P V S Põld OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 27. jaanuari 2022. a otsuse nr 12-6/22/141 osaliseks tühistamiseks, PRIA kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus vaidlustatud osas uuesti, PRIA 1. juuni 2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/389-5 tühistamiseks ning kaebaja vaide läbivaatamisel viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja P V S Põld OÜ, esindaja Janor Metsallik Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Ave Paavel
Asja läbivaatamine
Istungimenetlus, istung 9. aprillil 2024
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 1. aprillil „VID_20211026_131345.mp4“.
esitatud
videosalvestis
nimega
2.Jätta P V S Põld OÜ taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata.
3.Jätta P V S Põld OÜ kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. juulil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-22-1418 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P V S Põld OÜ esitas 21. mail 2021 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211109526 ning 15. juunil 2021 taotluse muudatusavalduse, millega taotles ka mahepõllumajandusliku tootmise toetust 161,73 ha-le. Rühvelkultuuride kasvatamise eest taotles P V S Põld OÜ sama toetust 22,75 ha-le. PRIA viis 8. septembril 2021 P V S Põld OÜ juures läbi kohapealse kontrolli, mille kohta koostati kontrollaruanne nr 210379.
2.PRIA määras 27. jaanuari 2022. a otsusega nr 12-6/22/141 P V S Põld OÜ-le 2021. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaliselt. Rühvelkultuuride kasvatamise eest mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas määrati toetusõigusliku pindala suuruseks 4,37 ha ning sellest tulenevalt vähendati taotletud toetust 3859 euro 80 sendi võrra. Toetust ei määratud põldude nr 517, 518, 519 ja 522 eest, sest kohapealses kontrollis eest leitud kultuur kuulus taotletuga võrreldes madalamasse toetusmääragruppi. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis oli suurem kui 50%, siis jäeti taotlus toetusmääragrupis rahuldamata. Lisaks määrati taotlejale halduskaristus summa ulatuses, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele (s.o 3859 eurot 80 senti).
3.P V S Põld OÜ esitas 25. veebruaril 2022 PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse peale vaide, milles muu hulgas märkis, et ta vaidleb vastu kogu otsusele.
4.PRIA jättis P V S Põld OÜ vaide 1. juuni 2022. a vaideotsusega nr 12-1/22/389-5 rahuldamata.
5.P V S Põld OÜ esitas 1. juulil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse nr 12-6/22/141 osaliselt ning PRIA 1. juuni 2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/389-5 täies ulatuses, kohustada PRIA-t lahendama toetustaotlus vaidlustatud osas uuesti ning tuvastada tema vaide läbivaatamisel PRIA viivituse õigusvastasus.
6.Tartu Halduskohus võttis 19. juuli 2022. a määrusega kaebuse menetlusse.
7.Vastustaja esitas 9. septembril 2022 vastuse kaebusele.
8.Kohus andis 17. oktoobri 2023. a määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule seoses kohtukoosseisu muutumisega seisukohad ja taotlused, sest Tartu Halduskohtu esimehe
13.oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 11-1/23/33 oli jagatud seni kohtunik Roby Koigi menetluses olnud haldusasi nr 3-22-1418 kohtu tööjaotusplaani alusel menetlemiseks kohtunik Ene Andresenile.
2(18)
3-22-1418 Vastustaja ja kaebaja teatasid vastavalt 20. ja 24. oktoobril 2023 kohtule, et neil pole vastuväiteid ega taotlusi seoses kohtukoosseisu vahetumisega.
9.Kaebaja esitas 26. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule, Tartu Ringkonnakohtule ja Riigikohtule Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse koos lisadega.
10.Kaebaja esitas 1. aprillil 2024 täiendavad tõendid.
11.Asjas toimus 9. aprillil 2024 kohtuistung.
12.Kaebaja esitas 28. aprillil 2024 teate, et kaebaja esindajaks on ka K. Moisar, ning palus tagada talle juurdepääs asja toimikule. Kohus jättis 3. mai 2024. a määrusega taotluse rahuldamata.
13.1.Kaebaja vaidlustab PRIA 27. jaanuari 2022. a otsust osas, milles talle jäeti toetus söödakultuuride kasvatamise eest määramata ning määrati halduskaristused.
13.2.Vaidluse esimeseks põhiküsimusteks on, kas kaebaja kasvatas 2021. aastal põldudel nr 517, 518, 519 ja 522 söödakultuure, s.o söödakapsast ja söödanaerist. Vaidlust ei ole selle üle, et põldudele nr 517, 518, 519 ja 522 oli 2021. aastal külvatud söödakapsast ja söödanaerist. Vaidlust ei ole ka selles, et need põllukultuurid olid põldude külvatud 2021. a 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Seega puudub tegelikult vaidlus, et määruse nr 53 § 12 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustused on täidetud. PRIA tuvastas valesti, et vaidlusalustel põldudel ei kasvatatud söödakultuure. PRIA sisustab kultuuride kasvatamise nõuet põhimõtteliselt valesti. PRIA on seadnud toetuse määramise eelduseks põllukultuuride hea kasvamise PRIA kontrolli hetkel, ehk siis taotlejal peaks olema kontrolli ajal ette näidata ilus põllukultuuri saak. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (määrus nr 53) sellist nõuet toetuse saamise eeldusena ei sätesta. PRIA saab nõudeid seada üksnes taotleja tegevusele (taimede kasvatamisele), mitte taimede tegevusele (taimede kasvamisele). Kasvatamine seisneb peamiselt põllu külviks ettevalmistamises ja kultuuride külvamises, vajadusel ka allakülvi tegemises. Seejärel jääb mahepõllumajandusega tegelev taotleja saaki ootama – midagi täiendavat teha ei saagi. Kaebaja ei saa tagada, et kultuurid vaatamata nende kasvatamisele ka hästi kasvaksid. Ei saa eeldada, et kaebaja läheks sadu hektareid põlde kastma või umbrohtu ja kahjureid käsitsi tõrjuma.
13.3.Teise põhiküsimusena on vaidluse all, milline õiguslik tähendus on sellel, kui põllule külvatud söödakultuurid kasvavad segamini allakülviga, kasvavad põllu mõnes osas kehvemini või ei lähe mõnel põllul üldse kasvama.
13.3.1.Mahetoetuse määramisel ei ole õiguslikku tähendust sellel, kui hästi külvatud kultuur põllul kasvama läks. EL põllumajanduspoliitika raames makstavate toetuste eesmärk on kompenseerida põllumajandusettevõtluse ebakindlusest, sh ilmast ja kliimast põhjustatud riskidest, tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Kultuuride kasvama minemise risk ei ole jäetud 3(18)
3-22-1418 taotleja kanda, vaid toetuse üheks eesmärgiks on sellise riski realiseerumise tagajärgi leevendada. Seepärast ei saa olukorras, kus külvatud kultuur ei lähe hästi kasvama, toetuse maksmisest keelduda. Toetuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate sissetuleku stabiilsus. Kui taotleja jäetakse toetusest ilma asjaolude tõttu, mis ei ole ega saagi olla tema kontrolli all, ei toimi toetus turvavõrguna. Toetuse andmine ei sõltu saagikusest. Kuna toetused moodustavad põllumajandustootjate sissetulekust ligi 50%, peavad PRIA-l olema toetuse määramisest keeldumiseks äärmiselt kaalukad põhjendused. „Rikkumised“, millega ei kaasne toetuse eesmärkidele mingit sisulist negatiivset tagajärge, ei saa olla toetuse määramisest keeldumise aluseks. Mahetootmisega jätkamise toetus on oma olemuselt tegevuskulude toetus. Kui taotleja on kulutused teinud ja mahetoodete kasvatamise nõudeid järginud, on tal õigus toetust saada.
