Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-23-2293/15
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 03.06.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3232

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2293

Haldusasi

Xi kaebus Rae valla vastu eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 840,44 eurot (põhinõue 783,05 eurot ja viivis 57,39 eurot).

2.Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses järgmiselt: - põhinõude 660,73 euro suuruselt osalt alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni; - põhinõude 122,32 euro suuruselt osalt alates 01.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 23,55 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

4.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.07.2024 a.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur

- Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka nt lapsehoiuteenuse rahastamise kolmepoolseid lepinguid (dtl 47-50 ja 52-55), kuna sellest ei nähtu selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et kaebajal on igal ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel koht munitsipaallasteasutuses. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega olid eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.

8.1.Enammakstud kohatasu Kaebaja on nii vastustajale (dtl 8 jj) kui ka kohtule esitatud kahjuarvestuses (dtl 56 jj) kajastanud kohatasusid ja arvestanud kohatasu erinevuse hulka ka tulumaksutagastuse. Kuivõrd kohus käsitleb kohatasu erinevust ja saamata jäänud tulumaksutagastust eri kahjuliikidena, küsis kohus kaebajalt, kas ta soovib ka enamtasutud kohatasu hüvitamist. Kaebaja seda soovis (dtl 161). Kaebaja tasus veebruaris 2022 lastehoiu kohatasu 72 eurot (dtl 60, 83). Laps alustas hoius käimist alates 08.02.2022, samas lasteaiakohta sooviti lapsele saada alates 14.02.2022. Seega tuleb kohatasu osas võrrelda olukordi, kus laps oleks nii lastehoius kui ka munitsipaallasteaias käimist alustanud 14.02.2022. Kuivõrd kohtul puudub teave selle kohta, kuidas lastehoius kujunes kohatasu juhul, kui hoiukoha kasutamist alustati poole kuu pealt, kohaldab kohus hoius alates 14.02.2022 tasumisele kuulunud kohatasu arvutamisele Rae valla vastavat õigusakti. Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ (määrus nr 42) 01.01.2020-31.08.2023 kehtinud redaktsiooni2 § 4 lg 2 kohaselt arvestati esmakordselt lasteasutusse astumisel esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi alates esimesest lasteaiapäevast. Vahemikus 08.02.202228.02.2022 (k.a) on 21 kalendripäeva. Seega tasus kaebaja lastehoius ühe kalendripäeva eest 3,42857143 eurot (72÷21). Vahemikus 14.02.2022-28.02.2022 (k.a) on 15 kalendripäeva. Seega oleks kaebaja hoius tasunud sama ajavahemiku eest ümardamisreegleid arvestades kohatasu 51,43 eurot (15×3,42857143=51,4285714≈51,43). Arvestades sel ajal kehtinud Rae valla lasteasutuse kohatasu 80 eurot kuus (määruse nr 42 § 2), oli veebruaris 2022 ühe kalendripäeva tasu 2,85714286 eurot (80÷28) ja kaebaja oleks ajavahemiku 14.02.2022-28.02.2022 eest munitsipaallasteaia kohatasu tasunud ümardamisreegleid järgides 42,86 eurot (15×2,85714286=42,8571429≈42,86). Seega tasus kaebaja on veebruaris 2022 kohatasu 8,57 eurot (51,43-42,86) enam, kui tal tulnuks tasuda, kui laps oleks taotletud ajal, s.o 14.02.2022 saanud koha munitsipaallasteaias. Ajavahemikul 01.03.2022-31.07.2023 tasus kaebaja lastehoius kohatasu samas summas, mis tal oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias, s.o 80 eurot kuus (dtl 61-62, 64-78, 85, 87, 91). Kaebaja tasus augusti 2023 eest lastehoiu kohatasu 49,40 eurot (dtl 79, 80, 91). Kaebaja laps asus munitsipaallasteaia kohta kasutama alates 21.08.2023. Ajavahemikus 21.08.2023-31.08.2023 (k.a) on 11 kalendripäeva. Seega maksis kaebaja määruse nr 42 § 4 lõikes 3 sätestatut arvestades munitsipaallasteaia kohatasu 21.08.2023-31.08.2023 28,39 eurot (80÷31×11=28,3870968≈28,39) ning oleks ajavahemiku 01.08.2023-20.08.2023 eesti pidanud tasuma 51,61 eurot (80-28,39). Seega tasus kaebaja augustis 2023 lastehoiu koha eest 2,21 eurot (51,61-49,40) vähem kui tal oleks tulnud sama ajavahemiku eest tasuda munitsipaallasteaias. Seega on kaebaja ajavahemikul 14.02.2022-20.08.2023 tasunud kohatasu 6,36 eurot (8,57-2,21) enam, kui ta oleks tasunud juhul, kui kaebaja laps oleks saanud samal ajavahemikul kasutada munitsipaallasteaia kohta.

8.3 Saamata jäänud tulumaksutagastus Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt jäi tal saamata tulumaksutagastus koolituskuludelt summas 296,28 eurot (märgitud ka kohatasu erinevusena). Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonis maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Erahoiu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kuivõrd füüsilisel isikul on võimalik saada tulumaksutagastust kord aastas eelneva aasta, s.o maksustamisperioodi kohta (TuMS § 44 lg 1, § 46 lg 6), arvestab kohus tulumaksutagastust eraldi 2022. ja 2023. aasta kohta. Veebruaris 2022 oleks kaebaja tasunud munitsipaallasteaia kohatasu 42,86 eurot ja ajavahemikul märts kuni detsember 2022 kokku 800 eurot (80×10), s.o kokku 842,86 eurot. Maksu- ja Tolliameti (MTA) esitatud vastusest nähtub, et 2022. aastal jäi kaebajal üle võimalus kasutada 900 eurot mahaarvamisi, millelt tulumaksutagastus oleks olnud 180 eurot (dtl 181). Seega oleks kaebaja maksustatavast tulust 2022. aastal saanud TuMS § 26 lg 1 alusel lasteaia kohatasud 842,86 euro väärtuses maha arvata ning nendelt saada tulumaksutagastust 168,57 eurot (842,86×0,2=168,572≈168,57). Ajavahemikul jaanuar kuni juuli 2023 oleks kaebaja tasunud munitsipaallasteaia kohatasu 560 eurot (80×7) ja ajavahemikul 01.08.2023-20.08.2023 51,61 eurot, s.o kokku 611,61 eurot. MTA esitatud vastusest nähtub, et 2023. aastal jäi kaebajal üle võimalus kasutada 825 eurot mahaarvamisi, millelt tulumaksutagastus oleks olnud 165 eurot (dtl 193). Seega oleks kaebaja maksustatavast tulust 2023. aastal saanud TuMS § 26 lg 1 alusel lasteaia kohatasud 611,61 euro väärtuses maha arvata ning nendelt saada tulumaksutagastust 122,32 eurot (611,61×0,2=122,322≈122,32). 8.4 Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem kohatasu – 6,36 eurot; - tasunud rohkem toiduraha – 485,80 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2022. aastal – 168,57 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2023. aastal – 122,32 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 14.02.2022–20.08.2023 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 783,05 eurot (6,36+485,80+168,57+122,32).

10.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n-ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes.