Xi kaebus Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja osaliseks tühistamiseks ja Tallinna linna koolikoha määramise uueks otsustamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, seaduslik esindaja Y, lepinguline esindaja v.adv. Kristel Viru Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Liisa Feldmann
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks Tallinna linna 15.08.2024 menetlusdokumendi lisaks oleva „selgitus.msg“ osas, mis asub digitaalse toimiku lehel 141. Rahuldada vastustaja taotlus ning piirata kaebaja ja tema esindaja õigust nimetatud dokumendiga tutvuda ja sellest ärakirju saada
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed ning nende elukoha aadressi andmed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG).
3-24-2109 Käskkirja põhjendused olid järgmised: 1) Lähim eesti õppekeelega kool lapse elukohale on Tallinna 21. Kool (849 m). 2) Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga määratakse Tallinna 21. Kool 2024/2025 õppeaastal, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu, elukohajärgseks kooliks 76 lapsele. Tallinna 21. Kooli on enda taotluses soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 178 lapsevanemat. 3) Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolis õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-le 1 ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Arvestades õppekohtade arvu Tallinna 21. Kooli esimestes klassides ning laste arvu, kellele see kool on lähim, samuti Tallinna 21. Kooli määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole kõigile lastele Tallinna 21. Kooli määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Tulenevalt eeltoodust tegi elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata Tallinna 21. Kooli elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 26.01.2018. 4) Rahvastikuregistri andmetel on lapse elukohaks xxxxxxxx alates 04.10.2023. Tema elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks, on Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG, 960 m). KSG asub elukohast mõistlikus kauguses. 5) Arvestades ülaltoodud asjaolusid ja PGS § 10 lg-s 1 sätestatud linna kohustust tagada koolikohustuslikule isikule võimalus omandada põhiharidus ja elukohajärgse kooli määramise eesmärki ning lapse elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kuupäeva, määrata lapse elukohajärgseks kooliks KSG.
2.Tallinna Linnavalitsus jättis Xi 06.06.2024 vaide rahuldamata 18.06.2024 korraldusega nr 655 (vaideotsus), leides selles järgmist: 1) Praktikas reastab haridusamet eKooli moodulis kõik lapsed lähima kooli alusel ning iga kooli kohta tekivad nimekirjad lastest, kellele see kool on lähim. Koolikohad määratakse nendele lastele, kellele kool on lähim ja kellel käib seal koolis õde või vend, so rakenduvad mõlemad seadusest tulenevad kriteeriumid. Järgnevalt kasutatakse elukoha läheduse printsiipi. Lapsi koheldakse võrdselt (sõltumata sellest, kas kool asub lapse elukohast näiteks 40 või 3000 m kaugusel), kõigile lastele määratakse kool, mis on tema elukohale lähim. Kui laste arv, kellele konkreetne kool on lähim, on suurem kui õppekohtade arv koolis, rakendatakse lisatingimusena linna määruse kohast rahvastikuregistri kande tegemise aega. See tähendab, et elukohale lähimasse kooli määratavad lapsed reastatakse rahvastikuregistri kande aja järgi. Selline praktika tagab, et elukohajärgse kooli määramine on läbipaistev ja tagab isikute võrdse kohtlemise. 2) Soovitud Tallinna 21. Kool (849 m) asub vaide esitaja elukohale küll lähemal kui KSG (960 m), kuid on läheduselt järgmine kool, mis asub lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Lapsel ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis. 3) Kuna Tallinna 21. Kooli esimesse klassi soovib õppima asuda rohkem lapsi, kui koolil on õppekohti, tuli lisakriteeriumina arvestada laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega. Tallinna 21. Kooli said koha lapsed, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 26.01.2018. Vaide esitaja elab rahvastikuregistri andmetel aadressil xxxxxxx alates 04.10.2023 ning sellest tulenevalt koolikohta ei saanud. Antud juhul ei ole võimalik lapsevanema soovi arvestada, sest Tallinna 21. Kooli on soovijaid rohkem kui on koolikohti. 2(11)
3-24-2109
