Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 1. juuli 2024, Tartu 3-24-1543 A, Bi, E, D, K, M, Pi, Ri ja Üu kaebus Rõuge Vallavolikogu 27. veebruari 2024. a otsuse nr 1-3/8 osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks A, Bi, E, D, K, M, Pi, Ri ja Üu määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. mai 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebajad A, B, E, D, K, M, P, R ja Ü Kaebajate esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Rõuge vald
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. mai 2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rõuge Vallavolikogu võttis 27. veebruaril 2024 vastu otsuse nr 1-3/8, millega jaotas
1.augustist 2024 Mõniste kooli, mis on tegutsemisvormilt ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus ja põhikool, kaheks eraldi üksuseks – lasteaiaks ja põhikooliks, liitis 1. septembrist 2024 Mõniste Kooli põhikooli osa Rõuge Põhikooliga ja Mõniste Kooli lasteaiaosa Rõuge Lasteaiaga ning lõpetas 31. augustist 2024 Mõniste Kooli tegevuse iseseisva asutusena.
2.Mõniste Koolis käivate laste vanemad A, B, E, D, K, M, P, R ja Ü (kaebajad) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud Rõuge Vallavolikogu otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks. Kaebajad soovivad, et Mõniste Kool jääks iseseisvaks haridusasutuseks ja säiliks kooli senine tegutsemisvorm. Kaebus sisaldas kaebajate taotlust peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud haldusakti täitmine (või kehtivus) Mõniste Kooli ümberkorralduse osas kuni põhiasjas kohtulahendi tegemiseni. Taotluse kohaselt käib menetlus Mõniste piirkonna liitmiseks Antsla vallaga ning
Mõniste Kooli allesjäämine on Antsla valla esindajate arvates vastuvõetav. Lapsevanematel on mure nii lasteaia kui ka koolilaste hariduse kvaliteedi tagamise pärast, kuna maikuus ei ole teada, millised muudatused tegelikult planeeritakse teha õppekorralduses ja personalis, s.h millised ametikohad koondatakse. Hariduse ümberkorraldamine on tehtud läbi mõtlemata ja kiirustades. Laste õigused ei ole kaitstud. Kavandatud ja alustatud tegevustega kaasneb olukord, kus kohtuotsuse hilisem täitmine võib osutuda võimatuks.
3.Tartu Halduskohus jättis 30. mai 2024. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et asja materjalidele tuginedes on kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus vaieldav. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel lõppeks Mõniste kooli tegevus iseseisva asutusena
31.augustil 2024. Selle protsessi tagasi pööramine ei ole võimatu, kuid võib osutuda ebamõistlikult raskeks. Samas on teada, et Mõniste Kooli ümberkorraldamise järgselt tagatakse lastele jätkuvalt koolikoht samas koolimajas. Laste jaoks ei muutu koolitee pikkus ega koolitranspordi korraldus. Samuti jätkab suurem osa õpetajatest õpetamist Mõniste koolimajas. Kooli ümberkorraldamine puudutab seega eelkõige juhtimistasandit ning kooli haldamist ja majandamist. Sellises olukorras ei ole ette nähtav, et kaebajatele või nende lastele kaasneksid vaidlustatud otsuse täitmisest mingid pöördumatud ja raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Vastustaja on kinnitanud, et õppekohtades jätkatakse seni välja kujunenud traditsioonide hoidmisega ning arvestatakse õppekoha omapäradega (s.h muusikapesa) ja säilib olemasolev sümboolika (sätestatud uues põhimääruses). Seega on ümberkorralduste mõju lastele või nende vanematele ilmselt väga vähene. Sõltumata esialgse õiguskaitse vajaduse vaieldavusest tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata kaebuse rahuldamise väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku huvi tõttu. Kaebusel on pigem vähesed edulootused, kuna vaidlustatud otsus on piisavalt motiveeritud ning kaalutlusvigadeta, mis tingiksid otsuse tühistamise. Kohalikul omavalitsusel on koolivõrgustiku kujundamisel, s.h vajalike õppeasutuste arvu üle otsustamisel avar otsustusruum. Lapsevanemate otsustusõigus kooli puudutavate muudatuste üle on munitsipaalkoolide puhul piiratud. Vaidlustatud otsuse kohaselt on Rõuge vald lähtunud sellest, et vallas väheneb laste arv ning ümberkorralduse tulemusel muutuks õppeasutuse juhtimine ning õppe- ja kasvatustegevus tulemuslikumaks ning paraneks laste õpi- ja kasvukeskkond. Paindlikumalt saab korraldada õpetajate ja tugipersonali asendamisi, ringijuhtide koormust ja liikumist rühmade vahel. Koolide liitmise tulemusena moodustub nelja kooli asemel üks kool, millel on neli erinevat õppekohta. Säilib Rõuge vallas tugev 9-klassiline kool ning kodulähedane põhihariduse kättesaadavus. Haridusasutuste ümberkorraldamise käigus vabanevad vahendid jäävad haridusvaldkonda ning suunatakse õppe- ja arendustegevusse, tugiteenustesse ja konkurentsivõimelisematesse palkadesse. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused haridusasutuste ümberkorraldamise vajaduse kohta igati kaalutletud. Vaidlust ei saa olla selles, et haridusasutuste liitmine võimaldab olemasolevaid ressursse optimaalsemalt kasutada, muuta juhtimissüsteemi efektiivsemaks ja palgata kvalifitseeritud tööjõudu, et tagada haridusasutuste areng ja kvaliteetne haridus. Koolide hoolekogud ja õpilasesindused on ära kuulatud, analüüsitud on mitmeid alternatiivseid lahendusvariante, nende võimalusi ja ohte. Millalgi tulevikus tekkiv võimalus Rõuge valla osade külade liitmiseks Antsla vallaga ei saa olla põhjuseks, et jätta haridusvõrk ümber korraldamata. Põhiküsimus seisneb põhiõiguses saada haridust, kuid sellest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda konkreetse kooli või koolieelse lasteasutuse säilimist ja koolivõrgu korraldamist temale sobival viisil. Tagatud peab olema seadusest tulenevate nõuete täitmine. Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele lastele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud. Rõuge valla haridusasutuste liitmise tulemusena on valla lastele tagatud nõuetekohase alushariduse ja põhihariduse omandamine alates 1. septembrist 2024. Tegevused
haridusasutuste liitmiseks käivad ning kolme kuuga on astutud olulisi samme koolide ühendamiseks. Nende protsesside tagasipööramine võib muutuda raskendatuks haridusasutuste nõuetekohane toimimine alates 1. septembrist 2024. Avalik huvi haridusvõrgu korrastamiseks ja vajadus tagada selle tõrgeteta toimimine 1. septembrist 2024, kaalub üles kaebajate huvi säilitada olemasolev koolikorraldus, seda eelkõige koolikoha säilimise tõttu samas koolimajas.
4.Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad halduskohtu 30. mai 2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist Mõniste Kooli ümberkorralduse osas kuni põhiasjas kohtulahendi tegemiseni. Kaebajad leiavad, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vältimatult vajalik ja jäävad oma seniste seisukohtade juurde. Lapsevanematel on mure nii lasteaia kui ka koolilaste hariduse kvaliteedi tagamise pärast. Uusi õppekavasid ei ole välja antud, puudub teave personalis ja õppekorralduses planeeritavate muudatuste, lasteaias toitlustamise tagamise kohta. Laste õigused kvaliteetse hariduse omandamisel ei ole kaitstud, kuna lasteaia ja kooli põhimääruses ei ole arvestatud ühtegi hoolekogu ega õppenõukogu ettepanekut, mis annaks kindlustunde, et piirkonna koolis jätkatakse seniseid traditsioone ja õppetöö korraldust. Näiteks ei ole põhimääruses tagatud huvihariduse andmist ja Mõniste õppekohas raamatukogu olemasolu, mis seab Mõniste piirkonna õpilased võrreldes varasemaga ja Rõuge piirkonna õpilastega kehvemasse seisu. Mõniste piirkonnas on kaalukas avalik huvi piirkonnas kool säilitada, mida on väljendatud nii vanemate allkirjade kogumisena, meeleavaldusena kui avalikel koosolekutel. Teiste piirkondade huvi valla tasandil ei saa olla kaalukam. Mõniste piirkond on alustanud menetlusega Rõuge valla koosseisust lahkumiseks ja ametlikud läbirääkimised alles algavad. Kuigi haridusvõrgu reformi peamiseks ajendiks peaks olema hariduse kvaliteedi tõus, ei sisaldu vaidlustatud otsuses ja selle seletuskirjas sellist analüüsi. Menetluse käigus on vald avaldanud soovi Mõniste kool sulgeda, kuid see muudeti juhtimise ümberkorraldamiseks. Eelnevat silmas pidades on hädavajalik peatada Mõniste kooli ümberkorraldused, sest pärast 31. augustit 2024 võib see osutuda võimatuks. Vald peaks arvestama haridusasutusi ümber korraldades ka huvikooli seaduses sätestatut, kuna Mõniste Koolis antakse huviharidust nimetatud seaduse mõistes. Huviharidus viiakse õppekavaga õppelt õppekavata huvitegevuseks.
5.Vastustaja leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab, et Rõuge Vallavolikogu 20. juuni 2024 otsus nr 1-3/41 menetluse algatamise kohta haldusüksuste piiri muutmiseks ja ettepanek Antsla Vallavolikogule läbirääkimistega alustamiseks, ei õigusta koolivõrgu korrastamise peatamist. Praegusel ajal ei ole teada, kui pikaks menetlus kujuneb ega seegi, kas menetluse tulemusel üldse mõni küla, s.h Mõniste, liigub Rõuge valla koosseisust Antsla valla koosseisu. Koolivõrgu ümberkorraldamise raames ei ole vastustaja teinud koolidirektoritele ülesandeks asuda koondamise teel vähendama õpetajate arvu. Õpetajate töökohtade arvu ja koormuse ülevaatamine uue õppeaasta eel on tavapärane, kuid teada ei ole vajadus Mõniste õppekohas õpetaja(te) koondamiseks. Rõuge Vallavalitsus kooskõlastas 12. juuni 2024. a istungil Rõuge Põhikooli (ühendasutus) töötajate koosseisu 2024/2025. õppeaastaks. Õpetajate koosseis (44,8 ametikohta) võrreldes 2023/2024. õppeaastaks kinnitatud koosseisuga ei muutu, samuti on endiselt koolitöötajate koosseisus ette nähtud huvialaõpetaja 1,2 ametikoht muusikapesa tegevuse jätkamiseks. Koolijuhtidel on igal aastal kohustus üle vaadata õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavus ja sellest tulenevalt viia läbi avalikud konkursid. Seetõttu ei ole konkursside läbiviimine õppeaasta lõpus midagi uut, ega seostu haridusasutuste ümberkorraldamise otsusega. Lasteaia ja kooli põhimäärustes on arvestatud hoolekogu ja õppenõukogu ettepanekutega. Arvamused ja ettepanekud on esitatud eelnõude seletuskirjades koos vallavalitsuse põhjendatud seisukohtadega arvamuste ja ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta.
Ekslik on kaebajate väide Mõniste kooliraamatukogu sulgemisest. Olemasolevates õppekohtades jäävad raamatukogu ruumid koos seal olevate teavikutega alles, raamatukogu fond säilib ja uueneb ning teavikuid on võimalik ka edaspidi kasutada. Muudatused toitlustuses seisnevad eelkõige eelarvevahendite ümberjagamises ning lasteaia lapsi ega kooli õpilasi muudatused ei mõjuta. Põhjendatud ei ole EÕK taotluse rahuldamine põhjusel, et kaebajad on mures haridusasutuste ümberkorraldamise korralduslike küsimuste lahendamise või asutuse juhi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise osas, sh õppekavade koostamine, personaliküsimuste lahendamine ja kooli/lasteaia toitlustamine. Õppetöö läbiviimise ning lastele sobiva õppekeskkonna loomisega seotud korralduslike küsimuste lahendamine on halduse sisene tegevus ning selle otsustamine on koolipidaja ja koolijuhi pädevuses. Vastustaja on vaideotsuse punktis 3.2.1 selgitanud põhjalikult haridusvõrgu ümberkorraldamise otsuse vajalikkust ning tuginemist majanduslikele argumentidele. Kuivõrd laste kooli- ja lasteaiatee ei muutunud ning lapsed jätkavad koolis ja lasteaias käimist samades hoonetes, kus nad varem käisid, ei muutu laste jaoks hariduse kättesaadavus, koolitee pikkus ega koolitranspordi korraldus, mistõttu ei pidanud vastustaja vajalikuks nimetatud asjaolusid otsuses eraldi analüüsida. Kuigi kaebajad väidavad, et EÕK kohaldamine Mõniste kooli osas ei takista vallaüleselt haridusreformi jätkamist, tuleb siiski arvestada, et juba vastuvõetud õigusaktid ja muud vajalikud dokumendid tuleb muuta, sest sel juhul tuleks peatada haridusaustuste ümberkorraldamise otsus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebajate määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Halduskohus selgitas ja põhjendas ammendavalt, miks esineb alus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
8.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse abinõu eesmärk on hoida ära kaebajate oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks kaebajate õiguste pöördumatu kahjustamise oht kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne aga selline oht tuvastatud asjaoludest ega kaebajate väidetest.
