Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1129
Määruse kuupäev
2. august 2024
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses helistamiseks antud lisaaja äravõtmisega alates
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
3-24-1129
3-24-1129
vajadusel helistamisel nt kaitsjale, ametisikutele või perekonna liikmele, pikendab vanglateenistuse ametnik ühekordselt kinnipeetava telefoni kasutamist. Tartu Vangla 15. aprilli 2024. a otsusest nähtub, et kaebaja oli esitanud 5. oktoobril 2023 vanglale taotluse, milles soovis kaks tundi lisahelistamise aega. Kuna vangla luges kaebaja esitatud tõendite põhjal tõendatuks, et kaebaja abikaasa töötas Soomes, andis vangla kaebajale peresuhete säilitamiseks ühe lisatunni helistamisaega. Kuna 7. veebruaril 2024 töötamise registrist tehtud päringu põhjal selgus, et kaebaja abikaasa töötas alates 2024. a jaanuarist Paides, langes erandi tegemise põhjus ära ning vangla taastas alates 7. veebruarist 2024 kaebaja kõneajalimiidina 60 minutit päevas. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada vangla tegevust alates 7. veebruarist 2024 kaebaja kõneaja piiramist 60 minuti peale õigusvastaseks. Nimetatud ajalimiit vastab Tartu Vangla kodukorra p-s 13.12 sätestatule. Kuna sama säte võimaldab vanglal kinnipeetavale ettenähtud kõneaega pereliikmetega suhtlemiseks vajaduse korral pikendada, on tegemist paindliku korraga, mis tagab kinnipeetavale pereelu kaitse. Seepärast ei nõustu kohus kaebajaga, et Tartu Vanglas kehtiv helistamise kord on põhiseadusega vastuolus. Pikendades 2023. a aastal kaebaja kõneaega ühe tunni võrra, toetas vangla kaebaja peresidemete säilitamist. Kõneaja pikendamist õigustanud asjaolude äralangemisel on kodukorras ettenähtud kõneaja taastamine põhjendatud. Kaebaja ei ole väitnud, et tema abikaasa töötab endiselt Soomes – seega ei osuta juhtumi asjaolud, et vangla oleks kaebajale antud soodustuse tema põhjendamatult ära võtnud. Kinnipeetavate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb vanglal hoiduda kinnipeetavatele põhjendamatute soodustuste tegemisest. Oma ülesannete täitmiseks on vanglal muu hulgas õigus teha päringuid riiklikesse andmekogudesse (VangS § 53 lg 3 ja lg 1 p 10). Kuna eeltoodust tulenevalt puudub alus hinnanguks, et vangla tegevus oli kaebajale helistamiseks antud lisaaja äravõtmisel õigusvastane, ei pea kohus hüvitamiskaebuse rahuldamist tõenäoliseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.