Xi kaebus Rae valla vastu eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 840,44 eurot (põhinõue 783,05 eurot ja viivis 57,39 eurot).
2.Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses järgmiselt: - põhinõude 660,73 euro suuruselt osalt alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni; - põhinõude 122,32 euro suuruselt osalt alates 01.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 23,55 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
4.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.07.2024 a.
1.X esitas 16.09.2023 Rae vallale taotluse lastehoiu teenuse kasutamise eest enammakstud raha hüvitamiseks (dtl 5 jj). Rae vald jättis 13.10.2023 kirjaga nr 10-1.1/9908-1 taotluse rahuldamata (dtl 4).
2.X esitas 15.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib oma lapse eralastehoiu kulude hüvitamist ajavahemiku 08.02.2022 – 20.08.2023 eest kokku summas 809,28 eurot. Kaebuse põhjendused: 1(8)
1.Vald ei taganud kaebaja lapsele alates 1,5 aastaseks saamisest KELS § 10 lõikes 1 ettenähtud võimalust käia munitsipaallasteaias. Seetõttu käis laps veebruarist 2022 – augustini 2023 eralastehoidudes.
2.Seetõttu tuli kaebajal erahoius võrreldes munitsipaallasteaiaga teha suuremaid kulutusi. Lapse vanematele tekkisid lisakulud summas 809,28 eurot, sh enammakstud toiduraha kulu 513 eurot ja kohatasu erinevus, mis sisaldab tulumaksutagastuse saamata jäämist, 296,28 eurot.
3.Kaebaja taotleb kahjusummalt viivist alates 16.09.2023.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Kaebaja lapsele tagati lasteaiakoht vastavalt Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ § 5 lõikele 1 kohataotluste järjekorra lausel. Kaebaja soovis lapsele lasteaiakohta alates 14.02.2022 ja sai lasteaiakoha alates 21.08.2023. Seega toimub laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õigusakti kohaselt.
2.Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja lastehoidude vahel on sõlmitud lepingud vanema nõusoleku alusel. Lepingute kohaselt oli söögiraha tasumine lapsevanema kohustus. Seega oli vanem sellest teadlik ja nõustus tasuma söögiraha. Rae vald on KELS § 27 lg 3 ja 4 sätestatut arvestades rahastanud kaebaja lapsele ostutatud lapsehoiuteenust selliselt, et vanema poolt kaetav lastehoiu kohatasu vastas munitsipaallasteaia kohatasu määrale.
3.Kaebaja ei ole tõendanud kahju tekkimist tulumaksutagastuse osas, sj ei ole kaebaja tõendanud oma maksustatavat tulu ega koolituskulude mahtumist 1200 euro suuruse piirangu sisse.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja lapsele (snd xx xx xxxx) taotleti lasteaiakohta 03.09.2020, sooviga saada koht alates 14.02.2022 (dtl 44). Laps hakkas erahoius käima 08.02.2022 (dtl 45) ning alates 21.08.2023 teeninduspiirkonna lasteasutuses (vastustaja 12.12.2023 seisukoha p 1.1; dtl 166).
5.KELS § 10 lg 1 lubab lasteasutuse koha asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast1, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
2(8)
- Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka nt lapsehoiuteenuse rahastamise kolmepoolseid lepinguid (dtl 47-50 ja 52-55), kuna sellest ei nähtu selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et kaebajal on igal ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel koht munitsipaallasteasutuses. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega olid eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
6.Ajal, mil sooviti kaebaja lapse taotluse lahendamist, kehtis Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (määrus nr 4). Riigikohus leidis viidatud määruse kohta 06.02.2023 otsuses järgmist: - Lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38). - Nõuet, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, tuleb pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada (p 41). Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmata jätmiseks põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud.
7.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus 3(8)
raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
8.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja kaebaja kohtule esitatud selgitustest.
