lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-970/15

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-970/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1820
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-970

Haldusasi

Xi, Ya, F, G, Hi, Ka, L, M ja N kaebus Kehtna Vallavolikogu 28.02.2024 otsuse nr 140 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad: X, Y, F, G, H, K, L, M ja N, volitatud esindaja ÜK

Asja läbivaatamine

Vastustaja: Kehtna vald, seaduslik esindaja AL Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.07.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kehtna Vallavolikogu korraldas 28.02.2024 otsusega nr 140 Eidapere Kooli tegevuse ümber järgmiselt: 1) Eidapere Kool, mis on tegutsemisvormilt ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus ja põhikool, jaotatakse 31.08.2024 kaheks eraldi üksuseks – lasteaiaks ja põhikooliks; 2) Eidapere Kooli koolitustegevus III kooliastmes (7.–9. klass) lõpetatakse 31.08.2024;

1(5)

3) Eidapere Kooli põhikooli 1.–6. klass liidetakse Järvakandi Kooliga. Järvakandi Kooli koosseisus jätkab Järvakandi Kooli Eidapere õpipaik ehk tegevuskoht; 4) Eidapere Kooli lasteaia osa liidetakse Järvakandi Lasteaiaga Pesamuna; 5) Eidapere kooli tegevus iseseisva asutusena lõpetatakse 31.08.2024. Otsuse põhjused on järgmised. Kehtna valla ja ka teiste sarnaste ääremaavaldade probleemiks hariduse valdkonnas on noorte ja laste arvu vähenemine ning suured ja amortiseerunud hooned, mille ülalpidamiseks ja investeeringuteks napib eelarvevahendeid. Kehtna valla haridusvõrku tuleb muuta, sest elanikkonna ja koos sellega laste arvu vähenemine on põhjustanud koolide alatäituvuse ning vallal on keeruline praegust haridusvõrku üleval pidada. Seniste arengute ja demograafilise perspektiivi põhjal on muudatused haridusvõrgus vajalikud. Muudatuste tegemata jätmise korral ei ole Kehtna valla munitsipaalharidusasutused võimelised pakkuma kõikidele valla lastele kvaliteetset haridust. Valla eesmärk on hoida olemasolevaid elanikke ning pakkuda neile vajalikke teenuseid ja tegutsemisvõimalusi võimalikult kodulähedaselt. Kõigile vallas elavatele lastele tagatakse lasteaia- ja koolikoht ning kvaliteetne alus- ja põhiharidus oma koduvallas ning liikumine kodu ja kooli vahel. Ümberkorralduste eesmärk on tagada pädevad õpetajad, tugispetsialistid ja kaasaegne haridustaristu kõigile valla õpilastele ka tulevikus. PGS-i seletuskirja kohaselt on lubatud kool ümber korraldada või kujundada, kui koolikohustuslike ja koolis reaalselt käivate õpilaste arv on suurenenud või vähenenud või omavalitsusele käib majanduslikult üle jõu või ei ole otstarbekas mitmete koolide ülalpidamine. Otsuse kohaselt tuleb Kehtna Vallavalitsusel tuli tagada ja korraldada põhihariduse omandamise võimalus kõikidele Eidapere Kooli õpilastele Kehtna valla munitsipaalkoolides.

KAEBAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

2.Kaebajate nõudeks on tühistada otsus kaebajaid puudutavas osas, st Eidapere Kooli III kooliastmes (7.–9. klass) koolitustegevuse lõpetamine 31.08.2024.
3.Otsus on oluliste põhjendamispuudustega ja menetluse käigus on esitatud ebaõigeid faktiväiteid, et teistes koolides on Eidapere Kooli laste jaoks piisavalt ruumi. Kogukonda (sh kaebajaid) ei kaasatud haldusmenetlusse ning ka hoolekogule ja õpilasesindusele anti ebapiisav aeg otsuse eelnõule seisukohtade esitamiseks.
4.Otsuse eelnõu seletuskiri tugineb suuresti Kehtna valla haridusstrateegiale, mis avalikustati alles 31.01.2024 ja mis on volikogus kinnitamata. Otsuses ei ole kaalutud alternatiivseid lahendusi. Logistiliselt on mõistlikum Eidapere Kool ühendada Kehtna Põhikooliga ning kaaluda tulnuks võimalust sulgeda hoopis Järvakandi Kool.
5.Kaebajate laste jaoks on oluline, et koolis oleksid tugispetsialistid, kes suuremates koolides puuduvad. Koolivahetus mõjub halvasti laste vaimsele tervisele ja õppeedukusele ning koolivahetusega kaasneks osadele kaebajatele vajadus suurteks elulisteks ümberkorraldusteks. Eidapere Kooli sulgemisel pikeneb kaebajate laste koolitee. Kuigi kaardirakenduste kohaselt on Eidapere Kooli ja Järvakandi Kooli vahemaa 9,6 km, on tegemist teega, mis on läbitav vaid suvel. Tegelikult on Eidapere Koolist Järvakandi Koolini 15, km, Kehtna Koolini 25 km ning Valtu Põhikoolini 33 km. Otsuses puudub ka transpordilahendus. 2(5)

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Kehtna vald on kohustatud pakkuma Eidapere Koolis õppivatele ja Kehtna vallas elavatele õpilastele põhihariduse omandamiseks õppekohad. Kehtna vallas tegutseb lisaks Eidapere Koolile veel Järvakandi-, Kehtna- ja Valtu Põhikool. Kehtna vald kinnitab, et suudab täita oma kohustust, st pakkuda põhihariduse omandamiseks õppekoha.
8.Kooli tegevuse ümberkujundamisel on põhikooli ja gümnaasiumiseaduses (PGS) üheselt sätestatud isikute ring, kelle arvamust tuleb küsida kooli tegevuse ümberkorraldamiseks. Antud juhul on Kehtna vald täitnud seadusest tuleneva ärakuulamiskohustuse täitmise. Eidapere kooli lastevanematelt on küsitud koolieelistust.
9.Otsuse eelnõu esitati arvamuse andmiseks PGS § 80 lg-s 1 märgitud kogudele (sh esitas vastuse ka Eidapere Kooli hoolekogu ja õpilasesindus). Kõiki lapsevanemaid ei tulnud eraldi menetlusse kaasata ja ära kuulata (haldusmenetluse seaduse, HMS, § 40 lg 3 p 6; PGS § 80 lg 3).
10.Kehtna vald on koolitranspordiga seonduvat hinnanud, seda küll hüpoteetiliselt ja põgusalt. Kehtna vallal puudub hetkel teadmine millist transpordilahendust õpilased vajavad, sest ei ole reaalselt teavet millises õppeasutuses õpilased alates 01.09.2024 õppetööd jätkavad. Asjaolu, et vaidlustatava otsuse andmise ajaks ei olnud konkreetset transpordilahendust veel välja töötatud, ei tähenda, et koolivõrgu korrastamise otsus on õigusvastane. Otsuse seletuskirja punktis 10 käsitletud õpilastransporti. Teadvustatud on, et õpilastransport vajab ümberkorraldamist. Samas konkreetsed ümberkorraldused tekkivad siis kui õpilaste vanemad on õpilasele õppekoha valinud ja õpilastranspordi vajadusest teada andnud. Ilmselgelt e muutu õpilaste koolitee pikkus ebamõistlikuks, seda juhul kui õpilane jätkab kooliteed Kehtna valla haridusasutuses. Näiteks on Eidapere ja Järvakandi vaheline kaugus ca 10 km, mille läbimine ei muuda õpilasele koolitee pikkust ebamõistlikult pikemaks.
11.Kohalik omavalitsus peab tagama oma territooriumil elavatele lastele võimaluse omandada põhiharidus (PGS § 10 lg 1). Kvaliteetse hariduse andmiseks peavad nii koolikeskkond kui ka koolitöötajad vastama õigusaktidega sätestatud nõuetele. Kehtna vald märgib, et ta ei suuda olemasolevat koolivõrku praegusel kujul üleval pidada, sest valla rahvastik ja koolilaste arv väheneb, puudu on kvalifitseeritud õpetajatest, remonti vajavad kõik koolimajad. Eeltoodud järelm põhineb Kehtna valla haridusstrateegial. Kaebajatel ei ole põhiõigust Eidapere Kooli, sh selle maja säilimisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

12.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
13.Kehtna vallal kui kooli pidajal on kooli ümberkorraldamisel avar kaalutlusruum (nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2022 otsus nr 3-20-1826, p 9) ning halduskohus ei saa hinnata kooli ümberkorraldamise otstarbekust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2021 otsus nr 3-19-2409, p 10). Põhiseaduse § 37 lg-d 2 ja 3 ei anna lapsevanematele õigust nõuda konkreetse kooliastme, Eidapere Kooli III kooliaste, püsimajäämist. Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59).

3(5)

Kohus ei saa asuda vastustaja asemel ise otsustama selle üle, milline koolivõrk vastab kõige paremini valla arengueesmärkidele, vaid saab üksnes kontrollida, kas haridusasutuste võrgu korrastamisel on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Arvestades, et Eidapere Kooli III kooliastmes õpib 17 õpilast, on alusetu kaebajate kahtlus, et teises Kehtna valla koolides ei suudeta neile tagada õppekohta. Ümberkorraldusest saadav tulu

14.Vastustaja kaalutlused on kirjas otsuse seletuskirjas: konkurentsivõimelise hariduse tagamine, võrdsete võimaluste pakkumine kõikidele valla lastele arvestades valla territooriumit, haridusasutuste seisukorda ja paiknemist, hetkeolukorda ning prognoositavaid arenguid (lk 3). Haridusvõrk peab toimima nii, et inim- ja rahaline ressurss on kasutatud optimaalselt (lk 4).
15.Senise haridusvõrgu jätkumisel ei suuda vastustaja pakkuda õpetajatele töötasu, mis ületaks vähemalt palga alammäära, kaasaegset õppekeskkonda või kaasata uusi kvalifitseeritud õpetajaid. See toob kaasa õppekvaliteedi languse (lk 19-20).
16.Eidapere Kool ja Järvakandi Kool ei ole oma väikese arvu õpilaste tõttu iseseisvalt elujõulised. Üheks põhjuseks on nende koolide võimetus katta oma õpetajate palgakulu. Mõlema kooli palgakulu on suurem kui riigi poolt vastavale koolile eraldatud palgatoetus ning palgakulu katmiseks puuduolev osa kaetakse Kehtna Põhikooli ja Valtu Kooli palgakulu arvelt (lk 19).
17.Rahastamisprobleemid on kaasa toonud ebaõigete praktikate rakendamise: haridusliku erivajadusega (HEV) laste õpetamiseks eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse õpetajate palgakulude katmiseks. Tegemist on eraldiseisva riigi toetusega tuge ja erituge vajavatele õpilastele (lk 19).
18.Valla koolid saavad rahastust vastavalt koolis antavate tundide arvule. Kolmanda kooliastme sulgemise puhul väheneks Eidapere Koolis antavate tundide maht 95 tunni võrra, mis omakorda tähendaks riikliku õpetajate tööjõukulude kokkuhoidu 143 123 eurot ühes õppeaastas (lk 22).
19.Kolmanda kooliastme sulgemise puhul rakendub Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusmeede „Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord”. Toetusmeetme maht on vastustaja puhul vahemikus 50 000 - 51 000 eurot, sõltuvalt õpilaste arvust Eidapere Koolis (lk 22).
20.Eeltoodud kaalutlused on asjakohased, sest võimaldavad vastustajal vähendada Eidapere Kooli III kooliastme kulusid ja saada lisarahastust toetusmeetme näol. Neid eelarvevahendeid on vastustajal võimalik kasutada õppekeskkonna parendamiseks ja kvalifitseeritud õpetajate ning tugispetsialistide leidmiseks. Ümberkorralduste mõju kaebajatele
21.Kohtu hinnangul on peamiseks negatiivseks mõjuks kooli mineku ja koolist tuleku ajakulu suurenemine. Seda ei ole aga kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebajate laste koolitee pikeneb võrreldes Eidapere Koolis õppimisega. Sõltuvalt valikust võib see olla maksimaalselt kuni 32 km (Eidapere Valtu googlemaps), kuid kaebaja lastele tagatakse võimalus kasutada ühistransporti. Selline koolitee pikkus ei ole vastuolus PGS § 7 lg-s 3 sätestatuga. Arvestada tuleb kaebajate laste vanust, s.o lapsed on vähemalt 13-aastased (III kooliaste). Selles 4(5)

