Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-2074 10. juuni 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque, ja Nele Siitam Sven Kunsingi kaebus nõudega tühistada Keskkonnaameti otsused registreerida metsateatised Kaebaja Sven Kunsing Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kaasatud haldusorgan Riigimetsa Majandamise Keskus, esindajad Kristiina Lehtmets ja Jaana Hanikat Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2022. a otsus Sven Kunsingi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata.
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris 20. augustil 2021 metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris) Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esitatud järgmised raieload: 1) nr 50000498005 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,87 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 185 tm); 2) nr 50000498009 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,24 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 47 tm); 3) nr 50000498007 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,39 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 83 tm).
2.Sven Kunsing esitas halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 20. augusti 2021. a raielubade tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 2.1 Kaebajal kui Kõverjärve kinnistu omanikul ja püsielanikul on metsaga oluline puutumus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 tähenduses. Kaebaja kinnistu asub Tapa-Loobu maanteest vähem kui 80 meetri kaugusel. Kaebaja elukeskkonnaks saab pidada ka kinnistu kõrval ja läheduses kasvavat metsa, läbi mille kulgeb kinnistule juurdepääsutee maanteelt, kus kaebaja liigub iga päev autoga või jalgsi. Vaidlusalune mets on kaebaja kinnistule puhvriks maanteelt ja kavandatavast liivakarjäärist lähtuvate mõjutuste eest ning kaitseb kinnistut tormikahjustuste, müra ja õhusaaste eest. Keskkonnaamet lubas viimase 2–6 a jooksul lageraiet kinnistuga piirnevatel teisetel kinnistutel, mistõttu ümbritsevad kinnistut enamikust külgedest raiesmikud või võsastuma hakanud langid.
3-21-2074 2.2 Keskkonnaamet alustas kaevandamisloa menetlust teisel pool Tapa-Loobu maanteed kaebaja kinnistust umbes 300 m kaugusel, et rajada 24,36 ha suurune Uku liivakarjäär. Keskkonnaamet arvestab kaevandamisloa menetluses üksnes saasteainete piiväärtuste prognoosi. Seetõttu on kaevandamisloa menetluse alustamise korral loa andmine tõenäoline. Vaidlusalune mets kaitseb kaebaja kinnistut kaevandusest tulenevate negatiivsete mõjutuste eest. Liivakarjääri avamisel on oodata liikluskoormuse olulist suurenemist. 2.3 Kaevandaja tellitud Uku liivakarjääri eksperdihinnangu (töö nr 20/3195) ptk-s 6.2.1 „Müra“ (lk 35) soovitatakse leevendusmeetmena säilitada olemasolev mets taotletava karjääri ja maantee vahel. Järelikult tunnistab ekspert metsa säilitamise vajalikkust tulevase kaevanduse keskkonnamõjude leevendamisel. Sarnaselt karjääri ja maantee vahelise metsaga on müra, peenosakeste ja õhusaaste eest kaitsel tähtis ka vaidlusaluste raielubadega hõlmatud mets. 2.4 Kõverjärve kinnistu ei asu tiheasustus- ega tööstuspiirkonnas, vaid Ohepalu looduskaitseala läheduses ja rohevõrgustiku tuumalal. Seega on kaebaja tervist ja heaolu mõjutavate tegevuste lubamise võimalused piirkonna eripära arvestades piiratumad. 2.5 Kuigi iga raiutava puu asemele on võimalik istutada uus puu, tuleb arvestada, et need ei asenda kohe vanemaid puid. 2.6 Raieload on antud metsaeraldistele, kus asub Kadrina valla üldplaneeringu (ÜP) järgi rohevõrgustiku sõlmala. Kui raie on planeeringust tuleneva nõudega vastuolus, ei saa seda lubada. Lageraie on väga intensiivne metsamajandamise viis, mis ei ole rohevõrgustiku eesmärgiga kooskõlas. Kui kaebaja kinnistu ümber tehakse lageraie peaaegu viimases kinnistu läheduses säilinud metsas, ei ole tagatud looduslike alade ruumiline kättesaadavus. Üldplaneeringu rohealade eesmärki silmas pidades on oluline ka Tapa-Loobu maanteelt ja kavandatavast Uku liivakarjäärist lähtuvate mõjude pehmendamine, korvamine ja ennetamine. 2.7 Esimese rinde puud on umbes 120–150 a vanused. Seega kujutab maanteed ääristav mets endast väärtuslikku looduslikult väljakujunenud ökosüsteemi, mille kaitse on üldplaneeringust nähtuvalt rohevõrgustiku eesmärk. Olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist metsamaaga, ei anna see alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid. Samuti ei ole põhjust üldistavalt eeldada, et rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine on igasugusel looduslikul alal alati ühetaoliselt tagatud. Keskkonnaamet ja RMK ei ole vaidlusaluses metsas tellinud vääriselupaiga inventuuri ega hinnangut metsa vastamise kohta põlismetsa tunnustele. Kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna mõttes on metsal ka esteetiline ja heaolu tagav väärtus.
