Xu kaebus Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000498005, 50000498007 ja 50000498009 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja ‒ X, volitatud esindaja TG Vastustaja ‒ Keskkonnaamet Kolmas isik ‒ Riigimetsa Majandamise Keskus Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.04.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keskkonnaamet registreeris 20.08.2021 metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris) Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esitatud järgmised metsateatised: 1) nr 50000498005 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,87 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 185 tm); 2) nr 50000498009 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,24
ha, raieliik lageraie, raiutav maht 47 tm); 3) nr 50000498007 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,39 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 83 tm).
2.X esitas 13.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse metsateatiste nr 50000498005, 50000498007 ja 50000498009 tühistamiseks. Lisaks palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada nimetatud metsateatiste kehtivus või alternatiivselt täitmine kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 13.09.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kuni 13.10.2021 (kaasa arvatud). Lisaks kaasas Tartu Halduskohus nimetatud määrusega menetlusse kolmanda isikuna RKM ning andis haldusasja kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
4.RMK esitas 28.09.2021 vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamisele. RMK hinnangul tuli esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata ja kohtuasja menetlus lõpetada kuna kaebajal puudub kaebeõigus.
5.Tallinna Halduskohus tühistas 13.10.2021 määrusega Tartu Halduskohtu 13.09.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
6.Kaebaja esitas 28.10.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2021 määruse ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.11.2021 kaebaja määruskaebuse ning peatas metsateatiste nr 50000498005, 50000498007 ja 50000498009 kehtivuse kuni praeguses haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Xu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebajal on YYY kinnistu omaniku ja püsielanikuna oluline puutumus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 tähenduses, vaidlustades metsateatised, mille Keskkonnaamet on andnud YYY kinnistu ja Tapa-Loobu maantee vahelise metsariba raieks. Seadusandja eesmärk on KeÜS § 23 regulatsiooniga pakkuda kaitset isikutele, kes viibivad igapäevaselt raiumisohus olevas metsas või selle läheduses. Kaebaja kinnistu asub Tapa-Loobu maanteest vähem kui 80 meetri kaugusel. Kaebaja elukeskkonnaks saab pidada ka kinnistu kõrval ja läheduses kasvavat metsa, läbi mille kulgeb kinnistule ka juurdepääsutee Tapa-Loobu maanteelt, kus kaebaja liigub igapäevaselt autoga või jalgsi. Vaidlusalune mets on kaebaja kinnistule puhvriks maanteelt ja kavandatavast liivakarjäärist lähtuvate mõjutuste eest ning kaitseb kinnistut tormikahjustuste, müra ja õhusaaste eest. Keskkonnaamet on lubanud viimase 2–6 aasta jooksul lageraiet kinnistuga piirnevatel kinnistutel, mistõttu ümbritsevad kinnistut enamikust külgedest raiesmikud või võsastuma hakanud langid. 2) Keskkonnaamet on alustanud kaevandamisloa menetlust teisele poole Tapa-Loobu maanteed, kaebaja kinnistust vähem kui 300 m kaugusele, 24,36 hektaril Uku liivakarjääri rajamiseks. Peale saasteainete piiväärtuste prognoosi Keskkonnaamet kaevandamisloa menetluses kohtuväliselt kuigivõrd muid kaalutlusi ei arvesta, ka mitte piirkonna elanike omandiõigust ega õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, mistõttu on kaevandamisloa menetluse alustamise korral loa andmine väga tõenäoline. Vaidlusalune mets kaitseb kaebaja kinnistut kaevandusest tulenevate negatiivsete mõjutuste eest. Liivakarjääri avamisel on oodata liikluskoormuse olulist suurenemist manteel. 3) Kaevandaja poolt tellitud Uku liivakarjääri eksperthinnangu (töö nr 20/3195, edaspidi eksperthinnang) peatükis 6.2.1 „Müra“ (lk 35) soovitatakse leevendusmeetmena säilitada olemasolev mets taotletava karjääri ja maantee vahel. Järelikult tunnistab ekspert metsa kui sellise säilitamise vajalikkust tulevase kaevanduse keskkonnamõjude leevendamisel. Sarnaselt