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja esitas 18.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti käskkirja osaliseks tühistamiseks ja linna kohustamiseks määrata tema elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool (täiendavad seisukohad 21.08.2024). Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Vastustaja ei ole järginud PGS § 10 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Esmajärjekorras ei lähtutud õpilase elukoha lähedusest. Kaebajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikult ei ole lähtutud kooli elukohalähedusest, vaid mingitest muudest kriteeriumitest. 2) Ei lähtutud tegelikust kõnni- või sõiduteest, vaid vahemaad arvestati linnulennu põhimõttel. Selliselt ei saa elukoha lähedust mõõta. Kauguse puhul tuleb arvestada, kui kiiresti, kuidas ja kui turvaliselt on lapsel võimalik kooli jõuda ja kas kooli on võimalik minna ka jalgsi. Selles peaks olema kogu elukohajärgse kooli määramise mõte, et kool oleks valitud ja määratud põhiliselt lapse elukoha järgi. Lapsed ei saa kooli minna linnulennul, vaid peavad minema kas jalgsi või ühistranspordiga. Kaebaja saaks Tallinna 21. Kooli minna 13 minutiga ja tema koolitee oleks 950 m pikk (Google Maps). KSG-sse peaks minema 1,4 km ja see võtaks aega 20 minutit. 7-aastane laps ei saa üksi 1,4 km kõndida ja liiati esineb eksimise risk, kuna tavaliselt ei liigu Kadriorus elav laps Lasnamäe suunal, seal ei asu ühtegi huviringi ega ela ka tema tuttavaid. Lisaks peaks laps minema mööda tiheda liiklusega Gonsiori tänavat, ületama Laagna tee, liikuma mööda tühermaad Kivimurru tänavale ja sealt edasi minema mööda tiheda liiklusega Kivimurru tänavat. See liikumistrajektoor ei ole ratsionaalne ja turvaline, arvestades lapse elukohta xxxx tänaval. Eeltoodu tähendab, et lapsevanemad peaks hakkama last kooli viima ja sealt tooma. Järelikult ei ole KSG kaebaja elukohale lähim kool. 3) Kaebaja on alates 30.11.2017 elanud aadressil xxxxxxxx. Ka varasemal aadressil oli kaebaja elukohale lähim kool Tallinna 21. Kool, seega oleks pidanud arvestama kaebaja puhul kuupäeva 30.11.2017. Eelmisest elukohast oli Tallinna 21. Kool 9-minutilise autosõidu kaugusel või ühistranspordiga minnes 19 minuti kaugusel (jalgsi 2,7 km). KSG asus 10minutilise autosõidu kaugusel või ühistranspordiga minnes 36 minuti kaugusel (jalgsi 2,8 km). Vastustaja ei ole neid andmeid kahtluse alla seadnud ega esitanud argumente, miks ta luges varasemale aadressile lähimaks kooliks KSG. Seega oli Tallinna 21. Kool ka varasema aadressi järgi lähim, sh auto ja ühistranspordiga kõige kiiremini kohalejõutav kool. Alates 30.11.2017 oli Tallinna 21. Kool kaebaja elukoha lähedal asuv kool, kuhu lapsel on kõige turvalisem ja ratsionaalsem koolitee, mida vastustaja ei arvestanud, jättes varasema registreeringu tähelepanuta. Küsimus taandub sellele, kuidas tuleks mõõta õpilase elukoha lähedust koolile. Elukoha lähedust ei saa formaalselt mõõta linnulennu arvestusest lähtudes, sest inimesed ei lenda ning selline arvestus ei oleks kooskõlas päriseluga, oleks formaalne ja moonutaks tegelikku elu. Kaebaja mõistab, et vastustajal on lihtne seada lapsed linnulennu arvestuse põhimõttel järjekorda, kuid selline lähenemine on eluvõõras ega taga tegelikult seda, et laps saaks elukohajärgsesse kooli. Inimesed ei liigu mööda sirgjoont, vaid mööda kõnniteid. Ka vastustaja möönab, et kaardirakendus ei ole täiuslik ja kaebaja nõustub sellega. Küsimus ei ole aga rakenduses, vaid kauguse mõõtmise metoodikas. Lapsele tuleb leida parim, kiireim ja kõige turvalisem viis kooli jõudmiseks. Piritalt Lasnamäele koolis käimine ei oleks olnud neile kriteeriumitele vastav. Õigusaktid ei näe ette, et elukohalähedust tuleb mõõta joonlauaga, jättes tegeliku võimaliku liikumistee tähelepanuta. Kohatud on väited, et tegelikku elu ei saa arvesse võtta, sest koolil võib olla kolm erinevat sissepääsu, elukohal võib olla mitu trepikoda vmt. Vastustajal on võimalik võtta kasutusele ühtsed arvestuspõhimõtted ja lähtuda objektiivsetest, läbinähtavatest ja arusaadavatest kriteeriumitest – näiteks kaugust mõõdetakse tegeliku liikumistrajektoori alusel kuni kooli peaukseni vmt. Sellised kriteeriumid on võimalik kehtestada ja tagada seeläbi ka vanematele
3(11)
