Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

3-24-277

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

POOLTE SEISUKOHAD

2(7)

3-24-277 1) Justiitsministri tegevus rikub rängalt kaebajate õigust süütuse presumptsioonile. Justiitsminister on avalikkusele avaldanud, et kaebajad on kurjategijad, kelle tegevuse tagajärjel on kannatanud kahju sajad tuhanded kannatanud. Avaldatut tuleb tõlgendada keskmise mõistliku isiku seisukohalt (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 11). Seega, kasutades sõnu „sellise kaliibriga kurjategijad“, millele annavad konteksti väidetavad sajad tuhanded USA-s asuvad kannatanud, tuleb sõnu „sellise kaliibriga kurjategijad“ käsitleda selliselt, et kõneletakse eriti tõsiseid ja ohtlikke rahvusvahelisi kuritegusid toimepannud isikutest. Süütuse presumptsioon on üks keskseimaid ja olulisimaid kriminaalmenetluse põhimõtteid. Põhiseadusliku põhimõttena sätestavad Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 22 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 7 lg 1, et enne isiku kohta jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust on keelatud teda kuriteos süüdi olevana käsitada. Olukorras, kus justiitsminister väidab kindlas kõneviisis, et kaebajad on kurjategijad ning et nende kuriteod on sedavõrd tõsised, et väärida arutamist justnimelt USA-s, on justiitsminister ilmselgelt käsitanud kaebajaid kuriteos süüdiolevana PS § 22 lg 1 ja KrMS § 7 lg 1 mõttes. 2) Euroopa Inimõiguste kohus (EIK) on korduvalt selgitanud, et virulentne pressikampaania, nagu antud asjas kahtlemata on alates 2022.a novembrist toimunud, võib ebasoodsalt mõjutada süütuse presumptsiooni ja nii ka õiglast menetlust (vt nt EIK lahend nr 15499/10 Beggs v Ühendkuningriik, p 123), kusjuures ühe faktorina selle hindamisel, milline on pressikampaania mõju õiglasele menetlusele, tuleb arvestada sellega, kas kajastatu on omistatav ametiasutusele (s.o. nt KrMS § 452 lg 1 esimese lause alusel väljaandmiskorraldust ettevalmistavale justiitsministrile) (samas, p 124). Ükski riigivõimu esindaja ei tohi esineda viisil, mis seab süütuse presumptsiooni kahtluse alla. Kuna justiitsminister on lõppkokkuvõttes vastutav väljaandmiskorralduse eelnõu ettevalmistamise ja seega eelneva haldusmenetluse läbiviimise eest, on justiitsministri sõna erilise kaaluga. Valitsuse liikme ülesandeid täites avalikult esinedes ei ole justiitsminister väljendusvabaduse kui põhiõiguse kandja rollis. Analoogselt, ehkki EIK on möönnud riigi õigust jagada avalikkusele teavet käimasoleva kriminaalmenetluse kohta, on seejuures lubatav siiski üksnes kirjeldada kuriteokahtlust või menetluse asjaolusid, mitte aga avaldada arvamust, et süüdistatav on süüdi enne, kui tema süü pole seaduse kohaselt tuvastatud. EIK praktika kohaselt tuleb eristada avaldusi, mis peegeldavad tunnet, et asjaomane isik on süüdi, ja neid, mis lihtsalt kirjeldavad kahtlust. Esimene rikub süütuse presumptsiooni, viimast peetakse Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 mõttega kooskõlas olevaks (Lolovjt vs Bulgaaria nr 6123/11; Marziano vs Itaalia, nr 45313/99; Lizaso Azconobieta vs Hispaania, nr 28834/08). Väide, et kaebajad on suure kaliibriga kurjategijad, kuulub kahtlemata selliste väidete kategooriasse, mis peegeldavad veendumust isikute süüs. Pärast artiklite ilmumist pole kahtlustki, et kaebajad on ühiskonna silmis õigusvastaselt käitunud ja pannud toime rahvusvahelise haardega kuriteo ja kindlasti on see seadnud ohtu õiglase väljaandmismenetluse võimalikkuse EIÕK artikli 6 tähenduses. Seejuures on avalikkusele jäetud mulje, nagu oleks tegemist õiguslikul alusel, veendumusel ja tõenditel põhineva seisukohaga. 3) K. Laanet on kaebajaid avalikkuse ees tituleerinud kui suure kaliibriga kurjategijad. Kurjategijatena mõistetakse nii õiguse asjatundjate kui ka ühiskonnaelus laiemalt üheselt kui kuriteo toime pannud isikuid. Kuna väljaandmise aluseks olev kaebajate suhtes algatatud kriminaalmenetlus on alles kahtlustuse faasis ning mõlemad kaebajad on kriminaalkorras karistamata isikud, on 03.11.2023 ja 29.11.2023 artiklites avaldatud otsesed ja kaudsed väited seega ebaõiged. Väitest, et kaebajad on artikli konteksti arvestades „sellise kaliibriga kurjategijad“, kes on „mõistlik anda USA kohtu ette“, järeldub faktiväide, et kaebajad on toime pannud raskeid kuritegusid. Kindlas kõneviisis väitest, et „teisel pool ookeani“ on kannatanuid, järeldub faktiväide, et kaebajad on toime pannud kuritegusid, millega on USA elanikele põhjustanud kahju. Selliseid väiteid käsitleb kohtupraktika faktiväidetena, mitte 3(7)