8.1.Enammakstud kohatasu Kaebaja on nii vastustajale (dtl 8 jj) kui ka kohtule esitatud kahjuarvestuses (dtl 56 jj) kajastanud kohatasusid ja arvestanud kohatasu erinevuse hulka ka tulumaksutagastuse. Kuivõrd kohus käsitleb kohatasu erinevust ja saamata jäänud tulumaksutagastust eri kahjuliikidena, küsis kohus kaebajalt, kas ta soovib ka enamtasutud kohatasu hüvitamist. Kaebaja seda soovis (dtl 161). Kaebaja tasus veebruaris 2022 lastehoiu kohatasu 72 eurot (dtl 60, 83). Laps alustas hoius käimist alates 08.02.2022, samas lasteaiakohta sooviti lapsele saada alates 14.02.2022. Seega tuleb kohatasu osas võrrelda olukordi, kus laps oleks nii lastehoius kui ka munitsipaallasteaias käimist alustanud 14.02.2022. Kuivõrd kohtul puudub teave selle kohta, kuidas lastehoius kujunes kohatasu juhul, kui hoiukoha kasutamist alustati poole kuu pealt, kohaldab kohus hoius alates 14.02.2022 tasumisele kuulunud kohatasu arvutamisele Rae valla vastavat õigusakti. Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ (määrus nr 42) 01.01.2020-31.08.2023 kehtinud redaktsiooni2 § 4 lg 2 kohaselt arvestati esmakordselt lasteasutusse astumisel esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi alates esimesest lasteaiapäevast. Vahemikus 08.02.202228.02.2022 (k.a) on 21 kalendripäeva. Seega tasus kaebaja lastehoius ühe kalendripäeva eest 3,42857143 eurot (72÷21). Vahemikus 14.02.2022-28.02.2022 (k.a) on 15 kalendripäeva. Seega oleks kaebaja hoius tasunud sama ajavahemiku eest ümardamisreegleid arvestades kohatasu 51,43 eurot (15×3,42857143=51,4285714≈51,43). Arvestades sel ajal kehtinud Rae valla lasteasutuse kohatasu 80 eurot kuus (määruse nr 42 § 2), oli veebruaris 2022 ühe kalendripäeva tasu 2,85714286 eurot (80÷28) ja kaebaja oleks ajavahemiku 14.02.2022-28.02.2022 eest munitsipaallasteaia kohatasu tasunud ümardamisreegleid järgides 42,86 eurot (15×2,85714286=42,8571429≈42,86). Seega tasus kaebaja on veebruaris 2022 kohatasu 8,57 eurot (51,43-42,86) enam, kui tal tulnuks tasuda, kui laps oleks taotletud ajal, s.o 14.02.2022 saanud koha munitsipaallasteaias. Ajavahemikul 01.03.2022-31.07.2023 tasus kaebaja lastehoius kohatasu samas summas, mis tal oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias, s.o 80 eurot kuus (dtl 61-62, 64-78, 85, 87, 91). Kaebaja tasus augusti 2023 eest lastehoiu kohatasu 49,40 eurot (dtl 79, 80, 91). Kaebaja laps asus munitsipaallasteaia kohta kasutama alates 21.08.2023. Ajavahemikus 21.08.2023-31.08.2023 (k.a) on 11 kalendripäeva. Seega maksis kaebaja määruse nr 42 § 4 lõikes 3 sätestatut arvestades munitsipaallasteaia kohatasu 21.08.2023-31.08.2023 28,39 eurot (80÷31×11=28,3870968≈28,39) ning oleks ajavahemiku 01.08.2023-20.08.2023 eesti pidanud tasuma 51,61 eurot (80-28,39). Seega tasus kaebaja augustis 2023 lastehoiu koha eest 2,21 eurot (51,61-49,40) vähem kui tal oleks tulnud sama ajavahemiku eest tasuda munitsipaallasteaias. Seega on kaebaja ajavahemikul 14.02.2022-20.08.2023 tasunud kohatasu 6,36 eurot (8,57-2,21) enam, kui ta oleks tasunud juhul, kui kaebaja laps oleks saanud samal ajavahemikul kasutada munitsipaallasteaia kohta.