vanuses laste iseseisev liikumine ühistranspordiga, sh koolibussiga kooli ja kodu vahet ei ole erandlik ega muuda põhiharidust kättesaamatuks.

22.Kooli ümberkorraldamise otsus ei sisalda konkreetset transpordilahendust, kuid vastustaja on kinnitanud, et kavandab transpordi vastavalt lapsevanematelt saadud teabele (otsuse seletuskiri lk 24-25). Kohtul ei ole alust selles kahelda, sest vastustajal on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p-st 8 tulenevalt kohustus korraldada oma haldusterritooriumil koolikohustuslike laste sõit haridusasutusse ja tagasi. Vastustajale on teada transpordi tagamise arvatav kulu.
23.Kohtul ei ole alust kahelda, et vastustaja tagab vajalikud tugispetsialistid. Vastustaja kinnitusel tegutsevad Järvakandi Koolis HEV õpilaste õppe koordineerija, sotsiaalpedagoog ja abiõpetajad ning muid teenuseid tellitakse vastavalt vajadusele väljaspoolt. PGS § 37 lg 2 nõuab üksnes teenuse kättesaadavuse tagamist, mitte tugispetsialistide olemasolu kooli töötajate hulgas. Haridus- ja teadusministri 21.02.2018 määruse nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ § 3 lg 4 kohaselt võetakse teenuse osutamiseks kooli tööle vajalikud tugispetsialistid (eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) või korraldatakse teenuse kättesaadavus muul viisil, arvestades õpilaste vajadustega. Menetluslikud etteheited
24.Vastustaja ei teinud otsuse vastuvõtmisel menetlusvigu.
25.Vastustaja järgis kaasamis- ja ärakuulamiskohustust. Vastustaja esitas otsuse eelnõu arvamuse andmiseks PGS § 80 lg-s 1 märgitud kogudele, kes esitasid lühikesele tähtajale vaatamata oma seisukohad (Eidapere Kooli õpilasesinduse ja hoolekogu 22.01.2024 seisukohad). Kõiki lapsevanemaid ei tulnud menetlusse eraldi kaasata ja ära kuulata (HMS § 40 lg 3 p 6; PGS § 80 lg 3; nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2024 määrus nr 3-23-885, p 15; 28.06.2023 määrus nr 3-23888, p 15). Kooli ümberkorraldamise otsusest on teavitatud PGS § 80 lg 3 nõudeid järgides. Seega on kaebajatele ja nende lastele tagatud vähemalt seadusandja poolt ettenähtud minimaalselt vajalik aeg (5 kuud) kooli vahetamisega seotud muutustega kohanemiseks.
26.Eeltoodust tulenevalt ei teinud vastustaja kaalutlusvigu ega menetlusvigu, mis annaksid aluse otsuse tühistamiseks. Menetluskulud
27.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebajate kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja