahendas tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405) ning ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
21.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi ca 67% ulatuses. Seega jääb kostja kanda 67% hageja menetluskuludest. Kostja omapoolset seisukohta hagile esitanud ei ole, seega ei ole kostjal tekkinud ka menetluskulu.
22.Hageja menetluskulu on hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 57-58) riigilõiv 420 eurot ja esindaja tasu 507 eurot (arvestusega 3 h x 169 eur/h) – kokku 927 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest. Hageja tasus hagi esitamise eest riigilõivu 420 eurot (dtl 58) TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja töötunnihind põhjendamatult kõrge (arvestades muuhulgas ka tsiviilasja mahtu ja keerukust – tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslik vaidlus). Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle õigusalase kvalifikatsiooni ja kogemuste põhjal oleks õigustatud keskmisest suurem töötunni hind. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulu 2 x 120 = 240 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku 420 + 240 = 660 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 67% ulatuses, tuleb I. P.l tasuda hageja menetluskulude katteks 396 eurot (67% 660-st).
23.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.