9.PS § 37 lg-test 1 ja 2 ei tule isikule subjektiivset õigust nõuda konkreetse kooli säilitamist ja koolivõrgu korraldamist temale sobival viisil. Kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema võimalik korraldada munitsipaalkoolide pidamist vastavalt võimalustele, tagades seejuures seadusest tulenevate nõuete täitmise. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel otsustama, milline koolivõrk vastab kõige paremini valla arengueesmärkidele, vaid saab kontrollida, kas haridusasutuste võrgu korrastamisel on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada kaebajate ja nende laste õiguse haridusele intensiivset riivet olukorras, kus vastustaja on otsustanud korraldada ümber valla koolivõrgu, muutes küll haridusasutuste arvu, struktuuri ja juhtimist, kuid säilitades senised õppekohad. Kaebajad ei ole kahtluse alla seadnud, et Mõniste õppekoht säilib. Vastavalt ei muutu haridus kaebajate lastele raskemini kättesaadavaks. Laste jaoks ei muutu hariduse saamise koht ega muud hariduse saamisega seotud elukorralduse aspektid. Ka määruskaebuses ei väida kaebajad, et vaidlustatud otsusega haridusasutuste ümberkorraldamise tõttu vald enam ei võimaldaks kaebajate lastele põhihariduse omandamist või oleks see varasemaga võrreldes oluliselt raskendatud.
10.Vastustaja osutab põhjendatult sellele, et suur osa kaebajate etteheidetest seonduvad kooli tegevuse vahetu korraldamisega, mitte koolivõrgu ümberkorraldamisega. Nii leiavad kaebajad, et selge ei ole Mõniste õppekohas õpetamist jätkavate õpetajate arv ega koosseis, puuduvad kinnitatud õppekavad, teadmata on, kas ja millises vormis jätkub huvitegevus, kahtluse all on toitlustamise jätkumine lasteaias. Need küsimused ei puuduta aga otseselt koolivõrgu struktuuri ja juhtimise ümberkorraldamist vallas. Nagu vald selgitas, siis on õpetajate koosseisu mõningane muutumine õppeaastate vahel tavapärane. Määruskaebuses ei ole kaebajad välja toonud, et Mõniste õppekohas ei oleks võimalik senises mahus ega kvaliteedis hariduse omandamine õpetajatega töösuhte lõpetamise tõttu. Kaebajate kahtlus, et hariduse kvaliteedis võib toimuda muudatus halvemuse suunas on konkretiseerimata ja sedavõrd üldine, et luba järeldada kaebajate õiguste riivet vaidlustatud otsuse tõttu. Kui kaebajad viitavad haridus kvaliteedi langusele kvalifitseeritud õpetajate võimaliku lahkumise tõttu, siis see võib toimuda sõltumata kooliasutuste ümberkorraldamisest. Igal juhul tuleb kooli pidajal leida sobiva kvalifikatsiooniga õpetajad selleks, et tagada igas kooliastmes nõutava tasemega õppe jätkumine. Ka ülejäänud kaebajate etteheited on üldise iseloomuga. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et vastustaja selgitanud, miks kaebajate etteheited sellisel kujul ei ole tegelikult põhjendatud. Nii ei ole vaidlustatud otsuse tulemuseks huvitegevuse ega toitlustuse lõpetamine Mõniste õppekohas. Samuti jätkab Mõnistes kooli raamatukogu. Õppekavad tuleb aga kinnitada õppeaasta alguseks. Seepärast ei ole praegusel ajal kinnitatud õppekavade puudumine kuidagi takistuseks õppetöö kvaliteetsele jätkamisel Mõnistes. Teisalt on tegemist hariduse omandamise õiguse seda laadi võimalike riivetega, mis võivad tekkida sõltumata koolivõrgu ümberkujundamisest. Kui selliselt rikutakse kaebajate õigusi, on see võimalik välja selgitada asja sisulisel lahendamisel. Samuti on kaebajatel võimalik kaitsta oma õigusi halduskohtusse kaebuse esitamisega ka hiljem, kui on selgunud, et õiguste rikkumine mõnes positsioonis tõesti aset leiab. Õppetöö jätkumisel Mõniste õppekohas on raske näha, et ühegi etteheidetes toodud õiguste riive ärahoidmiseks oleks vajalik just vaidlustatud otsuse kehtivuse või täitmise peatamine ja õiguste hilisem kohtulik kaitse ei võiks olla tulemuslik.
11.Esialgse õiguskaitse vajadust ei ilmne sellestki, et 20. juuni 2024 Rõuge Vallavolikogu otsustas 17 Rõuge valla küla, s.h Mõniste, osas menetluse algatamise haldusüksuste piiri muutmiseks ja tegi selleks ettepaneku Antsla Vallavolikogule läbirääkimistega alustamiseks. Kehtivast õigusest ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda nende elukoha kuulumist ühe või teise omavalitsuse koosseisu. Samuti ei näe kehtiv õigus ette kaebajate õigust nõuda, et vald loobuks haridusvõrgu ümberkorraldamisest haldusüksuse piiri muutmise menetluses ajal. Liiati ei ole kaebajad esile toonud, kuidas takistab vaidlustatud muudatuste elluviimine haldusüksuse piiri muutmise menetlust. Kaebajatele, vastustajale ega kohtule ei ole teada, milline on menetluse kulg, kas see toob kaasa Mõniste küla kuulumise Antsla valla koosseisu ega seegi, kuidas sel juhul Antsla vald kavatseb tagada hariduse omandamise õiguse kaebajatele ja nende lastele. Seega on Rõuge valla haridusasutuste ümberkorraldamise seos haldusüksuse piiride võimaliku muutmise hüpoteetiline. Näiteks ei näe ringkonnakohus, et Mõniste küla üleminekul Antsla valla koosseisu oleks Mõniste õppekohas kooli tegevuse jätkamine tõenäolisem juhul, kui Rõuge vald praegusel ajal Mõniste kooli puudutavas osas Rõuge valla kooliasutuste ümberkorraldamist ellu ei viiks.
12.Isegi kui nendel asjaoludel siiski jaatada esialgse õiguskaitse vajadust, on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et vaidlustatud otsuses, samuti kohtule esitatud menetlusdokumentides kirjeldatud avalik huvi koolivõrgu efektiivseks korraldamiseks on kaalukam kaebajate huvist, et muudatusi koolivõrgus ellu ei viidaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele. Vastustaja on veenvalt selgitanud, miks valla kooliasutuste ümberkorraldamine on vajalik olukorras, kus õpilaste arv väheneb ja riigi toetus õpetajate ja koolide tegevjuhtkondade palgakuludeks ei kata juba täna kõiki vajalikke kulutusi. Raske on mööda vaadata sellest, et selliselt teenib koolivõrgu optimeerimine
samaaegselt nii hariduse kvaliteedi säilitamise kui ka koolivõrgu ülalpidamiskulude ülejõu käivaks muutumise vältimise eesmärki. Kaebajate huvi muudatuste vältimiseks tugineb aga peamiselt oletuslikule võimalusele, et haridusasutuste ümberkorraldamine võib kaasa tuua hariduse kvaliteedi või kättesaadavuse kahjustamise Mõnistes. Asjas seni kogutud tõendite pinnal ei saa hariduse kvaliteedi märgatavat kahjustamist ega hariduse kättesaadavuse vähenemist kaebajate ja nende laste jaoks tõenäoliseks pidada. Seega on raske näha sedagi, et vastustaja oleks oluliselt eksinud kaalutlusotsuse tegemisel kooliasutuste ümberkorraldamist otsustades. Seega ei ole ka kaebuse eduväljavaade kuigi hea.
13.Kaebuse eduväljavaadet vähendab seegi, et vastustaja on andnud arusaadavad selgitused ka kavandatud muudatuste kohta info jagamise, samuti kohaliku kogukonna kaasamise kohta. Ringkonnakohus nõustub, et vastustaja kirjeldatud tegevuste, samuti vaidlustatud otsuse põhjenduste ja seletuskirja põhjal ei saa järeldada, et kaebajad ilmselt oleks ilma jäänud võimalusest esitada oma seisukohad ja vastuväited kavandatud muudatustele. Samuti ei ole põhjendatud etteheide, nagu ei oleks neid seisukohti ja vastuväiteid üldse arvestatud. Rõuge Vallavolikogu 27. veebruari 2024. a otsuse nr 1-3/8 seletuskiri lubab järeldada, et vastustaja on kaalunud alternatiivseid ettepanekuid ja võimalusi haridusvõrgu kujundamiseks vallas. Seejuures on asjakohaselt selgitatud, miks ühe või teise alternatiivi elluviimine ei ole vastustaja hinnangul otstarbeks ning sedagi, miks otsustati just valitud variandi kasuks. Seega ei ole esmapilgul tuvastatav, et vastustaja oleks eksinud otsuse vastuvõtmisel menetlusreeglite ja kaebajate menetluslike õiguste tagamisel, et see iseenesest võiks kaasa tuua kaevatava otsuse tühistamise.
14.Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Vastavalt ei ole alust esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ega vaidlustaud otsuse kehtivuse või täitmise peatamiseks kohtumenetluse ajaks. Isegi, kui esialgse õiguskaitse vajadus esineks, jääks taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks siiski rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib nii avalike ja kaebajate huvide kaalumine kui kaebuse vähene eduväljavaade. Määruskaebus jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.