13.3.2.Põllud on oma omadustelt erinevad ning konkreetse põllu omadused selguvad aastate jooksul katsetamise käigus. Taotleja ei saa kontrollida ilmastikutingimusi ning kahjurite tõrje võimalused on mahetootjal sisuliselt olematud. Taotleja ei saa täiel määral tagada, et kultuurid põllul hästi kasvama lähevad. Kuigi kaebaja kündis mitmed põllud täpselt samamoodi üles, külvas neile täpselt samasuguseid kultuure ja hooldas neid täpselt samamoodi, siis osadel põldudel läks külvatud kultuur väga hästi kasvama ja teistel kasvas nigelamalt või ikaldus kahjurite või põllu kehvade mullaomaduste tõttu. Näiteks põldudel nr 520 ja 521 toimis kaebaja täpselt samamoodi, seal läks söödanaeris paremini kasvama ja nendele põldudele PRIA-l etteheiteid ei olnud. Põllul nr 517 oli aga söödanaeri saak väga kehv, sisuliselt külv ikaldus. Kuna kaebaja tegevuses erisusi ei olnud, ei tohiks olla erisusi ka toetuse määramisel. PRIA ei eita, et söödanaeris oli külvatud õigeks tähtajaks ja nõuetekohaste agrotehniliste võtetega.
13.3.3.Kaebaja hooldas kõiki põlde samade agrotehniliste võtetega – seega on väär PRIA väide, et kehv saak on valede agrotehniliste võtete tulemus. Kui PRIA väidab, et kaebaja jättis kultuurid nõuetekohaselt hooldamata õigete agrotehniliste võtetega ja viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi põllul, siis peab PRIA suutma konkreetselt põhjendada, mida kaebaja jättis tegemata ja kust kohustus vastavaks tegevuseks tuleneb. PRIA ei suuda seda teha. Ainuüksi sellest, et kultuur on kehvasti kasvama läinud, ei saa järeldada, et kaebaja on midagi valesti teinud. Kõik kultuurid ei annagi igal aastal igal põllul suurt saaki, sõltumata ilmastikuoludest või vääramatust jõust.
13.3.4.Kui kultuur ei ole põllul hästi kasvama läinud, on taotleja niigi väga kehvas olukorras, sest rahalised kulutused on tehtud, kuid loodetud põllusööta ei õnnestu põllult koguda. Kui sellises olukorras karistatakse taotlejat toetuse äravõtmisega, talle määratakse halduskaristus ning nõutakse tagasi kolme eelmise aasta eest makstud lühiajalise rohumaa toetused, siis satub taotleja mitmekordselt halba situatsiooni. Selline tõlgendus ja põllumajandustootja karistamine on selgelt ebaproportsionaalne ja seega õigusvastane.
13.3.5.Kaebaja valmistas oma põllud külviks ette, külvas põllukultuurid põldudele 15. juuniks ja tegi allakülvi. Seda kõike tehes kasutas kaebaja kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Seega täitis kaebaja kõik määruses nr 53 toetuse saamiseks sätestatud nõuded. Määrus nr 53 ei sea toetuse saamise eelduseks, et kultuurid kasvaksid lopsakalt, ilusti, ühtlaselt ja umbrohuvabalt.
13.3.6.Kui toetuse saamine ei ole seotud sellega, kas ja kui suurt saaki saadi, siis ei saa kultuuride „ülekaalu“ nõuet eksisteerida. PRIA seisukoht, et toetuse määramiseks peavad kultuurid olema põldudel enamuses, on ebaõige ning sellel puudub õiguslik alus. See seisukoht läheb vastuollu mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kui tegevuskulude toetuse 4(18)
3-22-1418 olemuse ja eesmärgiga. Selline väide on ka ebaselge, sest pole arusaadav, kas kultuuride ülekaalu tuvastatakse taimede arvu, massi või kõrguse järgi ning millal tuleks seda hinnata. Lisaks ei või kultuuride ülekaalu hindamine toimuda üksnes visuaalse vaatluse teel, sest see on liiga subjektiivne ja ei võimalda vaidluse korral tegelikult eksisteerinud faktilisi asjaolusid välja selgitada. Kui kultuuride ülekaalu üldse hinnata, siis tuleks seda teha süstemaatiliselt, mitte pildistada või vaadelda põldu üksikutes suvalistes kohtades. Umbrohtunud ja kesise kultuurikasvuga kohti leiab igalt põllult. Näiteks saaks kultuuride ülekaalu süstemaatiliselt, objektiivselt ja tagantjärele kontrollitavalt hinnata, kui võtta 1 ha põllu kohta neli erinevat määratud suuruses maalappi, seejärel lugeda, kaaluda või mõõta seal asuvad kultuurid üle ning nende andmete põhjal arvestada välja põllu keskmine. Kultuuride ülekaalu nõue ei ole vajalik. Liblikõieliste allakülv ei muuda söödakultuuri külvamise fakti ja sellega seotud kulutusi olematuks. Loomasöödana on söödakultuuri ja liblikõieliste segu väärtuslikum ning umbrohi on paremini tõrjutud. Toetuse saamiseks ei oma tähtsust, millised kultuurid ja millises ulatuses põllul lisaks toetatavale söödakultuurile kasvavad.
13.3.7.Kultuuride osakaalu määramisel tuleks analoogia korras juhinduda EL määruse nr 639/2014 artiklist 40. Söödanaeri ja söödakapsa kasvamist tuleks kontrollida vahetult enne saagi koristamist ehk siis oktoobris või novembris, kui taimed on saavutanud oma täieliku kasvu. Kui kaebaja on külvanud põllukultuuri heintaimede allakülviga, tuleb põld lugeda põllukultuuri all olevaks, sõltumata sellest, kas põhikultuur on ülekaalus. Kaebaja kasvatab põllukultuure liblikõieliste (ristik, lutsern) allakülviga. PRIA kontrolli ajal oli põhikultuur heintaimedest madalam, kuid see ei ole toetuse andmisest keeldumise aluseks. Allakülv on mahepõllumajanduses tunnustatud, levinud ja vajalik võte.
13.3.8.Kaebaja kasvatas põldudel nr 518, 519 ja 522 söödakapsast. PRIA kontrolli ajal pidigi söödakapsas olema alusrindes või allakülvi heintaimedega ühekõrgune. Ühelgi juhul pole alust lugeda neid põlde püsirohumaadeks, sest söödakapsast ei leidu looduslikel karjamaadel ning seda ei sisaldu karjamaadele mõeldud seemnesegudes (EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p i). PRIA on käitunud kaebaja suhtes pahatahtlikult. Põllul nr 518 on PRIA fotod, millel on näha ohakaid, tehtud ühest ja samast kohast erinevate nurkade alt. Nelja minuti jooksul tehtud fotodega ei ole võimalik kajastada 4,28 ha suurust põldu tervikuna. Foto faili nimega IMG_20210908_121540 ei ole tehtud põllu 519 kohta, vaid eemal asuvast võsast. Foto faili nimega IMG-20210908-12715 ei ole tehtud kaebaja põllust. Fotod faili nimedega IMG_20210908_121653, IMG_20210908_121657, IMG_20210908_121706 ja IMG-20210908-12715 ei ole fotol nähtuva kuupäeva kohaselt tehtud kontrolli ajal, vaid augustis 2021. Ülejäänud fotod ei võimalda väita, et põllul ei kasva söödakapsast või et see kultuur pole põllul ülekaalus. Kolme minuti jooksul ei ole võimalik 3,38 ha suurust põldu ülevaatlikult pildistada. Ka põllu nr 522 kohta on tehtud enamik fotodest ühest ja samast kohast erinevate nurkade alt. Kõik fotod peale kahe on tehtud 8,55 ha suurusest põllust viie minuti jooksul. Enamikelt fotodelt on näha, et põllul kasvab söödakapsas.
13.3.9.Taotlejal peaks olema alati võimalus hindamise juures viibida ning vajadusel märkusi ja ettepanekuid teha ning ka ise olukorda pildistada või filmida. Praeguse juhtumi puhul ei lepitud kohapealse kontrolli toimumise aega piisava ajavaruga kokku ning kontrolli tegemiseks ei planeeritud piisavalt aega. 5(18)
3-22-1418
13.4.PRIA vähendas õigusvastaselt põllu nr 519 pindala 3,38 ha-lt 3,23 ha-le. PRIA kontrollaruande lisa kohaselt arvestati põllu nr 519 piiridest välja teeäärne kalle, mida ei hooldata põllumajanduslikult. Tegelikkuses on tegemist kraaviga, mis tuleb lugeda toetusõigusliku maa hulka.
