Maksuõigus › Maksuotsused

3-22-975 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-975 894,54 eurot tasumist pidada kavandatava maksuotsuse täitmiseks, s.o maksusummade tasumiseks enne maksuotsuse andmist. Kaebaja seisukohta kinnitab asjaolu, et maksuotsuse tühistamisel kanti kõik maksuotsuse täitmiseks tasutud, sh ka 74 894,54 eurot kaebaja ettemaksukontole ning tagastati kaebaja pangakontole. Seega on täidetud MKS § 116 lg-s 1 sätestatud tingimused maksumaksja kasuks intresside arvestamiseks ja maksmiseks, sest nimetatud säte ei välista intresside arvestamist summadelt, mis tasuti enne maksuotsuse andmist, kuid loeti maksuotsuse andmisel selle täitmiseks. Alusetu on maksuhalduri väide, et 19.06.2017 ja 20.06.2017 aktsiisideklaratsioonide alusel tasumine on toimunud kaebaja poolt iseseisvalt ja vabatahtlikult. MTA teostas kaebaja tegevuskohas ja NCC & PO AS laos riiklikku järelevalvet ja tõkendas selle käigus kaebaja poolt imporditud gaasikondensaadi. 12.06.2017 esitas kaebaja taotluse kinnipeetud kauba paigutamiseks aktsiisilattu. Ehkki MTA 20.06.2017 otsusega nr 12.1-9/2233 rahuldati kaebaja taotlus paigutada Lao 14/3, Maardu mahutites nr 21 ja 23 ning Lao 14, Maardu mahutis nr 01 olev kaup NCC & PO AS aktsiisilattu, esitas kaebaja nimetatud kauba kohta 19.06.2017 ja 20.06.2017 aktsiisideklaratsioonid ning palus selle vabastada tollitõkendite alt. Kaebaja arvas esialgu, et kinnipeetud gaasikondensaadi paigutamine aktsiisilattu on hea lahendus. Aktsiisideklaratsioonide esitamise ja aktsiisi tasumise eesmärk oli saavutada kinnipeetud kauba võimalikult kiiresti vabastamine. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) § 792 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab MTA järelevalve aktsiisikauba üle, kui aktsiisikaubalt on aktsiis tasutud. MTA lõpetas järelevalve ja vabastas kinnipeetud kauba. Kaebaja hinnangul saab lisaks maksuotsusele MKS § 116 lg 1 tähenduses lugeda haldusaktiks ka MTA 09.06.2017 gaasikondensaadi kinnipidamise otsuse.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Esimeseks haldusaktiks, millega maksuhaldur kaebajalt täiendavate summade tasumist nõuab, on 15.05.2019 maksuotsus nr 12.2-3/040801-11. 19.06.2017 ja 20.06.2017 aktsiisideklaratsioonide alusel tasumine toimus kaebaja poolt iseseisvalt ja vabatahtlikult tollijärelevalve menetluse raames. Puudub haldusakt, mis võimaldaks arvestada kaebaja kasuks intressi ajavahemikul 19.06.2017‒15.05.2019 summalt 74 894,54 eurot. Mais 2017 deklareeris kaebaja nelja tollideklaratsiooniga vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile Venemaa päritoluga kaupa, mida kirjeldati tollideklaratsioonidel kui gaasikondensaati kaubakoodiga 2709 00 10 00, mille importimisel ei kaasnenud aktsiisimaksu tasumist. MTA pidas tollijärelevalve käigus 09.06.2017 otsusega nr 12.1-9/198610 kuni asjaolude väljaselgitamiseni kinni kaebajale kuuluva imporditud kütuse, mis asus Lao 14/3, Maardu mahutites. Kaebaja 09.06.2017 otsust ei vaidlustanud. Sel hetkel teostati tollijärelevalve menetlust, mitte maksumenetlust. Kaebaja esitas maksuhaldurile 12.06.2017 taotluse vaidlusaluse kauba paigutamiseks aktsiisilattu, mis kõrvaldab kahtluse kauba käitlemisest väljaspool riiklikku järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi, lahendab maksukohustuse tekkimise ja tasumise ning ka võimaliku kauba nõuetele mittevastamise küsimuse. Kaebaja leidis 14.06.2017 e-kirjas, et kinnipeetud kaubale võib määrata aktsiisi. 19.06.2017 e-kirjas andis kaebaja teada, et on esitanud aktsiisideklaratsioonid ja tasunud aktsiisi. Kaebaja poolt edastatud dokumentidest saab üheselt järeldada tahet saada kütus tollijärelevalve alt välja, pakkudes ise selle tarbeks maksuhaldurile võimalikke meetmeid, sh kauba aktsiisilattu paigutamist ja aktsiisi tasumist kinnipeetud kaubalt. Ka kaebuses kinnitab kaebaja enda tahet saada kütus võimalikult kiirelt tolli järelevalve alt välja. Tollijärelevalve käigus selgus vaidlusaluse kütuse analüüside tulemusena, et tegemist on raske kütteõliga KN-koodiga 2710 19 64, seega vedelkütuse seaduse (VKS) § 2 lg 3 ning majandusja kommunikatsiooniministri 30.06.2014 määruse nr 46 „Kütuste täpsustatud loetelu“ kohaselt 3(7)