3-24-277 hinnangute või arvamustena (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 10). Eelnevale lisaks on Riigikohus leidnud, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt rikub ka see, kui avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on avaldajale teada (RKTKo, 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 12). Kostja on Eesti Vabariigi justiitsminister, kelle väited toetuvad keskmise mõistliku lugeja silmis faktidele ja tõenditele. Keskmine mõistlik isik eeldab ja usaldab, et justiitsministri kui autoriteedi ja “õigusriigi hoidja“ väited vastavad tõele, mistõttu puudub isikute silmis vajadus tema sõnades ja väidetes kahelda. Oluline on, et avaldatud andmed polnud mitte üksnes ebaõiged, vaid ka kaebajate au ja head nime teotavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt on au ja head nime kahjustav mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (RKTKo 26.11.2010, 3-2-1-83-10, p 12). Arvestades, et justiitsminister omistab mõlemale kaebajale õigusvastast ja rahvusvahelise haardega kuritegelikku käitumist, lõi minister kaebajatele negatiivse kuvandi, määrides oluliselt nende nime ja sotsiaalset mainet. Seda enam on oluline, et ministri avaldatud ebaõiged ja au teotavad andmed viivitamatult ümber lükataks. 4) Ministri tegevuse mõju säilib kuni kaebuse rahuldamiseni. Mõlema uudisteportaali veebilehtedel on ebaõiged ja süütuse presumptsiooni rikkuvaid väiteid sisaldavad artiklid endiselt kättesaadavad. Vaieldamatult on ebaõigete faktiväidete ja isikute rikutud subjektiivsete õiguste vahel põhjuslik seos. Seega on kaebajatel heastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kohus saab tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lõike 1 punktist 5 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lõikest 2 kohustada isikut avaldatud ekslikku informatsiooni ümber lükkama, kui on tuvastatud toimingu õigusvastasus (RKHKm, 21.10.2021, 3-20-367, p 19). Kuna justiitsministri ebaõigete ja süüstavate andmete avaldamine oli õigusvastane, nõuavad kaebajad nende ebaõigete andmete ümberlükkamist.

4(7)

3-24-277 3) Nii vastustaja kui K. Laanet on kaebajatega seotud menetlusi puudutavas avalikus kommunikatsioonis alati nimetanud kaebajaid kuriteos kahtlustatavateks ja rõhutanud, et neid ei saa pidada kuriteos süüdi olevateks isikuteks. Seda kinnitavad üheselt ja selgelt vastustaja poolt kirjalikult meediale antud selgitused, kommentaarid ja pressiteated. 4) Eesti Päevalehe artiklis avaldatud väide oma sõnastuses on selges vastuolus kogu muu avaliku kommunikatsiooniga. Vastustaja üldisest kommunikatsioonist on ilmne, et kaebajaid käsitletakse süüdistatavatena ning selles osas ei ole kuidagi loodud avalikkusele ebaõiget kuvandit. Kaebuses välja toodud väiteid K. Laanet sellisel kujul ajakirjanikele ei avaldanud. Ajakirjanik võib olla K. Laaneti telefoniintervjuus avaldatud väiteid valesti tõlgendanud või esitanud artiklis moonutatuna või kontekstist välja rebituna. Kuna K. Laanet andis intervjuud suuliselt, ei ole vastustajal kahjuks võimalik täpselt tuvastada, millistele ajakirjanike küsimustele ja millises kontekstis vastused on antud, millisel määral võivad väited olla kontekstist välja rebitud või millises ulatuses võib väidete sõnastust olla muudetud. Põhimõtteliselt on ka võimalik, et K. Laanet kasutaski ajakirjanikega läbi viidud telefoniintervjuu ajal sõnu „sellise kaliibriga kurjategijad“ või muud sarnast väljendit, kuid see ei tähenda, et seda väljendit kasutati just konkreetselt kaebajate kohta. Eelnevalt välja toodud kirjalikust kommunikatsioonist on näha, et vastustaja ja K. Laanet on avalikus kommunikatsioonis selgitanud korduvalt väljaandmismenetluse ja rahvusvahelise justiitskoostöö põhimõtteid ja õiguslikke aluseid. Ka Eesti Päevalehe ajakirjanikuga peetud intervjuus võis K. Laanet viidata asjaolule, et isiku teisele riigile väljaandmise kohustus kehtib ainult teatud raskusega kuritegude puhul. K. Laanet võis selgitada ajakirjanikule, et selliste kuritegude puhul, milles kaebajatele on kahtlustus esitatud, on olemas õiguslik alus vastava kahtlustuse saanud isikud USA-le välja anda. Tegemist on piisavalt raskete kuritegudega, milles süüdimõistetuid saab karistada vabadusekaotusega rohkem kui üks aasta või raskema karistusega. Sellele viitamine on asjakohane ega ole ebaõigete andmete esitamine või vale kuvandi loomine. See, kuidas ajakirjanik on K. Laaneti väiteid konteksti paigutanud ja artiklis avaldanud, ei ole K. Laaneti ega vastustaja kontrolli all. Artiklit ei saadetud K. Laanetile ega vastustajale enne avaldamist ülevaatamiseks, mis oleks võimaldanud ebaõiged väited artiklist eemaldada. Seetõttu ei olnud K. Laanet ega vastustaja ka täpselt isegi teadlik, mis on artikli sisu ja milliseid väiteid seal esitatakse. 5) Kuna K. Laanet ega vastustaja ei ole vaidlusalust Eesti Päevalehes avaldatud väidet sellisel kujul esitanud, puudub vastustaja õigusvastane toiming, mille heastamist saaksid kaebajad kaebusega nõuda. Kaebajatel on soovi korral võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda otse Delfi Meedia AS-i poole, kes on kaebuses välja toodud väite oma väljaandes avalikustanud. Iga väite õigusvastasust tuleb hinnata ka avaldamise konteksti arvestavalt. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et faktiväite tähenduse hindamisel tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (RKTKm 01.12.2021, 2-15-18661, p 11). Kui vaadelda EPL 03.11.2023 artiklit tervikuna, siis selle tervikuna lugemisel on keskmisele mõistlikule inimesele ilmselge, et kaebajaid alles kahtlustatakse ning artikliga ei looda kindlasti ebaõiget kuvandit, justkui oleks kaebajad juba süüdi mõistetud. Seega, kui vaadata K. Laaneti väidetavat väidet kontekstis vastustaja pressiesindaja selgitusega ning koos kogu küllaltki mahuka artikliga (eriti veel koos arvuka hilisema meediakajastusega, sealhulgas Vabariigi Valitsuse otsustega), ei saanud mõistlikul lugejal tekkida väärarusaama, justkui kaebajad ongi juba süüdi tunnistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-277 väidetavat mõju kaebajate õigustele ei heastaks kaebuse rahuldamine ning vastustaja poolt kaebuses nõutud teate edastamine Eesti Päevalehele. Oma eesmärkide saavutamiseks ja õiguste riive heastamiseks peaksid kaebajad vastustaja hinnangul esitama ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude väite avaldanud meediaväljaande vastu. Seega kahtles vastustaja selles, kas kaebajate valitud heastamismeede on piisavalt tõhus saavutamaks taotletavat eesmärki. Kohus leidis 24.04.2024 määruses, et see on hinnanguline küsimus ning pole võimalik väita, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus jääb 24.04.2024 määruses toodud seisukohtade juurde.

3-24-277 kuritegevus see, mis mõjutab julgeolekut igas vaates, rääkimata krüptost, mille puhul on selge, et peame ühiselt võitlema organiseeritud kuritegevuse vastu.“ Kommentaari teise poole sõnastus „sellise kaliibriga kurjategijad“ viitab pigem kuritegude ohtlikkusele väljasaatmise aluse ja põhjusena, mitte kurjategijate isikutele, st kaebajatele. Seda kinnitab ka kaebaja 22.05.2024 menetlusdokumendi lisas toodud ajakirjaniku märkmed K. Laaneti telefoniintervjuust, millest nähtub, et ajakirjaniku püsitatud küsimus oli üldisem ning puudutas otsuse laiemat poliitilist tausta, sellele viitab ka Danske panga kaasuse küsimuses kajastamine. Seega tuleb ka ministri vastust tõlgendada üldisemana ning „sellise kaliibriga kurjategijad“ viitab antud kontekstis kohtu arvates konkreetse kuriteo ohtlikkusele, mitte selle väidetavatele toimepanijatele. Artiklist nähtub seegi, et Eestis alustati kriminaalmenetlust 2018. a (rahapesu koosseisu alusel), kuid kahtlustust kellelegi esitatud ei ole. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kui vaadelda 03.11.2023 Eesti Päevalehe artiklit tervikuna, siis selle tervikuna lugemisel on keskmisele mõistlikule inimesele selge, et kaebajaid alles kahtlustatakse ning artikliga ei looda ebaõiget kuvandit, justkui oleks kaebajad juba süüdi mõistetud. Seega pole avaldatud kaebajate au ja head nime teotavaid andmeid. Kuna K. Laanet ega vastustaja ei ole vaidlusalust Eesti Päevalehes avaldatud väidet sellisel kujul esitanud, nagu kaebajad väidavad, puudub ka kohtu arvates õigusvastane toiming, mille heastamist saaksid kaebajad kaebusega nõuda. Vastustaja on enda 20.03.2024 vastusele lisanud arvukalt näiteid Justiitsiministeeriumi ametlikust kommunikatsioonist, millest nähtub, et avalikkusele on loodud pilt, et kaebajaid vastavates kriminaalmenetlustes alles kahtlustatakse. Üksik kontekstist välja rebitud lause EPL artiklis seda üldist pilti kuidagi ei muuda.

OSALISELT

JÕUSTUNUD

KOHTUOTSUSEGA.

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

30.04.2026

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.