XXi ja YYi kaebus Tallinna Haridusameti otsuse peale määrata XXi elukohajärgseks kooliks Xxx
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebajad XX ja YY, esindaja v.adv Kaisa Jakobsoo Vastustaja Tallinna linn, esindajad Liisa Feldmann ja Terje Krais
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi ja YYi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XXi ja YYi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.06.2024 määruse resolutsiooni p 5 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu põhjendustele. Selgitus Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Haridusamet määras 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 XXi elukohajärgseks kooliks Xxx. Lähim eesti õppekeelega kool lapse elukohale on Xxx. Kool (438 m), kus on 2024/2025. õppeaastal 76 õppekohta. Xxx. Kooli on soovinud lapse elukohajärgseks kooliks 178 lapsevanemat. Arvestades õppekohtade arvu Xxx. Kooli esimestes klassides ning laste arvu, kellele see kool on lähim, samuti taotluste arvu, ei ole kõigile soovijatele võimalik määrata Xxx. Kool elukohajärgseks kooliks. Tulenevalt sellest tegi elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata Xxx. Kooli elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 26.01.2018. Rahvastikuregistri andmetel on XXi elukohaks Xxx, Tallinn alates 14.02.2020. Tema elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks, on XXX (1348 m). XXX asub XXi elukohast mõistlikul kaugusel.
2.Kaebajate lepinguline esindaja saatis 23.05.2024 Tallinna Haridusametile kirja, paludes koolikoha määramist uuesti kaaluda. Tallinna Haridusamet keeldus 05.06.2024 kirjas otsuse muutmisest.
3-24-1778
3.XX ja tema seaduslik esindaja YY esitasid 14.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja tühistamiseks ning linna kohustamiseks määrata XXi elukohajärgseks kooliks Xxx. Kool. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus käskkirja kehtivuse peatamiseks ja XXile ühe õppekoha broneerimiseks Xxx. Koolis. Vastustaja on jätnud arvestamata järgmiste oluliste asjaoludega. a) Arvestatud ei ole vajadust tagada lapsele turvaline koolitee. Paljasõnaline on väide, et XXX (xxx) asub lapse elukohast mõistlikul kaugusel (vahemaa 1,7 km). Kuskil ei ole põhjendatud, kuidas on 1,7 km läbimine raske koolikotiga 1. klassi lapse jaoks iga päev kaks korda päevas mõistlik. Eriti arvestades seda, millise teekonna peab laps kooli jõudmiseks läbima (ületama Gonsiori tänava ja Laagna tee, kõndima kooli minnes üles Lubja tänava mäest, ületama reguleerimata kohas trammi- ja sõidutee). Sellise tee läbimine ei ole 1. klassi minevale lapsele jõukohane ega turvaline ja võtab jalgsi märgatavalt rohkem aega kui 25 minutit. See tekitaks lapsele stressi ja kujutaks lapse elule ja tervisele suuremat ohtu kui teekond Xxx. Kooli, mis oleks turvaline ja lühem. Laps on teekonda sunnitud läbima vähemalt 5 aastat, seega on tegemist olulise riskiga, mille maandamise võimalust ei ole kaalutud. Linna kohustus on ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. b) Kaalumist koolide kauguste ja kõigile lastele turvalise koolitee tagamisel ei ole üldse toimunud. Kaalutud ei ole, millised on iga lapse puhul alternatiivsed variandid – nt kui palju kaugemal, võrreldes lähima kooliga, asub läheduselt järgmine kool. c) Kaalumisel tuli ennekõike lähtuda lapse elukoha lähedusest koolile ja alles viimases astmes saanuks arvesse võtta elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega kui täiendavat kriteeriumi. Õigesti ei ole arvestatud juhtumi spetsiifilisi asjaolusid – lapse vanemad on ka varem elanud R tänaval, ehkki vahepealsel ajal (sh alates lapse sünnist kuni 13.02.2020) oli pere elukoht K tänaval. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendavad kaebajad sellega, et seda kohaldamata täidetaks ka võimalikud alates 11.06.2024 vabanevad koolikohad ning hilisem koolikoha saamine muutub oluliselt raskemaks kui mitte võimatuks. See riivab lapse põhiõigust haridusele ning põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-st tulenevat subjektiivset õigust elukohajärgsele koolile. Esialgse õiguskaitseta peaks laps alustama kooliteed XXX-s, millega kaasneks oluliselt kõrgendatud risk lapse turvalisusele ja heaolule (sh ohtlikum ja stressirohkem koolitee). Kooli vahetamine hiljem võib olla keeruline, kuna koolides võib täituda klassi piirnorm. Avalikes huvides on olukord, kus kool määratakse õiguspäraselt. Kaebus on perspektiivikas, kohtud on ka varem tühistanud elukohajärgse kooli määramise õigusvastaseid otsuseid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsus asjas nr 3-20-926).