3-24-2109 õigusselgus. Praegusel juhul selgus alles vaidemenetluses, et vastustaja arvates ei olnud xxxxxx asuv elukoht Tallinna 21. Koolile lähim elukoht, kuigi telefoni teel on vastustaja kaebaja vanematele vastupidist kinnitanud ja kaebaja on sellest teadmisest lähtunud. Nimelt elukohta vahetades võtsid kaebaja vanemad vastustajaga ühendust ja palusid infot, kas elukoha vahetus mõjutab nende võimalusi saada just Tallinna 21. Kooli ning vastustaja vastas, et tegemist on piirkonnasisese kolimisega ja see ei halvenda kaebaja võimalusi Tallinna 21. Kooli saada. Vastustaja viide, et kaebaja on koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas 56. positsioonil, lähtub ekslikult arvestusmetoodikast, eeldusest, et lapsed oskavad lennata ja ei ole õige. 4) Senine kohtupraktika ei toeta vastustaja formaalset käsitlust elukohajärgse kooli määramisel (haldusasi nr 3-20-926). Selles asjas viitas ringkonnakohus kaalutlusvigadele ning neid vigu ei saa välistada ka antud juhul. Puudub informatsioon, milliste kriteeriumite alusel on lapsed kooli vastu võetud ja kui palju neist lastest elab tegelikult koolist kaugemal kui kaebaja või kui paljud lapsed on kooli vastu võetud seetõttu, et nende õde või vend õpib samas koolis. Kaebaja sai enda päringule vastuseks tabeli, kuid selle alusel tekkisid kaebajal täiendavad küsimused laste osas, kes asusid tabelis järjekorranumbriga 11, 16, 18, 28, 30, 46, 47, 51, 57, 63, 66, 70, 76, 77, st kas nad on kogu perioodi elanud Tallinna 21. Kooli lähedal, kui kaugel oli nende eelmine elukoht ja kuidas said koha linnulennult mõõdetuna kaugema elukohaga lapsed, kui kaebaja kohta ei saanud. Vastavale päringule kaebaja vastust ei saanud. Seega palub kaebaja kohtul vastavate laste elukohaandmed välja nõuda. 5) Kaaluma oleks pidanud ka asjaolusid, mida kaebaja vanemad on vastustajale avaldanud. Laps on pigem argliku loomuga ja harjub pigem aeglaselt uue keskkonnaga. Enamus kaebaja lasteaiakaaslastest on saanud koha Tallinna 21. Kooli erinevates esimestes klassides. Kaebaja peab põhjendamatult minema teise linnaosa kooli, kuhu ta ise jalgsi või ühistranspordiga mõistlikult ei saa ja kus tal ühtegi tuttavat ei ole. Arvestada tulnuks tuttavate lastega koolitee jätkamisega ja sellega kaasneva kogukonna laste turvatunde ja ühtekuuluvustundega. 6) Kaebajal ei ole 2024/2025 õppeaastaks kooli valitud. Kaebaja mõistab, et selleks, et vastu võtta kõik soovijad Tallinna 21. Kooli, on vaja teha ümberkorraldusi ja avada uusi klasse. Samasugune olukord on ka mõnes teises koolis (nt Gustav Adolfi Gümnaasium). Samas on kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada koolivõrk selliselt, et koolikohustuslik laps saaks käia elukohajärgses koolis. Vastustaja teab, kui palju lapsi elab piirkonnas ja vastustajal on andmed selle kohta, mitu last peaks piirkonnas kooliteed alustama. Seeläbi on vastustajal võimalik planeerida kooliõpet nii, et lapsed ei peaks hakkama teises linnaosas koolis käima. Lapsed saavad õppida ka erinevates vahetustes ning vastustajal on võimalus avada ka uusi klasse, mida vastustaja peakski tegema siis, kui lapsi piirkonnas on mõnel aastal rohkem kui kohti. Liiati tuleks seda teha siis, kui piirkonnas on lapsi iga aasta rohkem kui koolikohti. Laps ei peaks läbi kohtu taotlema võimalust, et käia oma eakaaslastega samas kodu lähedal asuvas koolis. 7) Kaebaja palub vastustajalt välja mõista riigilõivudena 40 eurot ning lepingulise esindaja kulu 2501 eurot (koos käibemaksuta). Menetluskulu on kaebaja eest kandnud Vetikas OÜ.
4.Tallinna linn palub 12.08.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata (seisukohad esitatud ka 25.07.2024 vastuseks esialgse õiguskaitse taotlusele), leides järgmist. 1) Arvestades vaba pinna olemasolu, moodustati Tallinna 21. Koolis 1 ülelinnalise vastuvõtuga klass ja kolm elukohajärgset esimest klassi ja määrati see elukohajärgseks kooliks 76-le lapsele. Väärib märkimist, et ka kõnealune õpilaste arv (2 klassi 25 ja 1 klass 26 õpilasega) ületab PGS § 26 lg-s 1 sätestatud piirnormi, mistõttu peab kooli pidaja pärast hoolekogu kokkutulekut ja hoolekogu nõustumist suurema õpilaste arvuga selle veel käskkirjaga 4(11)
3-24-2109 kinnitama. Õppekohtade arvu klassides ei ole rohkem võimalik suurendada, kuna selle eeldused (õpperuumi pindala suurus) ei ole täidetud. Ka ei ole koolis ruumi täiendava klassi moodustamiseks. 2) Esmajoones pakuti koolikohti lastele, kellele on Tallinna 21. Kool elukohale kõige lähedam kool ning kelle õde või vend selles koolis juba õpib. Kaebaja õde ega vend Tallinna 21. Koolis ei õpi. Kui kooli soovijaid on rohkem kui koolil õppekohti, arvestatakse Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 § 6 viimase lause kohaselt ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Tulenevalt eeltoodust määras elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon Tallinna 21. Kooli elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukohale, mille andmed on rahvastikuregistrisse kantud kõige varem, lähim. Selle põhjal tekkis nimistu Tallinna 21. Kooli kui elukohajärgsesse kooli määratud lastest, kelle elukohaandmed olid rahvastikuregistrisse kantud enne 26.01.2018. Kuupäeva ei määratud suvaliselt ette ära. See kujunes, lähtudes reaalsetest andmetest. Seega arvestati rahvastikuregistri kande aega alles menetluse viimases etapis ehk peale seda, kui olid fikseeritud lapsed, kellele see oli lähim kool, ning lapsed, kellel lisaks sellele õppis selles koolis õde/vend. 3) Viimases astmes võib arvestada ka muid asjaolusid. Vastustaja poolt lisatingimusena rahvastikuregistri kande arvestamine on objektiivne ning läbipaistev kriteerium, mida koolikohtade määramisel arvesse võtta. Tiheasustusalal on lisatingimuste arvestamine möödapääsmatu. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt. Samuti ei oleks võimalik sellisel viisil (arvestada koolikohtade määramisel vaid meetreid koolimajast) koolikohti üheselt ja kontrollitavalt jaotada. Näiteks kui kooli kõrval asuvas ühes ja samas kortermajas elaks rohkem lapsi, kui selles koolis on vabu koolikohti, oleks mõeldamatu koolikohti määrata sõltuvalt sellest, mis korrusel laps selles kortermajas elaks. Rahvastikuregistri kande alusel moodustatud aegreas on kaebaja 56. positsioonil. Kui kaebaja rivistada pingeritta lähtuvalt elukoha kaugusest koolist, oleks ta 144. positsioonil. 4) Vastustaja on 25.07.2024 esitanud kohtule nimekirja koolikoha saanud lastest. Nimekirjas on koolikoha kaugus elukohast meetrites, laste õdede/vendade olemasolu, lapsevanema taotluse olemasolu ning rahvastikuregistri kannete ajad. Isikuandmete kaitse eesmärgil ei ole nimekirjades laste nimesid ega nende elukohtade aadresse, selliselt koostatud nimekiri esitati vaid kohtule. Kohtul on võimalik kontrollida ja veenduda, et linn ei ole teinud kaalutlusvigu. Tabelites kajastuvad ka piirkonnas kolinud laste aadressid ning rahvastikuregistri kande ajad. Samuti kajastuvad tabelis Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 elukohajärgseks kooliks määratud laste nimekirjas toimunud muutused. Tallinna 21. Kooli
1.klassi õppekohast on loobunud 5 last, kelle asemele on omakorda määratud 5 last, kellele see kool oli lähim ning kelle õde või vend seal õppis. Need 5 last oleks pidanud juba algse käskkirjaga saama koolikohad Tallinna 21. Kooli, kuna see kool oli neile lähim ning neil õppis koolis õde/vend, ent vastustajale teadmata põhjusel tekkinud vea tõttu neile algselt õppekohta ei määratud, viga ilmnes alles vaidemenetlustes. 5) PGSi kohaselt arvestatakse võimaluse korral vanemate soove. Vastustaja on lastevanemate taotlusi (soove) arvesse võtnud, kuid paraku ei olnud võimalik kõikide vanemate soove täita, kuna selleks ei ole Tallinna 21. Koolis piisavalt koolikohti. Vastustaja ei kohalda PGS-s ega määruses nimetamata kriteeriume ega võta arvesse iga lapse subjektiivseid kaalutlusi. Näiteks ei võeta arvesse, millises eelkoolis on laps käinud, kas lapse lasteaiakaaslased asuvad õppima samasse kooli jne. Vastustaja hinnangul ei oleks sellisel juhul elukohajärgse kooli määramise protsess läbipaistev ega kontrollitav.
5(11)
3-24-2109 6) Elukoha lähedus PGS ja määruse mõttes ei tähenda tingimata lähimat kooli. Vastustaja kasutas ühtset Maa-ameti Maainfo kaardirakendust, mille mõõtmismeetodiks on kahe aadressipunkti vaheline sirgjoon. Seda kasutati kõikide laste osas, kellele elukohajärgset kooli määrati (ühegi lapse osas ei kasutatud mõnda teist meetodit) ja kõiki lapsi koheldi seega võrdselt. Ükski kaardirakendus ei ole täiuslik. Ka Google Maps rakendus ei arvesta kaugust õigesti, kui maja välisuks on sisehoovis või kortermajal on mitu trepikoda või õpilased saavad kooli territooriumile siseneda kolmest erinevast väravast vms. Elukohajärgse kooli määramisel võetakse arvesse elukoha kaugus koolist ning eraldi ei hinnata ühistranspordi tihedust, tunnelite olemasolu, liikluskiirust vms. 7) Kaebaja varasema sissekirjutuse kohaselt ei olnud Tallinna 21. Kool kaebaja elukohale lähim eesti õppekeelega kool (varasema sissekirjutuse alusel oleks lähim elukohajärgne kool olnud KSG). 8) Kui lapse elukohale lähimas koolis ei ole piisavalt õppekohti, kasutab vastustaja läheduselt järgmise kooli välja selgitamiseks samuti ühtset Maa-ameti Maainfo kaardirakendust. Kaebaja elukohale oli lähim kool Tallinna 21. Kool (849 m). Kaebaja elukohale läheduselt järgmine kool KSG asus tema elukohast 960 m kaugusel (ehk 111 m kaugemal kui Tallinna 21. Kool) ning oli lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Vastustaja ei arvesta eraldi iga elukohajärgse kooli määramise puhul, kui mitu meetrit pikeneks lapse koolitee. Küll aga lähtub vastustaja tingimusest, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km. Kaebaja koolitee KSG-sse jalgsi seda piirnormi ei ületanud. Tallinna linnas on 58 üldhariduskooli ning toimiv ühistranspordivõrk. Käesoleval juhul ei olnud kaebajal vaja kasutada ühistransporti KSG-sse jõudmiseks, kuid tal oli selleks võimalus. Linnakeskkonnas elades ei ole ühistranspordi kasutamine kooli jõudmiseks Eestis tavapäratu ning seda ei saa pidada jõukohatuks ka koolikotiga liikuvale algklassi lapsele. Lisaks toimub alates 7. klassist põhihariduse omandamine KSG õppehoones aadressil Gonsiori 38 (kaebaja elukohast jalgsi 450 m kaugusel). 9) Määratud elukohajärgses koolis õppekohast loobumise korral on vanemal õigus valida kool, kus on vaba õppekoht (määruse § 8 lg 2). Kuivõrd kaebaja ei võtnud 1. klassi õppekohta vastu KSG-s, ei ole tal võimalik tänasel hetkel enam sinna õppima asuda, kuna kõik KSG õppekohad on komplekteeritud ja rohkem vabu õppekohti ei ole. Asjaolu, et kaebajal ei ole hetkel õppekohta üheski koolis, ei ole antud juhul tingitud vaidlustatud käskkirjast või vastustaja tegevusest, vaid kaebaja vanema otsusest. Kui laps ei ole saanud koolipikenduse soovitust, tuleb lapsel koolikohustust täita. Tallinna Haridusameti 12.08.2024 andmete kohaselt on 1. klassi vabu kohti lähipiirkondades veel näiteks Tallinna Ühisgümnaasiumis, Pelgulinna Gümnaasiumis ja Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Vastustaja hinnangul võiks kaebaja ühistranspordiga kõige kiiremini jõuda Tallinna Ühisgümnaasiumisse – nt trammipeatusesse „Kadriorg“ on jalgsi vaid 450 m ning bussipeatusesse „J. Poska“ on jalgsi 700 m. 10) Tallinna 21. Koolis on kohad komplekteeritud ja kohtade vabanemine sellisel arvul, et järjekord jõuaks kaebajani, ei ole võimalik. Tallinna Haridusameti andmete alusel ei ole õppekohtade suurendamise eeldused (õpperuumi pindala suurus) täidetud. Lisaks tuleb täheldada, et kaebaja on koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas 56. positsioonil ehk kaebuse rahuldamine rikuks ka kaasamata kolmandate isikute ehk laste õigusi, kellele samuti on Tallinna
21.Kool kõige lähem kool ning kes sinna koolikohta ei saanud tulenevalt rahvastikuregistri kande hilisemast ajast. Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud 20.05.2024 käskkirja kohaselt Tallinna 21. Kooli 1. klassi õppekohta kokku 67 last, kellele Tallinna 21. Kool oli lähim kool.
6(11)
3-24-2109
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata menetlusliku taotluse (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II). I
6.Vastustaja esitas 15.08.2024 Tallinna Haridusameti vanemspetsialisti selgituse vastuseks 13.08.2024 määrusele, milles kohus palus teavet kaebajale saadetud tabeli kirje nr 66 kohta, kuna sellele vastavaid andmeid 25.07.2024 kohtule esitatud tabelis ei leidunud. Kohus palus vastustajal seega selgitada, kas ja millisele kirjele see 25.07.2024 tabelis vastab. Vastustaja esitas Tallinna Haridusameti vanemspetsialisti selgituse, mille kohaselt oli kohtule saadetud 25.07.2024 isikuandmetega tabeli real nr 66 viga ja sinna olid ekslikult märgitud teise lapse andmed. Vastustaja teatas kirjas selle lapse aadressi, kes 25.07.2024 tabelis sellel real nimetatud lapse asemel koha sai ja aadressi järgi nähtub, et ka sellele lähimaks kooliks on Tallinna
21.Kool. Vastustaja taotleb Tallinna Haridusameti vanemspetsialisti selgitusele juurdepääsu piiramist HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 kohaselt, kuna see sisaldab isikuandmeid.
7.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja vm isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohus leiab, et haldusasja menetlus tuleb viidatud alusel Tallinna Haridusameti vanemspetsialisti 15.08.2024 selgituse osas (digitaalse toimiku lehel 141) kuulutada kinniseks. Dokument sisaldab kahe alaealise lapse eraelulisi andmeid ja vastustaja on taotlenud nendele juurdepääsu piiramist HKMS § 88 lg 2 alusel, mis on kohaldatav kinniseks kuulutatud menetluses.