13.5.Kuna PRIA tuvastas valesti, et kaebaja põldudel ei kasvanud söödakapsast ja söödanaerist, määrati ka lisakaristused valesti.
13.6.PRIA viivitas vaide lahendamisega õigusvastaselt. PRIA oleks pidanud lahendama vaide hiljemalt 28. aprillil 2022, kuid tegi seda alles 1. juunil 2022, viivitades õigusvastaselt 33 päeva.
14.Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
14.1.PRIA tuvastas kohapealse kontrolli tulemusena, et taotlusel deklareeritud põllumajanduskultuurid ei olnud osadel põldudel valdavad ja domineerisid muud heintaimed. PRIA kohapealses kontrollis tehtud fotodega on tõendatud, et taotlusel deklareeritud kultuurid ei ole vaidlusalustel põldudel enamuses. Kultuurid on valdavalt muude heintaimedega segunenud ja jäävad enamasti kasvult heintaimedele alla.
14.2.Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärk on hüvitada taotlejatele mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis eeldab mitte üksnes taotluses märgitud põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka kasvatamist selliselt, et kultuurid domineerivad. See nähtub ka EL määruse nr 1305/2013 art 29 lg-st 4. Toetuse saamiseks ei piisa üksnes kultuuride külvamisest 15. juuniks, vaid vajalik on põllumajanduskultuuri kasvatamine ja nõuetekohane hooldamine õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi põllul (määruse nr 53 § 12 lg 1 p 1). Toetust makstakse üksnes juhul, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid (määruse nr 53 § 11 lg 2). Seega on toetuse saamiseks oluline põllumajanduskultuuri nõuetekohane kasvatamine. Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 kohaselt on toetusõiguslik maa, millel kasvatatakse selles sättes nimetatud põllukultuure. Seetõttu kontrollib PRIA taotletud kultuuride kasvatamist ning maksab toetust selliste kultuuride kasvatamise eest, mis on selges ülekaalus võrreldes muude taimedega. Kuigi määrus nr 53 ei sätesta otsesõnu, mida tähendab kultuuride kasvatamine, ega sätesta ka kultuuride osakaalu, on normi eesmärk suunatud sellele, et toetusõiguslik kultuur peab olema kahtlusteta selgelt enamuses võrreldes teiste rohttaimedega. Vastasel juhul ei oleks kehtestatud kultuuride kasvatamise eest kõrgemaid ühikumäärasid kui rohumaade eest (määruse nr 53 § 4 lg 1 p 1). Selline tegevus ei võimaldaks saavutada põllumajandusega tegelemise põhieesmärke. Ühtlasi puuduks sel juhul PRIA-l ka vajadus kultuuride kasvatamist kontrollida. Põllukultuuri kasvatamisel on oluline ka tegevuse kvaliteet ja efektiivsus. Agrotehniliste võtete valiku põhjendatuse eest lasub risk toetuse saajal. EL määruse nr 1305/2013 põhjenduse 23 kohaselt peaksid mahepõllumajandustootjatele makstavad toetused katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Mahetoetuse saajatele on ette nähtud kõrgemad ühikumäärad kultuuride kasvatamise eest selle eest, et neil tuleb teha puhaskultuuri kasvatamiseks lisakulutusi. Kuigi teiste kultuuride allakülv ei ole keelatud, ei saa muude heintaimede valdavat kasvu allakülviga õigustada.
14.3.Põllumajanduskultuuride kasvatamist ja nende osakaalu hinnatake kohapeal visuaalselt. Määrus nr 53 ei sätesta kultuuride osakaalu hindamiseks teisi meetodeid. PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust kooskõlas EL 6(18)
3-22-1418 määruse nr 809/2014 art-tes 24–41 sätestatuga (määruse nr 53 § 23 lg 1). EL määruse nr 809/2014 art 39 lg 1 kohaselt kontrollitakse põldude rahastamiskõlblikkust mis tahes asjakohaste vahendite, sealhulgas tõendusmaterjali abil, mille toetusesaaja peab pädeva asutuse nõudmise korral esitama. Kõnealune kontroll hõlmab ka põllumajanduskultuuri kontrollimist, kui see on asjakohane. Kaebaja viide EL määruse nr 639/2104 art-le 40 ei ole asjakohane, sest see reguleerib otsetoetuste nõuete reguleerimisalas kohalduvat põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuet, mis mahetoetustele ei kohaldu. PRIA-l ei ole õigust omaalgatuslikult kombineerida erinevatele toetusmeetmetele ettenähtud EL õiguse norme või nõuete kontrollimise meetodeid.
14.4.Kaebaja esitatud kaks fotot põllu nr 522 kohta (kaebuse lisad 19 ja 20) ei tõenda, et põld oli toetusõiguslik. Kaebaja esitatud videod tuleks kõrvale jätta. Enamus nimetatud materjalist ei ole asjakohane, sest kirjeldab kraave ning videote tegemise aeg ja asukoht on ebaselge. Kaebaja esitatud videomaterjal ei tõenda põldude toetusõiguslikkust. Vaatamata vaideorgani ettepanekule, ei esitanud kaebaja oma fotosid ja videomaterjali vaidemenetluses. Erinevalt kaebaja väitest kinnitas kaebaja põlde kontrollinud inspektor, et kaebaja ei näidanud talle fotosid. Samuti ei esitanud kaebaja talle korduva kontrolli läbiviimise taotlust. Kaebaja väide kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodega manipuleerimise ja fotode augustis tegemise kohta on ebaõiged. Kogu põldu ei ole võimalik tervikuna fotodele jäädvustada, kuid kontrolli käigus tehtud fotod annavad inspektorite tuvastatud kohapealsest olukorrast piisava ülevaate.
14.5.Kaebaja väited tema kiusamise kohta pole põhjendatud. Kui PRIA arvestaks kaebaja vaidlusalused põllud toetusõiguslikuks, oleks see vastuolus toetuse andmise eesmärkidega ning tekiks ebavõrdne olukord nende taotlejate suhtes, kes on leidnud söödakultuuride kasvatamiseks õige agrotehnika.
14.6.Kaebaja väide selle kohta, et tema esindaja ei saanud ebapiisava etteteatamisaja tõttu kohapealse kontrolli juures viibida, on alusetu ja otsitud. Kontrolli toimumisest teavitati 6. septembril 2021 ja kontroll toimus 8. septembril 2021. Kaebajat esindanud isik ei teavitanud inspektorit etteteatamisaja ebapiisavusest. PRIA-l ei ole kohustust kontrolli toimumisest ette teatada (EL määruse nr 809/2014 art 25), kuid praktikas seda tehakse seda 2–3 päeva enne kontrolli toimumist.
14.7.Kaebaja ei vaidlustanud põllul nr 519 asuva kraavi toetusõigusliku maa pindala hulgast väljaarvamist, mistõttu on kaebajal vaidemenetlus selles osas läbimata. Kuna kaebaja on vaidlustanud sama põllumassiivi osas kultuuride toetusõiguslikkust, selgitab PRIA, et kontrollaruande põldude kontroll-lehel märgitu kohaselt tehti massiivipiiri muudatus põhjusel, et põllumassiivist jäeti välja hooldamata ja põllumajanduslikust kasutusest väljas olev teekalle. Kohapealne kontroll ei tuvastanud selles asukohas maaparandussüsteemi kuivenduskraavi. See ei nähtu ka fotodelt, sest puudub kraavile iseloomulik serv ja nõlv.
14.8.PRIA ei ole vaide lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Kaebaja vaie lahendati esimesel võimalusel enne maksimaalset pikendatud tähtaega. Tegemist ei olnud ka menetlusnõude rikkumisega, mis võinuks mõjutada asja otsustamist.
