Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
3-24-2497 6. september 2024 Karin Jõks Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagava toimingu sooritamise loa saamiseks Alcor Nordic Spirit OÜ suhtes Taotleja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Katrina Kauber Puudutatud isik: Alcor Nordic Spirit OÜ (registrikood 16068661)
RESOLUTSIOON
1.Jätta taotlus rahuldamata.
2.Alcor Nordic Spirit OÜ-le edastatakse käesolev määrus ja võimaldatakse juurdepääs kohtuasja dokumentidele pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile.
5.Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 265 lg 4, § 175 lg 3-5).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 05.09.2024 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda loa maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks - Alcor Nordic Spirit OÜ (edaspidi puudutatud isik) ettemaksukonto arestimiseks. MTA põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.1.MTA kontrollib 17.06.2024.a korralduse nr 12.2-3/064292-1 (taotluse lisa 1) alusel puudutatud isiku tulumaksu ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrollitavateks maksustamisperioodideks on aprill 2023 kuni aprill 2024.
1.2.Kontrolli tulemusel tekib puudutatud isikul tõenäoliselt kohustus tagastada talle tagastatud käibemaksu enammakse 15 647,50 eurot. Puudutatud isikul puudub alates 2021. aasta lõpust majandustegevus ja ta ei ole kontrollitaval perioodil deklareerinud maksutatavat käivet. Sisendkäibemaksu on õigus maha arvata vaid ostuarvetelt, mida kasutatakse maksustatava käibe tarbeks. Vaidluse all olev sisendkäibemaks on maha arvatud OÜ X esitatud arvete alusel, MTA kahtleb tehingute toimumises. Ei ole selge, kas OÜ X on teenust osutanud. Kui on, siis millist teenust ja mis ulatuses, kuidas on see seotud puudutatud isiku ettevõtluse ja majandustegevusega. OÜ X arvete eest tasus osaliselt puudutatud isiku juhatuse liige Allan
Laul oma isiklikult kontolt ja osaliselt Gllamm Assets OÜ. Enammaksed on tagastatud Allan Laulu kontole ja Gllamm Assets OÜ ettemaksukontole. Puudutatud isiku pearaamatus ei ole kajastatud Allan Laulu kohustust tagastada saadud raha puudutatud isikule.
1.3.MTA-l on kahtlus, et pärast maksukohustuse määramist võib selle sundtäitmine puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA põhjendas seda järgmiste asjaoludega: puudutatud isikul puudub majandustegevus ja vara, MTA-l on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on toime pannud maksupettuse (s.o esitanud alusetuid tagastustaotlusi), puudutatud isik võib hakata tegevust lõpetama, tema kohustused ületavad vara, tagastusnõuete alusel on kantud juhatuse liikme Allan Laulu pangakontole 9 800 eurot, juhatuse liige ja kasusaaja Allan Laul ning teine kasusaaja Gerli Laul on seotud paljude äriühingutega, millest mitmed on kustutatud, likvideerimisel või pankrotis.
1.4.Sobivaimaks meetmeks on puudutatud isiku ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite arestimine. Puudutatud isikule kuulub sõiduk Škoda Octavia (ehitusaasta 2021, registreerimismärk 725KKG), see on panditud OÜ X kasuks. Muud registrivara puudutatud isikul ei ole. Puudutatud isikul ei ole pangakontot. Ei ole tõenäoline, et puudutatud isik alustab majandustegevust ja tal tekib tulu. Puudutatud isiku ettemaksukontol (viitenumber xxxxxxxx) on 27.08.2024.a seisuga 73 eurot, lisaks on kontrollimisel summa 2 249,50 eurot. Puudutatud isik võib ka tulevikus esitada käibemaksu tagastamise nõudeid. MTA taotleb eelaresti seadmist puudutatud isiku ettemaksukontol olevatele ja tulevikus kantavatele tagastusnõuetele ning muudele summadele 15 647,50 euro täitumiseni.
1.5.MTA lõpetab täitetoimingud tagatise esitamisel. Kui tagatiseks on deposiit, siis peab tagatise suurus olema 15 647,50 eurot. Muu tagatis peab katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. HKMS § 134 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. MKS § 1361 lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas on maksukohustuslase elu- või asukoht. Taotluse põhjal puudutatud isikul juriidiline aadress puudub, tegevuskoht on Tartu linnas.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele. Rahalise õigusena käsitletakse ka ettemaksukontol olevat raha.
4.Seda, et eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagava toimingu sooritamiseks, tõendab määruse punktis 1.1 toodu.
5.Kohus peab maksukohustuse määramist tõenäoliseks. MTA on deklareerinud oma kavatsust
määrata puudutatud isikule maksukohustus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis õiguslikult välistaksid maksuotsuse tegemise, sh ei ole puudutatud isik lõppenud või maksusumma määramine aegunud.
6.Kohtupraktika põhjal on sundtäitmise raskendatuse või võimatuse hindamisel olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, vaid võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (lahend asjas 3-19-1672 p 27, lahend asjas 3-3-1-4-13 p 22). Riigikohus on rõhutanud, et MKS § 1361 lg 1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetset maksustamisperioodi ja -objekti puudutavate asjaoludega (lahend asjas 3-17-98 p 22, lahend asjas 3-3-1-68-16 p 13). Kohtu hinnangul ei ole MTA põhistanud kahtlust, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks puudutatud isiku tegevuse tõttu.