https://www.riigiteataja.ee/akt/426092019001
4(8)
8.2.Toiduraha lisakulud Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 513 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kaebaja on kohtu hinnangul lapse eest toiduraha tasunud võrreldes munitsipaallasteaiaga 485,80 eurot rohkem. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Arvestades lapse aadressi rahvastikuregistris (dtl 44) ja Rae Vallavolikogu 18.03.2024 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“3 § 1 lõikes 3 ja §-s 2 sätestatut, oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri teeninduspiirkond. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vald oma KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd määrus nr 4 ei sätestanud kohapakkumise tegemisel vanema eelistuse või pere teiste laste lasteaia asukohtadega arvestamist. Vastustaja selgituste kohaselt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha päevatasuga lasteasutuseks Aruheina lasteaed. Kuivõrd kohtul ei ole teavet, et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebajale faktiliselt kasutatav, ei ole välistatud, et kaebaja laps oleks käinud Aruheina lasteaias. Kuni 31.09.2022 oli Aruheina lasteaias toiduraha päevatasu 2,10 eurot (dtl 173) ja alates 01.09.2022 2,5 eurot (dtl 171). Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses
Toiduraha päevatasu erahoius
Veebruar 2022
2,10 €
4,00 €
0,00 € dtl 60, 83
0,00 €
Märts 2022
2,10 €
4,00 €
0,00 € dtl 61, 85
0,00 €
Aprill 2022
2,10 €
4,00 €
44,00 € dtl 63, 89
20,90 €
Mai 2022
2,10 €
4,00 €
64,00 € dtl 65, 91
30,40 €
Juuni 2022
2,10 €
4,00 €
44,00 € dtl 66, 91
20,90 €
Juuli 2022
2,10 €
4,00 €
4,00 € dtl 67, 91
1,90 €
August 2022
2,10 €
4,00 €
52,00 € dtl 68, 91
24,70 €
September 2022
2,50 €
4,00 €
44,00 € dtl 69, 91
16,50 €
Oktoober 2022
2,50 €
4,00 €
68,00 € dtl 70, 91
25,50 €
November 2022
2,50 €
4,00 €
56,00 € dtl 71, 91
21,00 €
Detsember 2022
2,50 €
4,00 €
44,00 € dtl 72, 91
16,50 €
Jaanuar 2023
2,50 €
5,00 €
90,00 € dtl 73, 91
45,00 €
Veebruar 2023
2,50 €
5,00 €
90,00 € dtl 74, 91
45,00 €
Märts 2023
2,50 €
5,00 €
100,00 € dtl 75, 91
50,00 €
Aprill 2023
2,50 €
5,00 €
80,00 € dtl 76, 91
40,00 €
Mai 2023
2,50 €
5,00 €
95,00 € dtl 77, 91
47,50 €
Juuni 2023
2,50 €
5,00 €
75,00 € dtl 78, 91
37,50 €
Juuli 2023
2,50 €
5,00 €
30,00 € dtl 79, 91
15,00 €
August 2023
2,50 €
5,00 €
55,00 € dtl 80, 91
27,50 €
Kuu
Arvestatud toidupäevade arv
Tasutud toiduraha
Tõend (dtl)
1 035,00 €
Toiduraha vahe
485,80 €
https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050
5(8)
8.3 Saamata jäänud tulumaksutagastus Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt jäi tal saamata tulumaksutagastus koolituskuludelt summas 296,28 eurot (märgitud ka kohatasu erinevusena). Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonis maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Erahoiu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kuivõrd füüsilisel isikul on võimalik saada tulumaksutagastust kord aastas eelneva aasta, s.o maksustamisperioodi kohta (TuMS § 44 lg 1, § 46 lg 6), arvestab kohus tulumaksutagastust eraldi 2022. ja 2023. aasta kohta. Veebruaris 2022 oleks kaebaja tasunud munitsipaallasteaia kohatasu 42,86 eurot ja ajavahemikul märts kuni detsember 2022 kokku 800 eurot (80×10), s.o kokku 842,86 eurot. Maksu- ja Tolliameti (MTA) esitatud vastusest nähtub, et 2022. aastal jäi kaebajal üle võimalus