8.Vastustaja palus ka piirata kirjale juurdepääsu HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 kohaselt, kuna see sisaldab isikuandmeid. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 3) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Kohus leiab, et taotlus kirjale juurdepääsuõiguse piiramiseks on põhjendatud, et kaitsta menetlusväliste alaealiste laste eraelulisi andmeid (laste elukoha aadressid). Kohus arvestab seejuures, et kirjas põhjendatakse ühel tabelireal vea tekkimist ning kohtule on esitatud koolis õppekoha saanud lapse andmed, mille alusel kohus on saanud kontrollida, et selle lapse puhul oli Tallinna 21. Kool kõige kodulähedasemaks kooliks. II
Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebaja on vaidlustanud Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja osas, milles tema elukohajärgseks kooliks määrati tema kodust 960 m kaugusel asuv KSG. Kaebaja sooviks on elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kooli määramine, mis on ühtlasi tema elukohale lähim eesti õppekeelega kool (849 m). Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja kasutatud metoodika vahemaade mõõtmiseks on vale ning seega on vastustaja valesti leidnud, et kaebaja eelmisele elukohale lähimaks kooliks ei olnud Tallinna 21. Kool vaid KSG, niisiis on vastustaja valesti
7(11)
3-24-2109 lähtunud kaebaja elukohaandmete kandest seisuga 04.10.2023, mitte aga 30.11.2017. Samuti leiab kaebaja, et tema koolitee KSG-sse on ohtlik ning vastustaja on kooli määramisel lähtunud teadmata kriteeriumitest, jättes ühtlasi arvestamata lapsega seonduvad olulised asjaolud.
11.PS §-st 37 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda koolikohta endale meelepärases munitsipaalkoolis. Õigus haridusele ei tähenda, et laps või ka lapsevanem saaks nõuda hariduse andmist kindlas koolis või koolikeskkonnas, mida nad ise eelistavad. PGS § 10 lg 1 sätestab, et vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kuid vaid juhul, kui soovitud koolis on vabu õppekohti (vt PGS § 27 lg 1 teine lause).
12.Seega ehkki PGS-ist tuleneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada igale koolikohustuslikule lapsele kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus, ei tähenda see üldjuhul õigust nõuda kohta konkreetses koolis. Kaebajal on aga õigus nõuda, et elukohajärgse kooli määramine toimuks õigusaktides kehtestatud korda, sh seaduse eesmärgiga kooskõlas olevaid valikukriteeriume järgides ning neid kriteeriume õigesti ja mittediskrimineerivalt rakendades.
13.Elukohajärgse kooli määramise tingimused on reguleeritud PGS § 10 lg-s 1. Selle sätte kolmandas lauses on elukohajärgse kooli määramisel arvestamisele kuuluvate kaalutluste osas sätestatud järgmist: valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena (1) esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja (2) võimaluse korral vanemate soove. Sätte teine lause kohustab põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks valla- või linnavalitsust kehtestama elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra.
14.PGS § 10 lg 1 teise ja kolmanda lause sõnastusest saab järeldada, et oluliste asjaolude loetelu, millega valla- või linnavalitsus peab arvestama, ei ole ammendav, vaid seadusandja on jätnud kohalikule omavalitsusele kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel. Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel otsustada, et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale seaduses nimetatud kolme asjaolu kaaluda muid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 31.03.2017 otsus nr 3-4-116-16, p 21). Tallinna Linnavalitsus on oma 21.12.2011 määruse nr 132 §-s 6 vastava valiku teinud, nähes sellise seaduses sätestamata lisaargumendina ette isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamist, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.
15.Puudub vaidlus, et praegusel juhul oli Tallinna 21. Kool lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui oli koolis kohti ning seetõttu tekkis vajadus õppekohtade jaotamisel täiendavat kriteeriumi rakendada. Kaebaja ei vaidlusta rahvastikuregistrikande ajast kui täiendavast kriteeriumist lähtumist, leides aga, et vastustaja oleks pidanud arvestama tema varasemat rahvastikuregistrikannet.
16.Seega taandub praeguses asjas vaidlus küsimusele, kas vastustaja on vaidlustatud käskkirja andmisel enda kehtestatud korda õigesti rakendanud, sh kas vastustaja on kaebaja puhul õigesti lähtunud käsitusest, et Tallinna 21. Kool on tema elukohale lähim kool alates 04.10.2023.
17.Kõigepealt tuleb arvestada, et PGS §-s 10 ja Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 §-s 6 kasutud väljend „õpilase elukoha lähedus koolile“ ei ole sisustatav selliselt, et kool tuleks elukohajärgseks kooliks määrata neile lastele, kes elavad sellele kõige lähemal. Sätete lähtepunktiks peaks olema lapsekeskne käsitlus, st elukohajärgseks kooliks tuleks määrata kool, mis asub lapse elukohale võimalikult lähedal. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et koha 8(11)
3-24-2109 tema soovitud koolis said linnulennult mõõdetuna temaga võrreldes koolist kaugema elukohaga lapsed, kuid kaebaja kohta ei saanud. Praegusel juhul on vastustaja ära näidanud ja kohus samuti vastustaja esitatud andmete alusel üle kontrollinud, et kõigi vastuvõetud laste puhul oli Tallinna
21.Kool kõige kodulähedasemaks kooliks.
18.PGS sõnastust arvestades ei pruugi elukohajärgne kool alati tähendada faktiliselt kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli, kus lapsel on mõistlikult võimalik käia.
19.Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjast nr T-7-1/24/199 nähtub, et vastustaja arvestas kaebajale elukohajärgse kooli määramisel tema elukoha lähedust koolile (kaebaja elukohale lähim on Tallinna 21. Kool, 849 m), rahvastikuregistri elukohakande aega (elukoht xxxxxxxx alates 04.10.2023) ning läheduselt järgmist kooli (KSG, 960 m), pidades ka seda elukohast mõistlikus kauguses asuvaks. Käskkirjas on välja toodud, et Tallinna 21. Kool määrati elukohajärgseks kooliks 76 lapsele, ent kooli soovis enda taotluses lapse elukohajärgseks kooliks 178 lapsevanemat. Käskkirjas on nimetatud kriteeriumid, mida vastustaja arvestas. Kuigi sellest ei selgu, millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri lastest, kellele määrati elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool, s.o kes jäid nimekirjas kaebajast ettepoole, on vastustaja vaide- ja kohtumenetluses selgitanud, et kõigepealt reastati kõik lapsed eKooli moodulis lähima kooli alusel, mille tulemusel tekkis kooli kohta nimekiri lastest, kellele see kool on lähim. Seejärel määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks neile nimekirjas olevatele lastele, kelle sama pere teine laps õpib selles koolis. Viimaks rakendati lisatingimusena rahvastikuregistri kande aega, et tagada läbipaistvus ja isikute võrdne kohtlemine. Käskkirjast nähtuvalt lähtus vastustaja sellest, et kuna lapse elukohale lähima kooli määramine elukohajärgseks kooliks ei olnud tulenevalt soovijate ja õppekohtade arvust võimalik, määrati tema elukohajärgseks kooliks geograafilise kauguse järgi läheduselt järgmine kool.
20.Seega arvestati rahvastikuregistri kande aega kaalumise viimases etapis. Esmatähtsaks elukohajärgse kooli määramisel olid lapse elukoha kaugus ja sama pere teiste laste õppimine samas koolis, nagu ka PGS nõuab. Eelnevast nähtuvalt ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vastustaja ei ole järginud PGS § 10 lg-s 1 sätestatud nõudeid ega lähtunud esmajärjekorras õpilase elukoha lähedusest, vaid mingitest muudest kriteeriumitest.
21.Kaebuse keskseks argumendiks on väide, et kaebaja puhul oleks tulnud lähtuda mitte rahvastikuregistrikandest, mis on tehtud 04.10.2023, vaid eelmisest kandest kuupäevaga 30.11.2017. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei lähtu vastustaja rahvastikuregistri kande kriteeriumist formaalselt, vaid arvestab ka seda, kui laps on piirkonnas kolinud, kuid talle lähim kool on kogu aeg jäänud samaks, oleks tulnud juhul, kui kaebaja varasemale aadressile olnuks lähimaks kooliks Tallinna 21. Kool, määrata praegusel juhul tema elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool. Kaebaja viitab, et vastustaja on ka varasemalt talle andnud selgitusi, et piirkonnasisene kolimine ei halvenda võimalusi saada koht Tallinna 21. Koolis.
22.Kohtu arvates ei ole alust kaebaja etteheitel, et vastustaja ei ole millegagi põhjendanud, miks ta luges varasemale aadressile lähimaks kooliks KSG. Vastustaja on selgitanud, millise metoodika alusel vahemaid arvestatakse. Vastustaja on selgitanud, et kasutab kooli ja lapse elukoha vahelise kauguse arvestamiseks Maa-ameti Maainfo kaardirakendust, mille mõõtmismeetodiks on kahe aadressipunkti vaheline sirgjoon ning sama meetodit kasutati kõigi laste osas, kellele elukohajärgset kooli määrati. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja varasema sissekirjutuse kohaselt ei olnud Tallinna 21. Kool tema elukohale lähim eesti õppekeelega kool, vaid varasema sissekirjutuse alusel oleks lähim elukohajärgne kool olnud KSG. Maa-ameti
9(11)
3-24-2109 Maainfo kaardirakenduse1 järgi on kaebaja varasemale aadressile lähimaks kooliks KSG (2248,6 m). Tallinna 21. Kool asub järgmisel kohal 2422,65 m-ga.