3.Tallinna Halduskohus jättis 14. märtsi 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 3.1 Kaebajal on kaebeõigus KeÜS § 30 lg 1 kohaselt. Kaebajal on vaidlustatud raieloaga oluline puutumus KeÜS § 23 lg 1 tähenduses. Vaidlustatud raieload puudutavad metsakinnistut, mis piirneb kaebaja kinnistuga. 3.2 Kaebajal pole võimalik oma kaebusega kaitsta avalikke huve, mistõttu kohus ei arvesta rohevõrgustiku terviklikkuse säilitamise vajaduse või looduskaitsealadega seostuvaid väiteid. Samuti ei ole metsa esteetilise väärtuse säilitamine kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus (RKHKo nr 3-3-1-4-12, p 12). 3.3 Kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale rikuvad tema hinnangul Tapa-Loobu maanteelt ning tulevikus kavandatavast Uku liivakaevandusest tulenevad müra, tolm ja õhusaaste. Halduskohus on seisukohal, et Keskkonnaamet ei pidanud vaidlustatud raielubade registreerimisel arvesse võtma planeeritava liivakarjääri mõjusid. Raielubade väljastamise ajal polnud kaevandamisluba antud ning seega ka selle tingimused, sh leevendusmeetmed teada. Tegevusega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju tuleb välistada kaevandamisloa menetluses. Kui see pole võimalik, ei tohi enne metsa taastumist kaevandamisluba anda.
2(8)
3-21-2074 3.4 Kaebaja pidi Kõverjärve kinnistut omandades 2014. a olema teadlik, et kinnistu ei asu maanteest kaugel (vähim kaugus 77 m). Kaebaja ei saanud eeldada, et tema kinnistu ja maantee vahel ei toimu metsamajandamist. Kuigi kahtlemata toimib maantee ja kaebaja kinnistu vaheline mets müra ja õhusaaste osas mingil määral puhvrina, pole põhjust järeldada, et vaidlustatud raiete mõju oleks sedavõrd intensiivne, et rikkuda kaebaja õigusi. 3.5 Kaebaja esitatud eksperdihinnangust nähtub, et kui puhverdav kõrghaljastus puuduks, ei ületaks müratase 44,1 dB kaebaja kinnistu õueala piiril, mis hõlmab seejuures nii kaevandamismüra kui ka liiklusmüra. Kuna tegelikkuses jäetakse RMK ja kaebaja kokkuleppel maantee äärde 10 m laiune noorema metsa riba ning kaebaja kinnistu poole säilikpuude grupp, samuti asub kaebaja enda kinnistul kõrghaljastus, on tegelik müratase veel väiksem. Kuna selline müratase ei ületa piirnorme, ei riku raied müra aspektist kaebaja õigusi. 3.6 Kaebaja pole tõendanud õhusaastest tulenevat mõju. Eksperdihinnang käsitleb üksnes karjääritolmu. Kaebaja pole väitnud, et ületataks õhukvaliteedi piirväärtusi. 3.7 Kadrina valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohevõrgustiku eesmärgiks tagada looduslike alade ruumiline kättesaadavus. Seega haakub rohevõrgustiku säilitamine kaebaja kinnistuga piirneval alal tema õigusega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaks kolmest vaidlustatud raieloast jääb aga üldplaneeringu järgsest rohevõrgustikust välja ning kolmas kattub põhjaosas rohevõrgustikuga vaid väga vähesel määral. Kadrina valla üldplaneeringust ei tulene keeldu rohelises võrgustikus lageraieid teha, seega leidis kohus, et vaidlustatud metsateatiste alusel raiumine ei ole rohelise võrgustiku säilimist või selle eesmärkide saavutamist välistav tegevus. Üldplaneeringust ei tulene niisiis kaebajale õigust nõuda metsa säilitamist. 