4.Tallinna Halduskohus jättis 20.06.2024 määrusega (resolutsiooni p 5) kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajatel ei ole praegu esialgse õiguskaitse vajadust. Xxx. Kooli 2024/2025. õppeaasta 1. klasside kohad on täitunud ning õpilaste arvu suurendamiseks nõusoleku andmist saab kooli hoolekogu kaaluda augusti lõpus kogunedes. Kohus plaanib kohtuotsuse teha juulis. Lapsele on põhiharidus kättesaadav: kooli kaugus, ühistranspordi võimalused ning vahemaast tulenev koolipäeva teataval määral pikenemine ei võimalda järeldada äärmiselt raskete või keeruliselt kõrvaldatavate tagajärgede tekkimist ainuüksi seetõttu, et laps alustab oma kooliteed XXX-s. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajadust saaks möönda, ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud seetõttu, et kaebuse eduväljavaated ei näi olemasolevate materjalide põhjal väga suured. Kohus hindab põhiasja lahendamisel seda, kas vastustaja on järginud enda kehtestatud korda elukohajärgse kooli määramisel (kooskõlas PGS-iga). Kaebajad lähtuvad eeldusest, justkui 2(5)
3-24-1778 annaks koolile võimalikult lähedal elamine lapsele suurema õiguse asuda selles koolis õppima, võrreldes lapsega, kes elab koolist kaugemal. PGS § 10 ega Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 § 6 ei anna selliseks seisukohaks alust. Mõlemas on kasutatud väljendit „õpilase elukoha lähedus koolile“, kuid see ei ole sisustatav selliselt, et kool tuleks elukohajärgseks kooliks määrata neile lastele, kes elavad sellele kõige lähemal. Sätete lähtepunktiks peaks olema lapsekeskne käsitlus, et elukohajärgseks kooliks määratakse kool, mis asub lapse elukohale kõige lähemal. Praegusel juhul on vastustaja põhistanud, et kõigile Xxx. Kooli määratud lastele oli see elukohale kõige lähemal asuv kool. Seega ei nähtu kohtu esialgsel hinnangul, et ilmselgelt oleks rikutud kohustust lähtuda esmajärjekorras lapse elukoha lähedusest koolile. Sellele järgnevalt on lubatud arvesse võtta ka elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega kui täiendavat kriteeriumi. Elukohajärgne kool ei pruugi seega alati tähendada faktiliselt kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli. Kaebajate väited nende perega seotud spetsiifiliste asjaolude arvestamata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Linnale ei saa olla mõistlikult etteheidetav see, et ta ei arvestanud elukohajärgse kooli määramisel lapsevanemate elukohaandmeid enne lapse sündi. Puudub vaidlus, et alates sünnist oli lapse elukoht rahvastikuregistri andmete järgi K tänaval. Linna selgitusel ei ole sellele aadressile lähimaks kooliks Xxx. Kool, vaid Tallinna xxx kool. PGS-ist tuleneb vastustajale kohustus tagada igale koolikohustuslikule lapsele kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus. See aga ei tähenda lapse ega lapsevanema subjektiivset õigust nõuda kohta konkreetses koolis. Kohus kontrollib, kas lapsele on kättesaadav temale kohustuslik põhiharidus, sh arvestades kooliteed ja üldist õppekorraldust. Kohtu esmahinnangul ei nähtu, et koolitee mõttes kättesaadav põhiharidus ei oleks siinsel juhul lapsele tagatud, sh arvestades Tallinnas olemasolevat ühistranspordivõrku. Tegemist on esialgse hinnanguga, mis võib asja sisulisel läbivaatamisel muutuda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX ja YY paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.06.2024 määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas. Nad paluvad teha asjas uus määrus, millega peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja nr T-7-1/24/199 kehtivus ning kohustada Xxx. Kooli broneerima õppekohtade vabanemisel või lisandumisel üks õppekoht XXile. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ilma seda kohaldamata võib kaebaja jääda ilma võimalusest asuda õppima elukohajärgsesse kooli. Koolikohtade seis võib iga päev muutuda, sest vanematel on kuni kooliaasta alguseni võimalik lapse kooli valik ümber mõelda. Kaebajad taotlevadki esialgse õiguskaitse kohaldamist viisil, mis võimaldaks mis tahes hetkel ja põhjusel vabaneva koolikoha broneerida kaebajale kuni siinses asjas otsuse jõustumiseni. Vastustaja ei ole tõendanud, et koolikohtade arv ei saa suureneda. Kui hoolekogu nõusolekul suurendatakse kohtade arvu, saab broneerida ühe koha kaebajale, et tagada tema õiguste kaitse tagamise võimalikkus. Kohtade täitmise korral pole kaebaja õiguste rikkumist võimalik heastada. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks ei ole kaebuse suured eduväljavaated. Halduskohus ei ole tuvastanud, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlust ei saa etteulatuvalt ära lahendada. Kaebaja on 02.07.2024 täiendanud kaebuse põhjendusi, põhistades määruse nr 132 põhiseadusevastasust või vajadust tõlgendada määrust kooskõlas eesmärgiga tagada kõikidele õpilastele turvaline koolitee nende elukoha lähedal asuvasse kooli.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-24-1778
Ringkonnakohus leiab, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus.