3-22-975 kütusega. MTA vabastas 20.06.2017 otsusega nr 12.1-9/223315 kaubad tõkendite alt ja rahuldas kaebaja taotluse paigutada kaubad aktsiisilattu. MTA alustas 16.08.2017 maksumenetlust, mille lõpetas 15.05.2019 maksuotsus nr 12.2-3/040801-11. Maksuhaldur jõudis maksumenetluses järeldusele, et kaup on deklareeritud vale kaubakirjelduse ja -koodiga. Kaubaks on gaasikondensaadi destillaat ja õige kaubakood (TARIC alamrubriik) on 2710 19 64 00. Maksumenetluses tuvastatu alusel kuulusid kontrollitud tollideklaratsioonid korrigeerimisele täiendavalt tasumisele määratud aktsiisi osas alates maksuotsuse väljastamisest. Kuivõrd kaebaja oli varem iseseisvalt tasunud aktsiisi aktsiisideklaratsioonide esitamisel, siis kannete korrigeerimiseks maksuotsuse alusel tühistati 16.05.2017 aktsiisideklaratsioonid ja korrigeeriti tollideklaratsioonid. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas maksuotsuse. 16.12.2021 tühistas maksuhaldur kohtuotsuse alusel 15.05.2019 maksuotsusega määratud kohustused summas 131 786,85 eurot. MTA rahuldas 17.01.2022 otsusega nr 83/000099 kaebaja taotluse ning arvestas kaebaja kasuks intressi (enammakstud maksusummalt 131 786, 85 eurot) 71 838 eurot perioodi 16.05.2019‒16.12.2021 eest ning kandis selle ettemaksukontole.

24.03.2023

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kohus nõustus otsuse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). MTA 29.03.2022 otsus nr 8-3/000867 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebaja 07.03.2022 taotlus jäeti õiguspäraselt rahuldamata, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Vastustaja leiab MKS § 116 lg-st 1 tulenevalt õigesti, et maksukohustuslasel on intresside saamise õigus vaid juhul, kui maksuhalduri haldusakt kohustas isikut tasuma suurema maksusumma, kui see oli ette nähtud maksuseaduses. Kaebaja esitas 19.06.2017 ja 20.06.2017 aktsiisideklaratsioonid ning tasus aktsiisi 19.06.2017 (esimese deklaratsiooni alusel) ning 20.06.2017, 22.07.2017 ja 15.08.2017 (teise deklaratsiooni alusel), seega vabatahtlikult tollijärelevalve raames. 09.06.2017 peeti tollijärelevalve käigus kinni kaebajale kuuluv imporditud kütus (selgitamaks välja kütuse kogus, millise kütusega on tegemist ja kas seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi). Maksumenetlust alustati MTA 16.08.2017 korraldusega nr 12.2-3/04081-1, seega alles pärast aktsiisi tasumist. Aktsiisi tasumise hetkel puudus kaebajal teadmine, et maksumenetlus algatatakse, mistõttu pole tegemist ettemaksuga (vt kaebaja 06.02.2023 menetlusdokument). Järelikult pole kaebaja tasunud aktsiisi haldusakti alusel MKS § 116 lg 1 tähenduses, mistõttu puudub tal õigus nõuda vastustajalt enda kasuks intresside arvestamist. Kaebaja peab ekslikult haldusaktiks MKS § 116 lg 1 tähenduses 09.06.2017 kütuse kinnipidamise otsust nr 12.1-9/1986. Sellega ei kohustatud kaebajat tasuma kaubalt aktsiisi. Samuti pole praeguse vaidluse seisukohalt määravat tähtsust asjaolul, et aktsiisideklaratsioonid hiljem tühistati. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(7)