3.8 Kaebaja väide tormikahjustuste eest kaitsmisest pole tõendatud ega põhistatud. Kuigi kinnistuga piirneva metsa lageraie võib kinnistut mingil määral tuulemõjudele avada, ei saa need mõjutused olla sedavõrd intensiivsed, et need annaks alust raielubade tühistamiseks. Vastasel juhul oleks lageraie sisuliselt välistatud. 3.9 Keskkonnaamet lähtus raielubade väljastamisel Transpordiameti tingimustest riigimaanteede kaitsevööndis lageraiete tegemise kohta. Kaebaja pole väitnud, et kõrvalekaldumine kaitsevööndis kehtivatest piirangutest vähendaks maantee ohutust. Seega pole raieload vastuolus ka ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p-ga 4. 3.10 Kaebaja pärast raielubade väljastamist esitatud ettepanek moodustada kohalikul tasandil kaitstav loodusobjekt ei mõjuta raielubade õiguspärasust.
4.Kaebaja taotles apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2022. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. 5.1 Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebajal on oluline puutumus vaidlusaluse metsaga. Ringkonnakohus nõustus samuti halduskohtu põhjendustega, mis seostusid kaebaja esitatud eksperdihinnanguga, st kuna müratase ei ületa piirnorme, ei riku raied müra aspektist kaebaja õigusi. 5.2 KeÜS § 23 lg 1 ei ole alus keelata kolmandal isikul oma kinnistul asuva metsa majandamist üksnes väitega, et see toob kaasa müra ja õhusaaste suurenemise. Kaebajal polnud õigustatud ootust, et teise isiku raieküpset metsa ei raiuta, kui see pole vastuolus metsaseaduse (MS) § 41 lg-ga 81. Maanteelt lähtuva müra ja õhusaaste leevenduseks on riik ette näinud muud meetmed (müratõkete ehitus, liikluse ümbersuunamine, piirkiiruse vähendamine). Vajaduse korral saab kaebaja selliseid meetmeid nõuda. 5.3 Kaebaja ei saa KeÜS § 23 lg 1 alusel kaitsta rohevõrgustiku toimimist kui avalikku huvi.
3(8)
3-21-2074
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus teha asjas uus otsus asja Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi saatmata ning rahuldada kaebus täies ulatuses. 6.1 Kaebajal on õigus kaitsta rohevõrgustiku toimimist, kuna ÜP vastav säte loob talle subjektiivse õiguse. 1,5 ha raiete kontekstis ei ole 0,2–0,3 ha, mis jääb rohevõrgustiku alale, kaduvväike pindala. Rohevõrgustikul, mille üks eesmärke on pehmendada inimmõjusid, on maantee ääres oluline funktsioon. 6.2 Ringkonnakohtu tõlgendus, mille kohaselt KeÜS § 23 ei anna kinnistuomanikule õigust säilitada oma kinnistu ümber ja kaitseks negatiivsete keskkonnamõjude eest viimaseidki riigimetsatükke, võtab sellelt sättelt sisu. Riigimetsa ainus kasutusviis ei ole lageraie ning riik peab maaomanikuna arvestama looduskaitsehuviga (RKHKm nr 3-20-605/61, p 17). KeÜS § 23 lg 1 kohaldamise eelduseks ei ole, et tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna õigust rikkuv tegevus oleks vastuolus veel mõne õigusnormiga (nagu MS § 41 lg 81, millele tugines ringkonnakohus). Samuti leidis ringkonnakohus ekslikult, et KeÜS § 23 lg-st 4 lähtudes võib kaaluka avaliku huvi või teise isiku õiguse korral KeÜS § 23 lg-st 1 tulenevat õigust piirata (täpsustamata samas, milline selline kaalukas huvi või õigus praegu eksisteerib), kuid teisalt ei pidanud võimalikuks võtta arvesse kaebaja õiguse kaitset toetavaid avalikke huve. 6.3 Ringkonnakohtu argumentatsioon, mille kohaselt riigimetsa kui loodusliku puhvri säilitamise asemel peaks rajama tehislahendusi, ei ole asjakohane. 6.4 Kaebaja vara kaitse seisukohast on ebaproportsionaalne hävitada kaebaja kinnistut ümbritsev mets täielikult, jättes kaebaja õlule vajaduse kaitsta enda tühermaa keskele jäänud kinnistut kahjustuste eest. MS § 42 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi metsaomanik metsa majandamisega luua mh eeldusi tuulekahjustuste tekkeks. 6.5 Ringkonnakohus pani maanteelt lähtuvate mõjude tõendamise koormuse ekslikult kaebajale. Mõjude puudumise pidi välja selgitama vastustaja, igal juhul aga pidanuks kohus uurimisprintsiibist lähtudes vähemalt juhtima kaebaja tähelepanu tõendamisvajadusele. 6.6 Arvestada tulnuks ka kumulatiivset mõju kaevandusega. Vastasel juhul on oht nn salaamitaktikaks. Lõplikult tõendatud mõjude kõrval tulnuks lähtuda ettevaatusprintsiibist. 6.7 Kaebaja kuulub Tapa-Loobu mnt-l igapäevaste liiklejate hulka. Seetõttu on tal õigus nõuda, et raieload sisaldaksid põhjendusi Transpordiametiga sõlmitud kokkuleppe kohta, mis puudutab maantee kaitsevööndit, mille eesmärk on tagada liiklejate ohutus. Tee kaitsevööndis on lageraie keelatud (EhS § 72 lg 1 p 4). EhS § 70 lg-s 3 nimetatud nõusoleku andmist ei saa tõlgendada üldise korra kehtestamisena – nii teed kui ka looduslikud tingimused varieeruvad. Üldise korra kehtestamisega kaob nõusoleku andja tegelik kontroll.
7.Vastustaja palus vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jäi varasemalt kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde neid täiemahuliselt kordamata, kuid märkis vastuses kassatsioonkaebusele täiendavalt järgmist. 7.1 Lageraiet 0,2–0,3 ha ulatuses rohevõrgustiku piirialal, maantee ääres ei saa pidada rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe oluliseks kahjustamiseks ega seeläbi oluliseks keskkonnahäiringuks, mis annaks Keskkonnaametile MS § 41 lg 8 koosmõjus KeÜS § 10 ja PlanS § 6 õiguse metsateatise metsaregistris registreerimisest keelduda. Kadrina valla 4(8)
3-21-2074 üldplaneeringust ei tulene keeldu rohelises võrgustikus lageraiet teostada, piirangud on sätestatud ehitustegevusele, seega ei ole ka planeeringu kehtestaja hinnanud, et raie võiks Kadrina vallas rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ja sidusust ohustada. 7.2 Keskkonnaoht ei saa rohevõrgustikule muutuda isiku subjektiivse õiguse riiveks, põhjusel, et konkreetse indiviidi tervise ja heaoluvajadus ei saa sõltuda sellest, kas keskkonnaosa, mida isik vajab oma tervise ja heaoluvajaduste rahuldamiseks, on planeerimismeetmena rohevõrgustiku hõlmatud või mitte. Tervise- ja heaoluvajadusi saab mõjutada üksnes konkreetne keskkonnaosa ning selles toimuvad muutused ja seda planeeringutest sõltumata. 7.3 Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb reaalne ja konkreetne oht kaebaja tervisele või heaoluvajadusele ja mis see on see metsaraiete tulemusel saabuv väidetav tagajärg, mida soovitakse ära hoida.
