3-24-2224/2 - Maksuõigus - MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks - Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

3-24-2224 väljastatud, on vastutusmenetluse alustamise ja täitmist tagavate toimingute tegemise lubatavust jaatanud ka kohus. Nii on näiteks Tallinna Halduskohus teinud haldusasjas 3-17-1422 määruse, milles rahuldas maksuhalduri taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne maksusumma määramist ja maksuotsuse väljastamist, märkides muuhulgas p-s 3.1: „Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks isegi olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki.” Seega on lubatav täitmist tagavate toimingute sooritamine enne maksusumma määramist ja seda toetab ka MKS § 136’ sõnastus: Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Hetkel kontrollitakse maksude tasumise õigsust, mille kindlaks tulemuseks on maksusumma määramine ja allpool põhjendab maksuhaldur, milles seisneb maksuhalduri kahtlus, et pärast maksusumma määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. J.V juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg summas 17 509,80 eurot koosneb perioodil september 2023 – aprill 2024 deklareerimata jäänud käibemaksust. Nimetatud summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena J.V-lt potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja. Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega X OÜ endise juhatuse liikme J.V suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib J.V solidaarselt X OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses summas 17 509,80 eurot, millele lisandub intress. Maksuhaldur on seisukohal, et X OÜ on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata osaliselt müügikäivet ja sellelt käibemaksu summas 17 560 eurot. Lisaks võib olla jäänud deklareerimata soetuselt sisendkäibemaks 50,20 eurot, mille võimalik ettevõtlusega seos ja mahaarvamise õigus selgub maksumenetluse käigus (vt taotluse p 2.1): KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 sätestatud korras ning tasuma käibemaksu KMS § 38 sätestatud korras. Kuna X OÜ jättis perioodil september 2023, veebruar ja aprill 2024 X OÜ-le väljastatud arvete müügikäibe ja sellelt käibemaksu vastava perioodi KMD-l deklareerimata, siis on X OÜ rikkunud KMS § 24 lg 1 sätestatud nõudeid. X OÜ ei ole kontrolli kestel olnud maksuhaldurile kättesaadav ja korralduses nõutud kontrollitava perioodi dokumente ja teavet meile ei ole esitanud. X OÜ pangakontodelt deklareerimata arvete eest raha laekumist ei nähtu, kuid pole välistatud, et sularahas laekus. X OÜ (endise nimega X OÜ) on meile enne kontrolli algust 06.06.2024 telefoni teel kinnitanud tehinguid X OÜ-ga, lubades need tehingud deklareerida hiljemalt 07.06.2024, kuid seda ei tehtud. Samuti ei edastanud äriühing palutud X OÜ-ga tehingute dokumente. Märgime, et telefonis vestles meiega ka J.V , kelle ütlusel jäeti X OÜ poolt need müügitehingud deklareerimata maksuvõla suurenemise vältimiseks. X J.V info kohaselt toimus X OÜ laojääkide müük ning äriühing müüakse maha ostjale, kes on võlgadest teadlik. X OÜ on tehingupartneriga X e OÜ seotud isik. X OÜ osanik X J.V on tehingupartneri X OÜ osanik ja X OÜ juhatuse liikme J.V vend. X OÜ tegevus seondub X OÜ-ga, kuna tegeldakse