karjääri ja maantee vahelise metsaga omab müra, peenosakeste ja õhusaaste eest kaitsel tähtsust ka vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud mets. Seda veelgi enam juhul, kui Keskkonnaameti kahtlused saavad tõeks ja teiselpool maanteed mets maha raiutakse. 4) YYY kinnistu ei asu tiheasustus- ega tööstuspiirkonnas, vaid Ohepalu looduskaitseala vahetus läheduses ja rohevõrgustiku tuumalal. Seega on kaebaja tervist ja heaolu mõjutavate tegevuste (sh lageraiete) lubamise võimalused piirkonna eripära arvestades piiratumad. 5) Kuigi iga raiutava puu asemele on põhimõtteliselt võimalik istutada uus puu, tuleb arvestada, et need ei asenda oma haljastuslikult ega kultuuriliselt väärtuselt kohe vanemaid maharaiutavaid puid. Selleks kulub aastakümneid. Metsa majandamise mõju tunnustamine kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele on kooskõlas ka metsaseaduse (MS) eesmärgiga tagada metsa säästev majandamine, mis tähendab, et metsa majandamine peab vähemasti samaväärselt majanduslike vajaduste rahuldamisele tagama sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. 6) Metsateatised on antud metsaeraldistele, kus asub Kadrina valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku sõlmala. Kui raie on planeeringust tuleneva nõudega vastuolus, ei saa seda lubada. Lageraie on väga intensiivne metsamajandamise viis, mis ei ole rohevõrgustiku eesmärgiga kooskõlas. Kui kaebaja kinnistu ümber tehakse lageraie peaaegu viimases kinnistu läheduses säilinud metsas, ei ole tagatud looduslike alade ruumiline kättesaadavus. Üldplaneeringu rohealade sätestust silmas pidades on oluline ka Tapa-Loobu maanteelt ja kavandatavast Uku liivakarjäärist lähtuvate mõjude pehmendamine, korvamine ja ennetamine. 7) Raiuda kavatsetavas metsas on enamik esimese rinde puid u 120–150-aasta vanused. Seega kujutab maanteed ääristav mets endast väärtuslikku looduslikult väljakujunenud ökosüsteemi, mille kaitse on üldplaneeringust nähtuvalt rohevõrgustiku eesmärk. Olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist metsamaaga, ei anna see alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid. Samuti ei ole põhjust üldistavalt eeldada, et rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine on igasugusel looduslikul alal alati ühetaoliselt tagatud. Keskkonnaamet ega RMK ei ole vaidlusaluses metsas tellinud vääriselupaiga inventuuri ega hinnangut metsa vastamise kohta põlismetsa tunnustele. Kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna mõttes on metsal ka esteetiline ja heaolu tagav väärtus.
9.Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Vaidlustatud registreeringuga hõlmatud raied peavad kahjustama kaebaja tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt, selleks et ta saaks nõuda KeÜS § 23 alusel metsateatise kehtetuks tunnistamist. Kaebuses ei ole välja toodud, milles kaebaja õiguse tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale rikkumine konkreetselt vaidlustatud registreeringute realiseerimisel seisneb. Seega on kaebus olulises osas põhjendamata. Keskkonnaameti hinnangul ei mõjuta kavandatavad raied kaebajat selliselt, et ta saaks nõuda metsateatiste tühistamist tuginedes KeÜS § 23 lg-le 1. Lisaks ei ole õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimiseks absoluutne ega prevaleeri mis tahes muu õiguse, nagu näiteks kolmandate isikute omandiõiguse või ettevõtlusvabaduse ees. KeÜS § 23 lg 5 tuginedes ei saa kaebaja tõrjuda mistahes ebasoodsa keskkonnamõjuga tegevust, vaid keskkonna sellist tegelikku ja reaalset mõjutamist, mille tulemusena ei saa enam rääkida tema tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimisest. Olemasolev esteetiline vaade ei ole KeÜS § 23 lg 1 alusel kaitstav õigus. 2) MS § 41 lg 81 sätestab ühemõtteliselt, et kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris. Seega on Keskkonnaameti diskretsiooniõigus redutseeritud nullini. Kaalutlusruumi metsateatiste menetluses sätestab MS § 41 lg 8, mis annab õiguse kavandatava raie registreerimisest keelduda juhul, kui raie ei vasta õigusaktide nõuetele. Järelikult ei saa metsateatise registreerimisest keeldumise aluseks olla muu pooleliolev
haldusmenetlus, kus ei ole antud haldusakti, mis saaks olla MS § 41 lg 8 sätestatud metsateatise registreerimisest keeldumise aluseks. Uku liivakarjääris kaevandamiseks ei olnud vaidlustatud registreeringute kinnitamise ajal antud ühtegi haldusakti, millega Keskkonnaamet saanuks metsateatiste menetluses arvestada. Juhul, kui keskkonnaluba kaevandamiseks oleks antud ning selles oleks ainsa alternatiivina keskkonnahäiringute vähendamiseks ettenähtud vaidlusaluse metsariba säilimine, tulnuks Keskkonnaametil sellega metsateatiste menetluses arvestada. Kohtuasja raamidest väljuks arutelu, kas üldse saab kolmandale isikule kaevandamistegevusest tulenevate häiringute leevendamiseks seada sedavõrd suurt omandiõiguse piirangut. 3) Eksperthinnangus on jõutud järeldusele, et lähimate elamuteni kaevandamistegevusest tulenevaid mürahäiringuid ei jõua või kui jõuavad, siis ei ole need üldisest foonist eristatavad, ning prognoositud, et lähimate majapidamiste õuealadel ülenormatiivset müra kaevadamisega ei kaasne. Ekspert ei pea esialgu vajalikuks isegi mürataseme seiret kavandatava tegevuse realiseerimisel. Keskkonnaametil ei ole mingit alust kahelda eksperthinnangus toodud järeldustes. Eksperthinnangu lk-l 35 on mõjuhinnang soojumika kasvukohale, mitte aga kaebaja kinnistu ja maantee vahele jääva metsariba säilimise vajalikkusele kaevandamisest tuleneva müra ja peenosakeste häiringu vähendamiseks vajaliku alternatiivina. Kuigi see väljub käesoleva kaebuse raamidest, tuleb märkida, et Keskkonnaamet selgitab kõik kavandatava kaevandamistegevusega seotud asjaolud välja kaevandamisloa menetluses. Arvesse võetakse nii eksperthinnangus tehtud järeldusi kui ka avatud menetluse käigus laekunud vastuväiteid ning ettepanekuid. Kaebaja on aktiivne menetlusosaline ka kaevandamisloa menetluses ja tal on võimalik teha ettepanekuid kaevandamistegevusest tulenevate võimalike häiringute vähendamiseks. Kaevandamisloa saajal on kohustus kogu kaevandamistegevuse käigus järgida kõiki kehtivaid normatiive ning võtta kasutusele meetmed ülenormatiivsete häiringute lõpetamiseks. Juhul, kui täiendavate tingimuste seadmisest ei piisa, on võimalik tunnistada kaevandamisluba kehtetuks. Käesoleva kohtuasja raames ei saa lahendada kaevandamisloa menetlusest tulenevaid küsimusi. Kohus saab haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise aja seisuga. Vaidlustatud metsateatiste andmisel ei olnud kehtivat õigusakti ega haldusakti, sh kaevandamisluba, millega need oleksid olnud vastuolus. 4) Kaebaja ei väida, et tema kinnistule leviks Tapa-Loobu maanteelt ülenormatiivne müra. Kehtivate planeeringute kohaselt ei ole kavandatud raiealadel metsa majandmisele seatud mingeid piiranguid liiklusmürast tulenevate häiringute vähendamiseks kaebaja kinnistul. Liiklusmüra normtasemed elamutes sätestab sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (määrus nr 42) § 6. Kui maanteelt tulenev liiklusmüra ületab määruses nr 42 sätestatud normtasemeid, on võimalik mürahäiringuid erinevate meetoditega vähendada, sh müraseinte või müravallide rajamisega. Tapa–Loobu tugimaantee on riigile kuuluv tee, mille omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet, kelle poole on kaebajal võimalik liiklusmürast tulenevate häiringute väljaselgitamiseks ja vähendamiseks pöörduda. 5) Vaidlustatud metsateatised registreeriti metsaregistri automaatsüsteemis, mis hindab kavandatud raiete õiguspärasust läbi erinevatel andmekihtidel oleva info omavahelise võrdlemise ning langetab otsuse. Antud ala ei kattu üldplaneeringust tulenevate kitsenduste andmekihiga, kuna Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole seal Kadrina valla üldplaneeringust tulenevaid kitsendusi metsa majandamisele. Üldplaneeringust ei tulene kohustust säilitada vaidlusalust metsa puhvrina riigimaanteelt tuleneva liiklusmüra vähendamiseks ning vaidlusaluste registreeringute ala ei asu ühelgi kaitstaval loodusobjektil. Metsateatiste nr 50000498007 ja 50000498009 ala jääb Keskkonnaameti hinnangul rohevõrgustiku piirist väljapoole, mistõttu tuleb nende osas jätta tähelepanuta kõik kaebaja väited seoses raietega rohevõrgustiku alal. Metsateatise nr 50000498005 ala põhjaosa jääb osaliselt (hinnanguliselt 0,2–0,3 ha) rohevõrgustiku alale ning selles osas saab väiteid hinnata. Kaebusest ei selgu, kuidas raied rohevõrgustiku alal kahjustavad kaebaja tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt.
Kaebajal ei ole populaarkaebuse esitamise õigust. Rohevõrgustiku olemasolu ei tähenda automaatset metsamajandamise keeldu. Samuti ei saa raiete tegemist pidada rohevõrgustiku eesmärkide täideviimist välistavaks, eriti arvestades, et rohevõrgustikuga kattub selle servast vaid ühe metsateatise ala vähesel määral. Lageraie järgselt võtab metsa uuenemine küll aega, kuid see ei too kaasa loodusliku ala vähenemist rohevõrgustiku alal. 6) Vaidlustatud metsateatised on registreeritud enne kaebaja poolt Kadrina vallale kaitseala moodustamise ettepaneku tegemist. Seega ei olnud raiete registreerimise hetkel antud asjaolu teada ning sellega ei saa vaidlustatud registreeringute õiguspärasuse hindamisel arvestada. Lisaks ei saaks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku tegemine olla aluseks raiete registreerimata jätmiseks. Kaebaja 21.10.2021 taotlus ei ole õigusakt. Looduskaitseseadusega (LKS) on antud õigus peatada haldusaktide (sh metsateatiste) andmise menetlus seoses loodusobjektide kaitse alla võtmise protsessiga. LKS muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt aga ei kohaldu LKS § 8 lg 6 säte kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide puhul. 7) Maanteeamet (tänane Transpordiamet) on 25.02.2019 ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 mõttes, olles kaalunud lageraiete lubamist riigiteede kaitsevööndis, Keskkonnaametile edastanud tingimused ja soovitused, mille täitmisel andis ehitise omanikuna loa riigimaanteede kaitsevööndis lageraiete tegemiseks. Keskkonnaamet lisab automaatselt antud tingimused ja soovitused igakordselt metsateatistele, mis kattuvad riigiteede kaitsevööndiga. Seda on tehtud ka metsateatiste nr 50000498005, 50000498009 ja 50000498007 puhul. 8) Metsateatiste menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seadust MS-is toodud erisustega. MS ei näe üldjuhul ette kolmanda isiku kaasamist metsateatiste menetlusse. Õiguskantsler on 03.04.2018 kirjas nr 6-1/180178/1801556 märkinud, et kuna menetluse kiirus on oluline suurema osa metsaomanike jaoks ning kaasamata jätmisega ei kaasne kolmandale isikule püsivaid ja ülemäära intensiivseid piirangid, siis ei saa pidada MS § 1 lg 2 ja MS § 41 lg 7, 8 ja 81 tehtud erisusi haldusmenetluse seadusest hea halduse tava rikkuvaks ega ka omandipõhiõigust ülemääraselt riivavaks. Õiguskantsleri seisukohast tulenevalt saab väita, et kehtiv õigus ei näe üldjuhul metsateatiste menetluses piirinaabrite kaasamist ette, seda tuleb teha vaid erandlikel juhtudel. Praegu teavitatakse uuendusraie registreerimisest kavandatava raiealaga piirnevate kinnistute omanikke, kui sellise teavituste saamise soov on riigiportaalis aktiveeritud. YYY kinnistu piirneb üksnes metsateatise nr 50000498005 alaga, mistõttu saadeti teavitus raie registreerimise kohta vaid selle metsateatise kohta.
10.RMK leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Raie on tavapärane metsa majandamise viis. Ka RMK esitatud metsateatistele kehtib metsaseaduse § 41 lõige 81, st kui kavandatud raie vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, siis tuleb see metsaregistris registreerida. Raiele järgneb metsauuendus ja ala jääb endiselt metsamaaks. RMK poolt kavandatakse raie kolmel eraldisel kokku 1,5 hektaril, mida ei saa nimetada suureks alaks. 2) Kaebaja heidab RMK-le ette, et ta ei arvesta avaliku huviga puhvermetsa säilitamiseks, kuid kolmandale isikule ei ole selge, kui laia või missugust metsa ta soovib säilitada. Avalik huvi keskkonna säilitamiseks ei ole absoluutne ning see ei tähenda, et see prevaleeriks riigi kui metsaomaniku õiguste ja kohustuste täitmise ees. Piiranguteta majandusmetsas raieküpse metsa raie ei ole õigusvastane. 3) Alusetu on kaebaja väide, et teda ei ole kaasatud. Kaebajale on selgitatud kavandatavat raietegevust ja pakutud võimalust esitada ülevaatuse käigus erisoove tehtava raie osas (sh milliseid puid võiks raie käigus säilitada). RMK esindaja vestles telefoni teel 09.09.2021 kaebajaga ja selgitas kavandatavat raietegevust. Tee äärde jäetakse puhvriks 10 m laiune riba nooremat metsa ja kaebaja kinnistu poolsesse serva jäetakse säilikpuude grupp. Planeeritav
raielank uuendatakse mõne aasta jooksul. RMK ja kaebaja leppisid kokku, et enne raietegevust ei alustata, kui kavandatav raielank on looduses koos üle vaadatud. 4) Õigusaktid või planeering ei keela lageraie tegemist rohevõrgustiku alal. Kui raie olekski kavandatud rohevõrgustiku alale ja planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi, puudub Keskkonnaametil õiguslik alus registreeringust keelduda. 5) Kaebus on esitatud kaebaja kinnistust 300 m kaugusele kavandatavast kaevandusest leviva müra, tolmu ja õhusaaste eest kaitseks. Sellele viitab asjaolu, et kaebaja on oma väidete esitamisel tuginenud eksperdihinnangule Uku liivakarjääri keskkonnamõjude kohta. Eksperthinnangu soovitus leevendusmeetmena säilitada olemasolev metsariba ei puuduta vaidlustatud metsateatistega raiuda kavandatud metsa. Eksperthinnang ei ole kaevandusega kaasneva müra hindamisel arvestatud metsaga (va Ohepalu looduskaitsealal), mis võimaldab hinnata müra levikut konservatiivsemalt. Tulemusena on jõutud järeldusele, et mh kaebaja kinnistu õuealale müra ei levi või levib vähesel määral ega ole eristatav muust foonimürast. Kõrvalmaanteest tingitud ülenormatiivne müratase (>60 dB) levib tee välimisest servast kuni ~5-10 m kaugusele. Hoonete teepoolsetele fassaadidele kehtestatud piirnormi 65 dB ei ületata. RMK on pidanud võimalikuks jätta mets kasvama kavandataval raiealal teepoolsel küljel kuni 10 m laiuses. Karjäärist väljaveoga lisanduv liikluskoormus ei oma olemasoleva tugimaantee liiklusfoonile eristatavat mõju ning liiklusmüra suurenemine on seetõttu minimaalne. Samuti on eksperthinnangus sedastatud, et õhusaaste levik kaevandamisest on minimaalne ning tootmisterritooriumist väljapoole ega lähimate majapidamisteni kavandatava tegevusega arvestatavaid peenosakeste kontsentratsioone ei levi.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas kaebajal on asjas KeÜS § 30 lg 1 kohaselt kaebeõigus. Nimetatud sättele vastavalt võib isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, esitada kaebuse halduskohtusse HKMS-is sätestatud korras. KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Niisiis tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kaebajal on vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsaga oluline puutumus ning kas kaebus on esitatud sellest keskkonnast tuleneva tervise- ja heaoluvajaduse kaitseks. KeÜS §23 lg 2 täpsustab, et oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Sealjuures loetakse mõjutatud keskkonnaks KeÜS § 23 lg 3 kohaselt ka juba tõenäoliselt mõjutatud keskkonda, mistõttu piisab KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õiguse riiveks juba ka potentsiaalsest ja ebakindlast mõjust keskkonnale.
12.Riigikohus on pidanud võimalikuks, et metsakinnistul, kus isik käis sageli jalutamas ning mida eraldas tema elukohast kõrghaljastusega kinnistu, teostatavad raied võivad riivata isiku õigust tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 8). Käesoleval juhul puudutavad vaidlustatud metsateatised metsakinnistut, mis piirneb kaebaja kinnistuga, kus ta ka alaliselt elab. Seejuures on metsateatis nr 50000498005 lageraie tegemiseks registreeritud eraldisel, mis piirneb osaliselt kaebaja kinnistuga. Kaebaja on selgitanud, et viibib igapäevaselt autoga või jalgsi metsateatistega hõlmatud metsas, kuna seda läbib kaebaja kinnistul asuvasse elukohta Tapa-Loobu maanteelt viiv tee. Kohtu hinnangul on tegemist seega keskkonnaga, millega kaebajal on oluline puutumus KeÜS § 23 lg 2 mõttes.
13.Metsateatistega hõlmatud mets asub kaebaja kinnistu ja Tapa-Loobu maantee vahel, mistõttu selle raiumisel suurenevad kaebaja hinnangul negatiivsed mõjutused tema kinnistule, mis riivavad tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on tegemist intensiivsema mõjutusega kaebaja
kinnistule, kui oli kaebaja elukohale haldusasjas nr 3-20-580. Kokkuvõttes tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebajal on asjas kaebeõigus. Seejuures ei ole kaebajal võimalik aga kaebusega kaitsta avalikke huve, mistõttu kohus kaebaja sellekohaseid väiteid (nt rohevõrgustiku terviklikkuse säilitamise vajaduse või mõjude looduskaitse aladele kohta) ei arvesta. Ka ei ole vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsa esteetilise väärtuse säilitamise huvi kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12).
14.Kohtul tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, kas riived, millele kaebaja tugineb, on õiguspärased või on Keskkonnaamet vaidlustatud metsateatiste registreerimisega kaebaja õigusi rikkunud. Kohus märgib, et igasugune negatiivne mõjutus ei too kaasa järeldust, et kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale oleks rikutud, kuna riive võib olla põhjendatud. KeÜS § 23 lg 4 kohaselt võetakse keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele hinnates arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Kaebusest võib kokkuvõtlikult järeldada, et kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale rikuvad tema hinnangul Tapa-Loobu maanteelt ning tulevikus kavandatavast Uku liivakaevandusest tulenevad müra, tolm ja õhusaaste.
15.Tallinna Ringkonnakohus on 09.11.2021 määruses (p-s 8) märkinud, et kaebaja väited seoses planeeritava liivakarjääri mõjudega ei ole asjakohatud ning neid mõjusid tulnuks metsateatise registreerimisel arvestada. Kuivõrd ringkonnakohtu nimetatud määrus ei ole otsus, millega saadeti asi uueks arutamiseks HKMS § 202 mõttes, ei ole seal kajastatud seisukohad halduskohtule kohustuslikud. Halduskohus on seisukohal, et Keskkonnaamet ei pidanud vaidlustatud metsateatiste registreerimisel arvesse võtma planeeritava liivakarjääri mõjusid, mistõttu ei ole liivakarjääri puudutavad väited ka kohtumenetluses asjakohased. Keskkonnaametil on kohustus metsateatised registreerida, kui kavandatud raied vastavad õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 81). Vaidlustatud metsateatiste registreerimise ajal ei olnud kaevandamisluba antud (ega ole ka praegu), mistõttu puudus kehtiv haldusakt, millest võinuks tuleneda nõuded, mis muutnuks metsateatiste registreerimise õigusvastaseks. Kohtule arusaadavalt puudus metsateatiste registreerimise ajahetkel ka kindel arusaam, kas, millal ning millistel tingimustel kõnealune kaevandamisluba üleüldse tulevikus antakse. Eelkõige puudus niisiis kindlus selles, millised meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb keskkonnaloa taotlejal kasutusele võtta ning kui tõhusaks neid põhjust pidada on. Seega ei oleks teabe puudumise tõttu Keskkonnaametil olnud mõistlikult võimalik ka hinnata, millised keskkonnamõjud Uku liivakarjäärist selle käitamisel ümbritsevale keskkonnale kaasnevad ning kaebaja kinnistule võivad jõuda. Lisaks peaks tegevuse negatiivse keskkonnamõju välistama ja kõrvaldama tegevuse teostaja. Ja kui see ilma vaidlusaluse metsata muude meetmetega võimalik pole, siis tuleb Keskkonnaametil keelduda enne metsa taastumist Uku liivakarjäärile kaevandamisloa väljastamisest. Niisiis tuleb planeeritava Uku liivakarjääri keskkonnamõju puudutavad väited esitada justnimelt kaevandamisloa menetluses. Metsateatiste registreerimisel ei ole Keskkonnaametil põhjust eeldada, et menetlus kaevandamisloa andmiseks lõppeb kaebaja õigusi rikkuva haldusaktiga.