kasutada 900 eurot mahaarvamisi, millelt tulumaksutagastus oleks olnud 180 eurot (dtl 181). Seega oleks kaebaja maksustatavast tulust 2022. aastal saanud TuMS § 26 lg 1 alusel lasteaia kohatasud 842,86 euro väärtuses maha arvata ning nendelt saada tulumaksutagastust 168,57 eurot (842,86×0,2=168,572≈168,57). Ajavahemikul jaanuar kuni juuli 2023 oleks kaebaja tasunud munitsipaallasteaia kohatasu 560 eurot (80×7) ja ajavahemikul 01.08.2023-20.08.2023 51,61 eurot, s.o kokku 611,61 eurot. MTA esitatud vastusest nähtub, et 2023. aastal jäi kaebajal üle võimalus kasutada 825 eurot mahaarvamisi, millelt tulumaksutagastus oleks olnud 165 eurot (dtl 193). Seega oleks kaebaja maksustatavast tulust 2023. aastal saanud TuMS § 26 lg 1 alusel lasteaia kohatasud 611,61 euro väärtuses maha arvata ning nendelt saada tulumaksutagastust 122,32 eurot (611,61×0,2=122,322≈122,32). 8.4 Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem kohatasu – 6,36 eurot; - tasunud rohkem toiduraha – 485,80 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2022. aastal – 168,57 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2023. aastal – 122,32 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 14.02.2022–20.08.2023 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 783,05 eurot (6,36+485,80+168,57+122,32).
9.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-6614 p 19). Kaebaja taotleb ka viivist alates 16.09.2023. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 20.08.2023, seega on viivisenõude algusajaks kahjunõue enamtasutud kohatasu ja toiduraha osas muutunud sissenõuta6(8)
vaks. TuMS § 46 lõigete 3 ja 6 kohaselt tagastab MTA enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks. Eeltoodust tulenevalt muutus 2022. a tulumaksutagastuse 168,57 eurot osas nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates 01.10.2023 ning 2023. aasta tulumaksutagastuse 122,32 eurot osas ei ole nõue veel sissenõutavaks muutunud. Kohus esitab viivisenõude enamtasutud kohatasu, toiduraha ja 2022. aasta tulumaksutagastuse kohta alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaator.ee abi. Kohus ei esita iga kahjuliigi kohta viivisearvestust selle mahukuse tõttu eraldi. Küll aga oli VÕS kohane viivisemäär: - 16.09.2023-31.12.2023 – 4%4 ja viivisemäär kokku 12%; - 01.01.2024-03.06.2024 – 4,5%5 ja viivisemäär kokku 12,50%. Kahju liik Kohatasu Toiduraha 2022. aasta tulumaksutagastus
Kaebaja on taotlenud viivist alates 16.09.2023. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
10.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n-ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes.
Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
11.Kohus mõistab kaebajale kokku välja 840,44 eurot (põhinõue 783,05 eurot ja viivis 57,39 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid. Kaebajal saamata jäänud 2023. aasta tulumaksutagastuse osas tuleb viivist arvestada alates 01.10.2024 juhul, kui vastustaja ei ole põhinõude vastavat osa selleks ajaks hüvitanud.
12.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 24,28 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 783,05 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude ca 97 % ulatuses (783,05÷809,28=0,96758847≈0,97), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 23,55 eurot (24,28×0,97=23,5516≈23,55) HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.