15.Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemate seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
I 7(18)
3-22-1418
16.Kaebaja on esitanud PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse osaliselt tühistamise nõude. Kuna kaebaja esitas istungil väite, et ta on vaidlustanud PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse teda puudutavas osas tervikuna, märgib kohus vaidluse eseme kohta täiendavalt järgmist. Vaidluse eseme määravad kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1). Kaebuse nõude ja aluse üle otsustab kaebaja, kuid need tuleb paika panna juba kaebuse esitamisel (HKMS § 38 lg 1 p-d 5 ja 7). Kaebajal on õigus kaebuse nõuet või alust kuni kohtuvaidluseni muuta, kui ta esitab kohtule vastava taotluse. Vastavat taotlust esitamata ei ole võimalik kaebuse alust laiendada, sest vastasel juhul ei oleks vastustajale tagatud tõhus ja võrdne võimalus esitada oma seisukohti ja vastuväiteid (HKMS § 2 lg 6 ja § 27 lg 1 p 7). Kuna kaebaja ei ole kaebuse muutmise taotlust esitanud, lähtub kohus vaidluse eseme kindlaksmääramisel kaebusest. Kaebaja märkis kaebuses, et ta vaidlustab PRIA 27. jaanuari 2022. a otsust osas, milles jäeti talle määramata toetus söödakultuuride kasvatamise eest ning määrati halduskaristused (vt kaebuse p 1.8). Kaebusest nähtuvalt pidas kaebaja silmas põldudel nr 517, 518, 519 ja 522 kasvatatud söödakultuure (vt kaebuse p-d 2 ja 1.4). Kaebuses on taotletud PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse tühistamist osas, milles PRIA tuvastas valesti, et kaebaja põldudel ei kasvanud söödakapsas ja söödanaeris, ning millest tulenevalt määras PRIA halduskaristused (vt kaebuse p 8). Ka tõendid on kaebaja esitanud üksnes eespool nimetatud põldude kohta. Seega on PRIA 27. jaanuari 2022. a otsus vaidluse all üksnes osas, mis puudutab kaebajale rühvelkultuuride kasvatamise eest mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramata jätmist. Kuna nimetatud toetus jäeti määramata põhjusel, et PRIA hinnangul ei vastanud põldudel nr 517, 518, 519 ja 522 kasvatatud kultuurid toetuse saamise tingimustele, puudutab vaidlus üksnes nimetatud põlde.
17.Poolte vahel on põhivaidlus küsimuses, kas kaebaja täitis põldude nr 517, 518, 519 ja 522 osas mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise tingimused. Kaebaja väitel külvas ta nimetatud põldudele söödakapsast või söödanaerist ning järgis kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, kuid asjaolu, kui hästi külvatud kultuurid kasvama läksid, ei oma toetuse saamise õiguse tekkimisel tähtsust. Vastustaja seevastu on seisukohal, et toetuse saamiseks tuleb põllumajanduskultuuri kasvatada ja hooldada viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi põllul.
18.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS; alates 1. märtsist 2021 kuni 14. veebruarini 2022 kehtinud redaktsioonis) § 67 lg 1 kohaselt võis maaelu arengu toetust taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud programmi „Eesti maaelu arengukava 2014– 2020“ ning ELÜPS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. EL õiguses reguleeris vaidlustatud otsuse tegemise ajal mahepõllumajandusega jätkamise toetuse andmist määruse nr 1305/2013 art 29. EL määruse art 29 lg 1 kohaselt antakse mahepõllumajanduse meetme kohast toetust põllumajandusmaa hektari kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle EL määruses nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad EL määruse nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses, nagu seda kohaldatakse asjaomases liikmesriigis. Artikli 29 lg-s 2 on täpsustatud, et sellist toetust antakse üksnes nende kohustuste puhul, mis on rangemad kui EL määruse nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis kehtestatud asjakohased kohustuslikud nõuded, EL määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud asjakohased kriteeriumid ja minimaalsed tegevused, asjakohased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse miinimumnõuded ning muud asjakohased siseriikliku õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded; kõik sellised nõuded esitatakse programmis. Eesti õiguses 8(18)
3-22-1418 on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse täpsemad nõuded sätestatud ELÜPS § 67 lg 2 alusel kehtestatud määruses nr 53 (vt täpsemalt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 318-1599/24, p-d 10–14).
19.PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuses on põldude nr 517, 518, 519 ja 522 osas toetuse määramata jätmise õigusliku alusena märgitud määruse nr 53 § 4 lg 1. Vastustaja täpsustas vastuses kaebusele ja kohtuistungil, et silmas on peetud määruse nr 53 § 4 lg 1 p 1 ning otsuse tegemisel tugineti ka sama määruse § 8 lg 1 p-le 1, § 11 lg-le 2 ja § 12 lg-le 1. Määruse nr 53 § 4 lg 1 p 1 kohaselt on rühvelkultuuri kasvatamise korral mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseaastas 210 eurot. Määruse § 8 lg 1 p 1 sätestab, et toetusõiguslik maa on taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1 ha suurune põllumaa, millel kasvatatakse rühvelkultuuri ja muid samas sättes nimetatud taimi. Määruse § 11 lg 2 näeb toetuse saamise nõudena ette, et taotleja täidab kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Määruse § 12 lg 1 p 1 kohaselt peab taotleja tagama, et põllumajanduskultuurid on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga mustkesas või söötis.
20.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei täitnud vaidlusalustel põldudel toetuse saamise eelduseks olevaid põllumajandusliku tegevuse nõudeid.
21.Kohtu hinnangul tuleneb EL määruse nr 1305/2013 art 29 lg-test 1 ja 2 ning määruse nr 53 § 4 lg 1 p-st 1, § 8 lg 1 p-st 1, § 11 lg-st 2 ja § 12 lg-st 1 nende koosmõjus, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks peab toetustaotluses märgitud põllukultuur olema põllul valdavaks kultuuriks.
21.1.Kuna asjassepuutuvad õigusaktid ei sätesta selgesõnaliselt põllumajanduskultuuri valdavuse nõuet ning kaebaja väitel on vastustaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärki vääriti mõistnud, peab kohus vajalikuks märkida järgmist.
21.2.Nii EL määrustest 1305/2013 ja 1306/2013 kui ka Eesti määrusest nr 53 tuleneb piisava selgusega, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärk on toetada toetuskõlblike põllukultuuride kasvatamist, mitte pelgalt nende kasvamist. See nähtub nii EL ühise põllumajanduspoliitika rahastamise üldsätetest kui ka mahepõllumajanduse toetuse erisättest.
21.2.1.Määruse nr 1305/2013 art 4 kohaselt pidid maaelu arengu toetused aitama ühise põllumajanduspoliitika üldraamistikus parandada põllumajanduse konkurentsivõimet, tagada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist ja kliimategevust ning saavutada maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatud territoriaalse arengu. Ühise põllumajanduspoliitika määrused nägid ette toetuste määramise põllumajandusliku tegevuse eest, mille hulka kuulub muu hulgas põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine (vt määruse nr 1305/2013 art 87, määruse nr 1306/2013 art 2 lg 1 p b ja määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c i)). Seega ei olnud maaelu arengu toetuste eesmärk toetada üksnes põllumajandusega tegelemist, vaid sihipärast ja tõhusat tegevust, s.o põllumajanduslikku tegevust määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c tähenduses. Vastasel juhul poleks toetuse taotleja ka põllumajandustootja (vt määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p a), samas kui mahepõllumajanduse meetme kohast toetust võib määruse nr 1305/2013 art 29 lg 1 kohaselt anda üksnes põllumajandustootjale. 9(18)
3-22-1418
21.2.2.Määruse nr 1305/2013 art 29 lg-s 2 on sätestatud, et mahepõllumajanduse meetme kohast toetust antakse üksnes nende kohustuste puhul, mis on muudes asjakohastes õigusaktides kehtestatud kohustuslikest nõuetest rangemad. Art 29 lg 4 kohaselt hüvitatakse selle toetusega toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu. Seoses nende sätetega on määruse põhjenduses 23 selgitatud, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärk on vältida suure hulga põllumajandustootjate tagasipöördumist tavapärase põllumajandusliku tootmise juurde. Selleks peaksid toetused aitama katta lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ning need peaksid katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et mahepõllumajandusega jätkamise toetust antakse selleks, et kompenseerida kõrgematele nõudmistele vastava põllumajandusliku tegevuse kulusid ja saamata jäänud tulu.