8.Vastuses Riigikohtule leidis RMK järgmist. Kavandatava raie tulemusena ei suurene teeliikluse müra ja peenosakeste levik kaebaja kinnistule ning see ei mõjuta kaebaja kinnistu keskkonnaseisundit. Ühtlasi kavandatav raie alal, millel on kattuvus vähesel määral rohevõrgustikuga, ei riku rohevõrgustiku eesmärkide täideviimist ega sea ohtu rohevõrgustiku ala toimimist. Kadrina valla üldplaneeringust ei tulene keeldu rohelises võrgustikus lageraiet teostada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
9.Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jääb jõusse, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 6).
10.Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebajal on oluline puutumus metsaga vaidlusalustel raielankidel. Seetõttu kohaldub KeÜS § 23 lg 1 ning kaebajal on sellest tulenev kaebeõigus KeÜS § 30 lg 1 järgi. Kaebajal ei ole samas võimalik KeÜS § 23 lg 1 alusel kaitsta avalikke huve (RKHKo nr 3-3-1-8-15, p 19 jj). Ka selleks, et kaebaja saaks nõuda rohevõrgustiku ala kaitset KeÜS § 23 alusel, peab tal olema alaga eriline seos, st ala mõjutamine vaidlusaluse tegevusega peab kahjustama tema tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt (vrd RKHKo nr 3-18-913/85, p 20). Kaebaja saab vaidlustada metsaraiet rohevõrgustiku alal osas, mis kattub raieloaga nr 50000498005, kuna kaebajal on oluline puutumus selle rohevõrgustiku alaga.
11.Küll aga ei saa kaebaja nõuda rohevõrgustiku kogu asjaomase tuumala terviklikkuse ja sidususe kaitset ökoloogilistel kaalutlustel, sest see ei puuduta tema õigusi. Võimalikke kumulatiivseid mõjusid ökosüsteemidele ja maastikele, mida kaitstakse rohevõrgustikuga, ei pea saama vaidlustada igaüks (vrd RKHKo nr 3-3-1-68-11, p 28 jj), niisuguse kaebuse saavad esitada keskkonnaühendused. Praegusel juhul ei ole tegemist ka kaebusega planeeringu peale, mille saaks esitada igaüks (vrd RKHKo nr 3-21-125/45 ja 3-20-1310/52). II
12.Riigikohtus jätkub vaidlus selle üle, kas loa andmine vahetult kaebaja elamumaa kõrval paikneva metsa raiumiseks, oli kooskõlas õigusaktidega. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud jätma raieloa andmata, et kaitsta raieala kõrval elavat kaebajat maanteelt ja kavandatavast kaevandusest lähtuvate häiringute eest. Kolleegium märgib selle kohta esmalt, et raieloa menetluses ei ole Keskkonnaametil müra, tolmu ja peenosakeste juures nii ulatuslikku kaalumisruumi kui kohaliku 5(8)
3-21-2074 omavalitsuse üksustel planeerimismenetluses (vrd RKHKo nr 3-3-1-88-15). MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil õigus raieloa andmisest keelduda, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele. Selliseks „õigusakti nõudeks“ on ka KeÜS § 10, mille järgi tuleb keskkonnaohtu vältida (RKHKo nr 3-21-979/44, p 22). Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb sama paragrahvi järgi erandina taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Keskkonnaoht on KeÜS § 5 kohaselt olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse, kui ületatakse keskkonna kvaliteedi piirväärtust (KeÜS § 3 lg 2 p 1).
13.Keskkonnaohu prognoosimisel, kui see on vajalik, tuleb arvestada tõenäoliste häiringutega. Kui häiringuid põhjustavaks tegevuseks, nt maavara kaevandamiseks on juba tehtud põhimõtteline otsus nt planeeringus ja täiendavalt vajaliku loa andmine on tõenäoline, siis pole tegemist vaid teoreetilise stsenaariumiga ja keskkonnaohu hindamisel võib olla asjakohane arvestada ka tulevikus lisaks kavandatava tegevuse mõjusid. Samas kui õigusvastaseid häiringuid on võimalik vältida või leevendada veel andmata loa kõrvaltingimustega, tuleb ohu hindamisel sedagi võimalust arvesse võtta.