23.Kaebaja ei nõustu vastustaja kasutatud metoodikaga, leides, et vahemaa mõõtmise asemel linnulennult tulnuks arvestada seda, kui kiiresti oli lapsel tegelikult võimalik kodust kooli jõuda (jala, auto ja ühistranspordiga). Kuigi võib möönda, et põhimõtteliselt võiks kodu ja kooli vahemaa arvestamisel kasutada ka teistsuguseid mõõtmismeetodeid, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et vastustaja kasutatud Maa-ameti kaardirakendusest lähtumine ei oleks õigus- või eesmärgipärane. Vastustaja on selgitanud, et ükski kaardirakendus ei ole täiuslik. Samas peavad kasutatud kriteeriumid olema selged ja nende rakendamine võimalik ühetaoliselt ning ka hiljem kontrollitavalt. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et Google Maps ei pruugi alati mõõta vahemaid õigesti, nt kui maja välisuks asub sisehoovis, kui kortermajal on mitu trepikoda või kui õpilased saavad kooli territooriumile siseneda mitmest erinevast väravast või uksest. Lisaks võib Google Maps sõltuvalt ajahetkest kuvada ajutisi teetõkkeid/-remonte või jätta kuvamata otseteed või tunnelid, mida praktikas pidevalt kasutatakse. Seega ei pruugi see anda ühetaolisi ja hiljem tõhusalt kontrollitavaid tulemusi ning leitud liikumistrajektoor võib otseselt sõltuda mõõtmise ajahetkest. Nii ei pruugi ka selliselt vanemate jaoks õigusselgus paremini tagatud olla. Vastustaja poolt kasutatud elukoha läheduse määramise viis võimaldab arusaadavalt ja ühetaoliselt teha kindlaks kooli ja kodu vahelise kauguse. Arvestades kaebaja poolt esile toodud vahemaid (Google Mapsi järgne jalgsiteekonna pikkus kaebaja eelmisest kodust KSG-sse 2,8 km ning Tallinna 21. Kooli 2,7 km), ei ole Maa-ameti kaardirakendusest lähtumine viinud praegusel juhul ka selgelt ebaproportsionaalse tulemuseni. Kohtule ei nähtu eelnevast tulenevalt alust vastustaja tehtud valikuid selles osas ümber hinnata. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja varasema sissekirjutuse alusel oleks tema elukohale lähim eesti õppekeelega kool olnud KSG, mistõttu ei esinenud alust lähtuda kaebaja rahvastikuregistrikande osas kuupäevast 30.11.2017, vaid arvestada tuli kuupäeva 04.10.2023. Seejuures ei ole kolimine halvendanud kaebaja võimalusi saada koht Tallinna 21. Koolis. Asja tehioludest tulenevalt saab olla veendunud, et ka ilma elukohta vahetamata ei oleks kaebaja elukohajärgseks kooliks määratud Tallinna 21. Kooli, vaid selleks oleks määratud KSG.
24.Kaebaja kooliteed tema praegusest elukohast KSG-sse ei olnud alust pidada tema jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks või ebaturvaliseks ning see vastanuks ka õigusaktide nõuetele. Sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 7 lg-s 1 on sätestatud, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei või olla pikem kui 3 km. Kuigi kaebaja on viidanud, et 7-aastane laps ei saa üksi 1,4 km kõndida ja esineb eksimise risk, on kohtu arvates koolitee läbimise koormavust üle hinnatud. Võib eeldada, et koolivalmiduse saavutanud laps on suuteline, vajadusel esimestel nädalatel või kuudel koos vanemaga, sellise teekonna selgeks õppima ning seda läbima. Kaebajal olnuks kooli minekuks võimalik kasutada ka ühistransporti ning kogu teed ei pidanud läbima jalgsi. Vajadus ületada kooliteel ristmikke ei ole asjaolu, mis lubaks väita, et koolitee KSG-sse olnuks ohtlik või et vastustaja rikkus seetõttu turvalise koolitee tagamise kohustust. Käskkirjas toodud järeldust, et KSG asub lapse elukohast mõistlikus kauguses, ei saa pidada põhjendamatuks. Vastustaja täitis seega olemasoleva koolivõrgu kaudu enda kohustuse tagada kaebajale kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus. Asjaolu, et kaebaja vanemad ei ole koolikohta valinud, käskkirja õiguspärasust ei mõjuta.
3-24-2109 Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja on selgitanud, et ehkki KSG õppekohad on praeguseks komplekteeritud, on kaebajal võimalik õppekoht saada Tallinna Ühisgümnaasiumis, Pelgulinna Gümnaasiumis või Tallinna Kristiine Gümnaasiumis.
25.Viide haldusasjas nr 3-20-926 kohtu poolt osundatud kaalumisvigadele ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna see haldusasi ei kajasta käesoleva vaidluse olukorda. Viidatud haldusasja puhul oli tegemist olukorraga, kus eelistati õdesid-vendi sõltumata laste elukohast ning elukoha läheduse kriteerium jäi seega tagaplaanile. Praegusel juhul see nii ei olnud. Kohus käsitles juba eelnevalt küsimust, milliste kriteeriumite alusel on lapsed kooli määratud ja selgitas, miks ei oma tähtsust see, kui paljud vastu võetud lastest elavad koolist kaugemal kui kaebaja (p-d 17, 19, 20).
26.Kaebaja väited tema vanemate poolt avaldatud asjaolude arvestamata jätmisest ei ole põhjendatud. Kohalikule omavalitsusüksusele ei ole etteheidetav see, et kooli määramisel ei arvestata lasteaiakaaslastele määratud kooli või lapse huviringide asukohaga. Tegemist on asjaoludega, mille arvestamist PSG elukohajärgse kooli määramisel ei võimalda. 1. klassi mineva lapse puhul on võimalik ja üldjuhul mõistlik lähtuda huviringide valimisel lapsele määratud kooli asukohast. Koolitee alustamisel on uue keskkonnaga harjumine paratamatu ja on mõistetav, et see võib lapse jaoks olla keeruline. Muutustega kohanemisel saavad last abistada vanemad ning vajadusel tuleb koolis tagada lapsele vajalik tugi. Lisaks puudub ka sõprade ja tuttavatega samasse kooli õppima asumisel kindlus, et õppima satutakse samasse klassi.
27.Neil põhjustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja osaliseks tühistamiseks puudub alus. Käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.