21.3.Seega ei võimalda EL õiguse asjassepuutuvad sätted teha kaebaja pakutud järeldust, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärk on pelgalt põllumajandusega tegelemise ebakindlusest tulenevate negatiivsete tagajärgede kompenseerimine ja põllumajandustootjale stabiilse sissetuleku tagamine.
21.4.Mõistet „kasvatamine“, mis osutab põllumajanduslikule tegevusele EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c i) tähenduses, on kasutatud erinevates vormides ka määruse nr 53 § 4 lg 1 p-s 1, § 8 lg 1 p-s 1 ja § 11 lg-s 2. Samuti toetab järeldust, et põllumajanduskultuuri kasvatamine peab olema sihipärane ja tõhus tegevus, määruse nr 53 § 12 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustus kasutada põllumajanduskultuuride külvamisel kohalikele normidele vastavaid argotehnilisi võtteid – sellisel kohustusel puuduks mõte, kui külvamise tulemus ei omaks toetuse andmisel tähtsust.
21.5.Kuna toetust antakse toetustaotluses deklareeritud põllukultuuri kasvatamise eest ning toetuse ühikumäärad on erinevad, peab taotluses märgitud põllukultuur olema põllul põhikultuuriks, seega ülekaalus ehk valdavas seisundis võrreldes muu taimestikuga. Vastasel juhul poleks toetusmeetme rakendamine eesmärgipärane.
21.6.Seisukohale, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks peab toetustaotluses märgitud põllukultuur olema põllul valdav kultuur, on kohtud asunud ka mitmes varasemas kohtulahendis (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-1598, p-d 22 ja 23; Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2023. a otsus haldusasjas nr 3-21-1011 (p 9), mis jõustus Riigikohtu 27. veebruari 2024. a määrusega; Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-20-769 (p 25.1), mis jõustus Riigikohtu 21. veebruari 2023. a määrusega; Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-770 (p 14), mis jõustus Riigikohtu 18. jaanuari 2022. a määrusega). Kokkuvõtlikult on asutud kohtupraktikas seisukohale, et põllumajandusliku tegevusega on tegemist juhul, kui ettevõtja teeb toiminguid, mis aitavad tagada saagikuse. Vastasel juhul on isiku tegevuse eesmärk pigem toetuse saamine. Taotletud põllukultuuri valdavuse nõue aitab kohapealse kontrolli ajal veenvalt kindlaks teha, kas põllupidaja on toetuse saamiseks vajalikud muud kohustused täitnud ja põldu vajalike võtetega harinud. Kui põllukultuuri valdavusest loobuda, muutuks mahepõllumajandusega seotud toetuste määramine ja toetuse saamise tingimuste täitmise kontrollimine keeruliseks – sel juhul ei oleks võimalik kontrollida, kas põllupidaja haris põldu ja külvas seemet, kasutades kohaseid agrotehnilisi võtteid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-1598, p 22).
10(18)
3-22-1418
21.7.Kohtu hinnangul on ekslik ka kaebaja väide, et kui põllupidaja on külvanud põllukultuuri heintaimede allakülviga, tuleb põld lugeda põllukultuuri all olevaks, sõltumata sellest, kas põhikultuur on ülekaalus. Nagu kohtupraktikas on selgitatud, ei ole allakülv keelatud, kuid allakülvi kasutamine ei õigusta põllukultuuri puudumist või vähest esinemist põllul. Toetuse saajal tuleb tagada, et allakülvi taimed ei takistaks põllukultuuri taimede arengut ning et allakülvi taimed ei muutuks põllul valdavaks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-1598, p 23).
21.8.Seega tuleb mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saajal tagada, et toetustaotluses märgitud põllukultuur oleks põllul valdav.
22.Kohus selgitab järgnevalt riskide ja tõendamiskoormise jaotust.
22.1.Kaebaja väitel ei lasu toetustaotluses märgitud põllukultuuri kasvama minemise risk toetuse taotlejal, sest toetus on mõeldud selliste riskide realiseerumisega kaasnenud tagajärgede leevendamiseks. Lisaks ei saa kaebaja väitel pelgalt asjaolust, et toetustaotluses märgitud põllukultuur on kehvasti kasvama läinud, teha järeldust, et põllupidaja on valesid agrotehnilisi võtteid kasutanud. Tema hinnangul peab PRIA põhjendama, mida taotleja valesti tegi.
22.2.Kaebaja nimetatud seisukohad on ekslikud. Nagu eespool selgitatud, antakse mahepõllumajandusega jätkamise toetust kõrgematele nõudmistele vastava põllumajandusliku tegevuse kulude kompenseerimiseks, mitte taimekasvatusega kaasnevate riskide maandamiseks. Kohtupraktika kohaselt kannab toetusõiguslikkuse nõuete täitmise riski toetuse taotleja. Seega kannab taotleja ka riski, et ta on võimeline mahepõllumajandusega jätkamise toetuse esemeks olevat põllumajanduskultuuri konkreetsel põllul nõuetekohaselt kasvatama. Toetuse saaja peab valima konkreetsel põllul kasvatamiseks sobiva kultuuri, arvestades muu hulgas mullastiku omadusi, umbrohtude levikut, külvinormi. Samuti otsustab toetust taotlev põllumajandustootja iseseisvalt ja omal riisikol, millisel viisil ja milliseid agrotehnilisi võtteid kasutades ta põllukultuure kasvatab. Muu hulgas peab ta kasutama põllu külviks ettevalmistamisel ja külvil selliseid võtteid, mis annavad reaalse võimaluse põhikultuuri domineerimiseks põllul (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-1598, p 23).
22.3.Eeltoodust tulenevalt on ekslik ka kaebaja väide, et põllukultuuri kasvatamine seisneb peamiselt põllu külviks ettevalmistamises ja kultuuride külvamises, vajadusel ka allakülvi tegemises. Kaebaja väide, et ta hooldas kõiki põlde samade agrotehniliste võtetega, osutab pigem sellele, et ta jättis hindamata, kas konkreetsel põllul on valitud põllukultuuri kasvatamiseks sobivad tingimused.
22.4.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebajal on kahtlemata õigus, et põllukultuuri kasvatamisel võivad ilmneda põllupidajast sõltumatud asjaolud, mis takistavad toetuskõlblikkuse tingimuste täitmist. Selliste asjaolude esinemist peab aga tõendama toetuse taotleja. Kohtupraktikas on leitud, et kui toetuse taotleja ei tõenda, et põllukultuuri valdavuse nõude täitmist põllukultuuri kasvatamisel takistasid temast sõltumatud asjaolud (vääramatu jõud, ilmastik jms), on põhjendatud järeldada, et põllukultuuri vähesuse põllul on tinginud toetuse saaja tegevus või tegevusetus, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõendab, et ta kasutas nõuetekohaseid agrotehnilisi võtteid (vt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-1598, p 25). Kaebaja ei ole 11(18)
3-22-1418 tõendanud oma väidet, et osadel põldudel läks külvatud kultuur nigelalt kasvama või ikaldus temast sõltumatute asjaolude tõttu. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta kasutas vaidlusalustel põldudel asjakohaseid agrotehnilisi võtteid. Seepärast lasub risk võimalike negatiivsete mõjutegurite eest, mis mõjutasid toetustaotluses märgitud põhikultuuride kasvatamise tulemuslikkust, kaebajal.
23.Vastuseks kaebaja väitele, et kultuuride ülekaalu ei või liigse subjektiivsuse tõttu hinnata üksnes visuaalse vaatluse teel, märgib kohus, et praeguses asjas on vastustaja läbi viidud visuaalne kontroll koos kontrolli käigus tehtud fotodega piisav, et tõendada toetustaotluses märgitud põllukultuuri levikut põldudel. EL määrus nr 809/2014 ega määrus nr 53 ei sätesta kultuuride osakaalu hindamiseks teistsuguseid meetodeid (vt täpsemalt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-20-769, p 25.2). Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et kultuuride osakaalu määramisel tuleks analoogia korras juhinduda EL määruse nr 639/2014 art-st 40. Viidatud norm ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas asjakohane, sest reguleerib otsetoetuste nõuete reguleerimisalas kohalduvat põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuet (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-20-769, p 34.1). Vastustaja on vastuses kaebuses õigesti märkinud, et tal ei ole õigust omaalgatuslikult kombineerida erinevatele toetusmeetmetele ettenähtud EL õiguse norme või kontrollimeetodeid.