Kaebuse eesmärgiks on, et XXi elukohajärgseks kooliks määrataks Xxx. Kool ning ta saaks alustada seal kooliaasta algusest õppetööd. Ehkki erinevalt määruskaebuse väidetest on lapsele tagatud põhiseadusest tulenev õigus saada haridust ka juhul, kui ta läheb XXX-sse, ei välista see esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebuse kohaselt vastab lapse huvidele kõige paremini õppimine Xxx. Koolis, mis on tema elukohale lähim kool. Seda, kui kaalukad on kaebaja huvid seonduvalt koolitee pikkuse ja keerukusega, hindab kohus põrkuvate huvide kaalumisel HKMS § 249 lg 3 esimese lause alusel. Samuti ei ole alust lükata esialgse õiguskaitse otsustamist edasi üksnes seetõttu, et halduskohus plaanib teha haldusasjas otsuse juulikuu jooksul. Isegi kui tehtavat kohtuotsust ei kaevata edasi, ei jõustu see enne 30 päeva möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Samuti tuleb tähele panna, et taotletav esialgse õiguskaitse abinõu on suunatud sellele, et kindlustada XXile Xxx. Kooli õppekoha saamine juhul, kui suve jooksul peaks mõni kooli vastu võetud õpilane oma kohast loobuma ja/või kui kooli hoolekogu peaks andma nõusoleku suurendada õpilaste arvu klassis üle 24 (PGS § 26 lg-d 1 ja 3). Juhul kui mõni kooli vastu võetud õpilane peaks loobuma ja õppekoha saab mõni teine õpilane, kaotab kaebaja sellega võimaluse saada see õppekoht endale, kuna kooli vastu võetud õpilaselt õppekoha hiljem äravõtmist tuleb pidada õiguslikult kaheldavaks võimaluseks. Kaebaja pole säärast esialgse õiguskaitse abinõu ka taotlenud. Eeltoodu alusel tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta esialgse õiguskaitse vajadust puudutavas osas.
7.Ülejäänud osas on halduskohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
8.Seadus kohustab kohut esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel samaväärselt kaebaja huvidega arvesse võtma ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid ja määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause, Riigikohtu 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2241, p 15). Kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu ei tohi olla ebaproportsionaalne avaliku huvi ja kolmandate isikute huvide suhtes. Siinses asjas tuleb arvestada, et kaebajale soovitud avaliku hüve võimaldamine tähendab mõnelt teiselt lapselt sama võimaluse äravõtmist. Kaebaja soovitud viisil vabaneva õppekoha temale „broneerimine“ võib viia ülekohtuse tulemuseni teiste õpilaste puhul, kes praegu koostatud hinnangute alusel on vabaneva koha ootel järjekorras kaebajast eespool. Kaebaja soovitud abinõu kohaldamine võiks olla mõeldav, kui oleks suur tõenäosus, et linn on õigusnorme tõlgendanud ebaõigesti ja kohus saaks tuvastada kõikide õppekohta soovinute olukorda ümber hinnates, et kaebaja oleks pidanud õppekoha saama või peaks olema n-ö ootejärjekorras praegusega võrreldes eespool. Sellist analüüsi ei ole asjas tehtud, mistõttu tugineks kaebajale esialgse õiguskaitse korras teiste õpilaste ees eelise võimaldamine oletustele, mis oleks aga põhjendamatu. Isegi kui pidada õigeks väidet, et kompleksse hindamis- ja kaalutlusotsuse tegemisel kõikide soovijate elukoha koolile läheduse kohta tuleks vastustajal ühtviisi olulisena arvestada iga õpilase koolitee pikkust nii esimese kui ka teise kooli alternatiivi puhul (sarnaselt näiteks Tartus kehtiva korraga) ja rahvastikuregistrisse elukoha andmete kandmise ajal ei tohi olla mingit tähtsust või vähemalt nii suurt tähtsust, nagu praegu on linn õigeks pidanud, puuduvad kohtul andmed, et kaebaja positsioon oleks teistel alustel hindamise tulemusel kujunenud paremaks võrreldes praegusega.