6.1.Võimalikku kõrvalehoidumist maksukohustuse täitmisest ei saa põhistada puudutatud isiku praeguse või prognoositava halva majandusliku olukorraga, puudutatud isikul majandustegevuse puudumisega või võimalusega, et puudutatud isik võib tegevuse lõpetada. See ei tähenda, et puudutatud isikul on kavatsus maksukohustuse täitmisest kõrvale hoida, vaid tähendab, et maksukohustuse täitmine võib olla objektiivselt võimatu.
6.2.Taotluse lisast 15-1 nähtub, et puudutatud isiku pangakonto suleti 14.06.2023 erakorraliselt LHV Panga poolt. Asjaolu, et pärast seda kuupäeva täitsid kolmandad isikud puudutatud isiku kohustusi või võtsid vastu ettemaksete tagastamise (mille puhul sularahas täitmine ei ole võimalik), on seda arvestades vähese kaaluga. Taotluses välja toodud enammakse tagastamised juhatuse liikme kontole ja Gllamm Assets OÜ ettemaksukontole on toimunud pärast puudutatud isiku konto sulgemist. Ka OÜ X arvete tasumine kolmandate isikute poolt on toimunud pärast puudutatud isiku konto sulgemist. Puudutatud isiku pearaamatust (taotluse lisa 37) nähtub, et OÜ X arvete tasumine Gllamm Assets OÜ poolt on raamatupidamises arvele võetud kui emaettevõtte Gllamm Assets OÜ laen puudutatud isikule.
6.3.MTA väidab, et puudutatud isik on toime pannud maksupettuse, kuid ei ole seda muutnud piisavalt usutavaks. Kohtu teada aktsepteeritakse seda, kui äriühing tegevust alustades teeb kulutusi ja arvab maha sisendkäibemaksu tulevikus tekkiva maksustatava käibe saavutamise huvides. On vaieldav, kas praeguse kohtuasja asjaoludel on puudutatud isik veel selles tegevuse staadiumis, kuid MTA ja puudutatud isiku erinevad arusaamad selles küsimuses ei pruugi tähendada maksupettuse toimumist. Seda eriti olukorras, kus MTA on enammakseid pika aja jooksul vaidluseta tagastanud. MTA on tõstatanud kahtluse, kas OÜ X on puudutatud isikule teenust osutanud, kuid asjaolud ei ole piisavalt selged, et luua põhjendatud kahtlus just maksupettuses (s.o OÜ X ei ole vaadeldaval perioodil kellelegi mingit teenust osutanud). MTA toob võimalusena välja ka kujundusõiguse kasutamise (OÜ X osutas küll teenust, kuid muule isikule). Kahtlus kujundusõiguse kuritarvitamises ei ole kohtu hinnangul piisav selleks, et kohaldada sellist erandlikku abinõud nagu maksukohustuse tagamine enne selle määramist.
6.4.Samuti ei ole piisav asjaolu, et juhatuse liige ja äriregistrile avaldatud tegelik kasusaaja on seotud mitmete äriühingutega. Äriühinguid kokku või tegevuse lõpetanud äriühinguid ei ole sedavõrd palju, et pidada isikuid variisikuteks või muul põhjusel järeldada sellest isikute ebausaldusväärsust maksusuhetes.
7.Kohus arvestab taotluse lahendamisel, et selle rahuldamisel või rahuldamata jätmisel ei ole
olulist mõju avalikule huvile ehk tulevikus määratava võimaliku maksukohustuste täitmisele. Puudutatud isiku ettemaksukontol on 73 eurot. Kohtuasja dokumentide põhjal on MTA saavutanud veendumuse, et puudutatud isik ei saa maha arvata sisendkäibemaksu, kuna kulutused ei ole tehtud maksustatava käibe tarbeks, ehk käibemaksuseaduse § 29 lg 1 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei ole täidetud. Sel juhul saab tulevikus keelduda enammaksete tuvastamisest ja tagastamisest. MTA ei ole välja toonud muid võimalusi, kuidas saaks puudutatud isiku ettemaksukontole raha lisanduda.
8.Kokkuvõttes jätab kohus taotluse rahuldamata, kuna kõik MKS § 136 1 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
9.MTA palus taotluse rahuldamata jätmise korral mitte avaldada asjaga seotud materjale puudutatud isikule. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §‐ga 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikule, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagava toimingu sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-24-14 p 11.5; 3-3-1-7-13 p 13). Kohtupraktikas ei ole välja kujunenud seisukohta, milline on puudutatud isiku menetluslik seisund siis, kui halduskohus täitmist tagava toimingu tegemiseks luba ei anna. Kohus mõistab viidatud lahendeid pigem nii, et halduskohus ei avalda puudutatud isikule käesolevat lahendit ja kohtuasja materjale enne määruse jõustumist, et MTA-l oleks võimalus saavutada soovitud toimingu tegemine määruskaebuse esitamise teel. Kui ringkonnakohtu hinnangul tuleb puudutatud isiku menetlusse kaasata, siis saab ringkonnakohus seda teha. Määruse ja asja materjalide avaldamata jätmiseks pärast määruse jõustumist kohtu hinnangul alust ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.