24.Kohus kontrollib järgnevalt, kas põllumajanduskultuuri valdavuse nõude.
kaebaja
täitis
vaidlusalustel
põldudel
24.1.Esmalt vajab täpsustamist, et pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas toetustaotluses märgitud põllukultuuri leidus nimetatud põldudel domineerivas ulatuses võrreldes muu taimestikuga. Nimelt ei ole PRIA vastu vaielnud kaebaja väitele, et kaebaja külvas 2021. aastal enne 15. juunit põldudele nr 517, 518, 519 ja 522 söödakapsast või söödanaerist. Samuti on PRIA nõustunud, et vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kui suured olid toetustaotluses märgitud kultuurid nendel põldudel kohapealse kontrolli ajal (vt istungi protokoll, 02:05:06). Seepärast ei ole vaja vastata kaebaja väitele, et söödanaeri ja -kapsa kasvamist tuleks kontrollida vahetult enne saagi koristamist. Kohus siiski viitab, et määrus nr 53 ega EL määrus nr 809/2014 ei näe ette kohapealse kontrolli tegemise aega (vt täpsemalt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-770, p 12). Praeguses asjas viidi kohapealne kontroll läbi septembri alguses ning selleks ajaks oli selgunud ka hilise arenguga kultuuride arvukus (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-22-1598, p-d 26 ja 37).
24.2.Põllul nr 517 kasvatas kaebaja söödanaerist. PRIA kontrolliaruande nr 210379 lisaks oleva põldude kontroll-lehe kohaselt oli põllul söödanaeri külv tuvastatav, kuid taimed olid väikesed ning neid esines alusrindes ja hõredalt; põld oli valdavalt kaetud heintaimedega ja umbrohtudega; allakülv oli tuvastatav, peamiselt lutsern (I kd, tl 77; dtl 150). Põllu nr 517 fotod on PRIA esitanud vaideotsuse lisana (I kd, tl 90–106; dtl 172–188). Nimetatud fotodest nähtuvalt oli söödanaeris kohati valdavaks kultuuriks (nt I kd, tl 90; dtl 172), kuid valdav osa fotomaterjalist kinnitab, et toetustaotluses märgitud põllukultuur kasvas samal põllul ka ulatuslikult segamini muu taimestikuga ning ei olnud põllul ülekaalus (nt I kd, tl 93, 94, 100– 104; dtl 175, 176, 182–186). Kaebaja on põllu nr 517 kohta esitanud videosalvestise, mis on kaebaja väitel salvestatud 11. oktoobril 2021 (kaebuse lisa 26; dtl 263; istungi protokoll, 02:45:11). Selle tõendiga soovis kaebaja tõendada, et ta kasvatas sellel põllul söödanaerist (kaebuse p 6.5). Selles osas poolte vahel aga vaidlust pole. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest piisava selgusega, et toetustaotluses märgitud põllukultuur (söödanaeris) ei olnud põllul nr 517 valdav. Kaebaja on põllu nr 517 osas ka ise nentinud, et külv sisuliselt ikaldus, saak oli kehv ning söödanaeris ei kasvanud konkreetse põllu omaduste ja 12(18)
3-22-1418 ilmastikutingimuste tõttu (kaebuse p 4.13 ja p 6). Istungil täpsustas kaebaja esindaja, et põllul nr 517 oli muld „tapetud“ põllu eelmiste kasutajate poolt (istungi protokoll, 02:22:41). Nagu eespool selgitatud, lasusid vastavad riskid kaebajal.
24.3.Põldudel nr 518, 519 ja 522 kasvatas kaebaja söödakapsast.
24.3.1.Põldude kontroll-lehe kohaselt oli põllu nr 518 erinevatel põlluosadel vaatepilt erinev: kohati esines rohkem taotluses märgitud põhikultuuri, suuremal osal põllul on aga allakülv ja põhikultuur segunenud; söödakapsas ei ole põllul valdav kultuur (I kd, tl 77p; dtl 151). Ka põllu nr 518 fotod on PRIA esitanud vaideotsuse lisana (I kd, tl 107–115; dtl 190–198). Kaebaja väitel on PRIA fotod, millel on näha ohakaid, tehtud põllu nr 518 kohta ühest ja samast kohast erinevate nurkade alt. Samuti on ta esile toonud, et nelja minuti jooksul tehtud fotodega ei ole võimalik kajastada 4,28 ha suurust põldu tervikuna. Kohtu hinnangul ei sea kaebaja need väited PRIA järeldusi kahtluse alla. Kohtul pole küll osade fotode põhjal kahtlust, et põhikultuur oli kohati valdav (nt I kd, tl 107, 108; dtl 190, 191), kuid osad fotode põhjal on ilmne, et põhikultuuri asemel on ülekaalus heintaimed (nt I kd, tl 110, 111, 115; dtl 193, 194, 198).
24.3.2.Põldude kontroll-lehe kohaselt oli ka põllu nr 519 erinevatel põlluosadel vaatepilt erinev: kohati oli valdav põhikultuur, kohati oli rohkem heintaimi (I kd, tl 77; dtl 150). Vaideotsuse lisas olevad PRIA fotod (I kd, tl 116 –129; dtl 200–213) kinnitavad seda järeldust. Osadest fotodest nähtuvalt oli põhikultuur valdav (nt I kd, tl 120, 121; dtl 204, 205), osadelt fotodelt nähtub aga selgelt muude taimede ülekaal (nt I kd, tl 122, 125, 127; dtl 206, 209, 211). Kohus jätab arvesse võtmata foto faili nimega IMG_20210908_121540 (I kd, tl 116; dtl 200), mille kohta kaebaja on väitnud ja kaebuse lisaga 23 tõendanud, et see pole tehtud põllust nr 519, vaid sellest 20–30 m eemal (kaebuse p-d 5.11 ja 5.12; dtl 260). Kaebaja väide, et PRIA foto faili nimega IMG-20210908-12715 (dtl 211) ei ole tehtud kaebaja põllust, on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja väide, et osadel põllu nr 519 fotodel on kuupäevaks märgitud 9. august 2021, on küll õige, kuid kohtu hinnangul pole põhjust kahelda, et tegemist on tehnilise ebatäpsusega. Kaebuse lisana 24 on kaebaja esitanud videosalvestise, mis on tema kinnitusel tehtud 5. oktoobril 2021 (kaebuse p 11.1.4). Kohtule arusaadavalt nähtub videosalvestiselt esmalt põld nr 519 ning hiljem põld nr 522. Ka nimetatud videolt on näha (alates 0:57–1:19), et põllul nr 519 kasvasid söödakapsa taimed laiguti (dtl 261).
24.3.3.Põllu nr 522 osas on põldude kontroll-lehel fikseeritud, et põllu idaservas oli umbes 16 m laiuse riba ühes servas ilus kapsas; valdavalt oli põllul söödakapsast hõredalt ja segus heintaimedega; laiguti olid ülekaalus heintaimed ja umbrohi. Sama kinnitavad ka vaideotsuse lisaks olevad PRIA fotod (I kd, tl 130–148; dtl 215–233). Kohati on põhikultuur ülekaalus (nt I kd, tl 135, 142, 148; dtl 220, 227, 233), kohati mitte (nt I kd, tl 130–132, 137, 138, 141, 145; dtl 215–217, 222, 223, 226, 230). Vastupidist ei kinnita ka kaebaja esitatud muud tõendid, s.o kaebuse lisad 19, 20, 22, 24, 25 ja 29. Kaebuse lisad 19 ja 20 on tehtud kaebaja väitel 11. oktoobril 2021 ning kaebaja soovis nende tõenditega tõendada, et põld polnud püsirohumaa (kaebuse p 5.20). Lisa 19 sisuks oleval fotol on näha söödakapsa taimi, aga on ka alasid, kus söödakapsast ei leidu. See tõend ei võimalda teha järeldust, et põllul nr 519 kasvas söödanaeris ühtlaselt, ilma laikudeta. Lisa 20 abil saaks hinnata üksnes taimede kõrgust, kuid sellest asja lahendus ei sõltu. Kaebaja esitatud tõendid küll kinnitavad, et kohati oli põhikultuur valdav (v.a kaebuse lisa 20, millega kaebaja on soovinud tõendada taimede suurust). Siiski on ka nt kaebuse lisaks 22 olevast videosalvestisest näha, et põllul leidub laike, kus põhikultuuri ei leidu. Ka kaebuse lisaks 24 olev videosalvestis ei võimalda teha järeldust, et söödakapsas oli kogu põllul valdavaks kultuuriks. Video on salvestatud autosõidu ajal ning selle kvaliteet ei võimalda täpsemat hinnangut anda. Kahtlust pole selles, et video 13(18)
3-22-1418 lõpupoole, on põlluosal, kuhu jõudes on sõiduki liikumiskiirus aeglasem, söödakapsa taimed selgelt põhikultuuriks (alates 3:28–4:01).