16.Kaebaja on kaebuses märkinud, et omandas YYY kinnistu 2014. aastal. Kaebaja pidi teadlik olema, et kinnistu ei asu maanteest kaugel (vähim kaugus 77 m). Samuti ei saanud tal olla eeldust, et mingisugust metsamajandamist tema kinnistu ja Tapa-Loobu maantee vahelisel alal ei toimu. Kuigi kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et maantee ja kaebaja elamu vahel asuv mets toimib nende läheduse tõttu maanteel tuleneva müra ja õhusaaste osas mingil määral puhvrina, ei ole põhjust järeldada, et vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamise mõju oleks kaebaja õiguste rikkumiseks piisavalt intensiivne.
17.Kaebaja on oma õiguste rikkumist tõendanud vaid eksperthinnanguga ja leidnud, et vaidlustatud metsateatistega hõlmatud mets on vajalik kaebaja kinnistuni jõudvate
keskkonnamõjude leevendamiseks. Nimetatud hinnangus on mh Uku liivakarjääri müra leviku kirjeldamiseks teostatud müratasemete modelleerimine ja koostatud mürakaart vastavalt keskkonnaministri 20.10.2016 määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Müra hajumise mudelist nähtuvalt ei ületa ka maksimaalse kaevandamismüra puhul ja ilma igasuguse keskkonnamõju neutraliseeriva kõrghaljastuseta müratase 44,1 dB kaebaja kinnistu õueala piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormi 60 dB ega liiklusmüra piirnormi 60 dB. See müratase hõlmab lisaks Tapa-Loobu maantee mürale ka maksimaalset Uku liivakarjäärist (mille rajamine ja selle keskkonnamõju piiravad potentsiaalsed meetmed pole veel kindlad) tulenevat müra, ega arvesta tegelikkuses ka peale metsateatiste realiseerimist alles jäävat metsa (maantee äärde 10 meetri laiune noorema metsa riba, kaebaja kinnistu poole säilikpuude grupp ja kaebaja enda kinnistul asuv kõrghaljastus) müralevikut neutraliseerivat mõju. Seega jääb tegelikkuses kaebaja kinnistu müratase kindlasti eksperthinnangus leitud maksimaalsest väärtusest allapoole. Kuivõrd juba 44,1 dB on määrusega nr 71 kehtestatud piirnormist madalam, ei saa eeldada, et raied rikuksid mürast tulenevalt kaebaja õigusi. Ka ei saa järeldada, et raiete mõjul ületataks määruses nr 42 sätestatud liiklusmüra normtasemeid elamutes (päevasel ajal 40 dB). Kaebaja ei ole esitanud muid tõendeid ega põhjendusi, millest tulenevalt saaks jõuda järelduseni, et raiete tulemusel lisanduv müra rikuks kaebaja õigust tervise ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale.
18.Õhusaastest (sh tolmust) kaebaja kinnistule Tapa-Loobu maanteelt metsateatiste alusel raiete teostamise järgselt kaasneva täiendava mõju kohta ei ole kaebaja üldse tõendeid esitanud, vaid on esitanud ainult üldsõnalised väited negatiivse mõjutuse olemasolu kohta. Eksperthinnangu põhjal ei ole võimalik teha järeldusi maanteest kaebaja kinnistule kaasneva õhusaaste kohta, kuna see käsitleb üksnes Uku liivakarjääri käitamisega kaasneva tolmu levikut. Samuti ei ole kaebaja õhusaaste osas tuginenud väitele, et vaidlustatud metsateatiste realiseerimine toob kaasa Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” sätestatud piirväärtuste ületamise. Kaebaja ei ole esitanud ka selgitusi, miks vaidlustatud raiete mõju kaebaja kinnistu õhukvaliteedile rikub tema õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale. Kohtul ei ole alust leida, et metsaraied toovad kaebaja kinnistul kaasa õhukvaliteedi languse määras, millest saaks järeldada, et metsateatised rikuvad kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale.
19.Kaebaja peab vaidlustatud metsateatisi õigusvastaseks ka põhjusel, et need on vastuolus Kadrina valla kehtiva üldplaneeringuga, kuna metsateatised hõlmavad rohevõrgustikku kuuluvaid metsaalasid, millel lageraie tegemine pole rohevõrgustiku eesmärgiga kooskõlas. Rohelise võrgustikiu eesmärgiks on Kadrina valla 2006. a üldplaneeringu seletuskirja kohaselt mh ka looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine, mistõttu on rohelise võrgustiku säilitamine kaebaja kinnistuga piirneval alal seotud ka kaebaja õigusega tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale. Kadrina vald on 05.01.2022 vastuses kohtunõudele aga kinnitanud, et Keskkonnaameti arvamus rohelise võrgustiku ulatusest on korrektne ning metsateatiste registreeringutega nr 50000498007 ja 50000498009 kaetud alad jäävad Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku ala piirist väljapoole ning metsateatise registreering nr 50000498005 kattub põhjaosas väga vähesel määral rohevõrgustiku alaga. Kuivõrd tegemist on Kadrina valla üldplaneeringust tuleneva alaga, peab kohus Kadrina valla selgitust usaldusväärseks ja lähtub nendest andmetest, mitte kaebaja arusaamast, et kõik vaidlustatud metsateatised puudutavad rohevõrgustikku kuuluvat metsa. Kuna kolmest vaidlustatud metsateatisest vaid metsateatisega nr 50000498005 hõlmatud eraldise väike osa (0,2-0,3 ha) on rohelisse võrgustikku kuuluv mets, mis lisaks asub rohevõrgustiku piirialal, ning Kadrina valla üldplaneeringust ei tulene keeldu rohelises võrgustikus lageraiete teostamiseks,
jääb kohus seisukohale, et vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamine ei ole rohelise võrgustiku säilimist või selle eesmärkide saavutamist välistav tegevus. Üldplaneeringust ei tule niisiis kaebajale õigust nõuda metsa säilitamist.
20.Täiendavalt on kaebaja üldsõnaliselt tuginenud asjaolule, et metsateatistega hõlmatud mets kaitseb tema kinnistut tormikahjustuste eest. See väide on kohtu hinnangul suunatud kaebaja omandõiguse kaitseks. Samas ei ole kaebaja seda väidet tõendanud ega esitanud ka põhjendusi, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et raie mõju kaebaja kinnistule oleks tormikahjustuste mõttes erakordne. Kuigi kinnistuga piirneva metsa lageraie võib kinnistu teataval määral tuulemõjudele avatumaks muuta, ei saa kohu hinnangul need mõjutused olla niivõrd intensiivsed, et sellega peaks metsateatiste registreerimisel arvestama või et see annaks alust metsateatise tühistamiseks. Viimasel juhul oleks sisuliselt välistatud lageraiet lubavate metsateatiste registreerimine.
21.Kaebaja hinnangul ei ole vaidlustatud metsateatistes põhjendatud kaalutlusi, mis tee kaitsevööndis kehtivast lageraie keelust (EhS § 72 lg 1 p 4) kõrvalekaldumist sisuliselt õigustaksid. Keskkonnaamet on vastuses kaebusele selgitanud, et Transpordiamet on 25.02.2019 EhS § 70 lg 3 mõttes edastanud Keskkonnaametile tingimused ja soovitused, mille täitmisel andis ehitise omanikuna loa riigimaanteede kaitsevööndis lageraiete tegemiseks. Kohtul pole põhjust nimetatud selgituses kahelda. Kuivõrd Keskkonnaamet on vaidlustatud metsateatiste registreerimisel Transpordiameti tingimustest ja soovitustest lähtunud, lisades need metsateatisele, on Keskkonnaamet kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldunud kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaebaja ei ole menetluses väitnud, et selline kõrvalekaldumine vähendab Tapa-Loobu maantee ohutust. Niisiis ei ole metsateatiste registreerimine EhS 72 lg 1 p-ga 4 vastuolus.
22.See, et kaebaja on 21.10.2021 esitanud Kadrina vallale ettepaneku kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava Uku loodusobjekti moodustamiseks, ei mõjuta vaidlustatud metsateatiste õiguspärasust, kuivõrd ettepanek on esitatud pärast metsateatiste registreerimist.
23.Kokkuvõttes leiab kohus, et metsateatised nr 50000498005, 50000498007 ja 50000498009 ei riku kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale, mistõttu tuleb kaebaja kaebus rahuldamata jätta.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega RMK ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.