3-24-2224 PUR vahuga soojustamisega. Tehingupoolte seotus teeb võimalikuks tavatud kokkulepped poolte vahel või alusetute dokumentide vormistamise. Seega jättis X OÜ oma juhatuse kaudu meie hinnangul teadlikult tähtajaks deklaratsioonides müügikäibed X OÜ-le deklareerimata. Seotust arvestades võib olla ka olukord, kus arve väljastamine X OÜ poolt on eelnevalt omavahel kokkulepitud X OÜ-le läbi näilike tehingute arvete maksueelise andmise eesmärgil, et X OÜ saaks vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Märgime siinjuures, et kui ka oleks tegemist näilike tehingutega, mille kohta X OÜ-le arved võidi vormistada, siis ei mõjuta see müüja, s.o X OÜ käibemaksukohustust, kuna näiliku tehingu korral tekib väidetava müüja maksukohustus KMS § 38 lg 1 teisest lausest. Sättest tulenevalt käibemaksu tasumise kohustus tekib ka maksukohustuslasel, kes on märkinud väljastatud arvele või muule müügidokumendile käibemaksu seaduses sätestatud nõudeid eirates. Erinevalt sisendkäibemaksu arvestamise õiguse tekkimisest ei ole käibemaksu tasumise kohustuse tekkimisel oluline, kas tehing, mille alusel käive tekkis, reaalselt toimus. Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et X OÜ poolt X OÜ-le väljastatud arvete alusel müügikäive kuulub igal juhul deklareerimisele ja käibemaks tasumisele. Seega X OÜ-l oli kohustus deklareerida käive arve nr 23046 alusel summas 18 500 eurot ja sellelt käibemaks 3700 eurot (18 500 * 20%) september 2023 KMD-l, arve nr 240001 alusel summas 40 000 eurot ja sellelt käibemaks 8800 eurot (40 000 * 22%) veebruar 2024 KMD-l ja arve nr 240025 alusel summas 23 000 eurot ja sellelt käibemaks 5060 eurot (23 000 * 22%) aprill 2024 KMD-l, kuivõrd arved on väljastatud, tehingu toimumist on müüja maksuhaldurile kinnitanud ja ostja deklareerib sisendkäibemaksuna arvetel märgitud käibemaksu. Eelnevat arvestades oleme seisukohal, et X OÜ J.V juhtimisel jättis deklareerimata kontrollitaval perioodil müügikäibe kokku summas 81 500 eurot ja sellelt käibemaksu kokku 17 560 eurot. Tehingupartnerite KMD INF A-l deklareeritud andmete põhjal on X OÜ-l kajastamata KMD-l 2023 septembri ja oktoobri soetused kokku sisendkäibemaksuga 50,20 eurot(vt taotluse p 2.2) jj. Maksuhaldur on seisukohal, et vastutusmenetluse lõpus J.V-lt tõenäoliselt sissenõutava maksusumma moodustab X OÜ perioodidel september 2023, veebruar ja aprill 2024 KMD-del deklareerimata jäänud käibemaks summas 17 560 eurot (punkt 2.1), mis väheneb tõenäoliselt maha arvatava sisendkäibemaksu 50,20 eurot võrra (punkt 2.2). Maksuhalduri hinnangul kindel X OÜ-le määratav maksusumma on vähemalt 17 509,80 (17 56050,20) eurot, millele lisandub intress. Täpne maksusumma kujuneb välja maksumenetluse käigus, kuid maksuhalduri hinnangul on J.V-lt sisse nõutav maksusumma vähemalt 17 509,80 eurot, millele lisandub intress MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras. X OÜ-l registriandmete kohaselt puudub registervara (sõidukid, väikelaevad, kinnistud, väärtpaberid) jj. Maksuhaldur on veendunud, et X OÜ kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei õnnestu. Maksuhalduri hinnangul on käesoleval juhul õigustatud vastutusmenetluse alustamine ja täitmist tagavad toimingud lubatavad. Sellises olukorras vastutusmenetluse algatamist, kus äriühingu suhtes ei ole veel võla sissenõudmist alustatud, on pidanud võimalikuks käesoleva taotluse p-s 1 välja toodud kohtupraktika, mida maksuhaldur käesoleval juhul ei korda. X OÜ-le tõenäoliselt määratav maksusumma on 17 509,80 eurot, millele lisandub intress. Määratav maksusumma on kujunenud J.V X OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal, sest J.V oli äriühingu juhatuse liikmeks perioodil 09.01.2017- 07.06.2024 p-s 2 kirjeldatud maksusumma kujunes perioodil 09.2023-04.2024. J.V oli maksusumma kujunemise perioodil ainus X OÜ juhatuse liige. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-23-12 leidnud, et olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul on juhatuse liikmel äriühingu üle täielik kontroll ja ta mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Maksuhaldur on seisukohal, et J.V omas X OÜ juhatuse liikmena otsest mõju X OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. J.V omas e-MTA-s perioodil 25.07.2020–08.06.2024 juriidilise isiku esindaja paketti. Seega oli

maksukohustuste aegumistähtaeg 20. oktoobrist 2023, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb septembrist 2023. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2026. aasta oktoobris. Arvestades eeltoodut ning rakendades isegi 3-aastast aegumistähtaega, siis MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole. J.V-le kuulub: - 3/5 kaasomand kinnistu registriosa numbriga X asukohaga X, küla, vald, maakond, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1776 m2, millel ehitisregistri andmetel ehitusalune pind on 194,2 m2 ja millel asub 209,7 m2 suurune 2 korruseline üksikelamu23. Kinnistule on seatud hüpoteek AS SEB Pank Pank kasuks summas 337 000 eurot (alates 16.09.2022) ja summas 45 550 eurot (alates 17.07.2024). Maksuhaldur hindab antud kinnistu väärtuseks 320 765,44 eurot ja J.V-le kuuluva 3/5 kaasomandi osa väärtuseks 192 459,26 eurot (vt taotluse p.8). Silmas pidades võimalikku vastutusotsusega nõutava summa suurust, lähtudes taotluses toodust ja juhindudes HKMS § 264 lg-st 1, MKS § 1361 lg-st 1, § 130 lg 1 p-st 2, taotleb maksuhaldur anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks summas 17 509,80 eurot J.V 3/5 kaasomanduses olevale kinnistule registriosa nr-ga X. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur J.V vastu suunatud täitetoimingud, kui J.V on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude J.V vastu tasuda X OÜ võlgnevus, mis on vähemalt summas 17 509,80 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 121). Kohtutäituri seaduse § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suurus on tõenäoliselt 17 509,80 eurot, siis on KTS § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri põhitasu 1350 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 43 lg 1). Näiteks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Arvestades kinnistu väärtust on kohtutäituri lisatasu suurus 3000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast (KTS § 45 lg 1). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 21 889,80 eurot (17 509,80 + 1350 + 3000 + 30). Kui J.V soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 21 889,80 eurot.

3-24-2224 otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. Käesoleva taotlusega taotleb maksuhaldur luba täitetoimingute sooritamiseks isiku kaasomandis olevale 3/5 kinnistuosale registriosa nr X asukohaga X , küla, vald, maakond summas 17 509,80 eurot. 10 Kohtu ülesanne on kontrollida taotluse eeldusi. MKS § 96 lg 1 ja § 41 lg 1 alusel rakendatava vastutuse materiaalsed eeldused on järgmised: 1) isiku suhtes on jõustunud lahend, millega ta on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest; 2) äriühingu maksuvõlg on tekkinud kuriteo toimepanemise tagajärjel; 3) isiku tegevuse ja maksuvõla tekke vahel on põhjuslik seos. Järelikult on olemas menetlus, kus maksuhalduril saab loa taotlemise põhjuseks olev kahtlus tekkida. Kohtupraktika kohaselt on maksukuriteo toimepanija vastu võimalik esitada nõue MKS § 41 lg 1 alusel üksnes maksumenetluses vastutusotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega tsiviil- või kriminaalasjas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 38; 2. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-73-09, p-d 9-11). Riigikohus on selgitanud ka seda, et vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (14. mai 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Halduskohus teeb viite ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrusele haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8), kus leitud, et MKS § 96 lgtes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks isegi olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki.”