14.Raieloa menetluses ei pea Keskkonnaamet üldjuhul hindama, kuidas võib metsa raie mõjutada häiringute levimist olemasolevatelt või kavandatavatelt kaevandamisaladelt või muudelt sarnastelt objektidelt. Metsaomanikul ei ole üldist kohustust säilitada kasvav mets teise isiku huvides. Raieload nr 50000498007 ja 50000498009 ei saa müra ja muu õhusaaste aspektist üldjuhul kaebaja õigusi rikkuda.
15.Eriline on aga õiguslik olukord rohevõrgustiku metsas. Halduskohus on teinud kindlaks, et raieluba nr 50000498005 kattub osaliselt rohevõrgustiku alaga. Tulenevalt HKMS § 229 lg 1 esimesest lausest lähtub sellest ka Riigikohus. Metsa paiknemine rohevõrgustiku alal iseenesest metsa raiumist, sh lageraiet ei välista. Planeerimisseaduse § 6 p 17 sätestab, et rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Metsa raie rohevõrgustiku alal tuleb välistada ennekõike siis, kui raie on vastuolus rohevõrgustiku kaitseks planeeringutes või muudes õigusaktides seatud tingimustega (MS § 41 lg 8), sh kui raie tekitab keskkonnaohu, mida ei tule taluda (KeÜS § 10).
16.Seega peab Keskkonnaamet esiteks kontrollima, ega raie pole vastuolus planeeringus rohevõrgustiku toimimise tagamiseks määratud tingimuste või kitsendustega. Rohevõrgustiku esmane funktsioon on elurikkuse kaitse, juhul kui kohalik omavalitsus ei ole üldplaneeringus teisiti määranud. Seepärast, kui maakonna- või üldplaneeringust ei nähtu, et konkreetse rohevõrgustiku metsa ülesanne on naabreid häirivate keskkonnamõjude vältimine metsa naabruses, ei pea Keskkonnaamet raieloa menetluses omal initsiatiivil uurima, kuidas mõjutaks raie häiringute levimist ühelt ümbruskonna kinnistult teisele. Vahetult külgneva kinnistu omaniku (st naabri) õigusi tuleb üldplaneeringu eriregulatsiooni puudumisel häiringute aspektist kaaluda juhul, kui naaber tõendab, et rohevõrgustiku metsa raiumine toob häiringute tulemusena kaasa keskkonnaohu tema kinnistul.
17.Naaber, kelle õigusi rohemetsa raie võib häiringute tõttu ettenähtavalt puudutada, tuleb raieloa menetlusse kaasata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3). Ettenähtav on selline puutumus ennekõike isikute puhul, kes kasutavad naaberkinnistut elukohana. Kaasamise kohustust ei kummuta raielubade vaidlustamise reaalsele võimalusele kaasa aitav, 1. juulil 2024 jõustuv metsaseaduse § 41 lg 13 uus redaktsioon, mille kohaselt ei või raiet teha enne kümne päeva möödumist raieloa andmisest. HMS § 11 lg 1 p 3 ja § 40 näevad ette kolmanda isiku kaasamise enne, mitte pärast otsuse tegemist. Keskkonnaamet peab tegema mõistlikke pingutusi kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks. 6(8)
3-21-2074
18.Praegusel juhul ei tulenenud maakonna- ega üldplaneeringust nõuet raieloa nr 50000498005 esemeks oleva rohemetsa säilitamiseks kaebaja huvides.
19.Lisaks on kohtud teinud kindlaks, et müratase kaebaja kinnistul jääks ka vaidlusaluse metsa maharaiumisel normtasemest allapoole. Normtasemed on eriregulatsiooniks KeÜS § 23 lg 1 suhtes. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisa 1 kohaselt on elamumaa-aladel ja õuealadel liiklusmüra piirväärtus päeval 60 ja öösel 55 ning sihtväärtus päeval 55 ja öösel 50 dB. Kaevandamise puhul kehtivad tööstusmüra normatiivid – piirväärtused 60 dB päeval ja 45 dB öösiti, sihtväärtused 50 dB päeval ja 40 dB öösiti.
20.Kaebaja esitatud eksperdihinnangu modelleeritud müraarvutuse järgi ei ületaks müratase kaebaja kinnistu õueala piiril 44,1 dB, mis hõlmab seejuures nii kaevandamismüra kui ka liiklusmüra. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 p 1 järgi on praegusel juhul esmajoones määrav müra piirväärtus (vt ka RKHKo nr 3-20-2273/28 ja RKHKo nr 3-20-19/62). Kolleegium märgib siiski, et keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, sh inimese tervisele või heaolule, mis ei ületa arvulist normi (KeÜS § 3 lg 1), st praegusel juhul müra piirväärtust. Siht- ja piirväärtuse vahele jäävat müra ei saa samas lugeda inimese tervise seisukohast ebaoluliseks. Kaevandamismüra jääb päevasel ajal allapoole sihtväärtust (50 dB) ning öösel alla piirväärtust (45 dB), samas kaevandamist on võimalik öisel ajal piirata. Liiklusmüra jääb nii päeval kui öösel alla sihtväärtuse (vastavalt 55 ja 50 dB). Seetõttu ei järeldu asjaolude põhjal kaebaja tervise- ja heaoluvajaduste rikkumist müraga seoses ja Keskkonnaametil puudus alus müra tõttu raieloa andmisest keelduda.
21.Samuti pole kaebaja esitanud piisavaid põhjendusi, millest saaks järeldada tema subjektiivse õiguse rikkumist tolmu ja peenosakesi puudutavas osas. Nende normtasemete ületamist pole kaebaja väitnud ega tõendanud. Sarnaselt müraga võib raie küll olukorda kaebaja kinnistul mõnevõrra halvendada, aga sellega ei kaasne keskkonnaohtu, mis annaks aluse raieloa andmisest keelduda. III
22.Kuivõrd ei esine keskkonnaohtu ega olulist keskkonnahäiringut, millele kaebaja tugineda saaks, siis ei ole vaidlustatud raielubadega kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud.
23.HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Käesolevas raieloa menetluses kaebajat ära ei kuulatud. Kolmanda isiku (RMK) esindaja vestles telefoni teel 9. septembril 2021 kaebajaga ja selgitas kavandatavat raietegevust, kuid see ei kvalifitseeru HMS tähenduses ärakuulamiseks. Kaebajal ei olnud võimalik mõjutada haldusakti sisu, kuna vestlus toimus tagantjärele, mitte enne haldusakti andmist. Samuti ei osalenud haldusakti andnud haldusorgan (Keskkonnaamet) vestluses, seega haldusorgan ei olnud kaebajat ära kuulanud. Menetluses laekunud kaalukate vastuväidetega mittenõustumist tuleb raieloa andmisel põhjendada (HMS § 56 lg 1; RKHKo nr 3-21-979/44, p 35). MS § 41 lg 81 ei ütle, et raieloa andmist ei pea ühelgi juhul põhjendama. Halduskulud ei saa olla õigustus haldusakti põhjendamata jätmiseks, sest mistahes otsuse põhjendamine tähendab mingisugust ressursikulu. Kolleegium meenutab, et haldusakti põhjendamine on oluline kohtusse pöördumise õiguse (PS § 15 lg 1) tagamiseks.
24.HMS § 58 järgi ei too menetlusviga aga kaasa haldusakti tühistamist, kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna puudus keeldumisalus raieloa andmiseks, ei tingi kaebaja ära kuulamata jätmine praegusel juhul kaebuse rahuldamist.
7(8)
3-21-2074
25.Kolleegium märgib veel, et kui raie õiguspärasuse tagamiseks on tarvis mets mingis ulatuses säilitada, siis tuleks see kohustus tagada raieloa kõrvaltingimustega. Piisav ja õigusselge ei pruugi olla jääda lootma pelgalt heale tavale, rahvusvahelistele standarditele ja RMK sisedokumentidele, sest need ei tekita naabrile subjektiivseid õigusi.
26.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg-d 1 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.