24.4.Kohtul puudub alus kahelda, et PRIA fotod kajastavad kohapealse kontrolli toimumise ajal esinenud olukorda ning on tehtud vaidlusalustel põldudel. PRIA fotodelt küll ei nähtu, millisest konkreetsest kohast vaidlusalustel põldudel on fotod tehtud, kuid sama kehtib ka kaebaja esitatud tõendite kohta. PRIA on teinud igast vaidlusalusest põllust hulgaliselt fotosid ning on arusaadav, et need on tehtud erinevatest kohtadest. Miski ei kinnita, et vastustaja oleks pildistanud põlde ebakohaselt või tegelikkust moonutades. Seepärast pole kohtul alust kahelda vastustaja fotomaterjali usaldusväärsuses.
24.5.Kohtu hinnangul ei väära kaebaja esitatud tõendid vastustaja järeldust, et vaidlusalustel põldudel nr 517, 518, 519 ja 522 ei olnud toetustaotlusel märgitud põllumajanduskultuurid võrreldes muude taimedega selges ülekaalus. Vaidlust pole selles, et põldudel nr 518, 519 ja 522 oli söödakapsas kohati valdavaks kultuuriks. Siiski kinnitavad vastustaja esitatud tõendid, et nimetatud põldudel esines rohkesti alasid, kus söödakapsas ei olnud valdavaks kultuuriks, vaid kasvas kas ulatuslikult segamini muu taimestikuga või pole need fotodel üldse tuvastatavad. Kuna vaidlusalused põllud olid valdavas ulatuses umbrohtunud, ei loe kohus esitatud tõendite põhjal tuvastatuks, et need põlluosad, millel söödanaerist või -kapsast leidus laiguti, oleksid moodustanud selgepiirilise ala, mille oleks saanud põllust eraldi välja mõõta ja toetuse saamisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebajal ei õnnestunud põldudel nr 517, 518, 519 ja 522 kasutada argotehnilisi võtteid, mis oleksid taganud põhikultuuri valdavuse kogu põllu ulatuses. Seega jättis kaebaja vaidlusalustel põldudel põllumajanduskultuuri valdavuse nõude täitmata ning vastustaja jättis nende eest põhjendatult mahepõllumajandusega jätkamise toetuse arvestamata.
25.Kohus tagastab kaebajale 1. aprillil 2024 esitatud videosalvestise nimega „VID_20211026_131345.mp4“ (dtl 325), sest sama kaebaja esitatud tõend on toimikus juba olemas (kaebuse lisa 28; dtl 265).
26.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et õigusaktid ei näe PRIA-le kohustust kontrolli toimumisest ette teatada.
27.Kaebusega on vaidlustatud PRIA 27. jaanuari 2022. a otsust ka osas, milles PRIA vähendas põllu nr 519 pindala 3,38 ha-lt 3,23 ha-le, s.o 0,15 ha võrra. Kaebaja hinnangul on tegemist kraaviga, mis tuleb arvestada toetusõigusliku maa hulka. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja ei ole maastikuelemendi toetusõigusliku maa pindala hulgast väljaarvamist vaidemenetluses vaidlustanud, mistõttu on tal vaidemenetlus selles osas läbimata. Kohtu hinnangul hõlmab vaidluse ese siiski ka põllu nr 519 kraavi, sest kaebaja vaidlustas vaidega PRIA 27. jaanuari 2022. a otsuse teda puudutavas osas tervikuna.
27.1.Põldude kontroll-lehel on märgitud järgmist: „[m]assiivipiiri muudatus, välja teeäärne osa, mida ei hoolda põllumajanduslikult, teeäärne kalle“ (I kd, tl 77; dtl 150).
27.2.Määruse nr 53 § 8 lg 8 kohaselt lähtutakse toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad 14(18)
3-22-1418 andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 22) §-s 5 sätestatust. Määruse nr 22 § 5 lg 4 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr 4) § 3 lg-tes 1–10 nimetatud maastikuelemendid. Määruse nr 4 § 3 lg 6 sätestab, et põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada muu hulgas maaparandussüsteemi maaalal paiknevad kuivenduskraavid.
27.3.Vastustaja väitel pole tegemist maaparandussüsteemi kuivenduskraaviga määruse nr 4 § 3 lg 6 tähenduses, sest puudub kraavile iseloomulik serv ja nõlv. Vastustaja on esitanud oma väite kinnituseks kolm fotot (vastus kaebusele, lisa 3; dtl 297–299). Neist kaks on tehtud 2021. a augustis ja kolmas 2022. a augustis.
27.4.Kaebaja on esitanud oma väite tõenduseks videosalvestise (kaebuse lisa 28; dtl 265), Maa-Ameti aerofoto (dtl 330) ning kaks fotot (dtl 331 ja 333). Neist foto failinimetusega IMG_6312.jpg (dtl 333) failiteabe kohaselt on võte tehtud 29. märtsil 2024 ning kaebaja ei vaielnud sellele asjaolule istungil vastu (istungi protokoll, 03:29:59). Ka foto failinimetusega IMG_6309.jpg (dtl 331) failiteabe kohaselt on võte tehtud 29. märtsil 2024.
27.5.Kohus peab poolte esitatud tõenditest kõige veenvamateks kaebaja esitatud videot (kaebuse lisa 28; dtl 265) ja fotot failinimetusega IMG_6312.jpg (dtl 333) ning vastustaja esitatud fotot failinimetusega IMG_20220816_124148.jpg (dtl 299). Kuigi kõik nimetatud tõendid on kogutud pärast kohapealse kontrolli toimumist, peab kohus usutavaks, et sarnane olukord oli ka 2021. a septembris. Kaebaja esitatud videolt on näha, et põllu nr 519 nurgas (põllu nr 522 pooleses otsas) on põlluäärne kalle pikem. Paraku piirdub video üksnes selle nurga kajastamisega. Vastustaja fotolt (dtl 299) seevastu on näha põlluäär suuremas ulatuses. Kohus peab seepärast täpsemaks vastustaja tõendit. Nimetatud fotolt on näha, et põllu serval kasvab taimestik ning selle kõrgus on sedavõrd ühtlane, et kraavi olemasolu pole tuvastatav. Kaebaja esitatud fotolt failinimetusega IMG_6312.jpg (dtl 333) on näha, et põllu ääres on nõgusam ala, kuid sellel puudub kraavile iseloomulik serv ja nõlv.
27.6.Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustaja järeldusega, et tegemist pole kuivenduskraaviga määruse nr 4 § 3 lg 6 tähenduses ning vaidlusalust 0,15 ha suurust maa-ala ei tulnud toetusõigusliku maa hulka arvestada.
28.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et taotluse rahuldamata jätmine ja halduskaristuse määramine oli õigusvastane.
28.1.Kaebaja taotles rühvelkultuuride kasvatamise eest mahepõllumajandusega jätkamise toetust 22,75 ha-le. Tulenevalt põldude nr 517, 518, 519 ja 522 osas toetuse arvestamata jätmisest, vähendas PRIA toetust 18,38 ha võrra, s.o summas 3859 eurot 80 senti. Otsuses on õiguslike alustena õigesti viidatud määruse nr 53 §-le 24 ning EL määruse nr 640/2014 art 18 lg-le 6. Määruse nr 53 § 24 on viitenorm, mille kohaselt otsustab PRIA toetuse vähendamise EL määruses nr 1306/2013, EL määruses nr 640/2014 ja EL määruses nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras. EL määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 sätestab, et kui toetustaotluses deklareeritud pindala ületab põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, lähtutakse toetuse arvutamisel põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast. Nii PRIA vaidlustatud otsuse tegemisel ka toimis.