4(5)
3-24-1778 Kuigi sellel pole asjas määravat tähtsust, juhib ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et kohtade vabanemine pole tõenäoline, kuna juba praegu on klassi vastu võetud üle PGS § 26 lg-s 1 ette nähtud ülemise piirnormi ning hoolekogu pole vastustaja kinnitusel veel sedagi heaks kiitnud, rääkimata piirnormi veel tõstmisest. Tegemist on kooli pidaja, kooli direktori ja hoolekogu kaalutlusotsusega, mis peab arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid väärtusi ja huve. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda ülemise piirnormi suurendamist. Õigusvastane suurendamine võib rikkuda õpilaste õigusi ja olla omakorda nende poolt vaidlustatav.
9.Põhjendamatu on kaebaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus. Riigikohus leidis 21.06.2024 määruses asjas nr 323-885 (p 13), et kaebuse ilmselge perspektiivitus on vaid üheks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Isegi kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb perspektiivikuse kõrval siiski arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-54-06, p 12). Halduskohus on määruses põhjendanud, et kaebuse eduväljavaated pole ülekaalukad. PGS iseenesest lubab arvesse võtta ka muid argumente peale kooli elukohale läheduse ja õdedevendade samas koolis käimise (vt Riigikohtu 31.03.2017 otsus asjas nr 3-4-1-16-16, p 21) ning Tallinna Linnavalitsus on oma 21.12.2011 määruse nr 132 §-s 6 valiku teinud, omistades teatud kaalu ka elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise varasemale ajale. Sellise täiendava argumendi kasutamist ei saa esmahinnangul pidada meelevaldseks. Siiski tuleb kohtul põhiasja lahendamisel hinnata, kas viis, kuidas linn on kasutanud elukohaandmete registrisse kandmise aja argumenti, vastab seaduse mõttele ja eesmärgile ning võimaldab piisavalt väärtustada kõige olulisemat väärtust, s.o elukoha lähedust koolile. Tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, mida pole võimalik lõpuni lahendada esialgse õiguskaitse menetluses.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega osas, mis puudutab XXXsse viiva kooliteega seotud väiteid. Kuigi lapse koolitee Xxx. Kooli oleks lühem ja turvalisem, ei ole esmapilgul alust väita, et koolitee XXX-sse ei vastaks õigusnormide nõuetele või oleks lausa ohtlik. Kooli minekuks on võimalik kasutada ühistransporti ning kogu teed ei pea läbima jalgsi. Vastustaja on 12.07.2024 menetlusdokumendis välja toonud, et on pakkunud kaebajale võimalust asuda õppima Tallinna Ühisgümnaasiumisse, kuhu oleks jalgsi läbitav koolitee osa lühem kui XXX-sse.
11.Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et kaebus tõstatab olulisi küsimusi ning need tuleb lahendada asja sisulise lahendamise käigus. Samas pole kaebajal sedavõrd ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust (ta ei satu sedavõrd kaitsetusse olukorda), et see õigustaks esialgse õiguskaitse korras olulise avaliku hüve võimaldamisel tema huvide eelistamist teiste laste omadele. Ehkki kaebaja ei saavuta praegu kohtusse pöördumise eesmärki esialgse õiguskaitse korras, jääb tal siiski võimalus asuda kaebuse edukaks osutumise korral tema soovitud kooli õppima hiljem. Vaatamata sellele, et kooli hilisem vahetus võib olla komplitseeritud, tuleb selle võimalikkust proportsionaalse ja tasakaalustatud lahenduse poole püüdlemisel siiski arvestada.
12.Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.