3-22-975 Intressi tuleb tasuda enne maksuotsuse andmist tasutud summadelt, kui nende summade arvelt toimub maksuotsuse täitmine. Praegusel juhul ei moodustanud tasutud aktsiisisummad tagastusnõuet (MKS § 33) ning maksuotsuse täitmine ei toimunud tagastusnõudega tasaarvestamise teel (MKS § 105 lg 4). Maksuotsusega tühistati kaebaja esitatud aktsiisideklaratsioonid ja nende alusel tasutud summad loeti maksuotsuse tasumiseks. Seega on kaebaja tasunud suurema summa, kui ta oli kohustatud. Intressi arvestamist ja tasumist kaebaja kasuks ei väära asjaolu, et maksusumma oli tasutud enne maksuotsuse andmist. MKS § 116 lg 1 järgi ei pea summa olema tasutud pärast haldusakti andmist. Samuti ei andnud maksuhaldur haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel (MKS § 116 lg 1 teine lause). MTA esindaja ei välistanud kohtuistungil intressi arvestamist ja tasumist summadelt, mis tasutakse enne maksuotsuse andmist, kuid leidis, et need summad peavad olema tasutud maksumenetluse ajal, s.o pärast maksumenetluse alustamist. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt pidas kohus määravaks, et kaebaja tasus aktsiisi enne 16.08.2017 korraldusega maksukontrolli alustamist ja kohtu hinnangul puudus kaebajal aktsiisi tasumise hetkel teadmine, et maksumenetlus algatatakse. See seisukoht on vastuolus kohtu poolt tuvastatuga, et tollijärelevalvemenetlus oli juba algatatud. Kohtutoimikus on tõendid selle kohta, et maksuhaldur kontrollis 05.06.2017 kaebaja tegevuskohta ja kaubast võeti proovid (vt MTA 20.06.2017 otsuse nr 12.1-9/2233 p 1.1). Kaup peeti kinni MTA poolt kinni. Esitatud on kaebaja ja MTA vaheline kirjavahetus, millest nähtub, et kaebaja soovis leida võimalust kinni peetud kauba vabastamiseks. Kaebajal ei olnud kahtlust, et MTA-l on kujunenud seisukoht, et tegemist on raske kütteõliga, s.o aktsiisikaubaga ning kui kaebaja MTA seisukohaga ei nõustu, siis jätkub tollijärelevalve maksusummade sissenõudmisega. MTA pole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks teavitanud kaebajat ja deklaranti tollideklaratsiooni muutmise vajadusest (tolliseaduse (TS) § 35 lg 5). Vigade olemasolu kahtluse korral tollideklaratsioonides polnud MTA-l kaalutlusõigust maksumenetluse alustamise suhtes, sest TS § 35 lg-st 7 tulenes MTA-le kohustus maksumenetluse läbiviimiseks ja tasumata maksusumma sissenõudmiseks. Seega on ekslik halduskohtu seisukoht, et aktsiisi tasumise hetkel puudus kaebajal teadmine, et maksumenetlus algatatakse. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Kaebaja otsustas kinnipeetud kauba vabastamise eesmärgil esitada aktsiisideklaratsioonid ja tasuda kütuseaktsiisi. Need tegevused tehti tollijärelevalve ajal. Aktsiisi tasumine tingis küll kauba kinnipidamise lõpetamise, kuid see ei välistanud maksumenetluse jätkamist tollideklaratsioonis esitatud andmete muutmiseks. Kaebajal tekkis võimalus vaidlustada maksuhalduri seisukohta, et tegemist on raske kütteõliga, alles maksuotsuse andmisel. MTA 16.08.2017 korraldusega alustati kontrolli tollideklaratsioonide osas, millega kaup deklareeriti vabasse ringlusesse. Samuti kontrolliti impordimaksude tasumist. Kontroll ei hõlmanud 2017. a juunis esitatud aktsiisideklaratsioone, kuid sellegipoolest tühistati deklaratsioonid maksuotsusega. Vaidlustatud maksuotsuse täitmine on toimunud kaebaja tasutud summadega ning kaebaja kasuks tuleb intressi arvestada ja tasuda. Kaebaja poleks aktsiisideklaratsioone esitanud, kui maksuhaldur poleks tollijärelevalvet alustanud ja kauba KN-koodi ebaõigeks pidanud. Samuti ei saa intressi maksmist mõjutada asjaolu, millal maksuhaldur algatas kontrollimenetluse maksusummade määramiseks. Maksude sissenõudmine oli tollijärelevalvemenetluse järgmine etapp.

5(7)

3-22-975 Kaebaja väide, et MKS § 116 lg 1 teine lause ei välista intresside arvestamist kaebaja poolt taotletud ajavahemikul, ei ole seadusandja tahtega kooskõlas. MKS seletuskiri täpsustab MKS § 116 lg 1 esimese lause eesmärki tagada intresside saamise õigus vaid juhul, kui maksuhalduri haldusakt kohustas isikut tasuma suurema maksusumma, kui see oli ette nähtud maksuseaduses. Isikule ei maksta intressi, kui maksusumma on tasutud omal initsiatiivil, nt enda deklaratsiooni alusel. Puudub haldusakt, mis võimaldaks arvestada kaebaja kasuks intressi ajavahemikul 19.06.2017‒15.05.2019 summalt 74 894,54 eurot. Selline haldusakt ei ole MTA 15.05.2019 maksuotsus nr 12.2-3/040801-11. Kaebuses halduskohtule pidas kaebaja haldusaktiks MKS § 116 lg 1 tähenduses 09.06.2017 gaasikondensaadi kinnipidamise otsust nr 12.1-9/1986, millega halduskohus ei nõustunud. Maksukohustuslane saab korrigeerida tema või tema nimel esitatud deklaratsioonides deklareeritud andmeid maksuhaldurile kirjalikult edastatud taotluse alusel (MKS § 89 lg 1, TS § 35 lg 1). Kaebuse p 13 kohaselt ei taotlenud kaebaja ega deklarant tollideklaratsioonide muutmist, aga tasus omaalgatuslikult aktsiisimaksu 19.06.2017 ja 20.06.2017 esitatud aktsiisideklaratsioonide alusel. Esimene haldusakt, millega maksuhaldur nõudis kaebajalt täiendavate summade tasumist, oli 15.05.2019 maksuotsus nr 12.2-3/040801-11. Maksuhaldurile 19.06.2017 ja 20.06.2017 esitatud aktsiisideklaratsioonide alusel on tasumine toimunud Ecodiesel OÜ poolt iseseisvalt ja vabatahtlikult tollijärelevalvemenetluse raames eesmärgiga saada kaup vabasse ringlusesse. Kaebaja teadis aktsiisideklaratsioonide tasumise hetkel, et maksumenetlust ei ole alustatud. Maksumenetluse alustamise otsustamine on maksuhalduri kaalutlusotsus, mis sõltub tollijärelevalvemenetluses tuvastatud asjaoludest, toimingutest ja maksukohustuslase koostööst maksuhalduriga. Aktsiisideklaratsioonide tasumise hetkel oli tollijärelevalvemenetlus alles aktiivses menetluses. Maksumenetlust alustati 16.08.2017 korralduse alusel, seega ligi 2 kuud hiljem. MTA ei nõudnud 20.06.2017 otsusega nr 12.1-9/2233 vaidlusaluselt kaubalt aktsiisimaksu tasumist. 20.06.2017 otsuse p 4.1 järgi ei ole p-s 4 toodu osa ettekirjutusest ega otsusest ning seda ei saa käsitada kohustuste panemisena Ecodiesel OÜ-le. Kaebaja viide 20.06.2017 otsuse p-le 4.4 ei ole asjakohane, kuna p-s 4.4 toodu on seotud muudes mahutites asuva muu kütusega. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et esimeseks vaidlustatavaks dokumendiks oli alles maksuotsus. Kaebaja ei vaidlustanud tollijärelevalvemenetluses koostatud MTA 09.06.2017 otsust nr 12.1-9/1986 ega 20.06.2017 otsust nr 12.1-9/2233. MTA 20.06.2017 otsuse kohaselt jätkus järelevalvemenetlus ja kaebajale seati ettekirjutusega täitmise tähtajad muudes episoodides. Pärast järelevalvemenetluse protseduuride lõppemist sai maksuhaldur otsustada, kas ja millistes episoodides on vajalik viia läbi täiendav maksumenetlus. Selleks et esitada kaebajale TS § 35 lg-s 5 sätestatud teatis, pidi maksuhaldur välja selgitama rikkumise asjaolud ja võimaliku täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma, mille suurus selgus alles maksumenetluses. Aktsiisideklaratsioonide esitamisel puudus kaebajal teadmine, et maksumenetlus algatatakse. Isegi kui kaebaja võis seda eeldada, tuvastas maksuhaldur sissenõutava summa suuruse alles maksumenetluses. Maksuhaldur ei ole ühelgi viisil nõudnud kaebajalt maksumenetluses tuvastatud täiendava summa tasumist enne maksukontrolli lõppemist ja maksuotsuse väljastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-22-975

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.