28.2.PRIA jättis kaebaja taotluse rühvelkultuuride kasvatamise eest toetuse saamiseks EL määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 alusel rahuldamata. Nimetatud säte näeb ette, et kui 15(18)
3-22-1418 deklareeritud ja kindlaks määratud pindala erinevus on üle 50%, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta ning peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud ja kindlaks määratud pindala vahele. Nimetatud säte ei näe ette kaalutlusõigust.
28.3.Kaebaja pidas kaebuses halduskaristust õigusvastaseks põhjusel, et PRIA nõudis ekslikult põllukultuuride valdavuse nõude täitmist. Kuna kohus jõudis järeldusele, et kaebaja ei täitnud vaidlusalustel põldudel põllukultuuride valdavuse nõuet, jättis vastustaja nende põldude eest toetuse põhjendatult arvestamata. Võttes arvesse, et kaebaja ei toonud enne ega pärast vaidlustatud otsuse tegemist esile asjaolusid, mis oleksid võimaldanud jätta halduskaristuse EL määruse nr 1306/2013 art 77 lg 2 alusel kohaldamata, nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et vääramatut jõudu ega muid vabandavaid asjaolusid ei olnud võimalik halduskaristuse määramisel arvesse võtta. Kuna kaebaja puhul oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast, oli EL määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 kohaldamine õiguspärane.
29.Kaebaja esitas 26. märtsil 2024 kohtule Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse. Kaebaja juhatuse liige avaldas taotluses rahulolematust, et kohtud pole talle kuuluvate äriühingutega seotud kohtuasjades Euroopa Kohtule eelotsuse taotlust esitanud, mistõttu ei ole tal ühtegi kohtuotsust, millest selguks, millise määrusest tuleneva nõude vastu ta on eksinud. Samuti tuleks hinnangul küsida eelotsust ainuüksi põhjusel, et kohtute menetluses olevates vaidlustes tuleb kohaldada EL õigust.
29.1.Kohus palus kohtuistungil kaebajal selgitada, millise EL õiguse normi kohta tuleks tema hinnangul Euroopa Kohtult eelotsust küsida (vt istungi protokoll, 00:44:55–01:34:36). Kaebaja selgitas, et vastust on vaja küsimusele, kas EL määrus nr 640/2014 art 19 võimaldab toetust andmata jätta ja halduskaristust määrata. Kaebaja hinnangul oleks halduskaristust võimalik määrata sama määruse art 28 alusel. Samuti peab kaebaja vajalikuks Euroopa Kohtult küsida, kas ja millise normiga on kehtestatud nõuded põllukultuuri väljanägemisele ning millised karistused võivad selliste nõuete rikkumisele järgneda.
29.2.Kohus jätab Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse rahuldamata. Kohtus asus eespool seisukohale, et põllukultuuride valdavuse nõue mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks tuleneb EL määruse nr 1305/2013 art 29 lg-test 1 ja 2 ning määruse nr 53 § 4 lg 1 p-st 1, § 8 lg 1 p-st 1, § 11 lg-st 2 ja § 12 lg-st 1 nende koosmõjus (vt otsuse p 21). Toetuse andmata jätmise ja halduskaristuse määramise aluseks on praeguses asjas kohtu hinnangul EL määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 (vt otsuse p 28). Kaebaja väidet, et EL määruse nr 640/2014 art 19 asemel on asjassepuutuv sama määruse art 28, peab kohus ekslikuks. Nagu nähtub juba ainuüksi määruse nr 640/2014 IV peatüki 2. jao ja 3. jao pealkirjade võrdlusest, reguleerib art 28 kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetusega seotud halduskaristusi. Kohtu hinnangul on eelviidatud EL õiguse sätted selged (acte clair), mistõttu ei ole vaja nende kohta Euroopa Kohtult eelotsust taotleda. II
30.Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks tema vaide läbivaatamisel PRIA viivituse õigusvastasuse. Kaebaja väitel oleks PRIA pidanud tema 25. veebruari 2022. a vaide lahendama hiljemalt 28. aprillil 2022, kuid tegi seda alles 1. juunil 2022. Kaebaja kinnitusel PRIA küll teatas 22. aprilli 2022. a kirjaga, et pikendab vaide läbivaatamise tähtaega kuni 27. juunini 2022, kuid selline pikendamine oli õigusvastane. 16(18)
3-22-1418
30.1.Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud üksnes piiratud juhtudel. Muu hulgas peab tuvastamiskaebuse esitamine olema isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4). Kohtupraktika järgi peab tuvastamiskaebuse lubatavuseks esinema preventiivne või rehabiliteeriv huvi (vt nt Riigikohtu 14. veebruari 2023. a määrus nr 3-22-721/16, p-d 10 ja 11). Preventiivne huvi saaks esineda siis, kui isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-2164/40, p 17). Rehabiliteeriv huvi võib isikul olla juhul, kui täitevvõim on teda alusetult milleski süüdistanud või muul moel tema õigusi oluliselt piirates ülekohtuselt kohelnud.
30.2.Kaebaja ei ole kaebuses esile toonud, miks ta peab tuvastamiskaebuse esitamist oma õiguste kaitseks vajalikuks. Kaebaja esindaja väitis istungil, et vastustaja venitamine on olnud pahatahtlik (vt istungi protokoll, 03:46:28). Vastustaja esindaja selgitas istungil, et vaiete lahendamist lükati edasi ka teiste vaiete puhul, sest vaideid tuleb sadu, kuid neid lahendavad üksnes kolm juristi (vt istungi protokoll, 03:49:28). Kohtuasja muudest materjalidest nähtuvalt selgitas PRIA 28. märtsi 2022. a teates kaebajale, et vaide läbivaatamise tähtaega on vaja pikendada kuni 25. aprillini 2022 vaide aluseks olevate objektiivsete asjaolude väljaselgitamiseks. Ühtlasi vabandas PRIA vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest tulenevate võimalike ebameeldivuste pärast (dtl 295). 22. aprilli 2022. a teatega pikendas PRIA vaide läbivaatamise tähtaega kuni 27. juunini 2022 seoses PRIA-le laekunud kohtuasjadest lisanduva töökoormusega. Ka tolles teates vabandas PRIA kaebaja ees (dtl 163).
30.3.Kohtu hinnangul ei ole vaideotsuse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kahtlemata riivab menetluslik viivitus isiku põhiõigust menetlusele. Siiski ei takistanud vaide lahendamisega viivitamine kaebajal oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumast. Samuti on vastustaja vabandanud kaebaja ees vaideotsuse viibimise pärast. Seega ei ole vastustaja kaebaja õigusi vaide tähtaegselt lahendamata jätmisel intensiivselt riivanud. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei muudaks kaebaja õiguslikku positsiooni ega annaks talle oma õiguste kaitsel reaalset eelist. Pelgalt vaide mittetähtaegne lahendamine ei tingiks vaideotsuse tühistamist, sest see ei mõjuta vaide sisulist õiguspärasust (vrd haldusmenetluse seaduse § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Samuti ei annaks vaideotsuse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine kaebajale kindlust, et vastustaja lahendab kaebaja vaided edaspidi kiiremini.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Seetõttu jätab kohus tuvastamiskaebuse HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4 alusel rahuldamata. III
32.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PRIA 27. jaanuari 2022. a otsus nr 12-6/22/141 on vaidlustatud osas õiguspärane ning selle tühistamiseks kaebuses taotletud osas puudub alus. Seetõttu ei ole alust ka PRIA 1. juuni 2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/389-5 tühistamiseks ning kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebaja tuvastamiskaebus jääb rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Seega jätab kohus P V S Põld OÜ kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
17(18)
3-22-1418
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu. Esindajakulu kohta pole dokumente esitatud. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.